Sirvi Autor "Valge, Markus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Loomsele toidule iseloomulike mikrotoitainete ja rasvhapete mõju lapse aju arengule looteeast koolieani
(Tartu Ülikool, 2020) Hovi, Kristiina; Valge, Markus; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond
Testing the predictions of life history theory on anthropometric data
(2022-07-07) Valge, Markus; Hõrak, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elusolendid peavad koguma ja jaotama piiratud ressursse kohasuse funktsioonide ehk elukäiguomaduste vahel. Teooria kohaselt ei evolutsioneeru elukäiguomadused ja käitumuslikud eelsoodumused teineteisest sõltumatult, vaid moodustavad toimimiseks kokkusobivaid komplekte ehk elukäigustrateegiaid. Elukäiguteooria kasutamine inimestevaheliste erinevuste kirjeldamisel tekitab poleemikat. Kuigi ülegenoomsed uuringud viitavad elukäiguomaduste geneetilisele koosvarieerumisele, on tõendid indiviidi tunnuste tasemel mitmeti mõistetavad. Kõnesolev uurimissuund on raskendatud geeni-keskkonna koosmõju ja pidevalt muutuva kultuurilise tausta tõttu. Töö eesmärk oli uurida inimeste kasvu ja paljunemist elukäiguteooria raamistikus ning püüda mõista kultuuri ja keskkonna mõju nende seoste avaldumisel. Tulemused on kooskõlas elukäigustrateegiate geneetilistele erisustele keskenduvate mudelitega. Tüdrukute kiirem suguline küpsemine ei olnud põhjustatud nende vanema surmast, aga vanemad, kelle tütred küpsesid varakult, surid nooremana. Psühhosotsiaalne stress ei kiirendanud sugulist küpsemist, küll aga pärssis see poiste kasvu. Lapsed pärivad elukäigu erisused oma vanematelt, kuid eelsoodumused varasemaks suguliseks arenguks saavad avalduda ainult soodsas keskkonnas. Käitumuslikud eelsoodumused võivad fenotüübis avalduda järjepidevamalt. Erinevates keskkonnatingimustes võivad bioloogilised eelsoodumused mõjutada sotsiaalmajanduslikke saavutusi sarnaselt, kuid nende saavutuste mõju kohasusele sõltub elukäigustrateegiate erinevustest ning soospetsiifilistest sigimisstrateegiatest. Tulemused näitavad, et lõivsuhted erinevate kohasuse komponentide vahel esinevad ka kaasaegsetes populatsioonides elukäiguteooria poolt ennustatud viisil.
Vaimse võimekuse fenotüübilised ja sotsiaalsed korrelaadid 1949-53 sündinud Tallinna koolitüdrukute näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Valge, Markus; Hõrak, Peeter, juhendaja; Veldre, Gudrun, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida vaimse võimekuse fenotüübilisi korrelaate. Valimi moodustasid 225 Tallinna koolitüdrukut, kes olid antropomeetrilise mõõtmise hetkel vanuses 16.05 aastat (SD = 0.35). Vaimse võimekuse lähendina kasutati keskmist hinnet koolitunnistuselt. Andmete analüüsimiseks kasutati mitmest regressioonanalüüsi. Kõik vaadeldud muutujad omasid unikaalset ennustusvõimet keskmise hinde varieeruvusele: eumelaniini tase juustes (Beta = 0.198; p = 0.002), keha pikkus (Beta = 0.183; p = 0.015), sotsiaalmajanduslik positsioon (Beta = 0.170; p = 0.010) ning koljumaht (Beta = 0.166; p = 0.018). Fenotüübiliste muutujate kovariaatidena mudelisse lisatud kehamass (Beta = -0.044; p = 0.576) ja vanus (Beta = -0.067; p = 0.296) iseseisvat efekti ei omanud. Mudeli abil oli võimalik seletada 14.7% keskmise hinde varieeruvusest.
Vaimse võimekuse seosed sigimisedukusega Eestis
(Tartu Ülikool, 2020) Vänzel, Eia; Valge, Markus; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond