Sirvi Autor "Vahur, Signe" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Eesti barokiajastu meistri Christian Ackermanni artefaktide materjaliuuringud
(Tartu Ülikool, 2020) Heinlo, Sandra Lisbeth; Vahur, Signe; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesoleva töö raames uuriti Järva-Madise kiriku altari korpust, Kristuse ja lõunapoolse ingli kuju ning Koeru kiriku krutsifiksi. Nimetatud kohtadest võetud proovidele tehti põhjalikud värviuuringud, kasutades mikroskoopilisi, SEM-EDS, ATR-FT-IR spektroskoopilisi ja mikrospektroskoopilisi meetodeid. Tulemusena tuvastati kasutatud pigmendid, täiteained ja sideained ning selle põhjal öeldi, kas objektid kuuluvad Christian Ackermanni töökoja teoste hulka.
Expanding the possibilities of ATR-FT-IR spectroscopy in determination of inorganic pigments
(2010-04-01T05:34:56Z) Vahur, Signe
The present work focused on expanding the possibilities and usefulness of micro-ATR-FT-IR spectroscopy in identification of different inorganic pigments in historic artefacts. Most of the pigments used historically in paintings and other artefacts are inorganic compounds. ATR-FT-IR has found limited use for determination of inorganic pigments, because the mid-IR (4000–400 cm–1) region of the IR spectrum of many of them is not characteristic enough and also there are many pigments that either do not absorb in that region at all (oxides, sulphides, etc) or have absorptions that are at the low wavenumber end of that region and are not characteristic enough for pigment identification. So, many pigment materials absorb IR radiation in the far-IR region (below 500 cm–1). In contrast to the mid-IR region the far-IR region has traditionally been significantly less accessible for routine IR spectroscopic measurements. However, recent advances in instrument design have brought the wavenumber range below 500 cm–1 well within reach of commercial FT-IR equipment. Nevertheless, this wavenumber region has up to now found almost no use in investigation of historic artefacts. In this dissertation 47 most widespread inorganic red, white, yellow, blue, green, brown and black pigments were examined. An analytical method for determination and identification of these inorganic pigments in paint layers by micro-ATR-FT-IR using the wavenumber region of 550–230 cm–1 was developed. The advantages and limitations of the ATR-FT-IR and developed analytical method of the analysis of inorganic pigments in the low wavenumber were discussed. This work provides a comprehensive overview of the inorganic pigment identification possibilities using ATR-FT-IR as well as a collection of reference spectra in the low wavenumber range (550-230 cm-1) and is expected to be a useful reference material for conservation practitioners and material scientists. The usefulness of ATR-FT-IR in the region of 550-230 cm-1 for identification of inorganic pigments is demonstrated by 5 case studies on art objects (several of them are important in Estonian history).
FT-IR spektroskoopia võimalused ja piirangud kunstiobjektide uurimisel
(2005) Vahur, Signe; Leito, Ivo, juhendaja
Normaalfaaskromatograafia ja massispektromeetria hübriidsüsteemi kasutatavuse hindamine männivaiguliste materjalide analüüsimiseks
(Tartu Ülikool, 2021) Põdder, Peep; Teearu-Ojakäär, Anu; Vahur, Signe; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesoleva töö raames töötati välja normaalfaas-kõrgefektiivset vedelikkromatograafiat (NP-HPLC) ning elektropihustusionisatsioon-Fourier’ teisendusega ioontsüklotronresonants massispektromeetriat (ESI-FT-ICR-MS) kombineeriv meetod keeruliste männivaiguliste materjalide analüüsimiseks. Esmalt töötati välja NP-HPLC mõõtmismetoodikad männivaiguliste referentsproovide (abietiinhappe, kampoli, männivaigu, männitõrva) jaoks. Seejärel ühendati NP-HPLC ja ESI-FT-ICR-MS kasutades selleks töögrupis eelnevalt loodud süsteemi. Kokku pandud süsteemi modifitseeriti vastavalt normaalfaaskromatograafia tingimustele ja töötati välja meetod referentsproovide analüüsimiseks. Seejärel rakendati meetodit ühe arheoloogilise proovi koostise uurimiseks. Leiti, et NP-HPLC kombineeritult ESI-FT-ICR-MS-iga on võimekas meetod männivaiku ja -tõrva sisaldavate materjalide analüüsimiseks.
Õlivärvides sideaine määramine GC-MS meetodil
(Tartu Ülikool, 2017) Tammekivi, Eliise; Vahur, Signe; Kekišev, Ott; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas magistritöös töötati välja metoodikad õlivärvi sideaine analüüsimiseks GC-MS-iga. Proovi derivatiseerimiseks kasutati kolme meetodit (TMTFTH, NaOEt koos BSTFA-ga, happekatalüütiline metüleerimine), millele leiti derivatiseerimisefektiivsused. Kvalitatiivses analüüsis viidi läbi linaseemneõli vanandamisseeria, kus leiti sobivaim derivatiseerimisreagent õli komponentide identifitseerimiseks nii värskes kui ka vananenud õlis. Töötati välja kvantitatiivse analüüsimetoodika õli peamiste rasvhapete sisalduste määramiseks ning loodi rutiinmeetod õlivärvide sideaine määramiseks. Metoodikaid kasutati reaalsete värviproovide analüüsis. Käesolevas töös välja töötatud metoodikaid on tulevikus võimalik rakendada ka teiste traditsiooniliste õlide analüüsiks.
Paberi kvantitatiivne analüüs ATR-FT-IR spektroskoopilisel meetodil
(Tartu Ülikool, 2017) Eero, Liisa; Leito, Ivo; Vahur, Signe; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesoleva töö raames töötati välja paberis sisalduvate täiteainete kvantitatiivseks analüüsiks sobivad mudelid kasutades ATR-FT-IR spektreid ning PLS meetodit. Praktilise töö käigus valmistati paberid, mis sisaldavad erinevas kontsentratsioonis täiteaineid. Loodi 2 kahekomponendilist mudelit: 1) Tselluloos + kriit; 2) Tselluloos + kaoliin ning kolmekomponentne mudel: Tselluloos + kriit + kaoliin, Täiteainete jaotumist paberis jälgiti ATR-FT-IR miksrospektromeetriga. Täpsete täiteainete kontsentratsiooni välja selgitamiseks ning paberi valmistamisel tekkinud kadude hindamiseks teostati termogravimeetrilised uuringud. Väljatöötatud kahekomponendilist kriidi kvantitatiivset mudelit rakendati Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivipüsivale kartongile ning uuriti, kas kartong vastab nõuetele. Antud töös väljatöötatud kvantitatiivseid PLS mudeleid on võimalik rakendada paberis sisalduva kriidi ja kaoliini kontsentratsiooni määramiseks.
Rode altar lähivaates: kahe skulptuuri värviuuringud
(Tartu Ülikool, 2017) Saak, Krete; Leito, Ivo; Vahur, Signe; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevad töös viidi läbi Tallinna Niguliste kiriku peaaltari kahe skulptuuri (C-2 ja C-5) põhjalikud värviuuringud. Uuringutel kasutati mikroskoopilisi, ATR-FT-IR spektroskoopia, - spektromikroskoopia ja SEM-EDS meetodeid. Tulemusena tuvastati skulptuuride maaltehniline ülesehitus ja materjalikasutus erinevatel ajaperioodidel. Skulptuuride C-2 ja C-5 materjaliuuringute tulemused esitati spetsiaalselt valmistatud 3D mudelitel lühikeste annotatsioonidena.
Savi komponentide kvantitatiivne analüüs ATR-FT-IR spektroskoopilisel meetodil
(Tartu Ülikool, 2018) Kiudorv, Lisett; Vahur, Signe; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja töötada kvantitatiivne metoodika saviproovides põhikomponentide kvantitatiivseks analüüsiks kasutades kombineeritult ATR-FT-IR spektroskoopiat ja kemomeetrilist PLS meetodit. Mudeli ülesehitamiseks kasutati rohkearvulist seguproovide kogumit, mille kvantitatiivsed koostised leiti XRD analüüsil. Väljatöötatud metoodika on kiire ja lihtne kasutada ning võimaldab analüüsida ka väga väikseid proovikoguseid, mis on eelkõige oluline arheoloogiliste leidude ja kultuuriväärtuste puhul. Väljatöötatud mudel leidis rakendust kuue arheoloogilise proovi analüüsiks, millest vanim pärines umbes 5000 eKr.