Browsing by Author "Vaht, Mariliis, juhendaja"

Now showing 1 - 10 of 10

Aktiivsus-tähelepanuhäire skooride püsivus ajas
(Tartu Ülikool, 2019) Jõgi, Karl; Vaht, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uuriti ELIKTU populatsioonipõhise longituuduuringu valimi varal aktiivsus-tähelepanuhäire kahe komponendi - tähelepanematuse-keskendumisraskuste ja hüperaktiivsus-impulsiivsuse - muutumist ajas. Selleks võrreldi nooremas eas kõrgemalt skoorinud isikute ning kontrollgrupi tulemuste muutust kahes kohordis läbi nelja uuringulaine. Leiti, et kõrged skoorid kummalgi komponendil ei ennusta kõrgemaid skoore täiskasvanuna. Kuigi kõrgema ATH-skoori saanud isikud osalesid hilisemates uuringulainetes vähemal määral võrreldes kontrollgurpiga, on selle uurimuse tulemuste põhjal põhjust optimismiks kõrge ATH-skooriga noorte sümptomaatika paranemise osas.
CACNA1C geeni rs1006737 polümorfismi efekt ärevus- ja meeleoluhäiretele longituudses populatsioonipõhises valimis
(Tartu Ülikool, 2019) Targijainen, Eliina; Vaht, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uurimistöö käsitleb CACNA1C geeni rs1006737 polümorfismi efekti ärevus- ja meeleoluhäiretele longituudses populatsioonipõhises valimis. Uuring põhineb Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) raames kogutud andmetel, mille valimi suurus on n = 1238. See on Euroopa Noorte südameuuringu (1998/99) esialgne Eesti valim, mis hiljem jätkus longituuduuringuna ELIKTU. Antud uurimistöös kasutatakse genotüübiandmeid ning infot enesekohastest küsimustikest ja kliinilistest intervjuudest. Lähtuvalt varasematest tulemustest uurisin, kas inimestel, kellel on CACNA1C rs1006737 A-alleel, on teismeeas kõrgem depressiivsuse ja ärevuse tase, kas nooreks täiskasvanueaks on CACNA1C rs1006737 A-alleeli omavatel inimestel suurem risk haigestuda ärevus- ja meeleoluhäiretesse ning, kas lapseeas on antud genotüübi mõju väiksem kui täiskasvanueas. Töös selgus, et genotüübil mõju ei olnud ja ükski hüpotees paika ei pidanud. Leidsin aga, et aja mõju on olemas. Tulemused näitasid, et vanuse kasvades seisundiärevus ja püsiärevus langevad. Vanuse kasvades väheneb ka depressiivsus.
Dopamiin-β-hüdroksülaasi geeni rs1611115 polümorfismi seos depressiivsuse ja ärevuse sümptomaatikaga ning stressirikaste elusündmustega longituudsel populatsioonipõhisel valimil
(Tartu Ülikool, 2020) Vilk, Ann-Marii; Vaht, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uurimistöö käsitleb depressiivsuse ja ärevuse sümptomaatika seost dopamiin-β-hüdroksülaasi geeni rs1611115 polümorfismiga ning stressirikaste elusündmuste rolli genotüübi mõju võimendamisel. Töö läbiviimiseks kasutatakse Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) longituudset populatsioonipõhist valimit, analüüsitakse genotüübiinfot, enesekohaste küsimustike ning kliinilise intervjuu käigus kogutud andmeid depressiivsuse ja ärevuse kohta ning infot stressirikaste elusündmuste kogemise kohta. Hüpotees, et T alleeli kandjatel on kõrgem risk depressiivsusele ja ärevusele, ei pidanud paika. Selgus, et heterosügootse CT genotüübiga inimestel on suurem haavatavus depressiivsusele ning ärevusele, kuid genotüübi mõju ei olnud ajas püsiv ja stressirikaste elusündmuste kogemine ei võimendanud genotüübi efekti.
Dopamiini transporteri genotüübi ja lapsepõlve peresuhete kvaliteedi mõju depressiooni avaldumisele longituudse uuringu põhjal
(Tartu Ülikool, 2017) Traat, Maarika; Vaht, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uurimistöö käsitleb dopamiini rolli depressiooni puhul, keskendudes dopamiini transporteri geeni 3’ mittetransleeritavas piirkonnas asuva varieeruva arvuga tandemkorduse (DAT1 3'UTR VNTR) polümorfismi, lapsepõlve peresuhete kvaliteedi ja depressiivsuse vahelise seose uurimisele. Uurimistöö meetodiks on longituudne terviseuuring, mis sisaldab genotüübiandmete, enesekohaste küsimustike ja psühhiaatriliste intervjuudega kogutud info analüüsi. Uuring põhineb Eesti laste isiksuse, käitumise ja terviseuuringu (ELIKTU) noorema kohordi andmetel. Selgus, et polümorfismi genotüüp, mille puhul mõlemad geenialleelid sisaldavad 10 kordust, suurendab oluliselt kõrgema depressiivsuse tõenäosust võrreldes genotüübiga, kus üks alleelidest sisaldab 9 kordust. Parem peresuhete kvaliteet vähendas depressiivsuse riski, halvem suurendas seda märkimisväärselt. Halvemad peresuhted suurendasid ka kliinilise depressiooni diagnoosi omamise tõenäosust 25ndaks eluaastaks. Statistilised testid ei kinnitanud DAT1 3'UTR VNTR ja peresuhete kvaliteedi koosmõju depressiivsusele ja depressiooni kujunemisele.
Kroonilise stressi mõju ärevus- ja meeleoluhäiretele vahendatuna põletikumarkeri C-reaktiivse valgu poolt
(Tartu Ülikool, 2021) Targijainen, Eliina; Vaht, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada stressirikaste elusündmuste (SLE) ja C-reaktiivse valgu (CRP) seos ning roll ärevus- ja meeleoluhäiretes nii läbilõikeliselt kui longituudselt populatsioonipõhises valimis. Töö põhineb Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) vanema ja noorema kohordi kogutud andmetel, kui uuritavad olid 15-, 18-, 25- ja 33-aastased. Käesolevas uuringus kasutatakse infot stressirikastest elusündmustest, täisverest määratud põletikumarkeri CRP tasemetest, enesekohastest küsimustikest ja kliinilistest intervjuudest. Igas uuringulaines olid stressirikkad elusündmused seotud ärevus- ja meeleoluhäiretega nii läbilõikeliselt kui longituudses perspektiivis. C-reaktiivsel valgul ei olnud läbivat efekti ärevus- ja meeleoluhäirete sümptomaatikale ega diagnoosidele. Rohked stressirikkad elusündmused ei olnud seotud kõrgema CRP tasemega. Töö annab panuse stressi ja põletikumarkeri CRP rolli väljaselgitamisesse ärevus- ja meeleoluhäiretes ning nende häirete kujunemise paremaks mõistmiseks.
Lapsepõlve peresuhete kvaliteedi seosed isiksuse primaarsete emotsionaalsete süsteemidega täiskasvanueas longituudse uuringu põhjal
(Tartu Ülikool, 2020) Vihma, Claudia; Vaht, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uurimustöö käsitleb lapsepõlve peresuhete seoseid täiskasvuanuea primaarsete emotsionaalsete süsteemidega. Uuring põhineb Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) raames kogutud vanema kohordi andmetele aastast 2001, 2008 ja 2016 ning valimi suuruseks on n = 593. Antud uurimustöös kasutan Täiskasvuanuea emotsionaalsuse mõõdikuna Afektiivse Neuroteadusliku Isiksuse Skaalat (ANPS). Gruppidevaheliste erinevuste kaardistamiseks emotsionaalsuses vastavalt headele ja halbadele peresuhetele lapsepõlves kasutan Tartu Perekondlike Suhete Skaalat ning lapsepõlve ema-lapse suhete kvaliteedi seoseid täiskasvanuea emotsionaalsusega mõõdan kasutades Vanematepoolne Heakskiit/tõrjumise ja Kontrolli Küsimustikku. Töös selgus, et negatiivsed emotsionaalsed süsteemid VIHA, KURBUS ja HIRM olid aktiivsemad inimestes, kelle perekonnas esines keskmiselt enam vägivalda, alavääristamist või kus puudusid lähedased suhted. Positiivsete emotsionaalsete süsteemide suurem aktiivsus oli aga iseloomulik inimestele, kelle perekondlikud suhted olid toetavad.
Pere- ja koolisuhete kvaliteedi mõju noore täiskasvanu ärevus- ja meeleoluhäirete esinemisele longituudses perspektiivis
(Tartu Ülikool, 2021) Leimann, Kerttu; Vaht, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli leida, mil määral mõjutab pere- ja koolisuhete kvaliteet subjektiivset ärevust ja depressiivsust ning ärevus- ja meeleoluhäirete esinemist longituudses perspektiivis. Valim koosneb Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) käigus longituudmeetodil kogutud noorema ja vanema kohordi andmetest ning selle suurus on n = 1238. Antud uurimistöös kasutatakse ärevuse, depressiivsuse, pere- ja koolisuhete kohta kogutud andmeid enesekohastest küsimustikest ning psühhiaatrilisest intervjuust. Selgus, et madalama kvaliteediga pere- ja koolisuhteid tajunud uuritavad raporteerisid ka järgnevates uuringulainetes kõrgemat püsi- ja seisundiärevust ning depressiivsust võrreldes nende uuritavatega, kes tajusid kõrgema kvaliteediga pere- ja koolisuhteid. Samuti esines tendents, et uuritavad, kes tajusid madalama kvaliteediga pere- ja koolisuhteid, olid pigem grupis, kus ärevus- ja meeleoluhäireid diagnoositi rohkem.
Soovitused tõenduspõhiste sekkumiste rakendamisel Eesti uimasipoliitika kontekstis
(Tartu Ülikool, 2021) Orlovski, Karmen; Vaht, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uurimistöö eesmärgiks on tutvustada Eesti uimastipoliitikat ning anda soovitusi tõenduspõhiste sekkumiste rakendamisel uue valge raamatu kontekstis. Uurimistöö tugineb Siseministeeriumi poolt välja töötatud valgele raamatule ja hiljem sellele koostatud raportile. Edukate tõenduspõhiste sekkumiste rakendamise leidmiseks töötas autor läbi teemakohast kirjandust, mille keskmeks kujunes Abraham Wandersmani (2008) ja tema kolleegide poolt välja töötatud Interactive Systems Framework for Dissemination and Implementation ehk ISF programm. Antud programmi annaks edukalt Eestisse integreerida ning selle tulemusel parandada meie uimastipoliitikat nii koolides kui ka riigis.
Soovitused tõenduspõhiste sekkumiste rakendamisel Eesti uimastipoliitika kontekstis
(Tartu Ülikool, 2021) Orlovski, Karmen; Vaht, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Transkraniaalse magnetstimulatsiooni efektid petukäitumisele ning petukäitumise sõltuvus prefrontaalsest dopamiini reguleerivatest geenidest COMT Val158Met ja VMAT1
(Tartu Ülikool, 2017) Treufeldt, Hõbe; Tuvi, Iiris, juhendaja; Karton, Inga, juhendaja; Vaht, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev magistritöö keskendub ebaausa suhtlemise alusmehhanismide uurimisele ning üheks eesmärgiks oli korrata eelnevat leidu, et dorsolateraalse prefrontaalkoore (DLPFC) pidurdamine korduva transkraniaalse magnetstimulatsiooniga (rTMS) mõjutab valetamise suunda (Karton & Bachmann, 2011). Katseisikute vasakut ja paremat DLPFC-d mõjutati rTMSi pärsiva režiimiga (1 Hz) peale mida mängiti arvutil mängu, mis võimaldas valetamise abil oma punktiskoori kasvatada. Tulemused ei näidanud rTMSi mõju valetamisele. Teiseks eesmärgiks oli uurida, kuidas on valetamisega seonduvad parameetrid (reaktsioonikiirus, tagasiside, impulsiivsus) seotud prefrontaalset dopamiini reguleerivate geenidega COMTVal158Met ja VMAT1. Keerulise tõe ning valetamise protsendid eristusid VAMT1 A ja G polümorfismide gruppides olulisel määral (p<.039). Ilma rTMSita katses ilmnesid ringide mängus erinevused lihtsa tõe rääkimise ja keerulisema tõe rääkimise reaktsiooniaja kiirustes F(1,388)=43.0, p<.001. Välja on toodud tulemuste võimalikud põhjused ja uurimuse edasised suunad.