Sekkumisvõimalused eraisikutest maaomanike ehituskeeluvööndi rikkumiste ennetamiseks

Abstract

Veekogude kallastele seatud ehituskeeluvööndi eesmärk on kaitsta veekogu kahjuliku inimmõju eest, toetada bioloogilist mitmekesisust ning hoida rannad ja kaldad looduslike ja ligipääsetavatena. Avalike huvide kaitseks seatud piirangud põrkuvad aga eraomaniku huvidega: tema soovi ja ootusega, et oma maal saab asju ise enda käe järgi seada. Keskkonnaameti järelevalve kogemus näitab, et ehituskeeluvööndi rikkumised ei piirdu Eestis üksikjuhtumitega ning toovad kaasa kumuleeruva keskkonnariski. Tõhusate sekkumisvõimaluste kavandamiseks viisin läbi kvalitatiivse uurimuse, et leida ja analüüsida ehituskeeluvööndiga seotud valikuid mõjutavaid tegureid. Kokku 13 intervjuust kogusin COM-B käitumist mõtestavale mudelile toetudes vaatenurki nii keskkonnakaitsega tegelevatelt ametnikelt kui maaomanikelt, sealhulgas nii eeskujulikult nõuded täitnud kui ka reeglite vastu eksinud ja selle eest karistatud inimestelt. Empiiriliste leidude käitumisteaduslik analüüs ning peegeldus varasemate uurimustega viis järelduseni, et rikkumisi võivad põhjustada vähesed teadmised regulatsioonist; uskumus, et veekogu kaldale ehitamisel puudub negatiivne tagajärg ning kahtlused regulatsiooni legitiimsuses. Põhjused ja neid mõjutavad tegurid on omavahel tihedalt seotud: regulatsiooni vabatahtlikuks täitmiseks vajalikku legitiimsust kahjustavad nii normi vähene tuntus kui ka rikkumise raskesti hoomatav kahju keskkonnale. Tõhus sekkumine peaks lisaks informeerimisele kombineerima maaomaniku uue teadmise konstrueerimist kaldale ehitamise keskkonnamõjust, näitama regulatsiooni rakendamist õiglasena ning andma käitumissoovituse positiivset minapilti ja autonoomset motivatsiooni toetava retoorika kaudu. Karistamine reegli rikkumise eest, mille vajadusest inimene aru ei ole saanud, võib aga võimendada vastureaktsiooni, kahjustada maaomaniku loodushoidlikku minapilti ja sisemist motivatsiooni keskkonnareeglite järgimiseks; nõrgestada nii piirangu kui piirangu seadja legitiimsust ning seeläbi ehituskeeluvööndisse ehitamise probleemi nii vahetult kui kaudselt hoopis süvendada. Seetõttu tuleks mistahes sekkumise väljatöötamisel pöörata erilist tähelepanu maaomaniku autonoomiat ja valikuvabadusi ning õiglase kohtlemise taju toetavatele praktikatele.