2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

The de-sign process of inhabiting techno-living spaces
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-02) Kozicki, Alec Richard; Kull, Kalevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri arendab tehniseeritud elamisruumide semiootilist kontseptsiooni, et uurida tähendusseoseid tehnoloogiatega inimeste asustatud ruumides. Kodumajapidamises kasutatavate tehnoloogiate tarbijad seisavad silmitsi uute digitaalsete esemete või nutiseadmete kiire kasvuga, mis on loodud igapäevaste toimingute ühel või teisel viisil soodustamiseks. Aga kuidas rikastavad eluruumide tehnoloogiad elanike koosarengu protsessi nii elamisruumi kui ka ümbritseva keskkonnaga? Uuring modelleerib tehniseeritud elamisruume kui teatud tüüpi ehitatud keskkondi, mis on täis tehnoloogilisi ressursse ja kus elanikud saavad avastada võimalusi õppimise, loovuse ja kujutlusvõime arendamiseks. Neid kolme võimaldust silmas pidades on Farouk Seifi „tähendusdisain” keskne mõiste, mida kasutatakse kvalitatiivsete, semiootiliste suhete haldamiseks, mis realiseeruvad kodumajapidamises kasutatavates tehnoloogiates elanike ja tehniseeritud elamisruumide koosarengus. Selle uuringu tulemused ei tohiks olla asjakohased mitte ainult teadlastele, vaid peaksid esindama ka semiootilist tööriistakomplekti, mida saaksid rakendada disainerid ja kasutajad koosarengu protsessides. Semiootiline tööriistakomplekt on ressursside kogum semiootiliste suhete ja disainitegevuste suunamiseks, mida üksikisikud, nii disainerid kui ka elanikud, saavad kasutada igas ainulaadses tehniseeritud elamisruumis. Semiootiline tööriistakomplekt tugineb Jakob von Uexkülli omailma teooriale ning hõlmab Kalevi Kulli semiootilist ökoloogiat, Cary Campbelli jt eristatud semiootilisi komponente ja Augustine Berque'i miljöö rakendatavuse mõisteid. Analüüsitakse erinevat tüüpi tehnoloogiaid elamisruumides, et uurida semiootiliste tööriistakomplektide rolli elanike ja tehniseeritud elamisruumide koosarengus. Mõned selles väitekirjas käsitletud näited hõlmavad semiootiliste komponentide vastastikust seost nutika kodu süsteemides, virtuaalreaalsusesse sukeldumist eluruumis viibimise ajal ja jäätmeteks peetavate artefaktide kasutamist „maalaevadeks“ nimetatud elamisruumi ehitamisel.
Vascular calcification and its associations with obesity and bone mineral density in chronic kidney disease
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-02) Uhlinova, Jana; Rosenberg, Mai, juhendaja; Margus Lember, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Krooniline neeruhaigus (KNH) on progresseeruv haigus, mille peamiseks surmapõhjuseks on südame-veresoonkonna (SV) tüsistused. Rasvumine on ateroskleroosi ja sellele järgnevate SV tüsistuste traditsiooniline riskitegur nii üldpopulatsioonis kui ka KNHga patsientidel. Samas on aga avastatud nn. “adipoossuse paradoks” KNHga dialüüsravil olevatel haigetel, kellel ülekaal omab kaitsvat efekti ja on seotud parema elulemusega. KNHga kaasneva luu- ja mineraalainete ainevahetushäire (LMH) tagajärjel tekib luukoe massi vähenemine. See toob kaasa kõrgenenud riski luumurdudeks, veresoonte seinte kaltsifitseerumiseks, jäigastumiseks ning veresoonkonna enneaegseks vananemiseks. Ekstraskeletaalsete kaltsifikaatide ja luukoe muutuste patofüsioloogia on omavahel tihedalt seotud, kuid luu-veresoonkonna telge ei ole piisavalt uuritud. Samuti seosed adipoossuse ja ekstraskeletaalse kaltsifitseerumise vahel KNH patsientidel kirjeldanud vaid mõned autorid ja tulemused olnud vasturääkivad. Uurimistöö üldiseks eesmärgiks oli selgitada välja seoseid VK ja kehakoostise vahel KNH patsientidel. Uuringu põhikohort koosnes 168 järjestikusest KNH erinevate raskuskategooriate patsiendist. Töö käigus võrreldi VK adipoossetel ja mitteadipoossetel KNH patsientidel, uuriti seoseid VK ja LMH vahel, hinnati aordi kaltsifitseerumise ja perifeerse arteriaalse haiguse prognostilist rolli suremuse ja KV sündmuste puhul ning VK prognostilist väärtust adipoossetel ja mitteadipoossetel KNH patsientidel. Ekstraskeletaalse kaltsifitseerumise hindamiseks kasutati nimmepiirkonna külgprojektsiooniga röntgenülesvõtteid, ankle-brachial indeksit (ABI) ja ehhokardiograafiat. Luukoe tiheduse uurimiseks kasutati DEXA uuringut. VK on kõige enam väljendunud adipoossetel, halvema neerufunktsiooniga haigetel. Adipoossus ei oma kaitsvat efekti VK-le KNH patsientidel. Käesoleva uurimistöö tulemused ei toeta “adipoossuse paradoksi” ei kogu rühmas ega erinevate KNH raskuskategooriaga alarühmades. VK ja luukoe mineraalse tiheduse vahel on pöördvõrdeline suhe. Väljendunud kõhuaordi kaltsifitseerumine on oluline suremuse ja SV tüsistuste prognostiline marker KNH patsientidel. Adipoossus ei oma kaitsvat efekti pikaajalisele prognoosile KNH patsientidel.
Heterogeneity of historical time: the contemporary Latvian novel in a comparative perspective
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-28) Ostups, Artis; Grishakova, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide osakond
Käesolevas väitekirjas uuritakse, kuidas kaasaegsed Läti ja Ida-Euroopa romaanid vaidlustavad ajaloolise aja domineerivat lineaarset mudelit, mis oli 20. sajandil keskne ning leidis oma kõige brutaalsema väljenduse totalitaarses poliitikas. Ühendades kirjandusteaduse ajaloo filosoofiaga, väidan, et postkommunistlik kirjandus on kooskõlas viimaste aruteludega ajaloofilosoofias, mis toovad esile aja heterogeensuse kui praeguse reaalsuse. Kasutades keerukaid narratiivseid ja poeetilisi strateegiaid, muudavad analüüsiks valitud romaanid 20. sajandi valusad kogemused elavalt kohalolevaks ning, häirides lineaarset ajalisust ja trotsides progressi ideega seotud kultuurilist unustamist, tegelevad eetiliselt mineviku ohvritega. Uurimus on jagatud neljaks artikliks, mis käsitlevad heterogeense aja kolme erinevat vormi. Esiteks vaadeldakse melanhoolia (Dominick LaCapra) eetilist potentsiaali vastupanus totalitaarsele ajapoliitikale sellistes romaanides nagu Gundega Repše “Raudu manat” (2011) ja Nora Ikstena “Emapiim” (2015). Teiseks analüüsitakse kohaloleku kontseptsiooni (Eelco Runia) ja metonüümia kasutamist mineviku esiletoomiseks postmemoriaalsetes teostes, võrreldes Andra Manfelde romaani “Punkrilapsed” (2010) ja Katja Petrowskaja romaani “Võib-olla Ester” (2014). Lõpuks arutleb väitekiri, kuidas romaani struktuur suudab endasse mahutada ülevat ajaloolist kogemust (Frank Ankersmit) sellistes tekstides nagu Pauls Bankovskise “18” (2014) ja Dušan Šarotari “Panorama” (2014). Tulemused näitavad, et mittelineaarsete vormiliste strateegiate ja poeetilise keele abil ületavad need romaanid mineviku ja oleviku lihtsustatud eraldatuse luues uusi, eetiliselt laetud suhteid ajalooga. Lõppkokkuvõttes võib siin välja töötatud teoreetiline raamistik olla aluseks Ida-Euroopa kirjanduste tulevastele uuringutele.
Stomatal CO₂ regulation pathway and its application for modulating tomato plants
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-26) Koolmeister, Kaspar; Kollist, Hannes, juhendaja; Hõrak, Hanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Taimed on aluseks elule Maal, kuid muutuva keskkonna põhjustatud stress toob kaasa mitmeid väljakutseid taimekasvatuses. Kõrgem temperatuur ja madalam õhuniiskus suurendavad taimede veekulu ning ohustavad saagikust, mistõttu on tarvis aretada väiksema veetarbe ja suurema põuataluvusega taimi. Õhulõhed võimaldavad taimedel fotosünteesiks süsihappegaasi omastada, kuid kaotavad selle käigus vett. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust, mille suurust muudetakse vastavalt keskkonnatingimustele, õhulõhed avanevad valguses, madala CO₂ tingimustes ja kõrge õhuniiskuse korral ning sulguvad pimeduses, kõrge CO₂ tingimustes ja madala õhuniiskuse toimel. Käesolevas doktoritöös uuriti sulgrakkude CO₂ signaalirada ja selle toimimist hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) taimedes erinevatel CO₂ kontsentratsioonivahemikel ning tavapärase ja madala õhuniiskuse tingimustes. Tuvastati mitogeen-aktiveeritud proteiinkinaaside MPK12 ja MPK4 oluline roll õhulõhede CO₂ regulatsioonis. Õhulõhede vastuste kineetika sõltus CO₂ vahemikust: madalas kuni tavalises kontsentratsioonis olid reaktsioonid aeglasemad ja suurema amplituudiga, samas kui tavalise kuni kõrge CO₂ vahemikus oli sulgumine kiirem ja väiksema amplituudiga. Varasemaid teadmisi õhulõhede CO₂ signaalirajast rakendati tomatis (Solanum lycopersicum), kus täppisaretuse meetoditega inaktiveeriti HT1 homoloogid tomatis. Saadud slht1 slht2 topeltmutandi õhulõhed olid CO₂ muutustele tundetud, kuid reageerisid endiselt madalale õhuniiskusele ja abstsiishappele (ABA). Mutantidel oli madalam õhulõhede juhtivus, väiksem veekulu ja suurem põuataluvus, säilitades metsiktüübiga võrreldava kasvu ja viljade omadused. See töö kirjeldab õhulõhede CO₂ regulatsiooni toimimist eri CO₂ vahemikes ja selle sõltuvust õhuniiskusest. Lisaks toetavad tulemused HT1 modifikatsioonide kasutamist taimede veekulu vähendamiseks.
Long-read metabarcoding: from available tools to reference databases
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-26) Hakimzadeh, Ali; Anslan, Sten, juhendaja; Tedersoo, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Traditsioonilised meetodid, nagu morfoloogia abil liikide määramine koosluste monitooringuks, on sageli aeganõudvad, eriti mikroskoopiliste organismide puhul, mistõttu on mass-triipkoodistamine (metabarcoding) läbi mass-sekveneerimise saanud populaarseks, kiireks ja kulutõhusaks erinevate koosluste tuvastamise meetodiks. Enim kasutatavad tehnoloogiad mass-triipkoodistamise töövoos on nn teise põlvkonna mass-sekveneerimise platvormid. Kuigi need suudavad genereerida miljoneid kõrge täpsusega DNA fragmente, on teise põlvkonna tehnoloogiate poolt sünteesitud järjestused suhteliselt lühikesed, mis võib limiteerida lähedalt suguluses olevate liikide eristamist. Kolmanda põlvkonna mass-sekveneerimise tehnoloogiad suudavad järjestada palju pikemaid DNA lõike, mis hõlmavad terveid geeniregioone, parandades seeläbi taksonoomilise eristamise võimekust. Suhteliselt uudne võimekus toota palju pikemaid liikide määramiseks sobilikke DNA lõike toob aga kaasa ka uusi analüütilisi väljakutseid: paljud olemasolevad bioinformaatika tööriistad on välja töötatud lühikeste järjestuste analüüsiks, pikkade järjestuste jaoks puuduvad põhjalikud referentsandmebaasid ning kimäärsete (mitte-bioloogiliste) järjestuste moodustumine võib pikkade järjestuste sekveneerimiseks genereerimise käigus olla problemaatilisem. Käesolev doktoritöö annab esiteks ülevaate paljudest olemasolevatest bioinformaatika töövoogudest pakkudes praktilist juhtnööri sobivate bioinformaatiliste tööriistade valimiseks lähtuvalt analüüsitavast andmestruktuurist. Teiseks, töötati välja EUKARYOME andmebaas, mis on esimene kureeritud pikkade ribosomaalse RNA markerite referentsandmebaas, hõlmates üle 172000 liigi. Kolmandaks, antud doktoritöö käigus leiti, et olemasolevad kimäärsete DNA järjestuste tuvastamise algoritmid klassifitseerivad paljusi bioloogilisi järjestusi ekslikult kimääridena, ehk valepositiivsete tuvastuste määr on vaikimisi sätetega suur. Parameetrite peenhäälestamine ja sekundaarsed valideerimisstrateegiad aga parandasid analüüside täpsust. Ühiselt, need doktoritöö tulemused ja ressursid edendavad pikkade järjestuste mass-triipkoodistamise töövoogu kui elurikkuse hindamise usaldusväärset tööriista.
Relationships in the context of crisis: earth, time and generativity in the Roya Valley
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-23) Pupkevičiūtė, Daina; Annist, Aet, juhendaja; Abrahms-Kavunenko, Saskia, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
See uurimisprojekt vaatleb, kuidas inimesed, mitteinimloomad, taimed ja maastikud on omavahel seotud Prantsusmaal Roya orus ning kuidas inimeste suhted mitteinimolenditega kujundavad nii tormi Alex (2020) kogemust kui ka arusaamu globaalsest kliimamuutusest. Etnograafia, intervjuude, meelelise uurimuse ja kunstipraktika abil, mida täiendab ajalooline ja keskkonnaalane analüüs, uurin kohalikke talupoegade mitmeliigilise hoolimise, kohanemise ja kooselamise viise mitteinimloomadega. Kolmes artiklis lähenen orule erinevatest vaatenurkadest. Esimeses artiklis uurin “heterotoopiaid” – erinevaid, kuid kattuvaid ruume, mida Roya inimesed ja mitteinimelanikud ette kujutavad, elavad ja hoiavad – ning toon esile pinged pikaajaliste elanike, uustulnukate ja nende vahel, keda köidab oru eriline seotus. Teises artiklis mõtisklen meetodite üle: emotsionaalselt laetud, katastroofijärgses välitöös kasutasin oma kunstipraktikat, et end maandada ja luua näitus, mis tegi kliimakatastroofi põimunud olemuse tajutavaks. Kolmas artikkel keskendub hoolimisele lammaste ja huntide puhul, näidates, kuidas need praktikad on seotud poliitika, keskkonnapoliitikate ja erinevate arusaamadega sellest, mis – ja kes – on hoolimist väärt. Kogu tööd ühendavas tekstis uurin Roya oru hoolimisele, vastastikusele vastutusele ja sõltuvusele rajatud suhtevõrgustikku. Keskendun häälestumise, vastutusvõime ja vastuvõtlikkuse praktikatele, rõhutades maastike mõistmise tähtsust põlvkondadeülese mitmeliigilise seotuse kaudu.
Addressing real-world scenarios via motion prediction in autonomous driving
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-16) Gulzar, Mahir; Muhammad, Naveed, juhendaja; Muhammad, Yar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Isejuhtivate sõidukite valdkond on viimase kümnendi jooksul kiiresti arenenud. Üks olulisemaid komponente isejuhtivate sõidukite tarkvaras on teiste liiklejate tulevase käitumise ennustamine. Need ennustused on aluseks trajektoori planeerimisele, et valida takistusteta ja ohutu liikumistee. Antud doktoritöös keskendutakse sellele, kuidas isejuhtiva auto käitumist keerukates liiklusolukordades paremini mõista ning paremaks teha läbi teiste liiklejate käitumise parema ennustamise. Liiklusstsenaariumite lahendamiseks liikumisennustuse kaudu uuritakse esmalt liikumismudelite kirjandust ja pakutakse välja uudne taksonoomia, mis kategoriseerib ennustuse meetodeid kolme mõõtme alusel erinevat tüüpi liikluses osalevate agentide jaoks. Töö järgnevas osas pakutakse välja “anna teed” ristmiku navigeerimise meetod vabavaralise isejuhtivuse tarkvara jaoks, kasutades mitmemodaalseid ennustatud trajektoore. Kolmandas töö osas uuritakse stsenaariumite läbimise sõltuvust erinevatest isejuhtivuse tarkvara komponentidest. Pakutakse välja stsenaariumitel põhinev isejuhtivuse tarkvara hindamise meetod, mis võimaldab testida nii süsteemi tervikuna kui ka üksikuid komponente. Asjakohasuse tagamiseks viiakse läbi juhtumiuuring eespool nimetatud vabavaralise isejuhtivuse tarkvara osas, et hinnata stsenaariumitel põhineva metoodika sobivust objektituvastuse ja käitumise ennustamise komponentide testimiseks. Viimases osas pakutakse välja uudne masinõppe mudeli arhitektuur, mis kasutab eesmärgipõhist tingimist sõiduradade graafi peal. Pakutud mudelit hinnatakse avalikus võrdlustestis, kus see saavutas parima tulemuse. Täiendavalt arutletakse andmepõhiste mudelite piirangute üle praktilistes isejuhtivuse lahendustes. Kokkuvõttes kujutab käesolev doktoritöö endast kombinatsiooni akadeemilisest ja praktilisest uurimustööst, mis teeb sellest väärtusliku panuse isejuhtivate sõidukite uurimisse.
The thin-layer agar MDR/XDR-TB Colour Test: filling the gap in diagnosing tuberculosis from a laboratory perspective
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-07) Klaos, Kadri; Altraja, Alan, juhendaja; Drobniewski, Francis, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tuberkuloos (TB) on antibiootikumidega ravitav nakkushaigus, mida põhjustab väga aeglase kasvuga bakter Mycobacterium tuberculosis kompleksist. TB levib vaid inimeselt inimesele ja põhjustab ülemaailmselt iga-aastaselt 10 miljonit uut haigestumist ja 1,3 miljonit surma. Et TB poolt põhjustatud suremust ja haigestumisi vähendada, tuleb haigus diagnoosida võimalikult kiiresti. Paranemiseks ja õige raviskeemi määramiseks on lisaks tuberkuloosibakteri tuvastamisele tarvis määrata ka bakteri ravimitundlikkus antibiootikumidele, sest TB ravi koosneb vähemalt neljast efektiivsest ravimist. Käesolevas uuringus hinnati TB mikrobioloogiliseks diagnostikaks kasutatava MDR/XDR-TB värvustesti (Colour Test, CT) meetodi usaldusväärsust, korratavust ja objektiivsust, võrreldes Maailma Terviseorganisatsiooni poolt soovitatud meetoditega nii TB diagnoosimisel kui ka ravimitundlikkuse hindamisel isoniasiidi, rifampitsiini ja levofloksatsiini suhtes. CT on laboris valmistatav külvitest, mille aluseks on tassile õhukeselt valatud värvusindikaatoriga segatud sööde. Õhuke agar võimaldab koloonia morfoloogiat läbi agari mikroskoobiga hinnata. Lisaks TB tuvastamisele (kasvavad bakterikolooniad värvuvad punasteks) võimaldab CT patsiendi materjalist samaaegselt määrata ka ravimitundlikkust, sest tassil on neli sektorit, millest kolmes sisaldub ka vastav antibiootikum. Uuringu käigus õnnestus CT meetod pärast sissejuhatavat koolitust probleemideta kahte mükobakterioloogia laborisse kasutusele võtta. Uuringu käigus valmistati, külvati ja hinnati kokku üle 1500 CT külvi. Tulemused näitasid, et CT meetod annab järjepidevalt usaldusväärseid tulemusi, sõltumata hindajast ja proovimaterjalist. CT suutis edukalt tuvastada uuringus leiduvad ravimresistentsed TB vormid. CT kasutamine uuringu prospektiivses faasis võimaldas ravimitundlikkusi kiiremini määrata kui referentsmeetod. Selgitamaks TB levikut Eestis võrreldi M. tuberculosis tüvede genoomis leiduvate korduvjärjestuste korduste mustreid. Leiti, et Eestis omavad identset korduvjärjestuste mustrit ehk on omavahel lähisuguluses ligi 70% bakteritüvedest. Eestis on TB leviku riskifaktoriteks muuhulgas ravimresistentsus, alkoholi kuritarvitamine, kinnipidamisasutuses viibimine ja HIV-infektsiooni olemasolu.

Sirvi

Viimati lisatud