Sirvi Autor "Vaasma, Taavi" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Energiaallikas biomass
(Tartu Ülikool, 2013-05-14) Velling, Siiri; Vaasma, Taavi
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt annab ülevaate biomassi rakendusvõimalustest; selgitab biomassi muundamisprotsesse; analüüsib biokütuste eeliseid, puudusi ja mõju keskkonnale; käsitleb biomassi tootmise erinevaid tehnoloogilisi lahendusi; sisaldab põlemisreaktsioonide arvutusi; annab ülevaate energiakultuuridest, mida saab kasvatada Eestis. Õpiobjekti maht on 0.15 EAP (4 akadeemilist tundi õppija tööd) ja sihtrühmaks eelkõige keskkonnatehnoloogia bakalaureuseõppe üliõpilased.
Energiaallikas kivisüsi
(Tartu Ülikool, 2013-11-12) Velling, Siiri; Vaasma, Taavi
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt kirjeldab söe tekkimist ja omadusi; annab ülevaate söe leiukohtadest ja kasutamisviisidest; selgitab söe koostist ning kasutamisega kaasnevat mõju keskkonnale; analüüsib söe kütteväärtust; toob välja söe kasutamise eelised ja puudused; sisaldab küsimusi ja ülesandeid teadmiste kinnistamiseks.
Energiaallikas maagaas
(Tartu Ülikool, 2013-06-21) Velling, Siiri; Vaasma, Taavi
BeSt programmi raames loodud õpiobjektis selgitatakse, mis on maagaas, kuidas on see tekkinud, kus leidub, milline on selle koostis, omadused ja kütteväärtus, samuti selle kasutusvaldkondi. Õpiobjekt analüüsib maagaasi kasutamise eeliseid ja puudusi.
Energiaallikas päikeseenergia
(Tartu Ülikool, 2012-11-28) Velling, Siiri; Vaasma, Taavi
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt annab ülevaate päikeseenergia arengutest Eestis ja kogu maailmas; käsitleb päikeseenergia erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja sisaldab illustreerivaid materjale nende kohta; analüüsib päikeseenergia eeliseid, puudusi ja mõju keskkonnale; sisaldab küsimusi ja arvutusülesandeid materjali kinnistamiseks.
Energiaallikas põlevkivi
(Tartu Ülikool, 2012-10-19) Velling, Siiri; Vaasma, Taavi
BeSt programmi raames loodud õpiobjektis antakse mitmekülgne ülevaade Eesti tähtsaimast maavarast - põlevkivist ehk kukersiidist, mis on ühtlasi meie energiatööstuse alustala. Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks, kuna see sisaldab lisaks mineraalsele osale ka orgaanilisi ühendeid (kerogeeni). Põlevkivi töötlemise ja põletamise käigus tekib märkimisväärses koguses tahkeid ja vedelaid jäätmeid, mistõttu kaasneb põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega tuntav mõju keskkonnale.
Energiaallikas tuuleenergia
(Tartu Ülikool, 2012-11-05) Velling, Siiri; Vaasma, Taavi
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt annab ülevaate tuuleenergia arengutest Eestis ja kogu maailmas; analüüsib tuuleenergia eeliseid, puudusi ja mõju keskkonnale; käsitleb tuuleenergia erinevaid tehnoloogilisi lahendusi; sisaldab lihtsaid tuulikute võimsusarvutusi; sisaldab viiteid tuuleenergia organisatsioonide kodulehtedele.
Energiaallikas tuumaenergia
(Tartu Ülikool, 2013-06-18) Velling, Siiri; Vaasma, Taavi
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt annab ülevaate tuumaenergia olemusest; selgitab aatomituumade lõhustumisprotsesse energia saamisel, tuuma- ja ahelreaktsioone; annab ülevaate kasutatavast tuumkütusest – uraanist; kirjeldab tuumkütusetsüklit ja tuumareaktorite tüüpe; käsitleb tuumaohtust ning klassifitseerib radioaktiivsed jäätmed; kirjeldab radioaktiivsete jäätmete käitlemis- ja ladustamisvõimalusi ning sellega kaasnevaid probleeme; toob välja tuumaenergia rakendamise eelised ja puudused ning sisaldab küsimusi ja ülesandeid teadmiste kinnistamiseks.
Enrichment, atmospheric dispersion and deposition of naturally occurring radionuclides from oil shale-fired power plants
(2017-10-25) Vaasma, Taavi; Kiisk, Madis, juhendaja; Tkaczyk, Alan Henry, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Me kõik paikneme looduslikku päritolu kiirguse mõjuväljas. Selle hulgas on näiteks nii kosmiline kui ka maapinnast tulenev kiirgus ning toidu ja joogiga sissevõetavad radionukliidid. Nimetatud allikatest saadavad aastased kiirgusdoosid elanikele ületavad mitmeid kordi doose, mille allikaks on tehislikud protsessid, nt teatud meditsiiniprotseduurid, tuumajaamad, fossiilkütuste tööstus. Maapõuest pärineva kiirguse allikateks on peamiselt uraani ja tooriumi (lisaks veel nende lagunemisproduktide) lagunemisel tekkiv kiirgus. Evolutsioon on siinkohal abiks olnud ning inimesed on kohanenud elama neid ümbritsevas kiirgusfoonis. Probleeme võib tekkida olukorras, kus maapõuest võetud maavara töötlemisel vastavad radionukliidid kontsentreeruvad tööstusprotsessi käigus (nt põletusprotsessides) ning võidakse osaliselt emiteerida lendtuha ja põlemisgaasidega ümbritsevasse keskkonda. Kaks maailma suurimat põlevkivil töötavat elektrijaama on Ida-Virumaal töös olnud juba suurusjärgus 50 aastat ning aastas põletatav põlevkivi kogus on varieerunud 30 miljoni tonni (1980’datel) ning umbes 12 miljoni tonni vahel tänapäeval. Selle aja jooksul on tekkinud suurel hulgal põlemisjääke ning atmosfäärseid emissioone. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis koostatud doktoritöös uuriti, millistes kontsentratsioonides erinevaid radionukliide nendest elektrijaamadest keskkonda emiteeritud on ning kui suurel maa-alal nende sadenemine tagasi maapinnale toimunud on. Vastava töö käigus selgus, et: - Põlevkivis looduslikult leiduvad radionukliidid kontsentreeruvad kuni 10-kordselt lendtuhas, mis atmosfääri paisatakse; - Lendtuhk ja radionukliidid on kandunud üle 50 km kaugusele elektrijaamadest. Siiski enim on koormatud ala, mis jääb mõne km ulatusse jaamadest; - Tänu pidevatele tehnoloogilistele uuendustele on emiteeritava lendtuha hulk tänapäevaks vähenenud kuni 100 korda võrreldes 1970’date ja 1980’datega! - Jaamade pikk tööperiood (ca. 50 aastat) on tekitanud ulatusliku keskkonda emiteeritud ning seal kontsentreerunud radionukliidide voo. Et selgitada välja täpsed kiirgusdoosid jaamade lähistel elavatele inimestele, on vaja teostada jätku-uuringuid.