2. Kaitsmiseks esitatud väitekirjad – Pre-Theses only

Permanent URI for this collection

https://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)

Browse

Now showing 1 - 20 of 21

Converting identities and moralities: pentecostal christianity among the Roma in Estonia and Latvia
(2023-12-07) Roht‐Yilmaz, Eva‐Liisa; Vallikivi, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Antud doktoritöö põhineb etnograafilistel välitöödel romade seas Eestis ja Läti Vidzeme piirkonnas Eesti piiri lähedal. Alates 1990. aastate algusest, mis oli ka üldine Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnenud nn usubuumi periood, on Eestis tegutsenud Soome roma nelipühi misjonärid, kes hakkasid tähelepanu pöörama just vaatluse all oleva regiooni roma vähemusele. Tänapäeval toimub suurem osa nende misjonitööst Lätis, kus roma kogukond on oluliselt suurem, kuid jätkub ka Eestis, kuivõrd romad elavad mõlemal pool riigipiiri ning suhtlevad ka oma sugulastega teises riigis. Nelipühilusse pöördumisega kaasneb vajadus seada esiplaanile uskliku identiteet ja sellega kaasnev moraalikoodeks, kuid samas tunnevad uskuvahetanud vajadust säilitada roma kogukonda kuulumiseks vajalikud suhted ja väärtused. Doktoritöös uurin, kuidas pöördunud romad Eestis ja üle piiri Lätis Vidzeme piirkonnas loovad end eetiliste subjektidena kahe vastandliku moraalikoodeksi vahele sattununa. Doktoritöö näitab ka, et Soome roma misjonärid ja romad Eestis ja Lätis loovad uusi võrgustikke ning otsivad ühist etnilist identiteeti vaatamata roma gruppide sisemistele erinevustele. Etnilisusel on oluline roll mitte üksnes misjonitöös, vaid ka usu kogemises kehaliste sensoorsete praktikate kaudu. Selgub, et misjonil on sügavam mõju just tänu neile roma päritolu misjonäridele, kes kombineerivad roma kultuurilist identiteeti nelipühilusega ning kasutavad kultuurispetsiifilist lähenemist. Näitan, et on mitmeid lähenemisi, mida nelipühilusse pöördunud roma indiviidid kasutavad, leidmaks viise konfliktsete moraalinormide ja -süsteemide ühildamiseks, kujundades nõnda oma moraalset mina nelipühi kristlasena. Näiteks ennustamine, mis on traditsiooniline roma naiste lisateenistus, kuid mis pöördumise järel on üldiselt taunitud ja millest tuleb loobuda, ei pruugi olla kõigi nelipühilastest roma naiste jaoks üksüheselt hukka mõistetud, mitte ainult selle majandusliku tähtsuse tõttu romade jaoks, vaid ka seetõttu, et suhted teiste romadega ja oma kultuurilise identiteedi säilitamine jäävad neile jätkuvalt oluliseks. See näitab kuidas pöördunud romad peavad pidevalt otsima tasakaalu erinevate moraalikoodeksite vahel.
The Livonian jussive in the context of the Central Baltic area
(2023-12-06) Kurpniece, Milda; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Norvik, Miina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti ja liivi keeltel on palju ühist, üks nendest sarnastustest on eraldi vorm, mida kasutatakse kaudsete käskude, nõuete jms väljendamiseks: jussiiv, ehk möönev kõneviis. Kuigi esimesest pilgust võib tunduda, et eesti ning liivi möönev kõneviis on peaaegu identset, nt „nǟgõ“ on eesti keeles „nähku“, siiski eesti ja liivi jussiivil on nii mõnigi erinevus. Esiteks liivi möönev kõneviis muutub arvus, nt „nǟgõ“ on ainsuse vorm, mida kasutatakse kõikide ainsuse isikutega ja „nǟgõd“ on mitmuse vorm, mida kasutatakse kõikide mitmuse isikutega. Lisaks sellele liivi jussiivi kasutatakse peaaegu alati koos partikliga „laz“, mis eesti keeles oleks „las“, näiteks öeldakse liivi keeles „laz ma nǟgõ“ ehk „las ma näen“ või „mina nähku“. Samuti erinevalt eesti keelest kasutatakse liivi jussiivi täissihitist genitiivis, mitte nominatiivis. Liivi jussiiv erineb eesti jussiivist mitte ainult morfoloogiliselt ja süntaktiliselt vaid ka semantiliselt. Nimelt edastatakse liivi keeles jussiivi abil mitte ainult käske, nõudmisi, õhutusi, lubasid, soove, mööndust, vaid ka otstarvet ning küsimusi. Näiteks saab liivi keeles öelda: „Se vȯzā um nei ūnd, perīnai um tōnd immer kierõ, laz tuoi pūoļ ka ūg“, mida eesti keeles öeldaks niiviisi: „See liha on niiviisi praadinud ja perenaine on tahtnud ümber keerata, et teine pool ka praeks“. Liivi keeles sidesõna „et“ asemel saab kasutada jussiivi partikliga „laz“. Üllatav on see, et liivi keele kasutus sarnaneb pigem läti keele kasutuse kui eesti keele kasutusega. Liivi keele jussiiv on eriline ka sellepärast, et kõiki liivi jussiivi isiku vorme kasutatakse kõikides selle funktsioonides. Ehk saab liivi jussiivig väljendada nii käsku, kui ka otstarvet ja küsimust nii 1., 2. kui ka 3. isikus. Nii eesti, kui ka maailma keeltes oleks see harjumatu või lausa võimatu. See teeb liivi keele jussiivi ühelt poolt huvitavaks, aga teiselt poolt unikaalseks.
Inimohvritega revolutsioonisündmused Eesti linnades 1905. aastal
(2023-12-05) Kann, Lauri; Tannberg, Tõnu-Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
1905. aasta revolutsioon on oluline pöördepunkt paljude Vene impeeriumis elanud rahvaste ajaloos. Nii impeeriumi keskuses kui ka äärealadel toimusid arengud, mis avaldasid hiljem mõju nii keisririigi kokku varisemisele kui uute riikide tekkimisele. Paraku oli nii Eestis kui tollases Vene keisririigis laiemalt 1905. aasta revolutsiooni osaks ka vägivald. 1905. aasta revolutsioon ei olnud küll ligilähedaseltki nii ohvriterohke kui 1917. aasta oktoobripöördele järgnenud segadused, kuid siiski hukkus selle revolutsiooni sündmustes Vene impeeriumis tuhandeid inimesi. Väitekiri keskendubki vägivallale 1905. aasta revolutsioonis. Traditsiooniliselt on 1905. aasta revolutsiooni Eestis vaadeldud ennekõike Vene impeeriumi sisekubermangude taustal. Väitekiri paigutab Eestis aset leidnud revolutsioonisündmusi Vene keisririigi lääneosa ehk Soome, Läti, Leedu, Poola, Valgevene ja Ukraina konteksti. Väitekiri keskendub inimohvritega revolutsioonisündmustele Eesti linnades 1905. aastal otsides vastust küsimustele, kes olid inimohvritega vägivalla peamised põhjustajad ja millistel asjaoludel traagilised sündmused kujunesid. Peatähelepanu nii Eesti kui ka teiste maade puhul on suunatud meelavalduste pihta tulistamistele. Meeleavalduste pihta tulistamisi on varasemalt üksiksündmustena uuritud, kuid võrdlevast perspektiivist ei ole neid sündmusi seni vaadeldud. Väitekiri toetab seisukohta, et keisririigi lääneosas aset leidnud ohvriterohkete meeleavalduste pihta tulistamiste mõju kogu revolutsiooni edasisele arengule oli tegelikult suurem kui see revolutsiooni käsitlustes kajastub.
A framework and teaching approach for IoT security risk management
(2023-12-04) Affia, Abasi-amefon Obot; Matulevičius, Raimundas, juhendaja; Nolte, Alexander, juhendaja
Võrgutoega seadmete ja nende haavatavuste kasvuga on hakatud rohkem tähelepanu pöörama asjade interneti (IoT) turvariskide haldamisele (SRM). Võimalik ründepind laieneb asjade Interneti ökosüsteemi kasvades, tuues esile vajadust tugevate turvameetmete järele arenevate ohtude vastu. Olemasolevad uuringud toovad siiski välja lünki asjade Interneti arhitektuuri täielikul integreerimisel turvariskide haldamisse. Rakendamise praktilised väljakutsed tõstavad niigi keerukate asjade interneti süsteemide keerukust ja teevad turvariskide haldamise ülesannet veelgi keerulisemaks. Seega õõnestab teooria ja praktika vaheline ebavõrdsus turvaraamistike eduka rakendamise tõenäosust reaalsetes asjade interneti süsteemides, muutes need vastuvõtlikuks pidevalt arenevale ohumaastikule. Nende väljakutsete lahendamiseks tutvustame IoT-arhitektuuril põhinevat turvariskide haldamise (IoTA-SRM) raamistikku, mis pakub terviklikku ja integreeritavat lähenemist tuvariskide haldamisele asjade interneti süsteemides. Integreerides IoT arhitektuuri turvariskide haldamisse, saavad sidusrühmad tagada oma IoT süsteemi komponentide ja interaktsioonide igakülgse katvuse. Raamistikku hinnati autonoomsete sõidukisüsteemide ekspertide poolt läbiviidud juhtumiuuringute abil, et teha kindlaks selle praktilisus, kohanemisvõime ja eelised. Kuigi antud juhtumite analüüsis nähakse raamistiku praktilisust, võib selle teoreetiline rikkus jääda praktikutele rakendamise ajal abstraktseks. Arvestades asjade interneti süsteemide keerukust ja ohtude dünaamilist olemust, ei piisa üksi traditsioonilistest õpetamisviisidest, et hõlbustada raamistiku üleminekut teoreetiliselt arusaamiselt praktilisele rakendusele, mistõttu on vaja tavapärasest õpetamisviisidest edasi ulatuvaid haridusmeetodeid. Seega töötati välja sekkumispõhine häkatoni lähenemine. See lähenemisviis, mida täiustatakse kohandatud sekkumistega, soodustab kogemuslikku õppimist. Antud sekkumised on hoolikalt välja töötatud, kohandatavad erinevate häkatoni kontekstide ja turvalisuse aspektide õpetamise sisuga ning täiustatud tegevusuuringute tsüklite kaudu, et võimaldada osalejatel navigeerida ja rakendada IoTA-SRM raamistikku. Meie integreeritud raamistik ja häkatoni lähenemisviis täitsid kahte rolli: haridusmudel, mis on suunatud turvariskide haldamisele asjade interneti süsteemides, ja IoTA-SRM-i raamistiku hindamismehhanism häkatoni iteratsioonide kaudu, võimaldades selliselt selle iteratiivset täiustamist. See doktoritöö aitab kaasa IoT SRMi teoreetilisele mõistmisele ja IoT turvariskide juhtimise praktilistele lähenemisviisidele. Lisaks pakub see meetodit tulevaste spetsialistide koolitamiseks selles kiiresti arenevas valdkonnas. Siin esitatud leiud ja metoodikad loovad aluse tulevastele püüdlustele IoT SRM-i rakendamisel ja õpetamisel, näitlikustades sünergilist seost teoreetiliste turvakontseptsioonide ja nende praktilise rakendamise vahel.
Hereditary colorectal cancer syndromes in Estonia
(2023-11-29) Roht, Laura; Õunap, Katrin, juhendaja; Kahre, Tiina, juhendaja; Soplepmann, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Kolorektaal- ehk jämesoolevähki defineeritakse kui pahaloomulist kasvajat, mis saab alguse käär- või pärasoolest. Kuni 10% jämesoolevähi juhtudest on pärilikud. Eestis on jämesoolevähk üks levinumaid pahaloomulisi kasvajaid, olles ka sage vähisurma põhjus. Enne 2012. aastat oli Eestis võimalik teostada vaid üksikuid päriliku jämesoolevähi geneetilisi uuringuid. Teistest diagnostilistest meetoditest oli põhiline MMR (mismatch repair) geenide immuunhistokeemiline (IHK) uuring. Tänapäeval teostatakse vastavalt näidustustele geeniuuringuid kasutades paljude geenide samaaegset sekveneerimist, seda nii pärilike kasvajasündroomide diagnostikaks verest kui ka kasvajakoest eelkõige raviotsuste tegemiseks. Geneetiliste uuringute roll on oluline ka tervete pereliikmete vähiriskide hindamisel, mis võimaldab rakendada jälgimisprogramme ning seeläbi langetada vähisuremust. Käesolevas uuringus hindasime esiteks rutiinse töö käigus teostatud sekveneerimise analüüside diagnostilist efektiivsust jämesoolevähiga patsientidel, ning selgus, et 22,3% esines haigus-seoseline pärilik geenimuutus. Lynchi sündroomi (LS) sünnilevimus oli Eestis aastatel 1930-2003 hinnanguliselt 1:8 638 (95% CI: 1:9 859-7 588). 10a jooksul on LS levimus tõusnud ligi kuus korda, tulenedes eelkõige parematest diagnostilistest võimalustest ning teadlikkuse tõusust. Võrreldes soolevähist haaratud indiviidiga saavad pereliikmed LS diagnoosi keskmiselt 8 aastat varem, mis võimaldab varasemat ennetust. MMR geenide IHK analüüsi diagnostilise efektiivsuse hindamisel >50a kolorektaalvähiga patsientide hulgas leidsime, et üle pooltel juhtudest kinnitus LS diagnoos, mistõttu on edaspidi soovitatav MMR IHK uuringuid teostada kõigile kolorektaalvähi patsientidele sõltumata vanusest. AXIN2-ga seotud oligodontia-kolorektaalvähi sündroomi uuringud näitasid, et suulaelõhe võib olla antud sündroomi uus tunnus, kuid vajalikud on täiendavad uuringud fenotüübi osas ning koostöö patsientide jälgimisjuhendi koostamiseks
Quality indicators and non-ischemic myocardial injury in emergency medicine
(2023-11-28) Keskpaik, Triinu; Starkopf, Joel, juhendaja; Talving, Peep, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Erakorraline meditsiin on oluline osa tervishoiust, mille funktsioonideks on ennekõike kriitiliste seisundite esmane käsitlus, elundipuudulikkuste diagnoosimine ja ennetamine ning seeläbi suremuse ja invaliidistumise vähendamine. Eestis saavutas erakorraline meditsiin iseseisva arstliku eriala staatuse 2000. aastal. Järgnevatel aastatel on loodud erakorralise meditsiiniabi võrgustik, haigete triaažisüsteem, eriala residentuuriprogramm ning astutud on esimesed sammud ravikvaliteedi hindamise poole. Sarnaselt muu maailmaga on ka Eestis järjest suurenenud nõudlus erakorralise meditsiini järele. See on kaasa toonud osakondade ülerahvastuse, mis põhjustab potentsiaalselt tervist kahjustavaid viivitusi inimese raviteekonnal. Antud uurimistöö keskendus kahele haigete grupile erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) – ägeda kõhuvaluga raskes seisundis ning tõsise rindkere traumaga patsientidele. Kõhuvalu on sage pöördumise põhjus, mille taga võib olla kiiret sekkumist vajav haigus ning trauma on oluline rahva tervise probleem. Töö fookuses olid ravikvaliteedi indikaatorid ja südamelihase kahjustus. Kvaliteediindikaatorite juures hindasime valu ravimist ning patsiendi viibitud aega EMO-s. Leidsime olulisi puudujääke praeguses praktikas. Esiteks, valu tugevus, mis on adekvaatse ravi aluseks, on sageli dokumenteerimata ning aeg valuravini on liiga pikk. Teiseks, ägeda kõhuvaluga haiged, kes peaksid pärast esmast diagnostikat ja ravi liikuma haiglasse või minema koju, viibivad EMO-s oluliselt kauem kui on sätestatud Tervisekassa poolt kinnitatud kvaliteedi nõuetes. See viitab kitsaskohtadele erakorralise patsiendi raviteekonnal. Pikem aeg EMO-s on seotud halvema prognoosiga. Troponiin on vereseerumist määratav biomarker, mida kasutatakse südamelihase infarkti diagnoosimiseks. Täpsemate testide kasutuselevõtuga on südamelihase kahjustus määratav ka teiste haiguste ja seisundite, näiteks sepsise, raske trauma ja šoki korral. Leidsime, et nii rindkere raske traumaga patsientidel kui ka ägeda kõhuvaluga patsientidel, kellel ei määrata rutiinselt troponiini, esineb sageli varjatud südamelihase kahjustus, mis on seotud oluliselt halvemate ravitulemustega.
Upbringing in places of scarcity: reproduction of violence and inequality in Latvian residential education
(2023-11-28) Pokšāns, Artūrs; Kuutma, Kristin, juhendaja; Putniņa, Aivita, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Internaatkool on kuulunud Läti haridus- ja sotsiaalsetesse tugisüsteemidesse suurema osa Läti ajaloost ning on suutnud üle elada mitmeid ajaloolisi ja ideoloogilisi muutusi. Sellele vaatamata ei ole see asutus pälvinud märkimisväärset teaduslikku tähelepanu ei kodu- ega välismaal. See on kummaline, sest internaadihariduse pikk ja keeruline ajalugu viitab sellele kui potentsiaalsele ainesele antropoloogiliseks analüüsiks. Internaatkooli etnoloogilise analüüsi läbiviimisel on võimalik tegeleda nii suurte makroskoopiliste perspektiividega, nagu ajalooline analüüs, kui ka kaasata valdkonna tegijaid sügavamal tasandil, mis võib jääda sotsioloogilise perspektiivi kohaldamisel tähelepanuta. Käesoleva lõputöö eesmärk on analüüsida, kuidas on sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus seotud vägivalla eri liikidega internaadihariduse kontekstis. Tuginesin seda küsimust käsitledes kontseptuaalsele raamistikule: vaatlesin internaatkooli kui mitme sotsiaalse valdkonna ja võimusuhete põimumist. Rakendasin mitmekülgset etnograafilist lähenemisviisi, et uurida erinevaid viise, kuidas internaadiharidus kohalikus kontekstis realiseerub, uurides nii institutsiooni tegelikku struktuuri ja suhteid kui ka selle ajaloolist olukorda ja laiemat poliitikat, mis on seotud selle valdkonnaga. Seda täiendas antropoloogiline analüüs, mis põhines minu enda autoetnograafilistel andmetel. Ajalooline analüüs oli uurimuse vajalik osa, sest nii kasulik kui ka problemaatiline pärand on kaasaegse internaatkooli alus. Uuringust selgub, et internaatkool on pidevas muutumises, mis tuleneb nii järelevalvet teostavate isikute tegevusest kui ka asutuse enda töötajate otsustest. Internaadihariduse ebastabiilne positsioon tekib vastusena pidevalt muutuvatele sotsiaalsetele tingimustele, kus ainsaks püsiteguriks on domineerimissuhete olemasolu. Uuring näitab, kuidas need suhted aitavad kaasa ja säilitavad vägivalla pideva taastootmise nii individuaalsel kui ka struktuuri tasandil, väites, et selleks et tajuda, kuidas vägivald muutub igapäevaseks ja aktsepteeritavaks, tuleb arvesse võtta nii subjektiivseid kui ka objektiivseid vaatenurki ja tegevusi. Nagu see uuring näitas, ei ole vägivald see, mis tekitab ebavõrdsust, ega ka vastupidi, vaid mõlemad eksisteerivad pigem sümbioosis, kus ühe olemasolu nõuab ja tekitab teise olemasolu.
Brain abnormality detection using statistical analysis of individual structural connectivity networks and EEG signals
(2023-11-27) Avots, Egils; Anbarjafari, Gholamreza, juhendaja; Bachmann, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tipptasemel meditsiiniteaduse ja tehisintellekti uuringud on valmis ümber kujundama ajuhaiguste diagnoosimist. Käesolev doktoritöö “Statistilisel analüüsil põhinev aju ebanormaalsuste tuvastamine kasutades individuaalsete struktuuriliste ühenduvuste võrke ja EEG signaale” keskendub Alzheimeri tõvele ja kliinilisele depressioonile, kasutades tipptasemel tehnoloogiaid uuenduste esile toomiseks. Sünni, trauma, haiguse või muude asjaolude tagajärjel tekkinud ajuanomaaliad mõjutavad oluliselt inimese füüsilist ja vaimset tervist. Selles doktoritöös käsitletakse kaht peamist teemat: MRT kaudu diagnoositud Alzheimeri tõve ning EEG kaudu tuvastatud kliinilist depressiooni. Masinõppe algoritmid tõlgendavad ajuskanneeringu pilte, et tuvastada haigustele omaseid mustreid, nagu näiteks ajustruktuuri muudatusi Alzheimeri tõve puhul. Erinevatel pildimustritel põhinev andmete analüüs võimaldab haiguse olemasolu diagnoosida kiiremini ning täpsemalt. Kliinilise depressiooni puhul analüüsib masinõpe EEG salvestusi, et tuvastada ajutegevusega seotud muudatusi ning ennustada depressiooni esinemist. EEG kaudu on võimalik mõõta depressiooniga seotud ajutegevust ning masinõppe abil tuvastada haiguspilt. EEG mustrite analüüs võimaldab edukat patsientide klassifitseerimist ning seeläbi kiiremat diagnoosimist. Käesolev lõputöö toob esile inimese leidlikkust ning tehisintellekti potentsiaali tervishoiu paremaks muutmiseks. See viitab uuele ajastule ajuhäirete diagnoosimisel, kus on võimalik senisest kiiremini ning täpsemini Alzheimeri tõve ja kliinilist depressiooni tuvastada. Tulevikus on potentsiaalselt näha mitmeid paremaid tervishoiu lahendusi, mida taolised tehnoloogiad edendavad.
Regional labour markets and assimilation of foreign labour force
(2023-11-27) Kivi, Laura Helena; Paas, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö keskmes on Euroopa Liidu regionaalsed tööturud, nende omavahelised ruumilised seosed ning välistööjõu kohanemine sihtriigi tööturul Eesti näitel. Välistööjõud moodustab regionaalsetel töötuturgudel märkimisväärse osa kogu tööjõust. 2021. aastal oli Euroopa Liidus kogu tööjõust 13% välismaal sündinud inimesi. Kuigi välismaalased moodustavad olulise osa kogu tööjõust, on nende keskmine tööhõive ja palgatase tavaliselt madalamad kui kohalikel. Töö- ja pendelränne tõttu tekivad seosed naaberregioonide tööturgude vahel, mida kutsutakse ruumilisteks ülekanneteks ja mis selgitavad olulist osa regionaalsete tööturu näitajate erinevusest. Doktoritöö keskendub mitmele olulisele küsimusele. Esiteks, kuidas on regionaalsed tööturud ruumiliste ülekannete tõttu omavahel seotud. Teiseks, kuidas sisserändajad ja nende järeltulijad pikaajalises vaates regionaalsel tööturul kohanevad. Viimaks, kuidas mõjutab kohaliku keele oskus sisserändajate ja nende järeltulijate assimileerumist kohalikul tööturul. Doktoritöö jõuab mitmete huvitavate järeldusteni. Esiteks, ruumiliste ülekannete analüüsist järeldub, et Euroopa regionaalsete tööturgude vahel eksisteerib oluline ruumiline sõltuvus. Koostöömõjud domineerivad, mis tähendab, et üldiselt saavad regioonid naaberalade tööhõive määra kasvust kasu. Teiseks, sisserändajate perede põlvkondadevahelise mobiilsuse analüüs osutab, et inimkapitali ülekandumise kõrval võivad muud mehhanismid, nagu ühiste väärtuste ja sotsiaalsete võrgustike ülekandumine ning naabruskonna mõjud, olla olulised sissetulekute mobiilsuse selgitamisel. Leitakse, et suhteline põlvkondadevaheline sissetulekute mobiilsus sisserändajate ja kohalike peredes on Eestis umbes samas suurusjärgus, samas kui absoluutne mobiilsus on sisserändajate peredes madalam. Viimaks, kohaliku keele õppe mõjude analüüs näitab, et kohaliku keele õpe aitab töötutel välispäritolu elanikel leida tööd, kuid ei too kaasa palgatõusu.
“Our ʿirbīt is not like your ʿarabiyya” Linguistic and socio-political change in late antique South Arabia (550 – 850 AD)
(2023-11-24) Koutchoukali, Imar Yacine; Annus, Amar, juhendaja; Webb, Peter A., juhendaja; Gajda, Iwona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kuuenda sajandi lõpul kadus Lõuna-Araabia tsivilisatsioon, mis oli üle tuhande aasta säilinud, lõpul järsult ära. Näiliselt üleöö hüljati samuti kohalik Lõuna-Araabia tähestik. Kui 8. sajandil püüdsid islami õpetlased Lõuna-Araabia islami-eelset ajalugu kirjeldada oli see nende jaoks muutunud kättesaamatuks. Lõuna-Araabias oli kaks sajandit valitsenud pime aeg. Jeemenis olevad tuhanded raidkirjad räägivad detailides rahvastest kes enne islami tulekut nendel aladel elasid. Need räägivad sõdadest mis nende kuningad pidasid, jumalustest keda nad kummardasid, kellega nad kauplesid ning kuidas nad lahendasid oma juriidilisi konflikte. Enamik raidkirju oli kirjutatud niinimetatud „saaba“ keeles. Saaba keel on üks semiidi keeltest, mille hulka kuuluvad ka heebrea, aramea ning araabia keeled. Kaheksandaks sajandiks p.Kr. oli saaba keel kirjakeelena kasutusest välja langenud ning sellele oli asendunud araabia keel. Lähim analüüs keelelistest erinevustest ning sarnasustest Jeemenis asuvates iidsetes raidkirjades, keskaja araabiakeelsetes teostes ning isegi tänavu kõneldud kohalikes murretes aitab meil valgustada Lõuna-Araabia pimedat aega. Keelelised tõendid näitavad, et araabiakeelsed kõnelejad jõudsid Lõuna-Araabiasse juba 4. sajandil p.Kr, sajandeid enne prohvet Muhammadi sündi. Lõuna-Araabias põrkusid nad kokku kohalike Lõuna-Araabia keelte kui ka Ida-Aafrikast pärinevate keeltega. Pärast islami teket kasvas araabia keele prestiiž püha- ning kantseleikeelena ning tõukis need kohalikud keeled Lõuna-Araabia kõige kaugematele aladele. Samal ajal säilisid osakesed Lõuna-Araabia islami-eelsetest tsivilisatsioonidest. Pärast islami vallutusi vajasid Lõuna-araablased leida erilise identiteedi muslimi eliidi seas. Nad tegid seda kirja pannes rahvuslikud traditsioonid oma esivanematest saavutustest, mis nad seejärel levitasid vastsündinud islami kogukonnas.
Hemodynamic and biochemical characteristics of patients with atrial fibrillation and anticoagulation of ≥65-year-old patients with atrial fibrillation in Estonia
(2023-11-24) Pauklin, Priit; Kampus, Priit, juhendaja; Eha, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Kodade virvendusarütmia (KVA) on sagedaseim rütmihäire maailmas, esinedes 2-4% täiskasvanud elanikest. Rütmihäire põhjustab patsiendi olulist elukvaliteedi häirumist ja suurendab kuni 5 korda ajuinsuldi riski. Teada on mitmeid selle rütmihäire riskifaktorid nagu hüpertensioon, diabeet ja uneapnoe aga ka ülekaal. Samas pole praeguseni selged selle rütmihäire kõik patofüsioloogilised ja hemodünaamikaga seotud mehhanismid. Kuna enamikel > 65 a patsientidel esineb kõrgenenud ajuinsuldi risk, siis trombi profülaktikaks on vajalik püsiv antikoagulantravi. Kui maailmas on uuringud näidanudantikoagulantravi alakasutust, siis Eesti kohta vastavad andmed puuduvad. Käesolevas doktoritöös uuriti nii KVA patsientide ja kontrollrühma vererõhu hemodünaamikaga seotud näitajaid, kui ka põletiku, oksüdatiivse stressi ja sidekoestumisega seotud biomarkereid . Selleks teostati rütmihäiretega patsientidel lisaks vereanalüüsidele vererõhu hemodünaamika määramine, et hinnata tsentraalse vererõhuga seotud muutusi ja arterite jäikust. Patsiente jälgiti 1 aasta jooksul rütmihäirete kordumise suhtes. Lisaks uurisime püsivat antikoagulantravi kasutamist üleriigiliselt ≥65 aastaste KVA patsientide seas hinnates ravimi kaetus väljakirutatud päevadoosidega. Leiti, et vaatamata sarnastele õlavarrelt mõõdetud vererõhkudele oli rütmihäirega patsientidel kõrgem tsentraalne vererõhk ja pulsilaine levikukiirus, mis viitab suuremale arterite jäikusele. Uuritavatel olid kõrgemad müeloperoksüdaasi, kõrgtundliku C-reaktiivse valgu, B-tüüpi natriureetilise propeptiidi N-fragmendi ja galektiin-3 väärtused. Kõrgenenud müeloperoksüdaas oli seotud KVA kordumise riskiga. Püsiv antikoagulantravi tarvitamine Eestis on äärmiselt madal ja ≥80% kaetus väljastatud antikoagulantravi retseptiga oli saavutatud vaid 57,4% 2019. aasta ja 44,5% 2020. aasta uuritavatest.
M-N4 macrocycle-based catalysts for electrocatalysis of oxygen reduction and oxygen evolution
(2023-11-24) Kumar, Yogesh; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Kibena-Põldsepp, Elo, juhendaja; Akula, Srinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bifunktsionaalsed katalüsaatormaterjalid on vajalikud koostisosad mitmesugustes elektrokeemilistes seadmetes, kus nad elektrokatalüüsivad hapniku redutseerimisreaktsiooni ja hapniku eraldumisreaktsiooni. Need reaktsioonid toimuvad mitmetes elektrokeemilistes energia muundamise ja salvestamise tehnoloogiates, näiteks kütuseelementides, metall-õhk akudes ja elektrolüüserites, mis võimaldavad üleminekut fossiilkütustel põhinevatelt energiasüsteemidelt. Doktoritöö eesmärk oli uurida siirdemetallidel põhinevate materjalide bifunktsionaalseid elektrokatalüütilisi omadusi hapniku redutseerimis- ja eraldumis-reaktsioonil. Katalüsaatormaterjalidena kasutati bimetalseid ftalotsüaniinidega dopeeritud süsiniknanotorusid ja teisi süsiniknanomaterjale ning ka polümeersetel võrgustikel põhinevaid siirdemetallidega dopeeritud materjale. Uuringute põhiline fookus oli hapniku redutseerimis- ja eraldumisreaktsiooni elektrokatalüütilist aktiivsust määravate tegurite väljaselgitamine, et leida materjalide struktuuri ja omaduste vahelisi seoseid ning arendada veelgi paremaid katalüsaatoreid. Neid materjale kasutati katoodkatalüsaatorina anioonvahetusmembraaniga kütuseelementides ja õhuelektroodina tsink-õhk akudes, kus need näitasid suurepärast jõudlust ja mõnedki neist ületasid kommertsiaalsete väärismetallkatalüsaatoritega saadud jõudluse. Doktoritöö raames tehtud laiahaardelised uuringud ulatusid uudsete katalüsaatormaterjalide sünteesist kuni nende elektrokeemiliste omaduste süvaanalüüsini, andes seega olulise panuse elektrokatalüüsi valdkonnale.
“Why are we still abnormal?!” History of discourses on non-normative sex-gender subjects in Estonia
(2023-11-24) Põldsam, Rebeka; Kõresaar, Ene, juhendaja; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöös „„Kas ikka veel oleme ebanormaalsed?!“ Uurimus Eesti normivälise soolisuse ja seksuaalsuse kohta käivate diskursuste ajaloost“ uurin, kuidas on möödunud saja aasta jooksul Eestis kujutatud seksuaalseid ja soolisi norme. Uurisin, kuidas kujutati avalikkuses (meedias, seadustes ja seksuaalkasvatuses) seksuaal- ja soovähemusrühmi. Lisaks avalikes materjalides levinud kujutamisviisile uurisin inimeste isiklikke kogemusi, mis on talletatud mitmesugustesse arhiivimaterjalidesse, intervjuudesse, memuaaridesse ja osalusvaatluste märkmetesse. Iga artiklit raamistab üks uuritav periood, kus keskendun domineerivate diskursuste välja joonistamisele, vastavalt sellele, kuidas on kujutatud seksuaalsete ja sooliste normidega vastuolus olevaid inimesi sõdadevahelises Eesti Vabariigis, Nõukogude Eestis, taasiseseisvusajal ning 21. sajandil. Toetudes feministliku teoreetiku Karen Baradi agentse realismi analüüsisüsteemile, pakun doktoritöös välja analüüsimudeli, mille abil kõrvutada avalikke diskursuseid ja isiklikke lugusid, neid üksteise kaudu lugeda ja tähenduste võrgustikuna seostada. Analüüsist selgub, et igal uuritud perioodil on normivälist seksuaalsust ja soolisust mõtestatud erimoodi, mis omakorda on loonud erinevaid kogemusi ja subjektsuseid. Domineerivat diskursust on omakorda kujundanud seadused, mis reguleerivad soolist väljendust ja seksuaalset käitumist, ja teadus, mis just 20. sajandil seksuaalsuse ja soolisusega seotud norme korduvalt ümber mõtestas. Kõige tugevamat mõju avaldas seksuaal- ja soovähemuste kuvandile Nõukogude aeg, kui meeste homoseksuaalsed suhted olid kriminaliseeritud ja seostatud seksuaalse ärakasutamisega, samas kui naiste homoseksuaalsus ja sooline mitmekesisus olid üldiselt maha vaikitud. Trans-inimesed, kes leidsid võimaluse sooliseks üleminekuks, pidid seda varjama. Nõukogude võimu püüe seksuaal- ja soovähemused kui nähtus ühiskonnast kaotada, vaigistas – nagu muudegi teemade puhul – pikaks ajaks ka sõdadevahelise perioodi vähemuste lood ning mõjutab veel 21. sajandil paljude inimeste arusaama normatiivsusest seksuaalsuse ja soolisuse küsimustes. Samas on Eestis levinud arusaamasid seksuaalsusest ja soolisusest kujundanud uuritava saja aasta vältel rahvusvahelised suundumused ja poliitika, nagu selgub iga perioodi analüüsist.
Affective-imaginative modelling in semiotic context: a Vichian perspective
(2023-11-23) Pern, Tuuli; Kull, Kalevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö käsitleb Itaalia 18. sajandi tähelepanuväärse filosoofi Giambattista Vico tööd tänapäeva semiootika valguses. Vico oli üks esimesi mõtlejaid, kes kirjeldas protsesse, mida me praegu tunneme kehastunud meele ideena: ta rõhutas, et inimese mõtlemine ei ole ainult ratsionaalne, vaid selles osalevad ka meeleline taju, inimlikud kired ja kujutlusvõime, mis kõik on olemuselt kehalised. Lisaks Vico tööde seosele semiootikaga näidatakse tema suhteid praegusaegse kultuuripsühholoogiaga. Üheks oluliseks mõisteks, mida Vico kasutas, on inimesele omane kujutlusvõime, mis on aluseks maailma mõtestamisel. Semiootikas saab inimese mõtestamisvõimet mitmete teiste mõistete kõrval kirjeldada läbi kahe olulise mõiste: modelleerimine ehk mudelite loomine ja omailm ehk organismi subjektiivne maailm. Minu doktoritöö kasutabki just neid Tartu semiootika jaoks olulisi mõisteid, et näidata, mil moel kujutlusvõime, nii nagu Vico seda mõistab, võimaldab inimestele paindlikkust ja uute tähenduste omistamist oma kogemustele. Kujutlusvõime abil loodud mudelid on motiveeritud subjektiivsest kehalisest kogemusest ja afektiivsetest reaktsioonidest. Minu doktoritöö toob sisse afektiiv-kujutlusliku modellerimise mõiste, kirjeldamaks seda laadi mudelite loomist. Doktoritöö panuseks on ühtlasi Vico kujutlusvõime mõiste toomine üldisemasse semiootika konteksti, Tartu traditsiooni arvestades.
Kogemuslood ja koosloome: sissevaateid jutustamispraktikasse sotsiaalmeedias ja selle uurimise metodoloogiasse
(2023-11-23) Pilt, Maili; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Kõiva, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirja keskmes on kaks omavahel seotud teemat. Esiteks keskendub väitekiri jutustamispraktikale eriilmelistes sotsiaalmeedia keskkondades, mis võimaldavad naistel jagada oma kogemuslugusid emaks saamisest ja olemisest ja selle teekonnaga seotud raskustest (nt lood raseduse katkemisest, kehavälise viljastamise ravi läbimisest, elust puudega lapsega jm). Vaatluse all on küsimused, millist rolli mängib sedalaadi kogemuslugude jagamine teemakohaste veebikogukondade moodustumisel ning toimimisel ning mil viisil mõjutavad veebikogukond ja selle suhtlusruumi iseärasused seda, mida ning kuidas naised oma lugudes jagavad. Ühtlasi ilmnevad laiemad sotsiaalkultuurilised põhjused, miks jagatakse tundliku sisuga isiklikke lugusid sotsiaalmeedias. Teiseks keskendub väitekiri eelkirjeldatud ainesele ning uurimisküsimustele sobivale uurimismetodoloogiale. Vaatluse all on sotsiaalmeedia loomulike jutustamissituatsioonide ja delikaatse sisuga kogemuslugude folkloristlikule uurimisele sobilikud välitöö- ning analüüsimeetodid ning uurimisvälja piiritlemist, uurimismaterjali salvestamisviise ning uurijaeetikat puudutavad küsimused.
Stress-associated immune mechanisms of schizophrenia: the importance of region-specific microglia-neurovascular interaction
(2023-11-23) Yan, Ling; Tian, Li, juhendaja; Song, Cai, juhendaja; Vasar, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Psühhiaatrilised häired on tööealise elanikkonna hulgas üks peamiseid puude ja surma põhjuseid, suurendades ülemaailmselt märkimisväärset majanduslikku ja tervishoiukoormust. Psühhiaatrilisi häireid võivad esile kutsuda mitmesugused organismi sisemised ja välised tegurid, mis koostoimides mõjutavad aju talitlust ja selle kaudu käitumist. Psühhosotsiaalne stress on laialt tunnustatud skisofreenia tekke ja arengu riskitegur. Teiste bioloogiliste mehhanismide hulgas häirib krooniline stress aju vereringet ja süvendab neuropõletikku. Veresoontega seotud mikrogliia ja monotsüütidest pärinevad makrofaagid on neuropõletiku kõige olulisemateks regulaatoriteks. Selleks, et paremini mõista mikrogliia ja monotsüütide funktsiooni kroonilisest stressist lähtudes, viisime läbi terve rea kliinilisi ja prekliinilisi uuringuid skisofreenia esmasepisoodi (FES) patsientide rühmas, samuti hiirtel, kellel oli rakendatud kroonilist ettearvamatut stressi ja haistesibula purustamisest (OBX) tingitud stressi. Kliiniliste uuringute käigus leidsime, et FES patsientidel, kellel esines kõrgenenud tajutud stressi tase, neil avaldus ajukoore mahu vähenemine otsmikusagaras. Samuti oli neil patsientidel veres vähenenud mitteklassikaliste monotsüütide arv ning mikro-gliia retseptori CSF1R tase. Loommudelites leidsime, et CSF1R-i inhibiitor põhjustas ärevust ja häiris mikrogliia/makrofaagide vaskulaarset seostumist. Peale selle leidsime, et haistesibulas oli rohkesti veresoontega seotud mikrogliiat/ makrofaage ning antud piirkond oli rikastatud rasvhapete metabolismi ja angio¬geneesi geenidega. Lisaks ilmnes, et endogeenseid n-3 PUFA-sid tootvatel fat-1 hiirtel ei avaldu OBX-indutseeritud stressireaktsioonid. Need leiud viitavad sellele, et mikrogliia modulaatorid võivad tänu ajuveresoonkonna efektiivsemale reguleerimisele aidata skisofreenia haigetel stressiga paremini toime tulla. Meie uuringud annavad uudseid teadmisi mikrogliia/monotsüütiliste alampopulatsioonide ja nende kandidaatmolekulide kohta, mis võivad olla kasulikud, et paremini mõista skisofreenia kujunemise ja haigustunnuste püsimise patofüsioloogilisi mehhanisme ja seeläbi töötada välja uusi ravivõimalusi.
Effects of GLP-1 receptor agonists on pituitary and adrenal hormones
(2023-11-23) Heinla, Keiu; Volke, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Glükagooni-sarnane peptiid 1 (GLP-1) on inkretiinhormoon, mille sekretsiooni kõige olulisemaks stimuleerijaks on toitainete, eriti süsivesikute, seedeprotsess. GLP-1 stimuleerib insuliini vabanemist glükoosist sõltuval viisil, mistõttu on sellel oluline roll söögijärgse insuliini vabanemise puhul. GLP-1 retseptori agonistid on võrdlemisi uus 2. tüüpi diabeedi ravimite rühm, millel on lisaks vere glükoosisisalduse kontrollimisele märkimisväärne hulk teisi organsüsteeme mõjutavaid toimeid. Viimastel aastatel on eriti palju kajastust saanud GLP-1 retseptori agonistide kaalu langetav toime, mis on viinud suure nõudluseni ravimi järele ja tarneraskusteni. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida, kas GLP-1 retseptori agonistide akuutne või ja krooniline manustamine mõjutab inimesel erinevate hüpofüüsi ja neerupealiste hormoonide (reniin, aldosteroon, kasvuhormoon) sisaldust veres. Doktoritöö raames viidi läbi kaks kliinilist uuringut tervetel vabatahtlikel. Tegemist oli avatud ilma platseebogrupita pilootuuringutega, milles kõigile osalejatele manustati uuringuravimit. Uuritavatele manustati nahaalusi 21 päeva vältel liraglutiidi (1. uuring) või ühekordne annus eksenatiidi (2. uuring). Tulemuste põhjal saab järeldada, et GLP-1 retseptori agonisti manustamine viis tervetel täiskasvanutel reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) supressioonini. Antud leiud võivad aidata selgitada GLP-1 retseptori agonistide reno- ja kardioprotektiivseid toimeid. Lisaks tõi GLP-1 retseptori agonisti ühekordne annus kaasa hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise (HPA) telje mõõduka tsentraalse stimulatsiooni, mistõttu võib GLP-1 retseptori manustamine olla kliiniliselt kasutatav hüpofüüsi puudulikkuse testimiseks. Veel ilmnes, et GLP-1 retseptori agonisti ühekordne annus kutsus esile kasvuhormooni sisalduse järsu tõusu.
The expected AI as a sociocultural construct and its impact on the discourse on technology
(2023-11-16) Viidalepp, Auli; Maran, Timo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö tutvustab ja kritiseerib tehnoloogiadiskursust, keskendudes tehisintellekti (TI) mõistele. Tehisintellekti-diskursus on eriti küllastunud asjastatud metafooridest, mis juhivad ja piiravad konnotatsioone ja arusaamu tehnoloogiast ühiskonnas. Tehisintellekti diskursuse paremaks analüüsimiseks pakutakse doktoritöös välja mõiste "oodatav tehisintellekt", mis on ajaloolisi ja sotsiaalkultuurilisi konnotatsioone ning arvukaid referentobjekte sisaldav koond-konstrukt. Tuginedes kultuurisemiootikale, teaduse-tehnoloogia uuringutele ning mitmesugustele heuristilistele mõistetele, kaevub väitekiri tehisintellekti diskursuse pinna alla ja avab tehisintellekti varjatud poliitilisi, sotsiaalseid, kultuurilisi ja ökoloogilisi ohte. Diskursus(te) põimumine (teadus)ulme, folkloori, müütide ja religiooniga mõjutab seda, kuidas tehisintellekti ühiskonnas tajutakse, samuti ootusi praegustele ja tulevastele intellektitehnoloogiatele. Doktoritöö pakub välja ka eetilisema ja terviklikuma ontoloogilise mudeli TI-põhiste süsteemide kirjeldamiseks. Mudel kirjeldab süsteeme kui kompleksseid koosluseid, arvestades nende ühiskondlik-materiaalset korrastatust, üleilmset majanduslikku ja materiaalset kujunemist. Samuti arvestab mudel TI-süsteemide mõju keskkonnale, ühiskondlikele institutsioonidele ja semiosfäärile. Doktoritöö näitab, et tehisintellekti ei tuleks mõista mitte ainult kui objekti või sotsiotehnilist süsteemi, vaid kui kogu tooteahela tervikut, mis hõlmab kasutatud ressursse ning nii materiaalset kui semiootilist mõju terve planeedi tasandil.
The effect of managed forest-wetland landscapes on forest grouse and nest predation
(2023-11-13) Pass, Eliisa; Lõhmus, Asko, juhendaja; Mägi, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metsakanaliste (metsis, teder ja laanepüü) elujõulised asurkonnad on märk maastiku terviklikkusest ning selliste maastike hoidmine kaitseb ka teisi liike. Põhja- ja Baltimaades on viimastel aastakümnetel looduslikke metsa-märgalamaastikke muudetud ulatuslike lage- ja harvendusraiete ning kuivendussüsteemidega: maastikud on muutunud ühetaolisteks killustunud metsadega aladeks, milles suureneb lindude pesarüüste. Koos muutustega on neis maastikes langenud ka metsakanaliste arv. Kõik kolm liiki eelistavad sama maastiku erinevaid elupaiku ning on tundlikud nii kiskluse kui ka metsamajanduse suhtes. Uurisin, kuidas saab parandada kanaliste ellujäämisedukust. Selleks hindasin metsandusvõtete mõju pesarüüstele, ja millistes elupaikades on kanalised kõige tundlikumad kisklusele. Raiesmikel ja noortes puistutes on pesarüüste väikseim, kuid metsis ja laanepüü väldivad selliseid alasid. Metsamaastiku raielankidega killustades võivad nii linnud kui ka kiskjad koonduda säilinud keskealise ja vana metsaga elupaigalaikudesse, mis suurendaks rüüstet veelgi. Kuivenduskraavidel kanalistele otsest mõju ei ole, kuid iga liik eelistab erinevat tüüpi soomullal olevat elupaika – sellise mullastiku esinemine eeldab aga kuivendamata metsa-märgalamaastikku. Kanalistele on kõige sobimatumad väikesed kaitsealad, mille ümbruses majandatakse metsa erinevate võtetega, majandamata või minimaalselt majandatud loodusmaastikes saavad populatsioonid edukalt hakkama. Selliste maastike säilimine on kriitilise tähtsusega – isegi kui taastada kuivendatud elupaiku, on vahetult pärast taastamistöid kanaliste sigimisedukus väike ja pesarüüsterisk suur. Ajutist leevendust pakuks pesa rüüstavate väikekiskjate küttimine, kuid sel on vaid lokaalne ja lühiajaline mõju.
The impact of environmental drivers and competition on phenolic metabolite profiles in hybrid aspen and silver birch
(2023-11-01) Rusalepp, Linda; Kupper, Priit, juhendaja; Sõber, Anu, juhendaja; Püssa, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Taimed on paiksed organismid, mille tõttu ei ole neil võimalik ebasoodsate olude eest põgeneda. Ühe kohastumusena sünteesivad taimed teiseseid metaboliite – aineid, mis leevendavad kahjulikke keskkonnamõjusid, tõrjuvad herbivoore, patogeene jms. Nende ainete osakaal kogu taime metabolismist võib olla väga suur, mille tõttu võib taime kasv jääda väiksemaks. Selle töö fookuses on tesisestest metaboliitidest fenoolsed ühendid, nt flavonoidid ja tanniinid, mida leidub kõigis taimedes. Valdavalt on keskkonnatingimuste ja taimede kaitseainete vahelisi seoseid uuritud laboris, kuid vabas looduses mõjutavad taimi korraga mitmed erinevad stressitegurid, mille koosmõjud on etteennustamatud. Välitingimustes läbiviidud katsed annavad suure praktilise potentsiaaliga teadmisi, mis on näiteks rakendatavad puistute majandamisel. Antud doktoritöös uuriti, kuidas keskkonnatingimused, puudevaheline ja võrasisene konkurents ning metsanduslikud praktikad (harvendusraie tüübid) mõjutavad hübriidhaava (Populus tremula L. × P. tremuloides) ja arukase (Betula pendula) lehtedes ning juurtes leiduvate fenoolsete ühendite sisaldust. Selgus, et keskkonnatingimusete mõjul muutub kaitseainete sisaldus rohkem konkurentsis allajäänud väikestes puudes kui domineerivates puudes. Ulatuslik harvendamine avaldas kasvus allajäänud hübriidhaava lehtede fenoolsete ühendite sisaldusele pikaajalist mõju, kuid ei mõjutanud fenoolsete ühendite sisaldust domineerivates puudes. Ka aasta keskmine temperatuur mõjutas enam väiksemate puude kaitseainete profiili. Lisaks leiti, et selliste fenoolsete ühendite nagu hüdroksübensoaadid ja kondenseerunud tanniinid sisaldus nii lehtedes kui juurtes võib olla hea stressiindikaator jahedamates, niiskemates ja varjulisemates kasvutingimustes, samas kui lehtede flavonoidide sisaldus oli tugevas seoses valguse intensiivsusega. Kokkuvõtvalt, puude kaitseainete sisaldus võib viidata puu konkurentsistaatusele aga ka ressursside kättesaadavusele keskkonnas. Et kaitseainetesse ja kasvu investeerimise vahel on lõivsuhe, on soovitatav vähemintensiivne varane harvendamine, et puistu kasvupotentsiaali efektiivsemalt ära kasutada.

Browse

Recent Submissions