Eksperdi pimenurk: hariduspsühholoogia lõimimine käitumuslike lahenduste koosloome protsessi

Abstract

Avaliku sektori organisatsioonides töötavad kvalifitseeritud spetsialistid, kuid nende loodud lahendused käitumuslikele probleemidele jäävad sageli soovitud mõjuta. Põhjuseks on harva ekspertteadmiste puudus – pigem omalaadne pimenurk käitumuslikes teemades, mis tuleneb piiratud vahetust kokkupuutest sihtrühmaga ja eksperdiseisundile omastest mõttekalduvustest. Käitumisprobleeme käsitletakse valdavalt teadmislünkadena ning hulk teisi mõjureid – situatsiooniline kontekst, harjumused, sotsiaalsed normid, emotsionaalsed, süsteemsed ja struktuursed barjäärid jpm – jääb sageli tähelepanuta. Tulemuseks võib olla vähese mõjuga lahenduste repertuaar, millel pole tugevat sidusust käitumist põhjustavate teguritega. Magistritöö uurib Müksatoni, koosloome formaati, mis töötati välja ja mida katsetati 116 osalejaga 15 Eesti avaliku sektori tiimist. Valdkonnaspetsialistid viisid ise läbi välitöid ja kasutasid uut, käitumisteadustel põhinevat Mõjutusakende mudelit sihtrühma käitumise mõtestamiseks ning lahenduste väljatöötamiseks. Müksatoni mõju-uuring põhines 93 eel- ja 80 järelankeedil; analüüsis kasutati nii tervet valimit kui 64 käekirja põhjal kokkusobitatud eel- ja järelankeetide paari. Uuring näitas, et osalejate käsitlus käitumisest muutus mitmekesisemaks. Eriti oma valdkonna probleemide puhul kasvas erinevate mõjutegurite märkamine ning suurenes sotsiaalsete normide, tajutud kasude-kahjude ja keskkondlike tegurite roll. Lahendustes vähenes teavitamise ja koolitamise kesksus ning suurenes eeskujustamile ning lihtsustamile ja barjääride eemaldamisele suunatud lähenemiste osakaal. Samuti ilmnes moraalselt laetud indiviidikesksete seletuste vähenemise suundumus. Kui käitumise mõistmine muutus märgatavalt mitmetegurilisemaks, ei tuvastanud analüüs võrdväärset muutust lahenduste repertuaaris. Teostatavusuuring näitas, et formaat on avalikus sektoris hästi vastuvõetav ning osalejad tajusid käitumisteaduslike lähenemiste praktilist väärtust. Tulemused viitavad, et Müksaton võib toimida mõttenihke katalüsaatorina, aidates ekspertidel näha käitumist senisest süsteemsemalt ja mitmetahulisemalt. Käitumisteaduste laiem lõimimine poliitika- kujundamisse pakub seega võimalust kujundada inimkesksemaid ja potentsiaalselt mõjusamaid sekkumisi.