Sirvi Autor "Vahtrik, Doris" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

Külmavanni efektiivsus noorte sportlaste hilinenud algusega lihasvalulikkusele – süstemaatiline ülevaateuuring
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Leinfeld, Mark ; Vahtrik, Doris ; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk oli selgitada külmavanni efektiivsust noorte sportlaste hilinenud algusega lihasvalulikkusele. Metoodika: Teaduskirjanduse otsingul ja süstemaatilise ülevaate koostamisel tugineti PRISMA-P (ingl Preferred Reporting Items for Systematic Review and Meta-Analysis Protocols) juhendile. Artiklite otsimiseks kasutati järgmisi elektroonilisi andmebaase: PubMed Central, EBSCO Medline ja Web of Science. Kõikidest andmebaasidest otsiti täistekstiga ja avaliku juurdepääsuga ingliskeelseid artikleid, mis on ilmunud aastatel 2011-2024. Sobivate artiklite metoodilise kvaliteedi hindamiseks kasutati PEDro (ingl Physiotherapy Evidence Database) hindamismeetodit. Tõenduspõhisuse tasemete määramiseks kasutati Sackett modifitseeritud skaalat, mida kohandati lähtudes PEDro kvaliteedi hindamise skaalast. Tulemused: Käesolevasse süstemaatilisse ülevaateuuringusse leiti sobivaks 10 uuringut, kus kasutati noorte sportlaste hilinenud algusega lihasvalulikkuse vähendamiseks külmavanni. Artiklite analüüsi põhjal leiti vastuolulised tulemused külmavanni ja passiivse taastumise võrdluses. Noorte sportlaste hilinenud algusega lihasvalulikkuse vähendamise tulemused pärast külmavanni ühekordset kasutamist kinnitavad lihasvalulikkuse märkimisväärset vähenemist, kuid mitmekordsel kasutamisel mitte. Efektiivsust kinnitanud uuringute külmavanni temperatuur oli 10-14±0.8 kraadi ning uuritavad kasutasid külmavanni 10-12 minutit. Kokkuvõte: Külmavanni kasutamine on oma kättesaadavuse ja odavuse tõttu üks populaarsemaid taastumisvahendeid. Külmavann ei ole efektiivsem noorte hilinenud algusega lihasvalulikkuse vähendamiseks võrreldes passiivse taastumisega. Külmavanni mitmekordne kasutamine ei ole efektiivne lihasvalulikkuse vähendamiseks. Külmavann on efektiivne noorte sportlaste lihasvalulikkuse vähendamiseks pärast ühekordset kasutamist temperatuuril 10-14 kraadi ja ajalise kestvusega 10-12 minutit.
Leg muscle function in relation to gait and standing balance following total knee arthroplasty in women
(2014-05-05) Vahtrik, Doris
Põlveliigese osteoartroos on degeneratiivne liigeshaigus, mis progresseeruvalt põhjustab liigese funktsioonilangust koos kehalise aktiivsuse ja elukvaliteedi langusega. Osteoartroosi riskifaktorid on vanus, ülekaal, raske füüsiline töö, varasem põlveliigese vigastus, naissugu, aga ka madal haridustase. Valu ja põlveliigese liikuvuse vähenemist, lihastoonuse tõusu, püstiasendi tasakaalu- ja kõnnimustrihäireid võivad põhjustada ebaõige liigesteljelisus, mis omakorda on seotud liigest ümbritsevate lihaste jõu languse ja lihaste pikkuse häirega. Eestis teostatakse ligikaudu 3000 alajäseme liigeste endoproteesimist aastas- operatsiooni, mida rakendatakse osteoartroosi lõpp-staadiumi ravis. Vaatamata sellele, et põlveliigese endoproteesimisel on valdavalt positiivsed tagajärjed põlvevalu vähenemise ning alajäseme funktsionaalsuse taastumise näol, taastub alajäsemete lihaste jõud ning kehaline aktiivsus harva haiguseelsele tasemele. On leitud, et põlveliigese osteoartroosiga patsientide halb tasakaal on tingitud proprioretseptiivsest defitsiidist, lihasjõu langusest ja põlvevalust. Osteoartroosiga patsientide kõnni ajalis-ruumilised näitajad erinevad võrreldes tervete vaatlusalustega. Töö eesmärk oli selgitada alajäsemete lihaste funktsionaalse seisundi, kõnniparameetrite ning seismistasakaalu näitajate vahelised seosed põlveliigese osteoartroosiga naispatsientidel enne ja pärast endoproteesimist. Uuringu tulemused näitasid, et põlveliigese endoproteesimine ning sellele järgnenud taastumine leevendas oluliselt patsientide põlvevalu ning parandas elukvaliteeti, kuid ei mõjutanud elektristimulatsiooniga esile kutsutud reie nelipealihase üksikkontraktsiooni parameetreid ning lihase kontraktsiooni- ja lõõgastusparameetreid, samuti keha staatilist tasakaalu seistes. Vaatamata sellele, et enne ja pool aastat pärast põlveliigese endoproteesimist on põlveliigese osteoartroosiga naispatsientide reie nelipealihase tahteline maksimaalne ja plahvatuslik jõud haigusest haaratud alajäsemel oluliselt vähenenud, võib väita, et kesknärvisüsteemi aktivatsioon lihastöös ei ole häiritud. Naispatsientide opereeritud alajäseme ajalis-ruumilised parameetrid kõnnil ei erine mitte opereeritud alajäseme samadest näitajatest, kuid võrreldes kontrollgrupiga on opereeritud alajäseme põlveliigesele mõjuv koormus kõnni toeperioodi vertikaalmomendi faasis ning kõnnikiirus oluliselt väiksem. Kolmandal postoperatiivsel kuul nähtus seos alajäseme sirutajalihaste jõu languse ning kõnnil põlveliigesele avalduva suure koormuse vahel. Vaatamata sellele, et patsientide suurem kehamassi indeks tagas väiksema keha survetsentri kõikumise kiiruse keha staatilise tasakaalu hindamisel seistes, on ülekaalulisus faktor, mis vajab tähelepanu uute võimalike liigeskahjustuste ennetamisel. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et pool aastat pärast põlveliigese endoproteesimist eksisteeriv opereeritud alajäseme lihaste oluliselt väiksem jõud võrreldes mitteopereeritud jalaga, nõuab traditsiooniliste rehabilitatsiooniprotokollide kohaselt veelgi intensiivsemat füsioterapeutilist sekkumist. Patsientide teadmised põlveliigese OA-st, selle taastusravist ning tervislikest eluviisidest on väga olulised funktsionaalsete häirete ning raviteenuste vähendamisel.
Massaaž
(Tartu Ülikool, 2011-04-11) Vahtrik, Doris
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Massaaž" õppematerjalid. Kursusel õpitakse massaaži teoreetilisi põhitõdesid ning omandatakse massaaži tegemiseks vajalikud praktilised oskused.
Õlaliigese eesmise ebastabiilsusega patsientide postoperatiivne funktsionaalne seisund Bankart ning Bankart ja remplissage operatsioonide järgselt
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Pruuden, Karl Frederik ; Luik, Mihkel ; Rahu, Madis; Vahtrik, Doris; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Töö eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk on võrrelda õlaliigese eesmise ebastabiilsusega patsientide postoperatiivset funktsionaalset seisundit Bankart ning Bankart ja remplissage tüüpi operatsioonide järgselt. Metoodika: Uuringus osales pärast välistavate kriteeriumite arvestamist 41 uuritavat, 29 meest ja 12 naist; 19-l oli teostatud Bankart operatsioon ning 22-l Bankart ja remplissage operatsioon. Uuritavatel hinnati opereeritud õlaliigese postoperatiivset funktsionaalset seisundit: hinnati õlaliigeste liigesliikuvust, õlaliigest ümbritsevate lihaste jõudu ning teostati funktsionaalsed testid (Tampa, Rowe, Beighton ja Constant skoorid). Lisaks hinnati mitte-opereeritud õlaliigeste liigesliikuvust ja õlaliigest ümbritsevate lihaste jõudu. Tulemused: Opereeritud õlaliigeste liikuvus oli statistiliselt oluliselt väiksem (p<0,05) võrreldes mitte-opereeritud õlaliigeste liikuvusega, õlaliigest ümbritsevate lihaste jõus statistiliselt olulisi erinevusi ei esinenud (p>0,05). Bankart ning Bankart ja remplissage uuritavate võrdluses ei esinenud õlaliigese liikuvuse ega õlaliigest ümbritsevate lihaste jõu näitajates statistiliselt olulisi erinevusi (p>0,05). Õlaliigese funktsionaalsete skooride tulemustes esines statistiliselt oluline erinevus (p>0,05) Rowe skooride tulemustes, kus Bankart ja remplissage uuritavatel oli oluliselt kõrgem Rowe skoor. Ülejäänud funktsionaalsete skooride tulemustes gruppide vahel statistiliselt olulist erinevust ei esinenud (p>0,05). Kokkuvõte: Bankart ja remplissage operatsioonide järgselt ei esinenud olulist õlaliigeste liigesliikuvuse piiratust ega õlaliigest ümbritsevate lihaste jõu vähenemist võrdluses Bankart operatsiooniga. Rowe skoor oli statistiliselt oluliselt kõrgem Bankart ja remplissage operatsiooni järgselt.
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia
(2010-04-01T06:15:22Z) Vahtrik, Doris
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse õppematerjal. Kursuse eesmärk on anda teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiast. Kursuse käigus tutvutakse valdkonna põhimõtetega ning õpitakse rakendama füsioteraapia erinevaid meetodeid skeleti-lihassüsteemi häirete korral.
Täiendõpe füsioteraapia alal
(2010) Vahtrik, Doris
BeSt programmi raames loodud e-kursusel "Täiendõpe füsioteraapia alal" peavad ülipilased lisaks auditoorsele õppetööle iseseisvalt läbi töötama õppematerjalid. Õppematerjalide omandamist kinnitavad teadmiste kontrolli testid e-kursusel Moodle keskkonnas ning toimetulek kliinilisel praktikal. Kuna kursus on jagatud ainevaldkondadest lähtuvalt mooduliteks, tuleb iga mooduli materjali omandamiseks teostada kodutöö (nt. kahe töö juhised ning esitlused on e-õppe keskkonnas). Iseseisva töö maht õppematerjalide läbitöötamisel, testide sooritamisel ning kodutööde teostamisel on 10 EAP. Kursuse auditoorse osa lõppedes osalevad täiendõppijad füsioteraapia kliinilisel praktikal Eesti erinevates tervishoiuasutustes.
Terapeutiline harjutus
(2010-12-02) Vahtrik, Doris
Ainekursuse Terapeutiline harjutus õppematerjalid sisaldavad ülevaadet harjutuse tähtsusest taastusravis, kudede paranemismehhanismidest, mobiliseerivatest, stabiliseerivatest harjutustest, jõu-, venitus- ning veeteraapia harjutustest.