Sirvi Autor "Västrik, Ergo-Hart, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 20

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bridging the disconnections: an ecosemiotic approach to place-lore in environmental conflict communication
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-03-19) Päll, Lona; Maran, Timo, juhendaja; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö keskendub kohapärimuse rollile keskkonnakonfliktides, tuginedes näidetele viimaste kümnendite Eestist, näiteks analüüsitakse looduslike pühapaikadega seotud konflikte, nn metsasõda või reaktsioone suurte puude langetamisele linnakeskkonnas. Kohapärimuse tuumaks on keskkonna semiootiline tõlgendamine, sedakaudu väljendab kohapärimus nii kultuurilisi kui ka ökoloogilisi tähendusi, näiteks jälgi teiste liikide tegevustest või keskkonnamuutustest. Teisalt väljendab kohapärimus identiteeti, teadmisi ja ideoloogilisi seisukohti kultuuripärandi ja keskkonnaga seoses, Eesti kontekstis on kohapärimus olnud seetõttu olulisel kohal ka loodushoiuaruteludes. Doktoritöö vaatleb esmalt kriitiliselt, kuidas kohapärimust on konfliktides kasutatud ning kuidas konfliktidega kaasnev uus esituskontekst (avalikud arutelud, protestid, õiguslikud vaidlused) ja ülevahendamine ning meediakajastus neid lugusid mõjutab. Analüüs näitab, et kohapärimust kasutatakse konfliktsetes aruteludes sageli lihtsustatult ja selektiivselt, rakendades seda vastanduste loomise ja konflikti eskaleerimise eesmärgil. Seetõttu kipuvad konfliktidega kaasnevates aruteludes kohapärimuse seosed konkreetse keskkonnaga kaduma, koos sellega jäävad tahaplaanile aga ka mitmehäälsus ja keskkonnaomased tähendused, mis kohapärimus algselt sisalduvad. Konfliktidiskussioonide tulemus aga mõjutab otseselt ökoloogilist keskkonda, näiteks läbi loodus-või muinsuskaitsemeetmete muutmise, arenduste lubamise või mitte lubamise, paikade suurenenud külastatavuse või uute praktikate juurutamise. Doktoritöö pakub seejärel võimalusi, kuidas kohapärimuses sisalduvat mitmehäälsust ja olulist keskkonnateadmist konfliktidesse tagasi tuua ja seeläbi arutelusid produktiivsemaks muuta. Näitena kirjeldatakse ka konkreetset metoodikat, kuidas kohapärimuse välitööde kombineerimine ökoloogilise taastamise tegevustega võimaldab fokusseerida arutelusid keskkonnale, esile tuua olulist teadmist, mis muidu märkamata jääks, pakkuda alternatiivset kaasamisviisi ja õhutada dialoogi konflikti eri osaliste vahel. Doktoriöö panusena võib näha uue teoreetilise raamistiku loomist kohapärimuse uurimiseks just dünaamiliste protsesside kontekstis, ökosemiootika mudelite arendamist ja praktiliste lahenduste pakkumist keskkonnakonfliktide haldamiseks. Sellega loob töö baasi, mis võimaldab edasi uurida kohalike, kontekstuaalsete narratiivide rolli keskkonnakriisiga toime tulemisel ja muutuste juhtimisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Rahvaluule Arhiivi fotokogu kujundamisprintsiipidest 20. sajandi alguse vaadete kontekstis Richard Viidalepa fotode näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Tulev, Katrina; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Kulasalu, Kaisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Esoteeriline keha ja spirituaalne sünnitus uusvaimsuse miljöös Algallika kogukonna näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Koppel, Katre; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estonian folklore collections in the context of Late Stalinist folkloristics
(2021-07-12) Langer, Kaisa; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kes Eesti Rahvaluule Arhiivis 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses kogutud materjale sirvima satub, võib imestada, kui ootuspäraste vanasõnade, muistendite ja kõnekäändude vahel leiab tekste, mis kiidavad elu kolhoosis, Stalini tarkust või metsatööplaane. Selline nõukogude folkloor ei peegelda tollast rahvakultuuri, vaid eelkõige folkloristidele esitatud poliitilisi nõudmisi okupeeritud riigis. Varase Nõukogude Eesti rahvaluulekogud tsenseeriti, ülikooli programmid kohandati teiste Nõukogude Liidu riikide sarnaseks, rahvaluule dokumenteerimine pidi aset leidma kollektiivsete ekspeditsioonide vormis. Rahvaluuleteadlased õppisid tundma uurimissuundi, millega neil varem kokkupuudet ei olnud, nad pidid ümber hindama oma senise töö ja talletama kaasaegset rahvaluulet, mis kujutas elu Nõukogude Eestis positiivses laadis. Folkloristid pidid selliseid tekste tutvustama nõukogude kolleegidele ning uut laadi rahvaluulet ajakirjanduses populariseerima. See näitas, et eesti rahvaluuleteadus kohanes uute oludega ning sellel on koht nõukogude ühiskonnas. Nii ennesõjaaegse haridusega folkloristid, Tartu Riiklikus Ülikoolis rahvaluuleteadust õppinud tudengid kui rahvaluulet kogunud vabatahtlikud arhiivi kaastöölised huvitusid pigem vanemat laadi folkloorist kui harvaesinevast nõukogude rahvaluulet. Folkloristid leidsid oma töödes võimalusi vanemaid arhiivimaterjale kasutada, näiteks kirjutades folkloorist nõukogude ideoloogiaga hästi sobiva klassivõitluse teema kaudu või lisades kirjutiste algusesse marksismi klassikute tsitaate. Pärast Stalini surma taandus Nõukogude rahvaluule otsimine, kuid rahvaluuleteadlased polnud siiski vabad oma uurimissuundade valimisel. Rahvaluule tuli ümbermõtestada igal pool Nõukogude Liidus ja idablokis. Ka teistes Ida-Euroopa riikides eelistasid folkloristid jätkata nõukogudeeelse talupojakultuuri uurimisega ning olid hädas uut laadi teadusliku lähenemise kasutamisega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kogemuslood ja koosloome: sissevaateid jutustamispraktikasse sotsiaalmeedias ja selle uurimise metodoloogiasse
(2023-11-23) Pilt, Maili; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Kõiva, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirja keskmes on kaks omavahel seotud teemat. Esiteks keskendub väitekiri jutustamispraktikale eriilmelistes sotsiaalmeedia keskkondades, mis võimaldavad naistel jagada oma kogemuslugusid emaks saamisest ja olemisest ja selle teekonnaga seotud raskustest (nt lood raseduse katkemisest, kehavälise viljastamise ravi läbimisest, elust puudega lapsega jm). Vaatluse all on küsimused, millist rolli mängib sedalaadi kogemuslugude jagamine teemakohaste veebikogukondade moodustumisel ning toimimisel ning mil viisil mõjutavad veebikogukond ja selle suhtlusruumi iseärasused seda, mida ning kuidas naised oma lugudes jagavad. Ühtlasi ilmnevad laiemad sotsiaalkultuurilised põhjused, miks jagatakse tundliku sisuga isiklikke lugusid sotsiaalmeedias. Teiseks keskendub väitekiri eelkirjeldatud ainesele ning uurimisküsimustele sobivale uurimismetodoloogiale. Vaatluse all on sotsiaalmeedia loomulike jutustamissituatsioonide ja delikaatse sisuga kogemuslugude folkloristlikule uurimisele sobilikud välitöö- ning analüüsimeetodid ning uurimisvälja piiritlemist, uurimismaterjali salvestamisviise ning uurijaeetikat puudutavad küsimused.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kuningamäng kui "kultuurifossiil". Uurimus ühe laulumängu seostest muinas- ja varakeskaegse ühiskonnakorraldusega
(Tartu Ülikool, 2012) Siig, Kristo; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kurja silma uskumus Setomaal 1994.-1996. aastal kogutud materjali põhjal: teemakeskne ja žanrianalüütiline käsitlus
(Tartu Ülikool, 2012) Villem, Kadri; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
The evil eye belief in Setomaa on the basis of material collected in 1994-1996: theme-centered and genre analytical approach
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Labajalg Läänemaa lõõtspillimängijate repertuaaris : stiil ja selle kihistused
(Tartu Ülikool, 2025) Ponetajev, Natali; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Uppin, Juhan-Henrik, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
Magistritöö fookuses on ajaloolise Läänemaa lõõtspillimängijate repertuaar ja labajalg kui selle üks iseloomulikumaid žanre, mis jõudis lõõtspillirepertuaari viiuli- ja torupillirepertuaarist ning mõjutas oluliselt Läänemaa lõõtspillimuusikat, kujundades sellele omast mängustiili. Uurimus põhineb Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidel ja hõlmab ajavahemikku 1889–1996. Nüüdseks hääbunud ajalooline lõõtspillitraditsioon püsis elujõulisena umbes 1930. aastateni. Vaatluse all on Läänemaa lõõtspillitraditsioonile omane repertuaar ja üldine mängustiil, mida analüüsitakse stiilitunnuste (vorm, harmoonia, rütm, meloodia, faktuur, rõhutamisvõtted, dünaamika, artikulatsioon, tempo) kirjeldamise kaudu. Labajalgade vanemas kihistuses kerkivad oluliste tunnustena esile torupillipärasus, vormiüksustega varieerimine ja meloodia mängimine ühel nupureal. Labajala uuemat kihistust iseloomustab valsilikkus (labajalavalsilikkus) ning uuemale rahvamuusikale omasemad stiilitunnused nagu ulatuslikum vorm ja harmooniakasutus. Muusikalisele analüüsile loovad konteksti Läänemaa lõõtspillimuusika kogumislugu ning pillimängijate ja levinud pillitüüpide tutvustamine.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Lämmatamismäng Eestis 1980. aastatel või hiljem sündinute meenutuste näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Orro, Iti-Liis; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofia teaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Muhu olustikulised külalaulud "Muhu lauluvara aktsiooni" materjali põhjal
(Tartu Ülikool, 2010) Mereäär, Marti; Oras, Janika, juhendaja; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Naiste pudruriitus Leesoja hiies kui ajalooliste naistepidude traditsiooni sümboolne konstruktsioon uue vaimsuse ja maausu kontekstis
(Tartu Ülikool, 2020) Maantoa, Carmen; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
"Oleks see ainult üks asi olnud": ühel vaimude väljakutsumise situatsioonil põhinevate memoraatide võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2012) Pak, Liset Marleen; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pärimuslike vilepillilugudega sooloalbumi "Tule lill tudu" välja andmine : tänapäevase pärimusmuusiku tööprotsess ja traditsioonikäsitlus
(Tartu Ülikool, 2024) Tirmaste, Katariina; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Kivisilla, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pelli pärimus Mulgimaal: traditsioon, tuntus ja tähendus
(Tartu Ülikool, 2018) Mäemets, Laura; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ropp ja riigivastane: rahvaluulekogude tsenseerimisest Eestis hilisstalinismi perioodil
(Tartu Ülikool, 2013) Kulasalu, Kaisa; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Saatse kirikuga seotud pärimuse varieerumine 19. sajandi lõpust 20. sajandi lõpuni
(Tartu Ülikool, 2013) Soolind, Sirli; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Songs for the End of Kyriarchy: Care and Repair through Critical Emancipatory Historiography in Folk Ensembles
(Tartu Ülikool, 2019) Powell, Savannah; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Suure härja müüt läänemeresoome rahvaste traditsioonis ja selle ajalooline taust
(Tartu Ülikool, 2013) Siig, Kristo; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Jonuks, Tõnno, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vanausuliste kultuuripärandi arendamine Peipsimaa külastuskeskuse näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Güsson, Kairi; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Külmoja, Irina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Women in Russian old belief: religious practices and public imagination on the example of Siberian and Estonian old believer communities
(2023-12-01) Rygovskiy, Danila; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Siinse uurimuse teema käsitleb üldisemalt naiste kasvavat rolli vene vanausuliste religioossetes praktikates ja kirikuelu juhtimises, keskendudes vanausulistele nii Eestis kui ka Siberis. Täpsemalt on minu tähelepanu keskmes pomoorlaste ja fedossejevlaste (Eestis) ning tšasovnilike (Siberis) vanausuliste kogukonnad. Vanausk on konservatiivne religioon oma karmide reeglitega soopõhise jaotuse kohta. Näiteks ei tohi vanausulised naised esineda kirikujuhi ega sõnakuulutaja rollis. Ometi on aga nii, et naised täidavad meestele pandud kohustusi. Lisaks eelnevale on vanausuliste hulgas keskmiselt rohkem naisi kui mehi, eelkõige just Eestis ja mõnes üksikus Siberi piirkonnas. Selle kõigega seoses pean siinse uurimise esmärgiks järgmiselt: erinevate allikate (oma välitöö materjale, ERMi ja mõne Venemaal asuva arhiivi dokumente, rahvaluulelise ja etnograafilise märkmeid, vanausuliste käsikirju, jne) analüüsides, kirjeldada mille abil ja millistel asjaoludel leiab erinevates tegevustes (st jumalateenistuse läbiviimine, kirjutamine, välise vagaduse nõudmiste täitmine jmt) ellu viidud naiste agentsus väljapääsu vanausu konservatiivsest usuväljast. Minu uurimisfookuses on ka see, et kuidas erinevad sümboolsed ja sotsiaalsed hõõrumised, mis ilmnevad naiste rolli vanausuliste kogukondade elus suurenemisest, naiste agentusust ümber kujundavad ja naiste usupraktikaid mõjutavad. Oma uuringute raames analüüsin, kuidas nõukogude antireligiossne poliitika, kultuuri ja majanduse moderniseerimine mõjutas vanausuliste kombeid. Selgus, et mida suurem mõju oli, seda rohkem muutus sooline tasakaal vanausuliste külades ebavõrdseks. Seni on nähtav, et sellistes kohtades on palju rohkem naisi kui mehi ning naised juhtivad palvelaid erinevalt meestest. Siinjuures võrdne tasakaal on säilinud vanausuliste külades, kus majapidamine langeb suures osas naiste õlgadele, sest mehed tegelevad jahinduse, kalapüügi ja teiste sarnaste tegevustega.