Sirvi Autor "Vaht, Riina" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    The impact of oil shale mine water on hydrological pathways and regime in northeast Estonia
    (2014-11-05) Vaht, Riina
    Maavarade kaevandamisega mõjutatakse tugevasti looduskeskkonda, eelkõige hüdroloogilist režiimi, aga ka maastikku tervikuna. Läbi aastate on põlevkivi kaevandamise aktiivsus Purtse valglal olnud erinev, kuna kõrvuti uute kaevanduste avamisega hakati ammendunud kaevevälju ka sulgema. Kaevandusala jõgedel on aga voolurežiimi spetsiifiliseks tunnuseks vooluhulga suurenemine, mis toimub peamiselt alumiste põhjaveekihtide infiltratsiooni tõttu kaevandusse, kus see omakorda kaevandusvee osana jõkke suunatakse. Inflitratsiooni suurus on ruumiliselt väga varieeruv ja sõltub kaevanduse geoloogilisest ehitusest ning sügavusest. Kuigi umbes 20 % Purtse valglast on mõjutatud kaevandustegevuse poolt, võib aasta keskmise vooluhulga suurenemine olla minimaalne. See on seotud vähese lisapõhjavee sissevooluga kaevandusse (kuni 5 % väljapumbatavast kaevandusvee kogusest). Vastupidine näide on Pühajõgi, kus kaevandusvee suunamisel on selgelt tugev mõju voolurežiimile. Lisapõhjavee sissevool valgla kaevandustesse (umbes 50% valglast on kaevanduste all) moodustab kuni 80 % kaevandusveest, mis tõstab jõe keskmist vooluhulka üle viiendiku pikaajalisest keskmisest vooluhulgast. Kuigi Purtse jõe puhul aasta keskmises vooluhulgas muutusi näha pole, on madalvee perioodil väiksemates lisajõgedes veetase tõusnud. Võrreldes Purtse jõe suurvee perioodi poolloodusliku Keila jõe andmetega, siis näeme väiksemaid muutusi suurvee käitumises. Üldine suurvee periood kestab Purtse jõel keskmiselt 3 päeva kauem. Suurveetipp Keila jõel jõuab kätte küll neli päeva varem, kuid selle perioodi vooluhulk on Purtse omast kõrgem. Seevastu peale suurvetippu toimub Purtse jõe suurvee langus ühtlasemalt ning kõrgema keskmise vooluhulgaga. Käesoleva töö tulemused pakuvad olulist lisateavet kaevandusest mõjutatud jõgede voolurežiimi kohta ning on kasutatavad kaevandusala valglate planeerimisel ja jätkusuutlikul majandamisel.