Sirvi Autor "Veber, Triin" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra terviseohtlikkuse hindamise meetodi sobilikkuse hindamine Eesti tingimustes Tallinna ja Tartu linna ning põhimaanteede näitel. Lõpparuanne
(Tartu, 2020) Orru, Hans; Veber, Triin; Ründva, Marko; Tamm, Tanel; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Health effects of environmental noise and related health burden
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-09) Veber, Triin; Orru, Hans, juhendaja; Pyko, Andrei, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Linnastumine on suurendanud liikluskoormust ja see on toonud kaasa müra suurenemise, mis mõjutab üha enam elukvaliteeti linnakeskkonnas. Kuigi keskkonnamüra ei ole piisavalt vali, et põhjustada kuulmiskahjustusi, on uuringute alusel sellel mõju erinevate krooniliste haiguste kujunemisele. Käesolevas doktoritöös uuriti keskkonnamüra tervisemõjusid, hinnates transpordimüra tervisekadu Tallinnas ja Tartus, seoseid öise autoliikluse müra ja rasvumise markerite vahel ning tegureid, mis mõjutavad tajutud keskkonnamüra. Töös kasutati kahte uuringu kavandit: tervisemõjude hindamist ning epidemioloogilist ristläbilõikelist analüüsi. Tervisemõjude hindamisel ilmnes, et aastane müraga seotud tervisekadu keskkonnamüra direktiivi metoodika järgi oli 2015. a Tartus ja Tallinnas kokku 2177 DALY-t ning sellega seotud väliskuludeks ühiskonnale 152,4 miljonit eurot, mis moodustas 0,73% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Kui tundlikkusanalüüsis arvestasime terviseohtlikuks 5 dB madalama mürataseme ja lisasime analüüsi rohkem tervisetulemeid, siis tervisekadu ja kulud ühiskonnale kahekordistusid. Peamine keskkonnamürast tulenevate terviseriskide allikas oli autoliikluse müra, põhjustades kuni 96% kogu haiguskaost ja väliskuludest ühiskonnale. Tulemused viitavad sellele, et praegu ELis kasutusel olevaid müra tervisemõjude hindamise meetodeid tuleks uuendada, sest need tõenäoliselt alahindavad keskkonnamüra tervisemõjusid. Leidsime ka, et öine liiklusmüra magamistoas suurendab ülekaalu ja rasvumise riski naiste seas. Meeste seas seost ei leitud. Meie analüüs näitas ka, et müra mõju kehakaalule pole mitte otsene vaid toimub suuresti läbi une häirimise. Müra tajumist mõjutasid nii sotsiaaldemograafilised kui ka vaimse tervise tegurid. Nooremad täiskasvanud, vähemusrühmadesse kuuluvad inimesed, sissetulekuga raskustes olevad inimesed ning vaimse tervise probleemidega inimesed tajusid müra rohkem. Kõige enam mõjutas müra tajumist läbipõlemine. Kokkuvõttes on keskkonnamüra, eriti öine autoliikluse müra, väga oluline terviserisk linnakeskkonnas. Tulevased poliitikameetmed peaksid keskenduma autoliikluse müra vähendamisele, heliisolatsiooni parandamisele ja haavatavate rühmade kaitsmisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Liiklusmüra tervisemõjude hindamine Tartu ja Tallinna linnas
(Tartu Ülikool, 2020) Veber, Triin; Orru, Hans, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Söödava rannakarbi, Mytilus edilus L. levikut ja populatsioonistruktuuri mõjutavad faktorid Lääne-Eesti rannikumeres
(Tartu Ülikool, 1998) Veber, Triin; Kotta, Jonne, juhendaja