Juhtide hoiakute ja käitumise kujundamise mudel lähisuhtevägivalla ennetamiseks tööandjate kaudu

Abstract

Selle magistritöö eesmärk oli mõista, kuidas tööandja saab kujundada juhtide hoiakuid ja käitumist lähisuhtevägivalla (LSV) ennetamisel. Juhid võiksid mängida olulist rolli töötajate LSV kogemuse märkamisel ja sellele reageerimisel töökeskkonnas, kuid see võimalus jääb sageli kasutamata. Magistritöös välja töötatud kontseptuaalse käitumisteadusliku mudeli keskmes on Ajzeni planeeritud käitumise teooria ning Fishbeini ja Yzeri integreeritud käitumise ennustamise mudel. Neid teooriaid täiendavad interdistsiplinaarsed käsitlused võimust, vastutusest, organisatsioonikultuurist, psühholoogilisest turvalisusest, mõtteviisist, usaldusest ja haavatavusest. LSV ennetusmudeli loomiseks kasutati nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset uurimismeetodit. Kvalitatiivne osa tugineb intervjuudele sidusrühmadega. Kvantitatiivne osa põhineb President Kaljulaidi Fondi tööandjate algatuse Vägivallavabaks ja Tervisekassa juhtide hulgas tehtud küsitluse tulemustel. Uuringu tulemused viitavad sellele, et juhi valmisolek panustada LSV ennetusse tööandja toetavad mitmed tegurid: teema on juhile tähenduslik ning seotud tema professionaalse identiteediga; tajutav on normatiivne ja sotsiaalne toetus; juht tunnetab, et tal on piisavalt teadmisi, oskusi ja organisatsiooni tuge. Töö tulemusena pakutakse välja kontseptuaalne käitumisteaduslik mudel, mis seob planeeritud käitumise teooria (The Planned Behaviour) kolm komponenti ühiskonna, organisatsiooni ja juhi tasandi teguritega ning pakub juhtide hoiakute ja käitumise kujundamiseks tööandjate kaudu struktureeritud lähenemist. Mudelit toetavad sihipärased sekkumisstrateegiad, mis keskenduvad väärtuspõhise tähenduse loomisele, normide kujundamisele ja enesetõhususe toetamisele. Magistritöö annab sisendi sekkumiste kujundamiseks nii teadlikkuse suurendamise kui ka praktilise reageerimise tasandil President Kaljulaidi Fondi tööandjate algatuse Vägivallavabaks osana. Uuring rõhutab, et LSV tõhus ennetus eeldab mitte üksnes teadlikkust, vaid ka psühholoogiliselt turvalist organisatsioonikeskkonda, mis toetab juhtide vastutustundlikku ja julget tegutsemist.