Browsing by Author "Vainik, Uku"

Now showing 1 - 5 of 5

Digitaalse punktide ühendamise testi, lihtreaktsiooniaja testi ning valikreaktsiooniaja testi valideerimine
(2022) Berezin, Andre; Vainik, Uku; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Digitaalsete maatriksite MaRs-IB ja Testmybrain pilootuuring
(2022) Asu, Laura; Vainik, Uku; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Elusündmuste seosed Testmybrain kognitiivsete testidega
(2021) Adams, Maria-Helen; Vainik, Uku; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Mobiiltelefonipõhiste suhtluse ja liikuvuse näitajate seosed psühhiaatriliste häiretega ja neile viitavate isiksusepõhiste skooridega
(2022) Vilk, Ann-Marii; Vainik, Uku; Silm, Siiri; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Towards a comprehensive framework for the psychological mechanisms of obesity and overeating
(2015-11-09) Vainik, Uku; Allik, Jüri, juhendaja; Fellows, Lesley Kathleen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Tänapäeval pakutakse toitu meeletus koguses. Nii seisame Selveri toiduleti ees nagu karud mesitaru ees. Miks mõned tahavad mett rohkem kui teised? Uku Vainiku doktoritöö uurib, milliseid psühholoogilised mehhanismid reguleerivad meie võimet ahvatlevale toidukeskkonnale vastu panna ja kuidas neid kõige paremini mõõta. Süstemaatiline kirjanduse ülevaade näitas, et leidub kaks peamist iseloomuomadust – enesekontroll ja toidutung. Toidutung tähistab soovi toidu saamise nimel vaeva näha ja toidusignaale paremini keskkonnas märgata. Kõrgema toidutungiga inimestel on suurem risk ka toiduga liialdada. Enesekontroll seevastu võimaldab toidutungi ohjata – suurema enesekontrolliga inimestel on lihtsam toidutungile vaatamata tavapäraselt süüa. Ülevaade andis juhiseid, kuidas neid mehhanisme kõige paremini käitumuslike testide ja küsimustikega mõõta. Küsimustikega mõõtmisel võib tekkida kaks probleemi – mitmed erineva nimega küsimustikud mõõdavad sama iseloomuomadust, või siis mõõdab üks küsimustik mitut loomuomadust korraga. Kui sellised küsimustikke seostada ülekaaluga, siis on ebaselge, millise loomuomadusega ülekaal seostub. Doktoritöö tutvustas uudseid lähenemisi selliste ebaselguste vältimiseks. Lisaks iseloomuomadustele tuleb arvestada ka inimest ümbritseva situatsiooniga. Neid saab arvesse võtta, kui inimesed täidavad söögipäevikuid. Selgus, et söömise stabiilsust toetab enesekontrollivõime, ja vähendavad mitmesugused situatsioonid nagu väljas söömine, söömine koos teiste inimestega, alkoholi tarbimine ning füüsiline aktiivus. Tulemusi saab kasutada tõhusamaks toidutungi regulatsiooniks. Dieedipidamine nõuab tugevat enesekontrolli, mida kõigil pole. Kuid leidub ka lihtsamaid meetodeid. Näiteks võime oma kodu teha ahvatluste vabaks, siis polegi vaja ka end kontrollida. Väljas söömas käies võib panna paika reegli, et kui pakutakse kooki, võtan ainult kohvi. Seega loodan, et tulevikus ei põhjusta mett moka peale määrimine nii palju ülesöömist kui praegu.