2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 17 17

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Genetic, behavioural, and environmental factors in the development of overweight, obesity and insulin resistance
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-10-07) Katus, Urmeli; Harro, Jaanus, juhendaja; Villa, Inga, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduskond
Mittenakkushaigused, nagu südame-veresoonkonnahaigused, vähk, diabeet ja kroonilised kopsuhaigused, on peamised haigestumise ja suremuse põhjused. Nende haiguste väljakujunemist mõjutavad geneetilised tegurid, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi tarvitamine ning ülekaal ja rasvumine. 2021. aastal oli maailmas ligikaudu 2,1 miljardit täiskasvanut kes olid ülekaalulised või rasvunud. Käesolevas doktoritöös uuriti, kuidas teatud geneetilised ja psühhobioloogilised tegurid (nt hüvehimulisus) on seotud ülekaalu, rasvumise ja insuliiniresistentsuse väljakujunemisega samaaegselt arvestades vanuse, soo, toitumise, kehalise aktiivsuse, sotsiaal-majandusliku staatuse ja sünnikohordi võimalikke koosmõjusid. Analüüsitud andmed pärinevad Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringust (ELIKTU). Tegemist on longituudse kohortuuringuga, mis algas aastatel 1998/99 ning on jälginud kahte sünnikohorti alates 9. (583 osalejat) ja 15. (593 osalejat) eluaastast, nüüdseks enam kui 20 aastat. Tulemused näitasid, et mitmed geneetilised variandid olid seotud ülekaalu ja rasvumise, insuliiniresistentsuse ning vererõhuga. Neid seoseid ei saanud selgitada erinevustega üksnes toitumises või kehalises aktiivsuses, mis viitab teiste bioloogiliste mehhanismide olemasolule. Samuti ilmnes, et hüvehimulisus võib mõjutada ülekaalu ja rasvumise väljakujunemist eelkõige läbi fikseerituse tasu pakkuvatele kogemustele. Lisaks esines sünnikohortide vahel erinevusi ülekaalu ja rasvumise näitajates, mis tõenäoliselt peegeldavad Eestis toimunud kiireid sotsiaal-majanduslikke muutuseid. Neid erinevusi aitas vähemalt osaliselt selgitada toitumine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Methodological frameworks for producing official statistics from mobile positioning data
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-10-07) Saluveer, Erki; Aasa, Anto, juhendaja; Ahas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Omavalitsuse registripõhine rahvaarv ütleb vähe selle kohta, kui palju inimesi seal tööpäeva veedab või suvel külas käib. Just seda on aga vaja teada ühistranspordi korraldamisel, turismi arendamisel ja kriisideks valmistumisel. Inimeste paiknemist ja liikumist aitavad mõõta mobiiltelefonid, sest telefoni kasutamisel tekib mobiilsidevõrgus kirje selle kohta, millal ja kus seade võrguga ühendust lõi. Doktoritöö uurib, kuidas nendest mobiilsidevõrgu kirjetest saaks luua usaldusväärset ning anonüümset riiklikku rahvastiku-, turismi- ja liikuvusstatistikat. Need kirjed näitavad ligikaudset asukohta, kuid ei ütle, kas inimene on kodus, tööl või külas. Peamiselt Eesti andmete põhjal töötati välja ja analüüsiti metoodikaid, mis väärindavad neid kirjeid kolmes dimensioonis: ruumilises, ajalises ja sotsiaalses. Ruumilises dimensioonis töötati välja ja võrreldi viit meetodit, mis jaotavad mobiilside antenni täpsusega asukohad haldusüksustele. Parim neist kasutab hoone- ja teeregistri andmetega kaalutud ruudustikku, mis parandas täpsust märgatavalt. Ajalises dimensioonis järjestatakse üksikud võrgusündmused ajas ja liidetakse ühe seadme kohta kokku. Sellise pideva aeg-ruumilise andmestiku abil saab tuvastada inimese jaoks olulised kohad, nagu kodu, tööaja ja teise kodu asukohad ja muud regulaarselt külastatavad kohad. Need tuvastatud olulised kohad ja nende muutused ajas kirjeldavad inimese sotsiaalset dimensiooni: kui kodu on ühes omavalitsuses ja tööaja asukoht teises, on tegu pendelrändajaga ja kui inimesel on lisaks püsielukohale regulaarne elukoht ka teises omavalitsuses, on ta seal hooajaline elanik. Omavalitsuse tasemel näitab võrdlus rahvastikuregistri ja rahvaloenduse andmetega tugevat seost. Doktoritöö tutvustab lisaks metoodikat, kuidas mobiiliandmete abil tuvastada erinevaid külastajatüüpe. Selliselt loodud turismistatistika näitab, et üle poole Eestisse tehtavatest turismireisidest on ühepäevakülastused, mis traditsioonilises majutusstatistikas üldse ei kajastu. Samas on mõnest naaberriigist pärit külastajate ööbimisi mobiilsideandmetes rohkem kui Statistikaameti majutusstatistikas, sest mobiilpositsioneerimise andmed peegeldavad ka ööbimisi sõprade ja sugulaste juures, kodumajutuses ja lühiajaliselt üüritud korterites. Metoodiliste raamistike toimivust kinnitab Eesti Panga kogemus, kus mobiilpositsioneerimise andmeid on Eesti maksebilansi reisiteenuste hindamiseks kasutatud järjepidevalt alates 2008. aastast. Autorile teadaolevalt on tegemist maailma pikima mobiilpositsioneerimise andmetel põhineva riikliku statistika aegreaga ja väljatöötatud metoodikat on kasutatud sisendina nii Eurostati kui ka ÜRO juhendmaterjalides, mis käsitlevad suurandmete kasutamist statistika tootmiseks. Paljudes riikides on mobiiliandmetest statistika tootmise peamiseks takistuseks mitte tehniline suutlikkus ega metoodika, vaid andmehalduse korralduse puudumine. Tundlike telekommunikatsiooniandmetega töötamine eeldab selgeid institutsionaalseid kokkuleppeid ja vastutuse jaotust. Töös sõnastatakse statistikaametitele viis põhimõtet, mis annavad praktilise juhise mobiilsideandmete vastutustundlikuks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Motion and change in the works of St. John of Damascus: philosophical and theological foundations and applications
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-10-07) Tölpt, Tauri; Kull, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Damaskuse Johannes on 7.–8. saj Umaijaadide kalifaadis elanud kreeka kirikuisa. Ajalooliselt on uurijad teda pidanud ebaoriginaalseks ja kompileerivaks autoriks, kelle teoloogilised ja filosoofilised mõtted pole midagi muud kui varasema kirikliku pärimuse entsüklopeediline kokkuvõte. Uuemad uuringud ning eriti just täpsustunud andmed käiskirjade analüüsis on aga 21. saj uurijaid pannud neid arusaamu ümber hindama. See aga omakorda on aluse pannud uuele huvi tärkamisele Damaskuse Johannese uuringutes – aspekt, millesse panustab ka siinne uurimistöö. Selle tarbeks olen ma käesolevas väitekirjas võtnud uurida akadeemilises maailmas suuresti avastamata jäänud teemat – liikumise ja muutuse kontseptsioone – püha Damaskuse Johannese arusaamades ja argumentatsioonis. Taolise uurimiseesmärgi püstitamiseni viis induktiivselt Johannese Dialectica’s olev 62. peatükk aristotellikust liikumisest/muutusest (kinêsis) – vaatekoht, mis kreeka patristilises traditsioonis on sellisel kujul pretsedenditu. Antud kontseptsiooni märkamata jäämine on seda üllatavam, kui arvestada selle olulisust kreeka loodusfilosoofide jaoks (Aristotelesest kristlike uusplatonistideni) looduse/loomuse (physis) mõistmisel; ning tõsiasja, et Halkedoni kirikukogule (451) järgnenud kristoloogilised vaidlused, milles Johannes aktiivselt osales, toimusid just Kristuse loomus(t)e üle. Uuringueesmärgi väljaselgitamiseks määran kindlaks Damaskuse Johannese töödes leiduvad liikumise ja muutuse printsiibid ning kasutuse teoloogilises argumentatsioonis. Lisaks toon välja Damaskuslase töödes kasutatud liikumise ja muutuse kontseptsioonide tagataustad ja potentsiaalsed allikad – arusaamad, mis aitavad paremini mõista meie patristilise autori originaalsust ja ebaoriginaalsust; ning näitlikustan liikumise ja muutuse kontseptsioonide varal tänasel päevalgi suuresti selgusetuks jäänud seost Johannese filosoofiliste ja teoloogiliste tööde vahel. Väitekirja tulemuseks on ainulaadsed avastused, mis viitavad Damaskuse Johannese võimekusele olla loominguliselt ning innovaatiliselt sünteesiv, kuid samas halkedoonlikule traditsioonile truuks jääv kirikuisa, kes mõistis filosoofilise loogika väärtust teoloogilisele argumentatsioonile, olgu see kas patristilises (kiriklikus) või paganlikus (kreeka) vormis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Performance of habitual entrepreneurs’ firms: Evidence from Estonian MSMEs
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-10-05) Marmor, Marcus; Lukason, Oliver, juhendaja; Vissak, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Korduvettevõtjad on seotud mitme ettevõtte asutamise ja juhtimisega. Korduvettevõtjaid ja nende ettevõtete tulemuslikkust on varasemas kirjanduses uuritud piiratud ulatuses, eriti vähe on tähelepanu pööratud nende rahvusvahelistumise protsessidele. Seetõttu ei ole piisavalt selge, kuidas varasemates ettevõtetes saavutatud tulemused seostuvad järgnevate ettevõtete tulemuslikkusega. Doktoritöös uuritakse, kuidas varasem ettevõtluskogemus ning varasemate ettevõtete finants- ja eksporditulemuslikkus seostuvad korduvettevõtjate järgnevate ettevõtete tulemuslikkuse ja varajase rahvusvahelistumisega. Neli Eesti Äriregistri andmetel põhinevat uuringut käsitlevad tulemuslikkuse püsimist, varajasi rahvusvahelistumise protsesse (EIPsid), ettevõtja kogemuse tüüpe ja varasema ekspordi eri mõõtmeid. Tulemused näitavad, et tulemuslikkuse püsimine on valikuline ja näitajaspetsiifiline: varasemad finants- ja ekspordinäitajad seostusid samade näitajatega järgnevates ettevõtetes. Seosed ilmnesid järjekindlamalt varasemate näitajate kõrge taseme korral, kuid väike eksporditurgude arv kandus edasi järjekindlamalt kui suur. Tuvastati neli empiirilist EIPd: varajane regionaalne, varajane tasakaalustatud, varajane globaalne ja katkendlik. Empiirilised EIPd ehk ettevõtete ekspordiandmetest tuvastatud rahvusvahelistumismustrid tõid esile ka pühendunud, kuid geograafiliselt kitsama ulatusega rahvusvahelistumise. Varasemad ja järjepidevamad EIPd seostusid hilisemate või katkendlikumate EIPdega võrreldes parema finantstulemuslikkuse, väiksemate maksuvõlgade ja madalama ebaõnnestumise riskiga. Varasem ekspordikogemus seostus pühendunumate EIPdega järjekindlamalt kui üksnes kodumaine ettevõtluskogemus, kuigi ka algajate ettevõtjate ettevõtted võisid varakult rahvusvahelistuda. Varasem Euroopa-väline eksport ja suurem eksporditurgude arv seostusid kõige järjekindlamalt järgneva ettevõtte varasema rahvusvahelisele turule sisenemise ning suurema tõenäosusega järgida pühendunumaid EIPsid. Doktoritöö näitab, et varasem kogemus ei ole ühetaoliselt ülekantav ressurss ning selle tähendus varieerub tulemusnäitaja, varasema taseme, kogemuse tüübi ja geograafilise konteksti järgi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hereditary breast and ovarian cancer: genetic etiology and the genotype/phenotype correlation in Estonia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-10-05) Tooming, Mikk; Õunap, Katrin; Kahre, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Käesolevas doktoritöös uuriti päriliku rinna- ja munasarjavähi geneetilisi põhjuseid ning genotüübi ja fenotüübi vahelisi seoseid Eesti patsientidel. Analüüs hõlmas aastatel 2007–2024 TÜK Geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus tehtud iduliini- ja kasvajakoe uuringuid rinna- ja munasarjavähi patsientidel ning rinna- ja/või munasarjavähiga koormatud perekonnaanamneesiga tervetel pereliikmetel. Tulemused näitasid, et geneetiline testimine on Eestis viimase 17 aasta jooksul arenenud üksikgeenide analüüsist ulatuslike ülegenoomsete uuringuteni. Geneetilisi teste tellivad üha sagedamini ka teiste erialade arstid (66,1%), mitte ainult meditsiinigeneetikud. Rinna- ja munasarjavähiga patsientidel tuvastati haigust põhjustavaid geneetilisi variante vastavalt 17,4% ja 26,0% juhtudest. Kõige sagedamini esinesid patogeensed variandid geenides BRCA1 ja BRCA2, kuid kliiniliselt olulisi variante leiti kokku 21 vähiriskiga seotud geenis. See rõhutab, et üksnes BRCA1/2 geenide testimisest ei piisa ning vajalik on kasutada laiendatud geenipaneele. Uuring tõi esile ka perekondliku geneetilise testimise olulise rolli. Rinna- ja/või munasarjavähi perekonnaanamneesiga tervetel pereliikmetel tuvastati haigust põhjustavaid geneetilisi variante ligi 1/5 uuritutest, mis võimaldab rakendada personaalseid ennetus-, jälgimis- ja varajase avastamise strateegiaid vastavalt tuvastatud geenivariandile. Samuti ilmnes mõlemast uuringust, et mehed on geneetilises testimises alaesindatud, kuigi vähiriski suurendavad geenivariandid võivad ka meestel oluliselt tõsta mitmete pahaloomuliste kasvajate tekkeriski. Lisaks andis käesolev doktoritöö esmakordselt põhjaliku ülevaate Eesti munasarjavähi kasvajakoe molekulaarsest profiilist. Kasvajakoe analüüsil tuvastati enim haigusseoselisi variante geenides TP53 ja BRCA1/2 ning enam kui 1/3 patsientidest leiti kliinilist käsitlust mõjutavaid geneetilisi muutusi. Samuti esines ~50% kõrgmaliigse seroosse munasarjavähi juhtudest homoloogse rekombinatsiooni puudulikkus, mis võib ennustada paremat ravivastust PARP-inhibiitoritele. Doktoritöö tulemused toetavad personaliseeritud meditsiini arengut Eestis ning aitavad parandada päriliku vähi varajast avastamist, ennetust ja täppisravi võimalusi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Population biobanks as a framework for genomic discovery, metabolic phenotyping, and precision medicine
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-10-05) Nurm, Miriam; Haller, Toomas, juhendaja; Annilo, Tarmo, juhendaja; Reigo, Anu, juhendaja; Tõnisson, Neeme, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vaid väike osa pärilikest haigustest on ravitavad ning õigeaegse diagnoosi korral ka ennetatavad. Siin on suure väärtusega Eesti Geenivaramu andmed, mis võimaldavad üles leida kõrge geneetilise riskiga isikud ning seda veel enne, kui neil on jõudnud tekkida rasked tervisekahjustused. Kaks metalliainevahetushäiret – Wilsoni tõbi ja pärilik hemokromatoos – on tõsiste võimalike tüsistustega haigused, mis tekivad aja jooksul metallide, vastavalt vase ja raua, kuhjumisel kehas. Samas on neid haigusi võimalik raviga kontrolli all hoida – seda juhul, kui diagnoos pannakse õigeaegselt. Mõlemad haigused on aga seotud geenivariantidega, mille täpset mõju haiguse ilmnemisele ning kaasnevatele sümptomitele on keeruline ennustada. Seetõttu uuris töö autor esimeses osas haigusseoseliste Wilsoni tõve geenivariantide esinemist Eesti Geenivaramus. Järgnevalt kutsuti kordusvisiiidile kõrge geneetilise riskiga geenidoonorid. Uurimus näitas, et Wilsoni tõbi on Eestis tõenäoliselt aladiagnoositud ja alaravitud. Teises osas uuris autor päriliku hemokromatoosiga seotud geenivariantide esinemist Eesti Geenivaramus ning vaatas täpsemalt elektroonilise terviseloo abil, milliseid sümptomid iseloomustasid kõige paremini nende variantide kandjaid. Kolmandas osas uuris autor aga meditsiinilise tavapraktika käigus kogutud elektroonilisi terviseandmeid masinõppe meetoditega, seades ülesandeks leida ühiste laborianalüüside tulemuste alusel seostatavaid diagnoosikoode. Antud osa tulemused näitasid, kuidas on võimalik väärindada elektroonilistes terviseandmetes meditsiinilistel eesmärkidel kirja pandud andmeid teadustöö jaoks. Kokkuvõttes näitab käesolev doktoritöö, et rahvastikupõhised biopangad on väärtuslikud andmekogud kõrge geneetilise riskiga indiviidide leidmiseks veel enne nende haiguste avaldumist, aitavad täpsustada kliiniliselt oluliste geenivariantide tähendust elanikkonna tasemel ning hõlbustavad elektroonilise terviseloo andmete teadustöösse kaasamist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of patient safety competence in nursing: a multimethod study
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-10-02) Mägi, Liisi; Kangasniemi, Mari, juhendaja; Põlluste, Kaja, juhendaja; Lember, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tervishoiu kvaliteedi seisukohalt on tähtis patsiendiohutus: tervishoiuteenust tuleb osutada niimoodi, et vigade ja välditava kahju tekke risk oleks võimalikult väike. Hinnanguliselt kogeb üks patsient kümnest tervishoiuteenuse käigus kahju, kuid umbes pooli nendest juhtumitest saab vältida. Kuna õed puutuvad patsientidega kokku kõige vahetumalt, on neil oluline osa patsiendiohutuse tagamisel. Patsiendiohutus ei olene ainult üksikisiku kliinilistest teadmistest ega oskustest, vaid ka sellest, kuidas suheldakse, tehakse meeskonnatööd, märgatakse ohtusid ning mõistetakse töökorraldust ja -keskkonna olusid. Nende teadmiste, oskuste ja hoiakute kogumit nimetatakse patsiendiohutuspädevuseks. Doktoritöös uuriti patsiendiohutuspädevuse kujunemist õenduses kliinilise töö ja hariduse kontekstis. Töö tarbeks on rahvusvaheline patsiendiohutuspädevuse hindamise mõõdik H-PEPSS tõlgitud eesti ja norra keelde ning valideeritud. Ühtlasi on uuritud Eesti õdede hinnangut enda patsiendiohutuspädevusele ja koostöise õppimise rolli õenduses. Tulemused kinnitavad, et H-PEPSS sobib patsiendiohutuspädevuse hindamiseks nii Eestis kui ka Norras. Eesti õed hindasid kõige kõrgemalt oma pädevust inim- ja keskkonnategurite mõistmises, kõige madalamalt hinnati meeskonnatöö pädevust. Ilmnes, et suurem töökogemus, magistriõpe ja varasem patsiendiohutusalane koolitus on seotud kõrgema hinnanguga oma pädevusele. Samuti näitasid tulemused, et eri tausta ja kogemusega õppijate koostöine õpe toetab suhtlemis-, meeskonnatöö- ja teiste mittetehniliste oskuste arengut. Selle õppe rakendamist võivad aga piirata hierarhilised suhted ja organisatsioonide vähene tugi. Tulemused osutavad vajadusele hinnata patsiendiohutuspädevusi süstemaatiliselt ja rakendada tõenduspõhiseid koostöiseid õppemeetodeid arendamaks mittetehnilisi pädevusi. Patsiendiohutuspädevus on elukestvalt arenev ja sotsiaalselt kujunev võimekus, mistõttu eeldab selle arendamine tervishoiu- ja haridusasutuste tihedat koostööd ning elukestva õppe järjepidevat toetamist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
In situ STM of specific adsorption and electrical double layer structure at sp-metal single crystal electrodes
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-10-02) Gorbatovski, Georg; Oll, Ove, juhendaja; Lust, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elektrokeemilised energia salvestamise ja muundamise seadmed on olulised jätkusuutliku energiamajanduse arendamisel. Nendes seadmetes toimuvad olulised protsessid elektroodi ja elektrolüüdi piirpinnal, kus moodustub elektriline kaksikkiht ja salvestub laeng. Tõhusamate elektrokeemiliste seadmete arendamiseks on oluline mõista selle piirpinna struktuuri molekulaarsel tasandil. Toatemperatuursed ioonsed vedelikud on pälvinud tähelepanu võimalike energiasalvestuse elektrolüütidena tänu nende madalale aururõhule ja laiale elektrokeemilise stabiilsuse aknale. Nende piirpinna omadused erinevad märgatavalt lahjade vesilahuste ja orgaaniliste elektrolüütide omadustest. Samuti on vähe teada ioonide ja orgaaniliste molekulide spetsiifilisest adsorptsioonist ning elektroodi kristallograafilise tahu rollist. Doktoritöös uuriti elektrilise kaksikkihi struktuuri ning ioonide ja molekulide spetsiifilist adsorptsiooni vismuti (Bi(hkl)) ja antimoni (Sb(111)) monokristallsetel elektroodidel vesilahustes ja ioonsetes vedelikes. Piirpinna struktuuri uuriti peamiselt in situ skaneeriva tunnelmikroskoopia (STM) abil, mida täiendasid tsükliline voltammeetria ja elektrokeemiline impedantsspektroskoopia. Video-STM võimaldas jälgida piirpinna struktuurimuutusi reaalajas. Tulemused näitasid, et aniooni iseloom määrab tugevalt adsorbeerunud kihi struktuuri ning jodiidi spetsiifiline adsorptsioon põhjustab vismuti pindade potentsiaalist sõltuvat ümberstruktureerumist. Sb(111) pinnal moodustas 4,4′-bipüridiin stabiilse ja korrastatud monokihi, samas kui 2,2′-bipüridiini puhul korrastunud kihti ei tekkinud. Tulemused näitavad, kuidas elektroodi kristallograafilised ja elektroonilised omadused koos elektrolüüdi koostisega määravad elektrilise kaksikkihi struktuuri ja dünaamika.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Uncertainty calibration and evaluation in deep neural networks
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-28) Kängsepp, Markus; Kull, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Masinõppemudelid on laialdaselt kasutusel mitmesugustes tuvastus- ja ennustusülesannetes, näiteks objektide tuvastamiseks ja nende tulevase asukoha ennustamiseks isejuhtivates sõidukites. Samuti kasutatakse neid üha enam otsuste tegemiseks, sealhulgas valdkondades, kus otsustel on suur mõju, näiteks meditsiinis ja transpordisüsteemides. Tavaliselt on need mudelid tõenäosuslikud, andes lisaks ennustusele ka selle tõenäosuse hinnangu. Mudeli ennustatud tõenäosust võib tõlgendada ka kui mudeli enesekindlust ennustuse õigsuse suhtes. Siiski ei pruugi mudeli enesekindlus alati vastata tegelikkusele. Sellisel juhul ei ole mudel hästi kalibreeritud ja selle enesekindluse hinnangut ei saa täielikult usaldada. Mitteusaldusväärsed hinnangud võivad kaasa tuua vale otsuse. Seetõttu on oluline hinnata mudelite kalibreeritust. Väitekiri koosneb kolmest omavahel seotud uurimusest, mis keskenduvad mudelite enesekindluse hinnangute kalibreerimisega seotud ülesannetele ja probleemidele. Esimeses uurimuses töötati välja uus kalibreerimismeetod, Dirichlet’ kalibreerimine, mis on mõeldud mitmeklassiliste mudelite jaoks, ja pakuti välja uudne regulariseerimismeetod ODIR, mis aitab vähendada ülesobitamist ka suure klassiarvuga klassifitseerijate kalibreerimisel. Teises uurimuses käsitleti kalibreerituse hindamist ja pakuti välja uus vaatenurk, testandmetele sobitamise (fit-on-test) lähenemine. See toob esile probleeme kalibreerimisvea hindamisel ja näitab, et kalibreerimisvea hindamine hõlmab paratamatult ka sobitamist. Lisaks töötati välja uus kalibreerimisvea hindamismeetod, mis on ECE meetodi edasiarendus. Kolmandas uurimuses esitati raamistik, mis hõlmab erinevaid määramatuse hinnanguid ümbritsevate objektide tuvastamiseks, eesmärgiga parandada isejuhtivate süsteemide ohutust ja usaldusväärsust. Kokkuvõttes aitavad need uurimused paremini kalibreerida mudelite enesekindluse hinnanguid, paremini hinnata mudelite kalibreeritust ja esitada erinevaid määramatusi ühtses raamistikus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mobile positioning data in tourism behaviour research and applications: theoretical and practical aspects in methodology development
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-25) Tiru, Margus; Silm, Siiri, juhendaja; Ahas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Turism on üks 21. sajandi suurima globaalse levikuga majandusharusid, kuid selle mõõtmine tänapäeval vajalikeks eesmärkideks on muutunud märkimisväärseks väljakutseks. Traditsioonilised meetodid, nagu piiriületus-, majutusstatistika ja küsitlused, ei suuda enam täielikult kajastada kaasaegse turismi eripärasid, sealhulgas piirideta reisimist, lühiajalise majutuse (nt Airbnb) levikut ning muutuvat reisikäitumist. Margus Tiru keskendub oma doktoritöös tänapäeval laialdaselt kasutatavale meetodile, milleks on mobiilpositsioneerimise andmete (MPD) rakendamine inimeste liikumise ning eelkõige turismi dünaamika uurimisel ja mõistmisel. Mobiilsidevõrkude tavapärase toimimise kõrvalsaadusena tekkivate digitaalsete jälgede analüüs võimaldab uurijatel jälgida turistide ajalis-ruumilist käitumist märksa täpsemalt kui traditsiooniliste andmeallikate abil ning saada teadmisi, mis varem olid kättesaamatud. MPD toorandmete teisendamine sisukaks turismistatistikaks eeldab aga põhjalikku metoodilist raamistikku. Sellise raamistiku väljatöötamist alustasid väitekirja autor ja tema kolleegid Tartu Ülikoolis ja ettevõttes Positium juba 2000. aastate teisel poolel, tuginedes Eesti väliskülastajate uuringutele. Doktoritöö kirjeldab metoodilisi samme, mille abil teisendatakse MPD andmed statistilisteks näitajateks erinevatel geograafilistel tasanditel. Samuti selgitatakse, kuidas Eesti mobiilsideoperaatorite sissetuleva ja väljuva rändlusteenuse andmete põhjal luuakse turismiindikaatoreid, nagu reiside arv, sihtkohad, külastajate päritoluriik, külastatud sihtriigid, külastuste kestus ja korduvkülastajate osakaal. Väljatöötatud metoodika võimaldab klassifitseerida nii külastajaid kui ka külastusi, näiteks tuvastada korduvkülastuste põhjal käitumuslikku lojaalsust või eristada eri riikidest pärit külastajate käitumismustreid. Doktoritöö näitab, kuidas mobiilpositsioneerimise andmeid ja nende analüüsiks loodud metoodikat saab rakendada nii teadustöös, sealhulgas turismiuuringutes ja isiksuseomadustel põhineva reisikäitumise prognoosimisel, kui ka praktilistes valdkondades, näiteks riikliku turismistatistika koostamisel veebipõhiste tööriistade abil. Väitekirjas esitatud algupärane metoodika areneb pidevalt edasi ning mängib olulist rolli nii turismiuuringute tulevikus kui ka teistes valdkondades, kus on vaja üha täpsemalt mõõta ja mõista inimeste ajalis-ruumilist käitumist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nanoscale multiphysics simulations of vacuum arc initiation
(2026-09-25) Koitermaa, Roni; Kyritsakis, Andreas, juhendaja; Tiirats, Tauno, juhendaja; Zadin, Veronika, juhendaja; Djurabekova, Flyura, juhendaja; University of Helsinki. Faculty of Science. Department of Physics; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vaakumläbilöök on elektrilahendus, mis tekib vaakumis tugevate elektriväljade toimel. Sellised läbilöögid on piirav tegur paljudes rakendustes, sealhulgas osakestekiirendites, röntgentorudes, vaakumlülitites, termotuumareaktorites ja kosmosetehnoloogias. Kuna vaakumläbilöögi tekke aluseks olevad füüsikalised mehhanismid on keerukad, ei ole sellest protsessist, vaatamata aastakümnete pikkusele uurimistööle, veel täielikku arusaama kujunenud. Praeguse arusaama kohaselt on protsessi algus põhjustatud elektroodide pinnal tekkivate nanomõõtmeliste pinnadefektidega, mis omakorda on seotud elektronide emissiooni, lokaalse kuumenemise ja sellele järgneva juhtiva plasma moodustumisega. Varasemad simulatsioonide põhjal tehtud uuringud on keskendunud vaakumläbilöögi algatamise üksikutele etappidele. Seni ei ole veel loodud mudelit, mis ühendaks kõik need etapid terviklikuks sidustatud raamistikuks. Käesolevas töös kirjeldatakse multifüüsikalise simulatsioonimudeli väljatöötamist elektriväljades paiknevate metallpindade uurimiseks ning selle rakendamist vaakumläbilöögi algatamise eri etappide käsitlemisel. Sellise mudeli eesmärk on suurendada arusaama eri füüsikaliste nähtuste omavahelistest seostest ja vaakumläbilöögi teket mõjutavatest teguritest. Töös esitatud simulatsioonid ühendavad elektrivälja, elektronide emissiooni, elektrivoolu ja kuumenemise arvutused metallpindade atomistlike simulatsioonide ning plasma simulatsioonidega. Plasma ja pinna vastastikmõjusid modelleeritakse sidustades lõplike elementide meetodi (finite element method, FEM) ja molekulaardünaamika (molecular dynamics, MD) simulatsioonid plasma moodustumise simulatsioonidega (particle-in-cell, PIC). Mudelsüsteemiks on alalispinge all olev vase (Cu) elektroodide paar omavahelise vaakumpiluga, milles üle 100 MV/m suurune makroskoopiline elektrivälja tugevus võimendub lokaalselt üle 10 GV/m. Elektronide väljaemissioon põhjustab katoodipinna Joule’i kuumenemist, mis võib tõsta pinnatemperatuuri piisavalt kõrgele, et algaks vase aatomite aurustumine. Need neutraalsed vase aatomid võivad ioniseeruda ning moodustada juhtiva plasma, mis koosneb elektronidest ja eri laengutasemetega ioonidest, näiteks Cu+ ja Cu2+, võimaldades elektrivoolu kulgemist elektroodide vahel. Simulatsioonitulemused toetavad praegust arusaama vaakumläbilöögist ning seovad omavahel selle eri etapid. Pinnamorfoloogia muutused seostati elektronide emissiooni muutustega, mis toetab hüpoteesi, et elektriväljade mõjul võivad moodustuda nanomõõtmelised pinnateravikud. Näidati, et lisaks elektriväljale ka magnetväljad vähendavad läbilöögikindlust. Simuleeritud läbilöögivälja tugevused osutusid võrreldavaks eksperimentaalselt mõõdetud väärtustega. Kuumenemise dünaamikat, aurustumist ja plasma vastastikmõjusid kaare algatamise ajal kvantifitseeriti eri väljatugevustel. Otsene väljaionisatsioon osutus plasma algatamise varajastes etappides oluliseks, samal ajal kui hilisemates etappides domineeris põrkeionisatsioon. Plasma ja pinna vastastikmõjude kvantifitseerimine läbilöögi algusfaasis näitas, et suurema osa algsest aurust annab aurustumine, mille järel hakkab sõltuvalt ioonpommitusest üha enam panustama pihustumine. Leiti, et termiliste isekiirenevate protsesside jätkumiseks on vajalik esmase eelplasma moodustumine, mis võib lõpuks areneda iseennast säilitavaks kaarlahenduseks. Kuna vaakumläbilöögi teke hõlmab mitmesugust füüsikalist nähtust ning mitut pikkus- ja ajaskaalat, muutuvad arvutisimulatsioonid üha olulisemaks nii alusmehhanismide mõistmisel kui ka uute materjalide väljatöötamisel. Käesoleva töö eesmärk on anda terviklikum käsitlus nanoskaala protsessidest, mille mõistmine on oluline vaakumkaarte tekke vähendamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
De facto state foreign policy: seeking agency between patron-client relationships and engagement without recognition
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-22) Vits, Kristel; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö uurib, kuidas tunnustamata ehk de facto riigid – territooriumid nagu Abhaasia, Taiwan või Somaalimaa, millel on küll riikluse elemendid, kui puudub laialdane rahvusvaheline tunnustus – püüavad ellu jääda ja tegutseda rahvusvahelises poliitikas, vaatamata oma poliitiliselt ebakindlale olukorrale isolatsiooni ja piiratud rahvusvahelise kaasamise tingimustes. Doktoritöö eesmärk on mõista, kuidas kujuneb de facto riikide agentsus kahe peamise teguri mõjul: tugev sõltuvus patroonriigist (patrooni-kliendi suhted) ning suhtlus välismaailmaga ilma ametliku tunnustuseta (tunnustuseta kaasamine). Lisaks uurib töö, kuidas de facto riigid võivad välispoliitilistes strateegiates kasutada geopoliitilisi rolle oma tegutsemisruumi suurendamiseks. Doktoritöö koosneb viiest uurimusest. Töö ühendab agentsuse, patrooni-kliendi suhete, tunnustuseta kaasamise ja rolliteooria käsitlused. Empiiriliselt keskendub doktoritöö enam postsovetlikele de facto riikidele, kuid hõlmab võrdlevas perspektiivis ka selliseid juhtumeid nagu Põhja-Küpros, Kosovo, Taiwan ja Somaalimaa. Töös kasutatakse kvalitatiivseid ja võrdlevaid uurimismeetodeid ja mitmekülgseid andmeallikaid. Ühes uurimustest töötatakse välja uudne mõõdik, analüüsimaks võrdlevalt patrooni-kliendi suhete ulatust ja intensiivsust. Uurimistulemused näitavad, et de facto riigid ei ole sugugi passiivsed vahendajad või patrooni poolt täielikult kontrollitavad „nukuriigid“. Kuigi sõltuvus välisest toetusest mõjutab tugevalt nende käitumist, omavad nad siiski piiratud, kuid sisukat agentsust. Nad peavad läbirääkimisi patroonidega, otsivad alternatiivseid rahvusvahelisi kontakte ning kasutavad enda huvides ära geopoliitilisi rivaliteete. Samuti näitab doktoritöö, et tunnustuseta kaasamine võib luua olulisi võimalusi koostööks ja välissuhtluses isegi olukorras, kus ametlik diplomaatiline tunnustus puudub. Doktoritöö põhiline teaduslik panus seisneb erinevate uurimissuundade ühendatud käsitlemises de facto riikide agentsuse mõistmiseks ja mõtestamiseks. Töö arendab edasi ka uut lähenemist de facto riikide välispoliitika analüüsimiseks läbi geopoliitiliste rollide ning töötab välja mõõdiku patrooni-kliendi suhete võrdlevaks analüüsiks. Laiemas plaanis panustab doktoritöö aruteludesse suveräänsuse ning vaidlustatud poliitiliste üksuste rolli üle rahvusvahelistes suhetes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Residential restructuring in the age of digital transition: understanding intra-urban, metropolitan and counter-urban change
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-18) Zālīte, Jānis; Kalm, Kadi, juhendaja; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tammaru, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäeva ühiskonda iseloomustab digipööre ehk ühiskonna üha laiem digitaliseerumine. Samal ajal muutub ka tööturg, kus kasvab kõrgelt kvalifitseeritud töötajate, eriti tehnoloogiasektori spetsialistide ja juhtide osakaal. Tehnoloogiatöötajad saavad sageli kasu kõrgetest sissetulekutest ja kaugtöövõimalustest, mis annab neile elukoha valikul suurema paindlikkuse. See võib kaasa tuua muutusi elukohavalikutes ning mõjutada seda, kus erinevad rahvastikurühmad elavad. Doktoritöö analüüsib digipöörde, tööturu muutuste ja elukohavalikute vahelisi seoseid, keskendudes tehnoloogiatöötajatele. Uuring põhineb Eesti, Läti ja Leedu rahvaloenduste andmetel ning võrdleb tulemusi ka teiste Euroopa pealinnadega. Tulemused näitavad, et tehnoloogiasektor on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Tallinnas on vene rahvusest tehnoloogiatöötajate elukohad liikunud üha enam paneelelamurajoonidest kesklinna piirkondadesse. Selle tulemusena on vähenenud etniline segregatsioon ehk eestlaste ja vähemusrahvuste ruumiline eraldatus. Samal ajal on suurenenud sotsiaalmajanduslik segregatsioon, kuna keskmise ja madala kvalifikatsiooniga etniliste vähemuste esindajad elavad jätkuvalt sagedamini paneelelamurajoonides. Pealinnad on jätkuvalt tehnoloogiatöötajate peamised sihtkohad, kuigi üha enam elatakse ka suurlinnapiirkondade lähistel paiknevates asulates. Vastulinnastumine ehk linnadest väiksematesse asulatesse ja maapiirkondadesse kolimine on kõrgelt kvalifitseeritud töötajate seas küll levinum kui varem, kuid selle mõju jääb linnastumise mõjust väiksemaks. Mõned piirkonnad on sellest arengust siiski eriti võitnud. Näiteks on Tartu ja Kaunas kujunenud olulisteks keskusteks, kus ülikoolid, mitmekesine tööturg ja taskukohasemad eluasemed pakuvad pealinnale atraktiivset alternatiivi. Vastulinnastumise sihtkohtadena paistavad silma ka rannikualad ja saared. Uuring näitab samuti, et nooremad tehnoloogiatöötajad elavad keskmisest sagedamini väljaspool pealinna linnaregiooni. See viitab muutustele tavapärastes elukäigumustrites ning võib avada uusi võimalusi regionaalse arengu toetamiseks. Doktoritöö tulemused pakuvad olulist teadmist nii teadlastele kui ka linna- ja regionaalpoliitika kujundajatele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mathematics anxiety as an obstacle to mathematics learning: individual and school-related factors associated with mathematics anxiety
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-15) Aaviste, Getriin; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Matemaatikal on oluline roll nii hariduses kui ka igapäevaelus, kuid paljude õpilaste jaoks seostub selle õppimine püsivate negatiivsete emotsioonidega, sealhulgas matemaatikaärevusega. Kõrge matemaatikaärevus võib vähendada õpilaste enesekindlust, motivatsiooni ja õpitulemusi ning mõjutada ka nende edasisi haridus- ja karjäärivalikuid. Käesolevas doktoritöös uuriti, millised individuaalsed ja koolikeskkonnaga seotud tegurid on seotud matemaatikaärevuse ja matemaatika õppimisega. Doktoritöös käsitletakse viie uuringu tulemusi, mis põhinevad Eesti algkooliõpilaste, PISA 2022 uuringus osalenud 15-aastaste õpilaste ning gümnaasiumilõpetajate andmeid. Uuringutes käsitleti psühholoogilisi tegureid, nagu enesetõhusus ning sotsiaal-emotsionaalsed oskused, samuti koolikeskkonnaga seotud tegureid, nagu tajutud matemaatikaõpetaja toetuse tajumine, matemaatikatundide kvaliteet ja kooli kuuluvustunne. Tulemused näitavad, et matemaatikaärevus kujuneb psühholoogiliste, sotsiaal-emotsionaalsete ja hariduslike tegurite koosmõjul nii õpilase kui ka kooli tasandil. Üheks kõige olulisemaks matemaatikaärevusega seotud teguriks on enesetõhusus, kuid olulist rolli mängivad ka stressikindlus, emotsioonide kontroll ja järjepidevus. Tulemused viitavad sellele, et õpilaste enesekindluse, emotsioonide juhtimise oskuste ning keeruliste õppimisolukordadega toimetuleku toetamine võib aidata vähendada matemaatikaärevust. Doktoritöö rõhutab lisaks ka koolikesskonna olulist rolli. Õpilased, kes tajuvad suuremat õpetaja toetust, kõrgemat matemaatikatundide kvaliteeti ja tugevamat kooli kuuluvustunnet, kogevad vähem matemaatikaärevust. Lisaks näitasid mitmetasandilised analüüsid, et matemaatikaärevust aitavad selgitada nii õpilaste individuaalsed omadused kui ka koolidevahelised erinevused. Kokkuvõttes näitavad tulemused, et matemaatikaärevuse vähendamiseks ei piisa üksnes matemaatiliste teadmiste arendamisest. Sama oluline on toetada õpilaste enesekindlust, sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ning kujundada positiivset õpikeskkonda. Doktoritöö aitab paremini mõista, kuidas koolid saavad toetada nii matemaatika õppimist kui ka õpilaste heaolu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Human-centered autonomous drone systems
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-15) Olapade, Mayowa Olaide; Flores Macario, Huber Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Autonoomsed droonid, teenindusrobotid ja mehitamata sõidukid on üha enam muutumas igapäevase keskkonna osaks, leides rakendust näiteks pakkide kohaletoimetamisel, põllumajanduses ja keskkonnaseires. Kuna need süsteemid muutuvad üha võimekamaks iseseisvalt tajumises, navigeerimises ja tegutsemises, puutuvad nad ka inimestega üha tihedamalt kokku. Teadusuuringud on aga seni keskendunud peamiselt autonoomsete süsteemide tehnilise võimekuse parandamisele, pöörates vähem tähelepanu sellele, kuidas inimesed neid tajuvad ja nendega interakteeruvad. Käesolevas lõputöös uuritakse, kuidas inimkesksed lähenemised saavad toetada autonoomsete droonide arendamist ja kasutuselevõttu, keskendudes kolmele etapile: enne kasutuselevõttu, kasutuselevõtu ajal ja pärast kasutuselevõttu. Selleks püstitatakse uurimisküsimus: kuidas hinnata kuidas inimesed tajuvad autonoomseid droone juba nende kasutuselevõtmise eelselt, ning kuidas hõlbustada inimeste interaktsioone nende droonidega? Uurimisküsimuse lahendamiseks käsitletakse kolme peamist väljakutset: inimeste tajude hindamine enne droonide füüsilist kasutuselevõttu, loomuliku suhtluse võimaldamine kasutuselevõtu ajal ning inimeste ja droonide koostöö toetamine pärast kasutuselevõttu. Nende väljakutsete lahendamiseks pakutakse välja kolm inimkeskset lähenemist. Esiteks võimaldab SHOWTIME hinnata inimeste taju droonide käitumise suhtes enne droonide tegelikku kasutuselevõttu, kasutades selleks generatiivsed simulatsioone ja pervasiivsed kuvarid, mille abil saab simuleeritud droonikäitumist näidata realistlikus keskkonnas, kiirendades ja hõlbustades selle uurimist, kuidas inimesed droone tajuvad, seejuures kasutamata füüsilisi droone. Teiseks teeb AgrI-BoT droonidega suhtlemise loomulikumaks, kombineerides vestluspõhised suured keelemudelid (LLM) ja servtöötluse. Põllumajandusseire näitel võimaldab süsteem kasutajatel anda droonidele korraldusi ja nendega suhelda loomulikus keeles. Kolmandaks toetab Pervasive Chatbots inimeste ja autonoomsete droonide vahelist koostööd pärast kasutuselevõttu, võimaldades operaatoritel ja teistel seadmekasutajatel suhelda droonidega eri seadmetes paiknevate vestlusliideste kaudu. Need kolm lahendust näitavad, kuidas inimkesksust saab arvestada autonoomsete droonide igas kasutuselevõtu etapis. Need võimaldavad hinnata inimeste taju enne droonide reaalset kasutuselevõttu, toetavad loomulikumat suhtlust droonide kasutuselevõtu ajal ning võimaldavad jätkuvat hõlpsat koostööd ka pärast kasutuselevõttu. Töö aitab kaasa autonoomsete droonisüsteemide arendamisele, mis on lisaks arenevale tehnilisele võimekusele ka ohutumad, inimestele paremini mõistetavad ning lihtsamini kasutatavad ja aktsepteeritavad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hierarchy, identity, and patterns of elite navigation: patron–client relations of dependent polities
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-11) Youksel, Izzet Yalin; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolevas doktoritöös uuritakse, kuidas sõltuvad poliitilised üksused korraldavad suhteid endast märksa võimsamate riikidega. Doktoritöö keskendub Põhja-Küprose suhtele Türgiga, Abhaasia suhtele Venemaaga ning kolmele Vaikse ookeani saareriigile – Mikroneesia Liiduriikide, Palau ja Marshalli Saarte –, mida seob Ameerika Ühendriikidega vaba assotsiatsiooni leping (Compact of Free Association). Kuigi need juhtumid erinevad oma rahvusvahelise staatuse poolest, sõltuvad nad kõik oma julgeoleku, majandusliku toimetuleku ning rahvusvahelise suhtluse võimaluste osas olulisel määral võimsamast partnerist. Selle asemel, et käsitleda neid poliitilisi üksusi passiivsete või jõuetutena, näitab käesolev doktoritöö, kuidas nende poliitilised liidrid tegutsevad neis ebavõrdseis suhetes aktiivselt, püüdes neid enda huvides suunata. Materiaalsel toetusel on oluline roll, kuid sama olulised on austus, tunnustus ja poliitiline väärikus. See, kuidas juhid tajuvad enda kohtlemist, võib mõjutada nende arusaama autonoomiast, legitiimsusest ja poliitilisest identiteedist ning kujundada seda, kuidas nad oma võimsamale partnerile reageerivad. Kolme juhtumit võrreldes toob doktoritöö välja mitu viisi, kuidas juhid sõltuvusega toime tulevad. Nad võivad välisele survele avalikult vastu seista, esitada nõudmisi, üritada võimsamat partnerit mõjutada, kohanduda partneri eelistustega või väljendada eriarvamust, jätkates samas koostööd. Strateegia valik ei sõltu üksnes materiaalse sõltuvuse suurusest, vaid ka sellest, kas suhet tajutakse austava, hoolimatu, sekkuva või õõnestavana. Nende erinevate strateegiate kirjeldamiseks arendab doktoritöö välja „eliitide navigeerimise“ (elite navigations) raamistiku. Doktoritöö näitab, et isegi väga suure sõltuvusega poliitilistel üksustel säilib võimalusi tähenduslikult tegutseda. Nad ei järgi lihtsalt võimsamate riikide soove, vaid tõlgendavad ja kujundavad oma suhteid, peavad nende üle läbirääkimisi ning mõnikord muudavad ka ebavõrdsete suhete olemust. Seega annab doktoritöö rahvusvahelisele hierarhiale teistsuguse vaatenurga. See näitab, et ebavõrdseid suhteid ei kujunda üksnes erinevused võimus ja ressurssides, vaid ka see, kuidas poliitilised osalejad tunnustust ja austust kogevad. Rahvusvahelise poliitika analüüsimine vähem võimsate ja sageli tähelepanuta jäävate osalejate perspektiivist aitab selgitada, kuidas poliitilisi hierarhiaid säilitatakse, vaidlustatakse ja järk-järgult ümber kujundatakse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
From Barmah Forest virus to host RNA-derived PAMPs: divergent replicase functions and conserved innate immune activation by alphavirus replicases
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-11) Omler, Ailar; Merits, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Alfaviirused on väikesed RNA genoomiga viirused, mis on levinud ülemaailmselt. Peamiselt levivad need sääskedega ning paljud alfaviirused põhjustavad inimestel haigusi. Nakkuse korral võib esineda kergemaid haigussümptomeid, aga alfaviirused võivad põhjustada ka rasket ja kroonilist artriiti või surmavat entsefaliiti. Ajalooliselt on ohtlikumaid alfaviiruseid peetud (lähis)troopiliste piirkondade mureks, kuid käesoleval sajandil on näiteks algselt Aafrikast pärit artriiti põhjustav chikungunya viirus kanda kinnitanud Aasias ja Ameerikas ning kohalikke nakkuspuhanguid on esinenud juba Euroopa lõunapoolsemates piirkondades. Ulatusliku leviku on taganud inimeste laialdane reisimine ja viiruse kandjateks sobivate sääskede esinemine uutes piirkondades. Kliimamuutuste tagajärjel eeldatakse selliste sääseliikide üha suuremat põhjapoolsemat levimist. Alfaviiruste põhjustatud haiguste leevendamiseks spetsiifilisi ravimeid saadaval pole, aga kaks alfaviiruste vastast vaktsiini on juba saadaval, mõlemad chikungunya viiruse vastu. Vaktsiine ühegi teise meditsiiniliselt olulise alfaviiruse vastu pole. Kliiniliselt oluline on ka Austraalias leviv Barmah Forest viirus (BFV), mis nakatunud inimestel põhjustab palavikku, peavalu, lihas- ja liigesvalusid ja ulatuslikku nahalöövet. Käesolevas töös lõime loodusliku BFV variandi genoomijärjestuse põhjal laboratoorse viirusklooni, et uurida lähemalt selle fülogeneetiliselt eristuva alfaviiruse molekulaarbioloogiat. Peamine fookus töös oli viiruse replikaasi, ehk viiruse RNA paljundamise eest vastutava masinavärgi uurimisel. Laboratoorse viiruse klooni kasutamisel tuvastasime funktsionaalse seose replikaasi valgu nsP2 ja ühe varasemalt käsitlemata nsP4 valgu piirkonna vahel. BFV-le unikaalselt omase leiuna täheldasime valgu nsP3 ümberpaiknemine rakutuuma. Viiruse genoomi muutmine võimaldas katseliselt kinnitada, et nsP3 paiknemine rakutuuma annab BFV-le selge kasvueelise, kuid pole viiruse elumuseks määrava olulisusega. Näitasime ka, et BFV replikaas on võimeline rakkudes aktiveerima kaasasündinud immuunvastust viiruslike RNA matriitside puudumisel. See on nähtus, kus alfaviiruse replikaas paljundab peremeesraku päritolu RNA-sid ja sünteesib RNA-d, mis on tuvastatavad raku ohuretseptorite poolt. Katsetest 11 erineva alfaviiruse replikaasiga järeldasime, et kõik replikaasid pole võrdselt võimekad selliseid RNA-sid tootma, kuid tõenäoliselt on tegu perekonnale universaalse omadusega. Täheldasime erinevusi ka sama viiruse erinevate looduslike variantide replikaaside vahel, mis võib osalt seletada erinevusi põhjustatavates sümptomites. Töö tulemused avardasid alusteadmisi nii alfaviiruste replikatsiooni mitmekesisusest kui ka ühistest omadustest interaktsioonil peremeesorganismiga, mida on oluline mõista spetsiifiliste ravimite ja vaktsiinide arendamisel. Alfaviiruste replikatsiooni masinavärki kasutatakse mõnedes kaasaegsetes vaktsiinides antigeeni tootmise tagamiseks ning asjaolu, et alfaviiruste replikaasid ärgitavad immuunvastust ka viiruslike matriitside puudumisel, võib olla oluline element selliste vaktsiinide väljatöötamisel ja tõhustamisel.

Sirvi

Viimati lisatud