Health effects of environmental noise and related health burden

Abstract

Linnastumine on suurendanud liikluskoormust ja see on toonud kaasa müra suurenemise, mis mõjutab üha enam elukvaliteeti linnakeskkonnas. Kuigi keskkonnamüra ei ole piisavalt vali, et põhjustada kuulmiskahjustusi, on uuringute alusel sellel mõju erinevate krooniliste haiguste kujunemisele. Käesolevas doktoritöös uuriti keskkonnamüra tervisemõjusid, hinnates transpordimüra tervisekadu Tallinnas ja Tartus, seoseid öise autoliikluse müra ja rasvumise markerite vahel ning tegureid, mis mõjutavad tajutud keskkonnamüra. Töös kasutati kahte uuringu kavandit: tervisemõjude hindamist ning epidemioloogilist ristläbilõikelist analüüsi. Tervisemõjude hindamisel ilmnes, et aastane müraga seotud tervisekadu keskkonnamüra direktiivi metoodika järgi oli 2015. a Tartus ja Tallinnas kokku 2177 DALY-t ning sellega seotud väliskuludeks ühiskonnale 152,4 miljonit eurot, mis moodustas 0,73% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Kui tundlikkusanalüüsis arvestasime terviseohtlikuks 5 dB madalama mürataseme ja lisasime analüüsi rohkem tervisetulemeid, siis tervisekadu ja kulud ühiskonnale kahekordistusid. Peamine keskkonnamürast tulenevate terviseriskide allikas oli autoliikluse müra, põhjustades kuni 96% kogu haiguskaost ja väliskuludest ühiskonnale. Tulemused viitavad sellele, et praegu ELis kasutusel olevaid müra tervisemõjude hindamise meetodeid tuleks uuendada, sest need tõenäoliselt alahindavad keskkonnamüra tervisemõjusid. Leidsime ka, et öine liiklusmüra magamistoas suurendab ülekaalu ja rasvumise riski naiste seas. Meeste seas seost ei leitud. Meie analüüs näitas ka, et müra mõju kehakaalule pole mitte otsene vaid toimub suuresti läbi une häirimise. Müra tajumist mõjutasid nii sotsiaaldemograafilised kui ka vaimse tervise tegurid. Nooremad täiskasvanud, vähemusrühmadesse kuuluvad inimesed, sissetulekuga raskustes olevad inimesed ning vaimse tervise probleemidega inimesed tajusid müra rohkem. Kõige enam mõjutas müra tajumist läbipõlemine. Kokkuvõttes on keskkonnamüra, eriti öine autoliikluse müra, väga oluline terviserisk linnakeskkonnas. Tulevased poliitikameetmed peaksid keskenduma autoliikluse müra vähendamisele, heliisolatsiooni parandamisele ja haavatavate rühmade kaitsmisele. Urbanization and increasing traffic volumes have made environmental noise a common feature of cities. Although environmental noise usually does not damage hearing, it can affect health through annoyance, sleep disturbance, stress, and related cardiovascular and metabolic outcomes. This thesis examined the health impacts of environmental noise by assessing the burden of transportation noise in Tallinn and Tartu, the association between nocturnal road traffic noise and obesity markers in the bedroom, and factors influencing environmental noise perception. The work combined health impact assessment with survey-based cross-sectional epidemiological analyses. Transportation noise appeared to cause a substantial health burden in Estonia’s two largest cities. The annual burden was estimated at 2,177 DALYs in 2015, corresponding to €152.4 million in external costs, accounting for 0.73% of Estonia’s GDP. When we included 5 dB lower exposure thresholds and additional outcomes, the estimated burden and costs almost doubled. Road traffic noise was the main contributor, accounting for up to 96% of the total burden and external costs. The results indicate that the current methods for assessing the health impacts of noise in the EU should be updated, as they likely underestimate the health impacts of environmental noise. Our findings also suggest that indoor nocturnal traffic noise may be associated with obesity markers among women, with sleep disturbance acting as a partial or full mediator. However, no corresponding associations were found among men. Perceived noise was shaped by both sociodemographic and mental health factors: younger adults, minorities, people with household income difficulties, and those experiencing mental distress reported higher perceived noise indicators. Burnout was the strongest predictor of noise perception. In conclusion, environmental noise, particularly nocturnal road traffic noise, is an important risk factor in urban areas. Future policies should focus on reducing night-time road traffic noise, improving indoor sound environments, and protecting vulnerable groups.