Rakendusliku käitumisteaduse magistritööd - Master's theses in Applied Behavioural Science

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/99533

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 23

Politsei- ja Piirivalveameti vaimse tervise lühiuuring
(Tartu Ülikool, 2024) Ränik, Ville; Reinson, Heidi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Suur vaimse tervise häirete levik Eesti täiskasvanute hulgas tähendab, et mõjutatud on kõikvõimalike elualade esindajad. Vägivalla, surma ja (enese)vigastustega pidevalt kokkupuutuvad esmareageerijad peavad olema suutelised keerulistes situatsioonides jääma rahulikeks ja saavutama seatud eesmärke. Eesti suurimas politseiasutuses läbi viidud esmakordne ulatuslik kvantitatiivne uuring (n = 789) tuvastas vaimse tervise häirete märkimisväärse leviku. Iga viies töötaja on depressiooni või üldise ärevushäire soodumuses ning 41% töötajatest on vaimselt kurnatud. Politsei- ja Piirivalveametis on töötajate heaolu olulisel kohal, kuid hoolimata vaimse tervisega seotud teenuste kättesaadavusest paljud ei kaalu isegi abi otsimist. Käesoleva uuringu eesmärk oli paremini mõista politseitöö eripära Eestis, hinnata politseitöö mõju vaimsele tervisele, suunata asjaosalisi tõhusamate eneseabioskuste poole ja pakkuda välja võimalusi mõju mõõtmiseks. Peamise lahendusena pakutakse välja Mindful Self-Compassion lähenemisel põhinev tõenduspõhine enesehoole oskuste lühikursuse kasutuselevõtmine, mille abil parandada osalejate igapäevast heaolu ning vähendada haavatavust.
Meelelahutusasutuste teenindajatele ja turvatöötajatele mõeldud STAD koolitusprogrammi rakendatavusuuring Tartu ööklubide näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Grünberg, Gerli; Öeren, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Antud magistritöö eesmärk oli uurida neljas Tartu ööklubis teenindajate ja turvatöötajate teadmisi vastutustundliku alkoholi serveerimisest ning STAD koolitusprogrammi rakendatavust. Teema on aktuaalne, sest Eestis piloteeritakse 2024. aastal Rootsist üle võetud STAD programmi, vähendamaks uimastitega seotud kitsaskohti ööelu kontekstis. Eesmärk on pakkuda koolitusele praktilisemat väljundit läbi ööklubi töötajate kogemuste. Probleemikirjeldus näitab, et alkoholi liigtarvitamine on Eestis aina kasvavaks probleemiks, põhjustades riigile liigset survet korrakaitses, pääste valdkonnas ja sotsiaalsüsteemis. Teadus- ja tõenduspõhise ennetusena on STAD programmi hindamiseks Rootsis läbi viidud mitmeid uuringuid, mille tulemused näitavad, et antud meede võib tuua loodetud kasu ka Eestis. Uuringu esimeses etapis viidi läbi ankeetküsitlus, saamaks teada ööklubide töötajate senised teadmised vastutustundlikust alkoholi serveerimisest, teises osas võimaldati läbida STAD veebikoolitus meelelahutusasutuste töötajatele ja kolmandas osas paluti läbi küsimustiku tagasisidet koolituse rakendamisest enda asutuses. Planeeritud olid ka intervjuud, milles aga keegi osaleda ei soovinud. Antud uuringu valim on väike, sest ööeluasutuste töötajate motivatsioon osaleda oli madal, seetõttu saab kajastada vaid tunnetuslikke tulemusi. Töö tulemusel selgus, et töötajate teadlikkus vastutustundliku alkoholi serveerimisel on kõrge, kuid jätkuvalt nähakse probleeme liigjoobes ja alaealistele klientidele alkoholimüügi osas. Koolituse tagasisidena tõusis teadlikkus Eestis kehtivast seadusandlusest ning liigjoobes kliendi joobeastmete ära tundmises, kuid teemad olid liiga teoreetilised, seega vajab koolitusmoodulite praktiline pool täiustamist. Uurimustöö annab soovitusi praktikutele ja teadlastele teema täiendamiseks, mis edastatakse STAD projektigrupile. Põhilised ettepanekud on koolitusmoodulisse praktiliste juhtumilahenduste lisamine ja osalemise motivatsiooni võimestamine. Riiklikus vaates on soovitus sarnaselt Rootsile luua alkoholi litsentsisüsteem koos nõudega igal meelelahutusasutuse töötajal antud koolitus läbida.
Vaimne tervis töökohal – ühe ettevõtte näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Kokk, Kristiina; Öeren, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärk oli saada ülevaade AS Proekspert töötajate vaimse tervise seisundist ja hoiakutest seotult vaimse tervise probleemidega ning saadud tulemusi arvesse võttes disainida vaimset tervist toetav sekkumine töökohal. Viisin ettevõtte töötajate seas läbi veebipõhise ankeetküsitluse, millele vastas 60 töötajat. Küsitlus aitas hinnata töötajate emotsionaalset enesetunnet ning hoiakuid ja uskumusi seoses vaimse tervisega. Teema paremaks mõistmiseks viidi seitsme töötajaga läbi poolstruktureeritud individuaalsed intervjuud. Uuringu tulemustest selgub, et Proeksperdi töötajate vaimse tervise seisund sarnaneb Eesti täiskasvanud elanikkonna keskmisega. See tähendab, et depressiooni sümptomeid esines 28%, ärevuse sümptomeid 18%, sotsiaalfoobia sümptomeid 17%, vaimse kurnatuse sümptomeid 42% ning unehäirete sümptomeid 32% ettevõtte töötajatest. Statistiliselt olulised seosed esinesid ärevuse ja soo, ärevuse ja vanuse ning vaimse kurnatuse ja tööstaaži vahel. Proeksperdi töötajate hulgas esines vaid 2% negatiivseid hoiakuid seoses vaimse tervisega. Siiski leidus neid, kes arvasid, et vaimse tervise probleemidega inimesed võivad olla ohtlikud/vägivaldsed ning enamik vaimse tervise probleemidega inimesi ei parane. Oma kolleegide vaimset tervist hindasid ettevõtte töötajad heaks või paremaks kui Eesti keskmine ning leidsid, et vastutus vaimse tervise eest on eelkõige inimesel endal, kuid ka tööandja panustama töötajate vaimsesse tervisesse. Uuringu tulemuste põhjal jõudsin järeldusele, et Proeksperdi töötajate vaimset heaolu aitaksid enim parandada lahendused, kus inimesed saavad ise tegeleda oma vaimsesse tervisesse panustamisega. Tööandja saab panustada pakkudes selleks võimalusi ja vahendeid, milleks antud töö kontekstis on mobiilirakenduse Activate kasutamine üle ettevõtte. Magistritöö raames alustasin sekkumise katsetamisega, kuid ajalise piirangu tõttu katse tulemusi töös ei kajasta. Magistritöö tulemuste põhjal on võimalik Proeksperdil kujundada vaimset tervist toetavaid teenuseid ning seeläbi panustada oma töötajate vaimsesse heaolusse. Vaimset tervist puudutavaid hoiakuid saab ettevõte mõjutada läbi vaimse tervise kirjaoskuse suurendamise. Magistritöö pakub ka mõtteid, mida Proekspert saaks lisaks praegustele meetmetele teha, et oma töötajaid toetada.
Eesti töötleva tööstuse valdkonna mikro- ja väikeettevõtete töökeskkonna riskianalüüsi koostamisega seotud hoiakud ja takistused ning sekkumisvõimalused
(Tartu Ülikool, 2024) Uusmaa, Kristi; Männik, Sille-Liis, juhendaja; Uusberg, Andero, Juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Miljonid inimesed üle maailma kaotavad halvasti korraldatud töötervishoiu ja-ohutuse tõttu elu ja tervise. Igal aastal kaotab tööga seotud haiguste tõttu elu hinnanguliselt kuni kolm miljonit ja tööõnnetuste tõttu 350 000 inimest. Ettevõtete omanikel lasub kohustus ja vastutus kujundada tervist säästev töökeskkond. Eestis on töökeskkonna suurimate probleemide hulgas töökeskkonna riskianalüüsi puudumine või aegumine ning tihti alahinnatakse riske. Käesoleva uurimistöö eesmärk on töötleva tööstuse mikro- ja väikeettevõtete näitel uurida, missuguste takistuste tõttu ei koostata ega esitata Tööinspektsioonile töökeskkonna riskianalüüsi. Kvalitatiivse meetodiga uurisin mikro- ja väikeettevõtete omanik-juhtide hoiakuid, subjektiivset normi, takistusi ja rollitaju töötervishoiu ja -ohutuse tagamisel. Viisin läbi intervjuud seitsme omanik-juhtiga. Mikro- ja väikeettevõtete omanik-juhtide suurimateks takistusteks kvaliteetse töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel on hoiakud selle koostamise ja tööohutusalaste nõuete täitmise suhtes üldisemalt, kuna ei mõisteta hästi nende rakendamise kasulikkust. Valeuskumused mikro- ja väikeettevõtete töökeskkonna vähesesse ohtlikkusse mõjutavad samuti omanik-juhtide motivatsiooni nõudeid järgida. Töökeskkonna riskianalüüsi ebakvaliteetselt koostamise põhjus on ka aja puudus, mille tingib omanik-juhtide rollide rohkus mikro- ja väikeettevõtetes. Lisaks on omanik-juhtidel TKRA koostamiseks vähe teadmisi, oskusi ja ettevõtetel finantsilist võimekust. Omanik-juhtide subjektiivset normi kujundavad pigem töötajad kui sarnaste ettevõtete omanik-juhid. Tööinspektsioonile jäetakse töökeskkonna riskianalüüs esitamata seepärast, et nõudest ei olda teadlikud või on info saadud ebausaldusväärsest allikast. Samuti ei teata, kas ja millal tuleb TKRAd täiendada. Uuringu tulemustele ja planeeritud käitumise teooria konstruktidele toetudes koostasin viis sekkumisideed, mis potentsiaalselt võivad omanik-juhte mõjutada töökeskkonna riskianalüüsi koostama ja Tööinspektsioonile esitama. Mõjutades omanik-juhid töökeskkonna riskianalüüsi koostama ja esitama Tööinspektsiooni Tööelu infosüsteemis, oleksid mitmed barjäärid lihtsasti ületatavad. Koostasin juhuslikustatud kontrolluuringu katseplaani, mille alusel võiks kahte sekkumisideed katsetada. Magistritöö tulemused täiendavad ning kinnitavad teadmisi Eestis mikro- ja väikeettevõtete omanik-juhtide hoiakute, tajutud normide, takistuste ja rollitaju kohta seoses töökeskkonna riskianalüüsi koostamise ja ohutu töökeskkonna kujundamisega. Töötervishoiu ja -ohutuse valdkond mikro- ja väikeettevõtetes on põhjalikult uurimata ja seega sekkumiste mõjususe, käitumise muutmise teooriate ja mudelite toimivuse osas potentsiaalselt uut informatsiooni pakkuv valdkond.
Ukraina sõjapõgenike eesti keele õppimist mõjutavate uskumuste kaardistus
(Tartu Ülikool, 2024) Murakas, Merili; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Teise emakeelega inimeste sihtkeele õppimise olulisus on 30 aastat kestnud diskussiooni järel veelgi aktuaalsemaks muutunud Vene-Ukraina sõja ning Eestisse saabunud suurima sõjapõgenike hulgaga. Põgenikega kaasneva suure koormusega toimetulekut soodustab kiire keeleõpe, mis toetab kohanemist ning mis on oluline, kuna kohanemisega seotud väljakutsed on riigile ressursimahukad näiteks erinevad mitteisikustatud kulud avalikele teenusele, tervishoid, pensionid jm kui siseturvalisuse probleemid fragmenteerumine, vastandumine. Lõimumisekspertide hinnang on, et ukraina sõjapõgenike lõimumine on tõenäolisem eesti keelse, mitte vene keelt kõneleva kogukonnaga Eestis, samas on mitmeid vastuolusid, mis võivad takistada saabunud põgenike eesti keele õpet. Töös esile toodud uuringud näitlikustavad sihtkeele õppimist ning erinevaid takistavaid asjaolusid nagu piiratud keelekeskkond (Rannut, 2005); keeleõppe kursuste ebapiisavad mahud, kvaliteet, kättesaadavus (Kallas, 2014); info (Keeleseisund, 2016); erinevad grupis õppimise (Alefsa, 2019); ja õppimisega seotud takistused nagu trauma, motivatsioon (Ryan; Deci, 2000). Sihtkeele õppimine on seotud põgenike hoiakute, normide ja tajutud kontrolliga, mis on planeeritud käitumise teooria komponendid ja saavad ennustada prioriteetset käitumiskavatsust. Antud lõputööl oli kaks eesmärki: 1. Kaardistada valitud sotsiaal-demograafilistest grupi 30-50 ukraina sõjapõgenikud, uskumustest eesti keele õppimisel. Aluseks on võetud Fishbein & Izjeni Planeeritud Käitumise Teooria. 2. Tuvastada sekkumise kohti eesti keele õpetamise süsteemis, mis aitaksid edaspidi teha teistsuguseid, otsuseid, mis tõhustaks pagulaste eesti keele õpet. Sihtrühmaga läbiviidud poolstruktureeritud intervjuude analüüs tõi esile, et: -põgeniku hoiak (saadav kasu) peaks olema seotud piiramatu vabadusega eesti keeles suhelda; -toetavad olulised kaaslased (subjektiivsed normid) peaks olema seotud kombinatsiooniga olulistest tuttavates, kelle hulgas on kindlasti töökoht ja kolleegid; -hakkama saamise kindlust (tajutud kontrollitavust) mõjutab kolleegidega töökohal koos õppimine ja õppimisega seotud väljakutsetega toimetulek. Takistused on seotud kontrolli puudutavate uskumustega (ajale, keele “külge hakkamisele” ja õppimisele). Käitumist mõjutava sekkumise ja mõjutamise peatükis kirjeldati uurija poolt loodud kolme võimalikku käitumist mõjutavat sekkumist. Mis pakuvad alternatiivi ja võtavad arvesse käitumist mõjutavaid asjaolusid. Praegune põgenike keeleõpe “one size fits all” põhimõttest, mille kohaselt õpetatakse keelt keeleõppe kursuste kaudu, mis on väheefektiivsed puuduvad alternatiivid, mida antud kolm sekkumist võivad pakkuda. - Keeleõppe kogemuse disainimine; rakendus, toetavad sõnumid, kontrolli uskumust toetav sekkumine; - Töökeskkonna sekkumine (hoiakut toetav töökohal ja kolleegidega koos õppimine ning õppimisega seotud väljakutsetega toimetulek); - Kohanemist toetav, muu sekkumine. Lõpetuseks käesoleva töö tähelepanekud võivad olla seotud suurema hulga Eestissse sattunud sõjapõgenike keeleõppe raskustega. Sarnased uskumused võivad olla paljudel Eestisse saabunud põgenikel. Loodavad alternatiivsed lahendused peaks arvesse võtma käitumuslikke asjaolusid, mis aitaksid tõhusamalt sihtkeele õppimist muutes jõuda kitsamate sihtrühmadeni.
Kvalitatiivne uuring rasvumisega seotud teadmistest, hoiakutest ja sotsiaalsetest normidest Eestis ja sellest lähtuvad soovitused sekkumisteks
(Tartu Ülikool, 2024) Arro, Koit; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Ülekaal on maailmas kerkinud üheks suuremaks siiani lahendamata tervisemureks. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel elab hetkel 1,9 miljardit inimest ülekaaluga. Sarnane on ka pilt Eestis, kus hinnanguliselt pea 200 000 inimest on ülekaalulised. Kõrge kaal on erakordselt suur terviserisk, suurendades suure hulga haiguste tekketõenäosust. Eestis on teada erinevad ülekaaluga seotud arvud, siis vähem on teada, mis on kaalutõusu põhjuste kohta. Käesoleva töö eesmärgiks on vaadata sisse rasvumisega seotud hoiakutesse, suhtumistesse ja normidesse Eestis ja anda soovitusi kuidas rasvumise määra vähendada. Selleks tehti individuaalintervjuud arstidega, kes on oma töös kokku puutunud ülekaaluliste inimestega ning kõrvutati neid tulemusi patsientide intervjuudest saadud leidudega. Tulemustustes tuli välja, et kehakaaluga seoses esineb märkimisväärne stigma ja pea kõik osalejad on pidanud taluma kiusamist ja diskrimineerimist seoses oma kaaluga. Selle teemaga esines ka sooline erinevus, kus naisterahvaste puhul algas see tihti varakult ja juba kodust ning paraku kestis tänase päevani. Erikohtlemine seoses kehakaaluga on ka tajutav meditsiinis. Lisaks esinevad märkimisväärsed erinevused arstide ja ülekaaluliste inimeste ootuste vahel kaalu alandamise eesmärkides Patsienti kiputakse jooksutama meditsiinisüsteemis, et leida kaalutõusu põhjuseid, kuigi arstid teavad, et meditsiinilisi põhjuseid kaalu tõusuks esineb üliharva. Tihti on ülekaalulised inimesed väga teadlikud ja pigem vajaksid meditsiinist partnerit, kes aitaks neid kaalu alandamise teekonnal. Seda partnerlust komplitseerib Eesti õhuke meditsiinisüsteem, kus ühele patsiendile on ette nähtud piiratud minutid. Meditsiin vajaks kaaluprobleemiga võitlemiseks lisaressursse Tervisekassa rahastuses, näiteks nõustamisega tegelevat tervisecoachi perearstikeskustes, kes saaks toetada patsiente ja ei peaks olema meditsiinilise haridusega. Eraldi üliolulise teemana tõstatus lapseea rasvumine, mis kindlasti vajaks laiemat poliitilist käsitlust. Laste rasvumise probleem on järjest kasvavas trendis ja vajaks kiiret ja süsteemset lähenemist. Paraku arstide tõdemuses jääb siin üksi meditsiini pingutustest väheseks ja oleks vaja riiklikku kava probleemi lahendamiseks. Selle juures ei saa alahinnata keskkonna mõju kaalule, mis on omaette suur teema, mis vajab süsteemset lähenemist. Antud töö annab sissevaate arstide ja patsientide uskumustesse, nende sarnasustesse ja erinevustesse ning pakub väga mitmeid sekkumise kohti. Kuna võimalusi oli mitmeid, siis keskenduti meditsiinisüsteemi ja patsiendi omavaheliste kokkupuute võimaluste parandamisele ja pakuti soovitused, kuidas muuta suhtlus vähem võimalikku kahju tekitavaks, nii et lõpp tulemus oleks suurema efektiga. Antud töö annab sisendi, mida saab kasutada paremate patsienditeekondade ja ravijuhendite tegemisel.
Eestis elava 65+ põlvkonna kaasamine regulaarsesse vabatahtlikku tegevusse
(Tartu Ülikool, 2024) Oblikas, Jane; Riitsalu, Leonore, juhendaja; Klandorf, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli sekkumise väljatöötamine 65+ põlvkonna suuremaks kaasamiseks regulaarsesse vabatahtlikku tegevusse. 65+ põlvkonna osakaal elanikkonnast kasvab ja läbi vabatahtliku tegevuse saab selle põlvkonna potentsiaali rakendada. Ühelt poolt on vabatahtlik tegevus seenioritele kättesaadav ja oluline võimalus vaimse ja füüsilise tervise hoidmiseks, teiselt poolt on aktiivne eakas vajalik ressurss vabatahtlike panusele tuginevatele organisatsioonidele. Samuti soodustab eakate kaasamine põlvkondade ülest koostööd, mis on easõbraliku ühiskonna alustala. Magistritöö fookuses olid vabatahtlikke värbavad koordinaatorid, kelle tegevusel ja käitumisel on suur mõju kaasatavatele vabatahtlikele, kuid kelle käitumist eakate kaasamise kontekstis varasemalt uuritud ei ole. Magistritöö uurimusküsimusteks oli selgitada välja vabatahtlikke värbavate koordinaatorite käitumist mõjutavad tegurid, mis soodustavad ja pärsivad koordinaatori võimekust, võimalusi ja motivatsiooni 65+ põlvkonda kaasata. Magistritöö raames disainisin ja testisin soovitud käitumise kujundamise lõuendi. Lõuend suunab käitumisteadusel põhinevale andmete detailsele kogumisele ja süstematiseerimisele ning võimaldab ülevaatlikult hoomata käitumist mõjutavaid tegureid ja seada sekkumissihte. Probleemi mõistmise osas läbiviidud uuringud viisid järelduseni, et vabatahtlike koordinaatoreid pärsib võimekus ja võimalus 65+ põlvkonda vabatahtlikku töösse kaasata, mis väljendub madalas motivatsioonis ja reaalses käitumises eelistada eakatele nooremaid, varasema kogemuse ning väljaõppega ja sisseharjunud kanalitest hõlpsasti kättesaadavaid vabatahtlikke. Varasema kogemuse ja harjumuse puudumisel on koordinaatoritel keeruline esimest sammu eakate värbamiseks astuda. Mõjutamise osas töötasin välja lihtsasti teostatava töötoa formaadis kombineeritud sekkumise, mille oodatav mõju oli lihtsustada värbaja esimest sammu eakate kaasamisel ja 65+ põlvkonna värbamiskavatsust suurendada. Sekkumise pikemaajalisem mõju kasvatab eakate kaasamise sagedust ja osakaalu viimati kaasatud vabatahtlikest. Väljatöötatud sekkumine, aktiveeriv 2h töötuba, kombineeris nelja käitumist muutvat tehnikat: - käitumise praktika harjumuste ja oskuste kujundamiseks (värbamiskuulutuse disain), - informatsiooni andmine käitumise tagajärgedest (ettekanne), - teadmiste kujundamine (ettekanne), - sotsiaalse toetuse võimaldamine (kogemuste vahetus ja rühmaarutelu). Sekkumist testisin koostöös Vabaühenduste Liiduga. Mõõtmise osas hindasin sekkumise mõju ja teostatavust tasuvusuuringute 8 peamise valdkonna järgi. Osalejate hinnangutele tuginedes oli sekkumine esimest sammu lihtsustav ja värbamiskavatsust suurendav. Sain kinnitust, et kulutõhusalt on võimalik sekkumist läbi viia virtuaalselt ja füüsiliselt ning see toimib valdkonnaüleselt. Testimisel saadud kogemusi arvestades saab sekkumise mõju kasvatada, lihvides kõiki nelja käitumist muutvat tehnikat, sh pöörates suurimat tähelepanu tõhusa vea meetodi (nt probleemide lahendamine ilma juhendamata) paremale rakendamisele. Toetudes saadud tagasisidele töötasin välja parendatud sekkumise. Magistritöö tulemusena tekkis mitmeid ettepanekuid seotud osapooltele ning püstitusid täiendavad uurimist vajavad küsimused.
Üldhaigla eriarstide suhtumine videovastuvõttude läbiviimisesse ning sekkumise ettepanek videovastuvõttude osakaalu suurendamiseks
(Tartu Ülikool, 2024) Valdvee, Krista; Pae, Riinu, juhendaja; Pihelgas, Patrick, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Taust: Kaug- ja videovastuvõtud on maailmas pärast COVID-19 pandeemiat üha laiemalt levinud trend, mis loob kasu ja mugavust nii tervishoiutöötajatele kui patsientidele. Eestis on Tervisekassa hinnangul videovastuvõttude määr aga väga madal ning puuduvad sellealased kvalitatiivsed uuringud, mille põhjal sekkumist kujundada. Meetod: Selgitamaks välja eriarstide ning -õdede suhtumist kaugvastuvõttudesse, viidi läbi poolstruktureeritud, avatud küsimustega intervjuud, milles osales kaheksa Viljandi haigla tervishoiutöötajat. Temaatilise analüüsi ning käitumise mõistmise raamistiku COM-B abil selgitati välja teemad, mille alusel kujundati sekkumine videovastuvõttude osakaalu tõstmiseks. Sekkumise ettepanek loodi haiglatöötajaid ning Tervisekassa esindajat kaasates ning kasutades käitumise muutmise raamistikku (käitumise muutmise ratas). Tulemused: Tervishoiutöötajatele olid kaug- ja videovastuvõttude puhul olulised ligipääsetavus, patsientide ajaline ning rahaline kokkuhoid ning tööaja ja -koha paindlikkus, kuid oldi arvamusel, et füüsilistel kohtumistel saavutatakse patsiendiga parem kontakt ning usalduslikum suhe, mis tagab parema ravikvaliteedi. Uuringust selgus, et kuigi videovastuvõttudel on omad piirangud ning takerdutakse tehniliste lahenduste, koolituste ning infovahetuse puudujääkidesse, on tervishoiutöötajatel valmidus uute töövõtete omandamiseks ning katsetamiseks. Väljapakutud sekkumine - videovastuvõtu patsienditeekonna ümberkujundamine, kutsub läbi eeskuju, koolituste, tehnilise toetuse ning kommunikatsiooni tervishoiutöötajaid eelistama kaugvastuvõtu liigina videovastuvõtte. Järeldused: Sarnaselt varasematele uuringutele selgus, et tervishoiutöötajad on valmis kasutama uudseid lahendusi, eeldusel et neil on piisav info, vajalik tehniline tugi ja koolitus. Kuna videovastuvõtud aitavad luua paremat kontakti ja usaldussuhet kui telefonivastuvõtud, mis oli intervjueeritud tervishoiutöötajatele oluline, on need heaks võimaluseks muuta tervishoiuteenused ligipääsevamateks, võimaldada patsientidele ajalist ja rahalist kokkuhoidu ning arstidele paindlikumat töökorraldust. Selleks, et Eestis videokonsultatsioonide kasutamist soodustada, on vaja tagada kasutuskindlad tehnilised lahendused, koolitusmaterjalid ning toetus.
Juhtide hoiakute ja käitumise kujundamise mudel lähisuhtevägivalla ennetamiseks tööandjate kaudu
(Tartu Ülikool, 2025) Lindma, Merle Liisu; Voolma, Silja-Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Selle magistritöö eesmärk oli mõista, kuidas tööandja saab kujundada juhtide hoiakuid ja käitumist lähisuhtevägivalla (LSV) ennetamisel. Juhid võiksid mängida olulist rolli töötajate LSV kogemuse märkamisel ja sellele reageerimisel töökeskkonnas, kuid see võimalus jääb sageli kasutamata. Magistritöös välja töötatud kontseptuaalse käitumisteadusliku mudeli keskmes on Ajzeni planeeritud käitumise teooria ning Fishbeini ja Yzeri integreeritud käitumise ennustamise mudel. Neid teooriaid täiendavad interdistsiplinaarsed käsitlused võimust, vastutusest, organisatsioonikultuurist, psühholoogilisest turvalisusest, mõtteviisist, usaldusest ja haavatavusest. LSV ennetusmudeli loomiseks kasutati nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset uurimismeetodit. Kvalitatiivne osa tugineb intervjuudele sidusrühmadega. Kvantitatiivne osa põhineb President Kaljulaidi Fondi tööandjate algatuse Vägivallavabaks ja Tervisekassa juhtide hulgas tehtud küsitluse tulemustel. Uuringu tulemused viitavad sellele, et juhi valmisolek panustada LSV ennetusse tööandja toetavad mitmed tegurid: teema on juhile tähenduslik ning seotud tema professionaalse identiteediga; tajutav on normatiivne ja sotsiaalne toetus; juht tunnetab, et tal on piisavalt teadmisi, oskusi ja organisatsiooni tuge. Töö tulemusena pakutakse välja kontseptuaalne käitumisteaduslik mudel, mis seob planeeritud käitumise teooria (The Planned Behaviour) kolm komponenti ühiskonna, organisatsiooni ja juhi tasandi teguritega ning pakub juhtide hoiakute ja käitumise kujundamiseks tööandjate kaudu struktureeritud lähenemist. Mudelit toetavad sihipärased sekkumisstrateegiad, mis keskenduvad väärtuspõhise tähenduse loomisele, normide kujundamisele ja enesetõhususe toetamisele. Magistritöö annab sisendi sekkumiste kujundamiseks nii teadlikkuse suurendamise kui ka praktilise reageerimise tasandil President Kaljulaidi Fondi tööandjate algatuse Vägivallavabaks osana. Uuring rõhutab, et LSV tõhus ennetus eeldab mitte üksnes teadlikkust, vaid ka psühholoogiliselt turvalist organisatsioonikeskkonda, mis toetab juhtide vastutustundlikku ja julget tegutsemist.
Veebipõhistes küsitlusuuringutes osalemist mõjutavad tegurid uuringuettevõtte vastajapaneeli näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Männaste, Katrin; Reinson, Heidi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Veebiküsitlustest on kujunenud üks olulisemaid allikaid elanikkonnas esindatud arusaamade, hoiakute ja väärtuste ulatuse hindamisele. Ka Eestis on uuringuettevõtete vastajapaneelid tänaseks turu- ja sotsiaaluuringute peamine valimibaas. Samas kalduvad veebiküsitlused olema madala ning ajas pigem langeva osalemismääraga. Selle taustal on oluline mõista, mis paneeliliikmete osalemisotsust mõjutab ning millised võiksid olla lahendused küsitlustes osalema mõjutamisel. Probleemi mõistmise juures kasutasin lisaks teaduskirjandusele Eesti ühe suurema uuringuettevõtte vastajapaneeli liikmete hinnanguid veebiuuringute vastamiskogemusele ning viisin läbi täiendava, sotsiaalpsühholoogilisi mõjutegureid kaardistava uuringu. Uuringus tuli küsitlustele vastamise põhjuseid kirjeldavate väidetega nõustumise põhjal enim esile soov aidata ja uuringutesse oma panus anda. Vastajaklastreid enim eristavaks osutus suhtumine kinkekaartide loosimise olulisusesse. Veebiuuringute läbiviimisel on üheks peamiseks sekkumiskohaks e-kirjaga saadetav uuringukutse. Sellest lähtuvalt disainisin sekkumisena uuringukutsed, mis rõhutasid (1) aitamist kui olulisimat välja öeldud vastamise põhjust ja (2) loosimises osalemist kui paneeliliikmeid enesekohaste hinnangute alusel enim eristavat põhjust. Sekkumise tulemusel selgus, et nn aktiivset paneeli ehk viimase aasta jooksul eelnevalt vähemalt ühes küsitluses osalenuid motiveeris enam osalema loosimises osalemist rõhutav uuringukutse. Loosimises osalemist rõhutava kutse mõju ei olnud aga sihtrühmiti ühtlane. Ilmnes, et mehed vastasid aitamist rõhutavale kutsele naistest suurema tõenäosusega. See on uuringuettevõtete vastajapaneelide kui suhteliselt vähem uuritud valimiallika seisukohalt oluline teadmine, kuivõrd viitab võimalusele paneeli valimit kutse kaudu juhtida ehk teatud sihtrühmades vastamismäära suurendada.
Sekkumisvõimalused eraisikutest maaomanike ehituskeeluvööndi rikkumiste ennetamiseks
(Tartu Ülikool, 2025) Reinhold, Liivi; Arro, Grete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Veekogude kallastele seatud ehituskeeluvööndi eesmärk on kaitsta veekogu kahjuliku inimmõju eest, toetada bioloogilist mitmekesisust ning hoida rannad ja kaldad looduslike ja ligipääsetavatena. Avalike huvide kaitseks seatud piirangud põrkuvad aga eraomaniku huvidega: tema soovi ja ootusega, et oma maal saab asju ise enda käe järgi seada. Keskkonnaameti järelevalve kogemus näitab, et ehituskeeluvööndi rikkumised ei piirdu Eestis üksikjuhtumitega ning toovad kaasa kumuleeruva keskkonnariski. Tõhusate sekkumisvõimaluste kavandamiseks viisin läbi kvalitatiivse uurimuse, et leida ja analüüsida ehituskeeluvööndiga seotud valikuid mõjutavaid tegureid. Kokku 13 intervjuust kogusin COM-B käitumist mõtestavale mudelile toetudes vaatenurki nii keskkonnakaitsega tegelevatelt ametnikelt kui maaomanikelt, sealhulgas nii eeskujulikult nõuded täitnud kui ka reeglite vastu eksinud ja selle eest karistatud inimestelt. Empiiriliste leidude käitumisteaduslik analüüs ning peegeldus varasemate uurimustega viis järelduseni, et rikkumisi võivad põhjustada vähesed teadmised regulatsioonist; uskumus, et veekogu kaldale ehitamisel puudub negatiivne tagajärg ning kahtlused regulatsiooni legitiimsuses. Põhjused ja neid mõjutavad tegurid on omavahel tihedalt seotud: regulatsiooni vabatahtlikuks täitmiseks vajalikku legitiimsust kahjustavad nii normi vähene tuntus kui ka rikkumise raskesti hoomatav kahju keskkonnale. Tõhus sekkumine peaks lisaks informeerimisele kombineerima maaomaniku uue teadmise konstrueerimist kaldale ehitamise keskkonnamõjust, näitama regulatsiooni rakendamist õiglasena ning andma käitumissoovituse positiivset minapilti ja autonoomset motivatsiooni toetava retoorika kaudu. Karistamine reegli rikkumise eest, mille vajadusest inimene aru ei ole saanud, võib aga võimendada vastureaktsiooni, kahjustada maaomaniku loodushoidlikku minapilti ja sisemist motivatsiooni keskkonnareeglite järgimiseks; nõrgestada nii piirangu kui piirangu seadja legitiimsust ning seeläbi ehituskeeluvööndisse ehitamise probleemi nii vahetult kui kaudselt hoopis süvendada. Seetõttu tuleks mistahes sekkumise väljatöötamisel pöörata erilist tähelepanu maaomaniku autonoomiat ja valikuvabadusi ning õiglase kohtlemise taju toetavatele praktikatele.
An Intervention to Increase Participation in Lifelong Learning Through University Programme Webpages
(Tartu Ülikool, 2025) Habakuk, Helen; Voodla, Alan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
University programme webpages often serve as the first point of contact between prospective students and higher education institutions. At this early stage, students must decide whether a programme aligns with their goals, values, and constraints. This thesis examines how webpage design influences users’ decision readiness, the state of being both confident and sufficiently informed to move forward with an educational decision. While prior research has shown that confidence and comprehension influence action, little is known about how these states are shaped by specific design features of educational webpages. Drawing on the COM-B model and processing fluency theory, this study investigates whether aligning content and structure with users’ evaluation tasks can enhance confidence in understanding and improve comprehension. Specifically, it asks: (1) whether WCAG-aligned structure alone supports decision readiness even when content is minimal or weakly aligned with users’ goals; (2) whether such structure amplifies the effects of task-aligned content when the two are combined; and (3) whether task-aligned content improves comprehension and confidence independently of structural accessibility. To test these questions, a preregistered randomised controlled trial (N = 113) was conducted. Participants were shown one of three versions of a university programme webpage, each varying in structural clarity (WCAG compliance) and the task relevance of the content. Participants then reported their confidence in understanding and completed a comprehension test covering both instructed and incidental content. Results indicated that participants in the Structured Text condition, which combined task-aligned content with WCAG-compliant structure, reported significantly higher confidence than those in the Table condition (p = .041, d = 0.49). This effect was significantly mediated by perceived cognitive fit. No significant overall differences in comprehension were found, but for instructed content, comprehension was significantly higher in the Structured Text condition compared to the Table condition (p = .002, d = 0.89). These findings suggest that confidence can be shaped by aligning design with users’ goals and information needs. The study introduces cognitive fit as a mechanism behind confidence in complex digital environments and extends fluency research into higher education. By framing programme evaluation as active problem-solving, the findings offer design principles for improving student decision support online.
Sekkumisvõimalused koduse köögiviljakasvatuse suurendamiseks Eestis
(Tartu Ülikool, 2025) Raudsepp, Aigro; Rämmer, Andu, juhendaja; Aavik, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärk on paremini mõista, miks kodune, oma tarbeks köögivilja kasvatamine, on viimastel aastatel Eestis märkimisväärselt vähenenud ja disainida sekkumised selle suurendamiseks. Kodus aiandusega tegelemine ei ole tähtis ainult toidujulgeoleku või keskkonnahoiu seisukohast, vaid mõjub positiivselt ka vaimsele ja füüsilisele tervisele ning suurendab kvaliteetse toidu tarbimist. Teema paremaks mõistmiseks viisin läbi seitse poolstruktureeritud individuaal intervjuud inimestega, kes olid uuritava probleemiga otseses puutumuses. Intervjuude käigus viisin läbi ka ühe võimaliku sekkumisvõimaluse prototüüpimise, mille tagasisidet võtsin arvesse uute sekkumisvõimaluste loomisel. Intervjueeritavate peamised põhjused, mis pärsivad kodust köögivilja kasvatamist, on tajutud ajapuudus, oskuste puudumine, harjumuse puudumine, linnastumine, aia tajumine piiranguna autonoomsusele, hirm ebaõnnestumise ees ja mugavustsoonis olemine. Seevastu peamised põhjused, mis aitaksid kaasa koduse köögiviljakasvatuse suurenemisele, on kasvatamisega seotud positiivsete mälestusete esiletoomine, detailsed ja lihtsad juhised kasvatamise alustamiseks, sobiva maa olemasolu, füüsiline treening aiatöödel, toidu raiskamise vähendamine, värske ja kvaliteetse toidu olemasolu, stressimaandus ja lapsed, kelle pärast ollakse valmis tegema rohkem, kui enda. Uuringu tulemusena pakun välja viis komponenti, mida omavahel kombineerides saab disainida erinevaid sekkumisi koduse köögiviljakasvatamise suurendamiseks Eestis. Need viis on: üldist kasvatamise motivatsiooni tõstev kaaskiri, kasvatamise alustamist lihtsustav praktiline juhend, taimede seemneid sisaldav pakk, aiandusega seotud inventari jagamine ja aedniku kodune külastus. Uurimistöös kirjeldan kolme sekkumisvõimalust, mis koosnevad erinevatest väljapakutud osadest, aga võimalikke variante on kindlasti rohkem. Magistritöös analüüsin pikemalt prototüüpimisel kasutatud sekkumise ideed: seemnekomplekti, mis koosneb seitsme erineva taime seemnetest, kaaskirjast, juhendist ning on pakitud kingituse kujul ja jõuab sihtgrupini üllatusena. Seemnekomplekti eesmärk on lihtsustada esimese sammu astumist ning kasutada ära enamusel inimestel tekkiv positiivne emotsioon, mis tuleb kingituse saamisest, et seeläbi suurendada kodus toidu kasvatamist. Pakun välja kaaskirja teksti ja seemnepaki välise disaini ning edasised uurimise suunad.
Vanemlik läbipõlemine ja tööga toimetulek Eestis: seosed ja sekkumisvõimalused
(Tartu Ülikool, 2025) Priilinn, Annika; Vainre, Maris, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Vanemlik läbipõlemine on kroonilisest stressist tingitud seisund, mida iseloomustab kurnatus, emotsionaalne distantseerumine lapsest ja vanemlikus rollis rahulolu vähenemine. Käesoleva uuringu eesmärk oli uurida vanemliku läbipõlemise esinemist ja seda mõjutavaid tegureid töötavate Eesti lapsevanemate seas ja kaardistada sekkumisvõimalusi. Uuring viidi läbi veebiküsitlusena (kvantitatiivne ja kvalitatiivne), kus osales 488 vastajat. Analüüsi kaasati 341 vastust. Tulemuste põhjal olid 25% osalejatest mõõdukale või raskele vanemlikule läbipõlemisele viitavad skoorid, mis näitab vajadust tõhusamate tugimeetmete järele. Kõrgem vanemlik läbipõlemine oli seotud madalama paarisuhte rahuloluga (Spearmani rho = -0,230, p < 0,001), madalama tööga toimetulekuga (Spearmani rho = –0,482, p < 0,001) ning madalama töörahuloluga (Spearmani rho = -0,229, p < 0,001). Laste vanus oli läbipõlemisega seotud – kõrgemad läbipõlemise skoorid ilmnesid eelkõige nooremate laste vanematel (Spearmani rho = -0,224, p < 0,001). Paindliku töökorralduse mõju osutus mitmetahuliseks: kuigi paindlik tööaeg võib vähendada vanemlikku läbipõlemist, võib selle kombineerimine kaugtööga teatud juhtudel läbipõlemist hoopis suurendada. Kvalitatiivne analüüs toetas kvantitatiivseid leide. Vastajad rõhutasid mõistva ja toetava suhtumise olulisust kolleegide ja juhtide poolt, eriti seoses laste haigestumise ja ootamatute olukordadega. Samuti toodi esile paindlike töötingimuste vajadust ja väärtust. Töövälise toe osas tõsteti esile sotsiaalse toe ja toimiva tugivõrgustiku olulisust, samuti toetava paarisuhte rolli. Potentsiaalsed sekkumisvõimalused, mis tuginesid kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringu tulemustele olid: programm vanemate vaimse tervise toetamiseks ja läbipõlemise ennetamiseks, paindlik lapsehoiuteenus, vanemapuhkuselt naasmise programm. Tulemused illustreerivad, et vanemlik läbipõlemine on mitmetahuline nähtus, mis on seotud peresuhete, töötingimuste ja pereelu korraldusega. Kuna valim ei olnud esinduslik, ei saa tulemusi laiendada kogu Eesti lapsevanematele, kuid need pakuvad väärtuslikku ülevaadet võimalikest seotud teguritest. Tulemused osutavad olulistele seostele, mida tasub arvesse võtta lapsevanematele suunatud tugisüsteemide ja peresõbralike töötingimuste kujundamisel.
Tööandjate hoiakud seoses töötajate reservõppekogunemisel osalemise rahalise toetamisega ja neist tulenevad käitumuslikud sekkumisvõimalused
(Tartu Ülikool, 2025) Kelder, Karoline; Lillemäe, Eleri, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eesti riigikaitse tugineb reservväe põhimõttele, mille tõhus toimimine eeldab lisaks pühendunud reservväelastele ka tööandjate mõistvat suhtumist ja toetavat käitumist. Tööandjate toetus võib väljenduda töötasu edasises maksmises töötajale õppekogunemisel viibimise ajal, riikliku õppekogunemise osalustoetuse ja töötasu vahe kompenseerimises või tasustatud lisapuhkuse andmises. Magistritöö eesmärk on uurida tööandjate hoiakuid seoses töötajate reservõppekogunemisel osalemise rahalise toetamisega ning analüüsida, miks tööandjate valdavalt toetavad hoiakud ei realiseeru alati vastava käitumisena. Kvalitatiivse uuringu tulemuste põhjal disainiti ka üks võimalik lahendus – tööandjatele mõeldud otsustuspuu, mis aitab tööandjatele valida sobivaimat toetusviisi ja seega suurendada tööandjate toetavat käitumist. Kvalitatiivne uuring tugineb käitumisteaduslikul COM-B raamistikul (Michie et al., 2011), mille kaudu analüüsiti tööandjate võimekust, võimalusi ja motivatsiooni töötajate rahaliseks toetamiseks. Empiirilises osas viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud üheksa tööandjaga, kes juba rakendavad rahalisi toetusmeetmeid oma töötajate reservõppekogunemistel osalemisel. Lisaks analüüsiti õppekogunemiste järgselt reservväelaste seas läbi viidud küsitluste tulemusi. Kvalitatiivne analüüs näitas, et kuigi hoiakud on valdavalt toetavad ja tööandjate motivatsioon on väärtuspõhine, pärsivad soovitud käitumise kujunemist ebapiisav teadlikkus toetusskeemidest, rakenduslikud takistused (nt bürokraatia, infosüsteemide piirangud) ning sotsiaalse normi nõrk tajumine. Uuringu tulemusel töötati välja lahenduste kaart 14 võimaliku tegevusega, mis soodustaksid tööandjate soovitud käitumist või eemaldaks selle takistusi. Kõiki tegevusi hinnati arvatava mõjukuse ja teostatavuse alusel. Üks lootustandev lahendus realiseeriti ka esialgse prototüübina - otsustuspuu, mis toetab tööandjaid sobivaima toetamisviisi valimisel, arvestades organisatsiooni suurust, töökultuuri ja varasemaid kogemusi. Magistritöö sisaldab ka veebipõhise eksperimentaalse mõju-uuringu plaani, mille eesmärk on hinnata, kas otsustuspuuga tutvumine suurendab tööandjate teadlikkust toetamisvõimalustest ning valmisolekut oma töötajaid reservõppekogunemistel rahaliselt toetada. Töö järeldab, et lisaks olemasolevale väärtuspõhisele kommunikatsioonile on tööandjate toetava käitumise kujundamiseks vajalikud struktuursed sekkumised, mis lihtsustavad otsustamisprotsessi ja kujundavad sotsiaalset normi. Uurimistöö esitab rakenduslikke soovitusi nii poliitikakujundajatele kui tööandjatele, et suurendada tööandjate toetust ning seeläbi tõsta reservväelaste osalemismäära õppekogunemistel ja tugevdada riigikaitse valmisolekut.
Eesti vanema täiskasvanu küberturvalise käitumise püsivuse toetamine
(Tartu Ülikool, 2025) Viru, Katrin; Voolma, Silja-Riin, juhendaja; Kikerpill, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö käsitleb Eesti vanemate täiskasvanute (55-aastane ja vanem inimene) küberturvalist käitumist ja probleemi, et nad ei käitu digikeskkondades alati järjepidevalt turvaliselt. Kuigi küberturvaline käitumine digikeskkondades on pälvinud avalikkuse ja praktikute tähelepanu ning on korraldatud teavituskampaaniaid ja koolitusi, ei ole soovitud käitumismustrid püsinud. Seetõttu keskendub töö küsimusele, miks vanemad täiskasvanud ei käitu püsivalt küberturvaliselt ja kuidas seda saab paremini toetada? Töö tugineb kombineeritud andmestikule: Statistikaameti 2019–2024 kvantitatiivsed andmed ja valdkonna kaheksa eksperdi kvalitatiivsetele intervjuudele. Kvantitatiivse analüüsi küsimuse „Mida olete internetis või äpis isiklikul eesmärgil teinud turvalisuse või privaatsuse tagamiseks?“ seitsme väite vastuste analüüs näitab, et sihtrühma käitumine on ajas muutuv. Näiteks turvaprogrammide kasutamise osas seitsme ja paroolide tugevdamisel kolme protsendipunkti ulatuses. Intervjuud kinnitavad, et küberturvaline käitumine ei püsi, kui sellel puudub isiklik tähendus ja kontektuaalsus. Kombineeritud andmestiku analüüs avab vanemate täiskasvanute küberturvalise käitumise probleemi tahke. Uuringu tulemusel järeldati, et kuigi muutust on püütud esile kutsuda, on jäänud püsivus saavutamata. Üks põhjus võib olla see, et sekkumised ei ole keskendunud pikaajalise küberkäitumise püsimise mõjuteguritele. Siinses töös on rakendatud Kwasnicka pikaajalise käitumise muutmise ehk püsivuse mudelit, mille abil selgitatakse välja, mis teemad ja tingimused aitavad küberturvalisel käitumisel kinnistuda ning harjumuseks muutuda. Töö tulemuste põhjal on pakutud välja sekkumiste soovitused, mis toetavad Eesti vanemate täiskasvanute küberturvalise käitumise püsivust ajas ja eri olukordades, muutes käitumise igapäevases elus järjepidevaks.
Effects of a mental health intervention on financial well-being
(Tartu Ülikool, 2025) Tubelt, Ene; Riitsalu, Leonore, juhendaja; Ilves, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Financial well-being and perceived stress contribute reciprocally to each other, as well as significantly influencing overall personal well-being. Financial difficulties can exacerbate mental health problems, which in turn can worsen financial state, creating a vicious cycle. It has been shown that evidence-based, low-intensity interventions can independently improve both financial and psychological well being. However, targeting both constructs simultaneously has not yet been explored. The aim of this thesis was to investigate whether short-term use of mindfulness-based mental health app could improve both financial wellbeing and perceived stress. I conducted a randomised controlled trial among working adults aged 25–55 in Estonia. Participants in the experimental group (n=68) used a free trial of the Headspace mindfulness app for 10 consecutive days, whereas the control group (n=100) listened to the TED Talks addressing general mental health topics. Financial wellbeing and Perceived Stress Scale scores were assessed pre-intervention, immediately postintervention, and 30 days after the intervention. Participants in both groups showed statistically significant improvements in financial well-being and perceived stress over time, with no between-group differences. This study is the first to demonstrate promising outcomes from a short-term low-intensity intervention targeting both financial and psychological well-being concurrently, suggesting that equipping individuals with accessible mental health self-help tools could help disrupt the vicious cycle of financial stress and mental health deterioration.
Perearstide ametialased väljakutsed ja vajadused muutuvas tervishoiukeskkonnas: analüüs ja sekkumisvõimalused
(Tartu Ülikool, 2025) Prits, Monika; Raudne, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Perearstide töö iseloom on viimastel aastatel oluliselt muutunud, hõlmates kliinilise töö kõrval ka mitmeid juhtimis- ja haldusülesandeid, mis suurendavad töökoormust. Käesoleva magistritöö eesmärk on analüüsida Eesti perearstide ametialaseid väljakutseid ja nendest tulenevaid vajadusi muutuvas tervishoiukeskkonnas ning kaardistada sekkumisvõimalused, mis toetaksid perearstide professionaalset arengut ja töövõimet. Uuringu läbiviimiseks kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit. Empiirilise andmestiku kogumiseks viisin läbi poolstruktureeritud intervjuud, milles osales 18 perearsti erinevatest Eesti piirkondadest. Intervjuude eesmärk oli kaardistada tööalast toimetulekut mõjutavaid tegureid ja perearstide vajadusi, et paremini mõista nende igapäevatööga seotud väljakutseid ja vajadusi. Kvalitatiivse sisuanalüüsi tulemusel eristus viis keskset teemat: töökorraldus, juhtimine ja eneseareng, patsiendisuhtlus, mitteerialased tööülesanded ning mentorluskogemused ja hoiakud. Intervjuudest ilmnesid mitmed olulised probleemkohad, sealhulgas tervishoiutöötajate nappus, kohalike omavalitsuste roll esmatasandi arstiabi kättesaadavuse tagamisel, ühiskondlikud hoiakud meditsiinitöötajate suhtes, patsiendisuhtluse kasvav keerukus ning vajadus oskuste järele emotsionaalselt tundlike teemade käsitlemisel. Samuti tõstatus vajadus seadusandlike muudatuste ja töökorralduse tõhustamise järele. Sekkumisvõimalused kaardistasin sotsiaalökoloogilise mudeli eri tasanditele ning hindasin mõjuhindamise maatriksil, arvestades nii potentsiaalset mõju kui ka rakendatavuse keerukust. Potentsiaalselt kõige mõjusamateks ja teostatavateks sekkumisteks osutusid administratiivkoormuse vähendamine, digi- ja juhtimisoskuste arendamine, süsteemse mentorluse rakendamine ning elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmine. Uuringu tulemused viitavad, et perearstide tööalased väljakutsed ja vajadused on mitmetahulised ning nõuavad läbimõeldud, koordineeritud ja eri tasandeid hõlmavaid lahendusi. Tulemused viitavad selgele vajadusele selliste sekkumiste järele, mis aitaksid süsteemselt toetada perearstide töövõimet ja professionaalset arengut ning looksid eeldused kvaliteetse ja jätkusuutliku perearstiabi tagamiseks muutuvas tervishoiukeskkonnas Kuigi tegemist oli kvalitatiivse uuringuga ning valim ei olnud esinduslik, pakuvad tulemused sisulist panust tervishoiupoliitika kujundamisse ja loovad aluse edasisteks rakendusuuringuteks.
Elukohaandmete täpsustamine rahvastikuregistris: sekkumise mõju kohaliku omavalitsuse täpsusega elukohaga isikutele
(Tartu Ülikool, 2025) Saan, Karin; Pungas, Enel, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev magistritöö käsitleb rahvastikuregistri elukohaandmete täpsustamist ning käitumisteadusliku sekkumise mõju kohaliku omavalitsuse täpsusega (edaspidi KOV-täpsusega) registreeritud elukohaandmetega isikute käitumisele. Täpsed elukohaandmed on olulised kvaliteetsete avalike teenuste pakkumiseks ning usaldusväärse statistika koostamiseks. Töö keskmes on probleem, mille kohaselt on rahvastikuregistris kasvav hulk KOV-täpsusega registreeritud elukohti, mis võiksid tegelikult olla aadressitäpsusega elukohad. Sageli on selle põhjuseks omanike vastuseis ja ametnike vähene initsiatiiv, millest tulenevalt üürnikud ei registreeri täpse aadressiga elukohta. Töös rakendatakse COM-B käitumismudelit, et analüüsida kolme sihtrühma (omanike, üürnike ja ametnike) probleemset käitumist ja selle põhjuseid. Uuringu raames saadeti 9397 KOV-täpsusega elukohaga isikule kahte tüüpi teavituskirjad: neutraalne kiri ja COM-B mudelil põhinev käitumisteaduslik kiri. Juhuslikustatud kontrollkatse võimaldas hinnata kirjade mõju elukoha täpsustamisele ning selle võimalikku sõltumist taustatunnustest. Uuringu tulemused näitasid, et 2 kuu jooksul täpsustasid oma elukoha andmed 14,6% neutraalse ja 14,5% käitumisteadusliku kirja saajatest, mis ei ole statistiliselt oluline erinevus. Statistilisele olulisusele lähenes interaktsiooniefekt, mille kohaselt kirja mõju oli suurim keskharidusega inimestele. Töö järeldab, et üksnes teavituskirjadest ei piisa, et oluliselt muuta elukohaandmete täpsust. Eesmärgi saavutamiseks tuleks tulevikus kombineerida erinevaid sekkumisviise, sh tõhusamat järelevalvet, avalikku teavitustööd, täiendavaid maksusoodustusi, andmebaaside ristkasutust ja ametnike toetamist praktiliste juhistega. Käesolev töö annab väärtusliku sisendi tõenduspõhise poliitikakujundamise arendamiseks ning näitab, kuidas käitumisteaduslik lähenemine saab toetada avaliku sektori otsuseid.
Eesti noorte radikaliseerumise põhjused ja neile sobiva deradikaliseerumisprogrammi alused
(Tartu Ülikool, 2025) Laht-Ventmann, Jana; Maiberg, Heidi, juhendaja; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev magistritöö keskendub noorte radikaliseerumise ja deradikaliseerumise küsimustele Eesti kontekstis. Äärmuslike ideoloogiate levik ja noorte liitumine radikaalsete organisatsioonidega on ülemaailmne probleem, mis ohustab ühiskonna sidusust, suurendab polariseerumist ning võib viia poliitiliselt motiveeritud vägivallani. Kuigi Eestis on senini olnud vähe otseseid kokkupuuteid radikaliseerunud noortega, on viimaste aastate juhtumid (nt Feuerkrieg Division) näidanud, et probleem on ka siin aktuaalne ning vajab sihipärast käsitlemist. Töö eesmärk oli välja selgitada, milline peaks olema Eestis rakendatav noorte deradikaliseerumisprogramm. Selleks uuriti noorte radikaliseerumise põhjuseid, tõhusaid sekkumisviise ning võrreldi teiste riikide praktikate sobivust Eesti kultuuriruumi. Andmete kogumiseks viidi läbi intervjuud Eesti prokuratuuri, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti esindajatega ning ühe endise äärmuslasega, samuti analüüsiti välisriikides rakendatavate deradikaliseerumisprogrammide kogemusi. Lisaks koostati kava deradikaliseerumisprogrammi mõju uuringu läbiviimiseks. Uuringu tulemused näitavad, et noorte radikaliseerumine on seotud nii individuaalsete kui ka sotsiaalsete ja ühiskondlike teguritega. Perekondlikud probleemid, madal enesehinnang, kuuluvusvajadus ja sotsiaalsete oskuste puudulikkus loovad soodsa pinnase radikaliseerumiseks. Samuti mängib olulist rolli radikaalsete ideede levik internetis, eriti olukorras, kus noortel puuduvad kriitilise mõtlemise oskused. Makrotasandil mõjutavad radikaliseerumist majanduslikud raskused, ühiskondlik lõhestatus, geopoliitilised pinged ja sihipärane mõjutustöö (nt välismaised propagandakanalid). Deradikaliseerumiseks on oluline, et noor mõistaks oma seniste vaadete ja käitumise sobimatust ning tunnetaks vajadust muutuseks. Töö tulemused rõhutavad, et efektiivne deradikaliseerumisprotsess eeldab sotsiaalset tuge, püsivat usalduslikku suhet ning keskkonda, mis võimaldab noorel arendada positiivset identiteeti. Lisaks on oluline pakkuda alternatiivseid tegevusi ja arenguvõimalusi, mis aitavad noorel leida uue tähenduse ja kuuluvuse väljaspool radikaalseid gruppe. Eestis rakendatav deradikaliseerumisprogramm peaks olema personaalne, pikaajaline ja usaldusel põhinev. Keskseks elemendiks on individuaalne mentorlus, mis pakub järjepidevat tuge, aitab noorel arendada sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi ning taastada enesehinnangut. Programmi oluline osa on koostöö koolide ja peredega, samuti endiste äärmuslaste kogemuste kaasamine, et pakkuda noortele usaldusväärseid eeskujusid. Eesti deradikaliseerumisprogrammi mõjuhindamine võiks toimuda läbi kvalitatiivsete intervjuude ja küsitluste, mis hindavad noorte kogemusi, enesehinnangut ning osalust programmis. Kokkuvõttes järeldatakse, et Eestis on vajalik teadlikult kavandatud, kultuurikonteksti arvestav noorte deradikaliseerumisprogramm, mis aitab ennetada radikaliseerumisega seotud riske, toetab noorte turvalist arengut ja soodustab nende taasintegreerumist ühiskonda.

Sirvi

Sirvi Rakendusliku käitumisteaduse magistritööd - Master's theses in Applied Behavioural Science Kuupäev järgi