2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Scene understanding in human and computer vision
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-10) Khajuria, Tarun; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimestel on võime tõlgendada sama visuaalset stseeni paindlikult mitmel moel. Näiteks kinosaalis suudame identifitseerida üksikuid istmeid toolide, kott-toolide või diivanitena, tajudes neid samal ajal ka osana suuremast struktuurist – ridadest ja sektsioonidest, mis määravad kõnniteed. See paindlikkus aitab kaasa ka meie nägemissüsteemi vastupidavusele keerulistes oludes, kasutades struktuuri puuduva teabe järeldamiseks, aga ka selleks, et vajaduse korral ignoreerida stseeni ebaolulisi objekte, et vältida võltsseoseid. Visuaalsest stseenist aru saamise protsessis ei toimu ainult passiivne keskkonnast teabe vastuvõtmine, vaid see hõlmab ka aktiivset teabe kogumist. Selles väitekirjas uurisime inimeste ja masinnägemise sarnasusi ja erinevusi sellises aktiivses stseeni mõistmise protsessis. Selleks lõime esmalt tähtkujudest inspireeritud keerulise nägemisülesande, kus inimesed ja masinalgoritmid püüdsid leida pildil peituvat nõrga signaaliga objekti. Inimesed, kes seda ülesannet lahendasid, kirjeldasid lahendusprotsessi käigus mitme hüpoteesi moodustamist ja järkjärgulist täpsustamist (nt „see võib olla loom“, „see võib olla lennuk“). Teises peatükis uurisime, kuidas seda protsessi saab arvutimudelite abil korrata. Täpsemalt testisime meetodit, mis genereerib tähtkujupiltidel olevate objektide võimalikke tõlgendusi. Võrreldes mudeli ja inimeste sooritust, uurisime, kui hästi see peegeldab inimeste taju. Lõpuks testisime paljusid tehisaru mudeleid selle alusel, kuidas nad töötlevad mitut objekti loomulikes stseenides. See analüüs võimaldas meil tuvastada puudujääke viisis, kuidas need mudelid esitavad stseeni vähem olulisi taustaobjekte, ning teha ettepanekuid nende mudelite paremaks kasutamiseks tehisarusüsteemides. Kokkuvõttes pakuvad selle väitekirja tulemused teadmisi selle kohta, kuidas inimesed ebamäärasest visuaalsest sisendist aru saavad, ning viise, kuidas arvutimudeleid saaks testida ja paremini kujundada selle võime imiteerimiseks. Need tulemused aitavad mõista inimtaju ja luua tehisnägemise süsteeme, mis suudavad enamat kui pelgalt mustreid tuvastada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
From data to fair decisions: on ensuring fairness in machine learning models
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-10) Sulaiman, Modar; Roy, Kallol, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Masinõppesüsteemid on märkamatult saanud paljude igapäevaste otsuste lahutamatuks osaks. Näiteks otsustatakse nende abil, keda kutsuda töövestlusele, milline laenutaotlus heaks kiita ja millist meditsiinilist järelravi soovitada. Need süsteemid suudavad töödelda tohutuid andmemahte ja teha otsuseid mahus, millega ükski inimene ei suudaks konkureerida. Sellise tõhususega kaasnevad siiski ka riskid: kui alusandmed peegeldavad levinud ühiskondlikke eelarvamusi, võivad nende abil loodud mudelid seada teatud isikuid või rühmi süstemaatiliselt ebasoodsamasse olukorda nende soo, vanuse või etnilise päritolu tõttu. Käesolev väitekiri esitab keerulise, ent otsekohese küsimuse: kuidas luua mudeleid, mis jäävad täpseks, kuid kohtlevad erinevaid rühmi õiglasemalt? Väitekiri läheneb sellele probleemile kolmest teineteist täiendavast vaatenurgast. Esiteks tutvustatakse meetodit The Fairness Stitch (õigluse kiht), mis sekkub sügavate närvivõrkude sisemistesse kihtidesse, selle asemel et piirduda üksnes lõpliku väljundkihi kohandamisega. Sellisel moel sisemist esitusviisi muutes on võimalik oluliselt vähendada varjatud kallutatust, säilitades samal ajal mõistliku ennustustäpsuse. Teiseks pakub töö välja rühmapõhise treenimisskeemi, mis määrab eri demograafiliste rühmade puhul vigadele erinevad karistused, julgustades mudelit toimima usaldusväärselt mitte ainult enamusrühmas, vaid ka rühmades, mis on andmetes tavaliselt alaesindatud või süsteemselt ebasoodsas olukorras. Kolmandaks arendatakse väitekirjas graafipõhist meetodit ebausaldusväärsete treeningsiltide tuvastamiseks ja parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu olukordadele, kus mõned rühmad on teistest rohkem mõjutatud suuremast müratasemest või enam kallutatutud märgistamisprotsessist. Koos näitavad need kolm uurimissuunda, et õiglus ei pea olema pelgalt tagantjärele lisatud kaalutlus. Sekkudes mudeli arhitektuuri, treeningueesmärki ja andmete kvaliteeti, on võimalik luua klassifitseerijaid, mis on rühmade lõikes tasakaalustatumad, kuid toimivad üldiselt siiski hästi. Saadud tulemused pakuvad praktilisi tööriistu ja disainipõhimõtteid organisatsioonidele, kes soovivad kasutada masinõpet vastutustundlikult suurt mõju omavate otsuste tegemisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Correctness witnesses for thread-modular program analysis
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-06) Saan, Simmo; Vojdani, Vesal, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Igaüks tahab, et tarkvara oleks kiire ja lihtsalt töötaks (õigesti), st ei sisaldaks vigu. Mitmelõimelised programmid saavad olla efektiivsed, täites mitut operatsiooni korraga, kuid neid võib olla keeruline veatult kirjutada. Kuna neid on ka keeruline testida, siis peab pöörduma formaalse verifitseerimise juurde. Seda on võimalik automatiseerida, kasutades staatilisi analüsaatoreid – teisi programme, mis üritavad automaatselt tarkvara verifitseerida. Automaatsed tarkvara verifitseerijad on aga ka ise keerukad programmid, mis võivad samuti olla vigased ja seeläbi anda ebakorrektseid tulemusi. Suurendamaks oma järelduste usaldusväärsust, võivad verifitseerijad luua tõendeid (ingl witnesses), mis paljastavad nende arutluskäigu analüüsitud programmi kohta. Sellised tõendusobjektid võimaldavad analüüsi tulemusi inspekteerida inimestel või isegi kolmandatel programmidel, mida nimetatakse tõendite valideerijateks. Kahjuks puudusid varem verifitseerimistõendid mitmelõimeliste programmide korrektsuse põhjendamiseks. Selle doktoritöö eesmärk ongi täita see uurimislünk ning kasutada tõendeid, et muuta mitmelõimeliste programmide analüüs usaldusväärseks, kuid ka kiireks ja täpseks. Esiteks parandatakse selle töö raames mitmelõimeliste programmide analüüsi, kasutades abstraktset interpretatsiooni, mis on edukas meetod pärismaailma tarkvara verifitseerimiseks. Teiseks uuritakse, kuidas abstraktne interpretatsioon võib kasu saada tõenditest, nii jõudluse kui ka täpsuse seisukohalt. Kolmandaks ühendatakse mainitud suunad ja pakutakse välja õigsustõendid mitmelõimelistele programmidele, täites seega uurimislünga. Kokkuvõttes edendatakse doktoritöö raames tipptasemel abstraktset interpretatsiooni ja verifitseerimistõendeid. Tõendid võimaldavad välja töötada paremaid staatilisi analüsaatoreid, mis omakorda aitavad tarkvaraarendajatel kirjutada veatuid mitmelõimelisi programme.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Diameter two properties and almost square properties in Lipschitz-free spaces and spaces of Lipschitz functions
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-06) Kaasik, Jaan Kristjan; Haller, Rainis, juhendaja; Ostrak, Andre, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Diameeter-2 omadused ja peaaegu ruudu omadused kirjeldavad Banachi ruumi ühikkera kuju. Täpsemalt näitavad need omadused, kas kõik ühikkera teatud osahulgad on maksimaalse võimaliku diameetriga. Need omadused moodustavad Banachi ruumide geomeetria olulise uurimissuuna. Doktoritöös uuritakse diameeter-2 omadusi ja peaaegu ruudu omadusi Lipschitzi funktsiooniruumides ning nende loomulikes eelruumides, Lipschitzi-vabades ruumides. Töös tõestatakse, et Lipschitzi-vaba ruum üle liinkaugusega meetrilise ruumi on lokaalse peaaegu ruudu omadusega. Teisalt näidatakse, et ühelgi Lipschitzi-vabal ruumil ei saa olla peaaegu ruudu omadust. Lisaks konstrueeritakse lokaalse peaaegu ruudu omadusega Lipschitzi-vaba ruum, millel ei ole nõrka peaaegu ruudu omadust. Väitekirjas uuritakse ka diameeter-2 omadusi Lipschitzi funktsiooniruumides ja esitatakse neile uued meetrilised kirjeldused. Uute näidetega eristatakse Lipschitzi funktsiooniruumides kõik diameeter-2 omadused
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tartu Ülikooli hoonete ansambli kujunemine valgustusajastu ülikoolide maastikul
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-01) Ormisson-Lahe, Anu; Lukas, Liina, juhendaja; Maiste, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Ülikooli taasavamine ja Tartu Ülikooli hoonete ansambli väljaehitamine oli 19. sajandi alguses oluline protsess, mis kiirendas Tartu arengut. Tartu Ülikooli peahoone, üks linna sümbolehitisi, on kujunenud haridustempli võrdkujuks. Käesolev töö käsitleb Tartu Ülikooli hoonete ansambli kujunemist 19. sajandi alguse Euroopa arhitektuuri- ja ideekeskkonnas. Töö keskmes on küsimus traditsiooni ja innovatsiooni suhtest: milliseid eeskujusid kasutati ning milles seisneb Tartu lahenduse eripära. Tartu Ülikooli hoonete ansambel kujunes 19. sajandi alguses, sidudes valgustusajastu ideed linna ja Toomemäe maastikuga. Hooned paigutati nii linnaruumi kui maastikku, moodustades terviku, kus arhitektuur, loodus ja teaduslik funktsioon põimuvad. Uurimuse keskmes on ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757–1828), kelle tegevus ühendas klassitsistliku arhitektuuri, valgustusajastu mõtteviisi ja kohaliku keskkonna eripära ning kelle arhitektuuriline pärand nii Toomemäel kui all-linnas mõjutab Tartu ja ülikooli ilmet tänini. Tema töö tulemusena kujunes Tartus lahendus, mida võib kirjeldada kui ülikooli pargis. Töös on esmakordselt tervikuna läbi töötatud kõik teadaolevad ülikoolihoonete kavandid ning täpsustatud Krause elulugu. Samuti on rekonstrueeritud arhitekti lugemislaud, mis võimaldab siduda tema ideelise tausta konkreetsete arhitektuursete lahendustega. Tartu Ülikooli hoonete ansamblit vaadeldakse laiemas Euroopa kontekstis, võrreldes seda Göttingeni, Helsingi ja Virginia ülikoolidega. Nii ilmneb, et kuigi Tartu järgib oma ajastu üldisi arengusuundi, seisneb selle eripära hoonete ja maastiku tihedas lõimituses. Uurimus toob esile Tartu Ülikooli kui valgustusajastu idee ruumilise väljenduse ning näitab, kuidas arhitektuur, teadus ja loodus moodustavad siin ühtse terviku
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biodiversity of African soil fungi
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-30) Kupagme, John Yangyuoru; Tedersoo, Leho, juhendaja; Põlme, Sergei, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Seened on ökoloogilise võtmetähtsusega eukarüoodid, mis tagavad toitainete ringluse, lagundades orgaanilist ainet ja parandades mulla struktuuri. Mükoriissed suhted taimejuurtega suurendavad vee ja toitainete, eriti fosfori, omastamist ning toetavad taimede vastupidavust põuale ja muudele stressiteguritele. Hoolimata nende olulisest rollist põllumajanduses, farmaatsias ja ökosüsteemide toimimises on seente mitmekesisus endiselt puudulikult kirjeldatud: hinnanguliselt eksisteerib 2,2–3,8 miljonit liiki, kuid vähem kui 95% neist on teaduslikult kirjeldatud, eriti troopilistes piirkondades. Doktoritöös kasutasin eDNA metatriipkoodistamist, et uurida mulla ja juurte seente kooslusi üle Aafrika. 32 riiki hõlmanud kontinentaalne uuring näitas selgeid erinevusi niiskete ja kuivade troopiliste metsade vahel. Suurim liigirikkus ilmnes Kesk- ja Ida-Aafrikas, madalaim Põhja-Aafrikas. Troopilistes metsades domineerisid saprotroofsed seened, savannides ja niisketes metsades olid enam levinud ektomükoriissed liigid, samas kui kuivades metsades ja Lääne-Aafrika metsa-savanni ökotoonides esines rohkem arbuskulaarse mükoriisa seeni. Parasiitsed ja patogeensed liigid olid arvukamad savannipiirkondades. Seente koosluste struktuuri kujundasid peamiselt keskmine aastane temperatuur, sademete hulk ja mulla pH. Koostöös loodud kõrge eraldusvõimega kaart tõi esile madala mitmekesisusega kõrbealad ning kõrge mitmekesisusega tulipunktid Lääne-Ida-Aafrika savannivööndis ning Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Kakao agrometsanduse uuringud Lääne-Aafrikas näitasid, et kliima- ja mullategurid mõjutasid seente mitmekesisust enam kui farmide vanus. Lisaks selgus, et puuliigiga Alnus glutinosa seotud ektomükoriisaseentest oli 93% Alžeerias unikaalsed ning prooviala mõju oli tugevam kui mullateguritel. Kokkuvõttes rõhutab töö bioloogiliste, abiootiliste ja ruumiliste tegurite koosmõju ning vajadust kaitsta Aafrika muldi, et säilitada elurikkus ja ökosüsteemide vastupidavus kliima- ja maakasutuse muutuste tingimustes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Advanced chromosomal testing tools for embryo quality and fetal health
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-27) Yaşar, Barış; Kurg, Ants, juhendaja; Org, Tõnis, juhendaja; Kere, Juha, juhendaja; Katayama, Shintaro, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Karolinska Institutet
Embrüo arengu esimene nädal on kriitiline periood, mil organismi kõige varasemad arengujuhised rakenduvad. Selle perioodi mõistmine võib aidata parandada inimeste viljatusravi. Käesolevas väitekirjas kasutati inimese mudelorganismina veist, et uurida olulisi geene, mida nimetatakse PRDL-klassi homeoboks geenideks ja mis on aktiivsed inimese embrüotes enne pesastumist emaka siseseinale ehk implantatsiooni. Väitekirjas esitatud esimene uuring kirjeldab seitsme veise PRDL-geeni struktuuri ja aktiivsust pesastumis-eelsetes embrüotes. Samuti tuvastati TPRX3 kui transkriptsioonifaktor, mis võib aktiveerida teisi geene. Teises uuringus kasutatati spetsiifilist RNA sekveneerimise meetodit ning tuvastati võimalikud tegurid, mis aktiveerivad embrüo enda genoomi. Teadmine, millised tegurid aktiveerivad embrüo genoomi arengu kõige varasemas etapis, on oluline reproduktiivtehnoloogiate parandamiseks. Väitekirja kolmas uuring keskendub teisele PRDL-klassi geenile, DUXC-le. Kuna DUXC-d peetakse genoomi aktivaatoriks, on selle üksikasjalik iseloomustamine vajalik selle protsessi mõistmiseks. Uuring kinnitas, et DUXC-geen on varajastes embrüotes aktiivne ning selle struktuur erineb varasemast teadaolevast. Samuti näidati, et DUXC genoomne struktuur on erinevate veisetõugude vahel sarnane. Lisaks on see sarnane oma inimese homoloogi DUX4 genoomse struktuuriga. Olulise leiuna näidati ka, et DUXC ekspressioon ei sõltu embrüo enda genoomi aktiivsusest. Viimane uuring käsitles keskkonnategurite mõju embrüo varajasele arengule. Meie tulemused näitasid, et veise embrüote kasvatamine 20% hapnikutasemel aeglustab embrüo genoomi aktiveerumist. Seetõttu kinnitati, et embrüote kasvatamine laboris madalama hapnikutasemega tingimustes, mis on sarnased emaka tingimustega, on optimaalne. Kokkuvõttes näitasid need uuringud, kuidas PRDL-geenid suunavad embrüo üleminekut emalt kaasa saadud arengu juhistelt embrüo enda genoomi juhistele ning annavad uusi teadmisi imetajate elu kõige varasematest etappidest
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Equisupport model for public sector policymaking with young people in education and employment transitions
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-27) Paabort, Heidi; Beilmann, Mai, juhendaja; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Noorte osalus neid puudutavate poliitikate loomisel on demokraatliku ühiskonna oluline põhimõte. Paraku ei rakendu see alati praktikas, kus pahatihti jäävad kõrvale haridusest või tööturult eemal olevad noored (NEET-olukorras noored). Poliitikakujunduses nähakse neid sageli ühe sotsiaalse rühmana, kelle puhul on eesmärk aidata nad kiiresti tagasi kooli või tööle. Sellise lähenemise puhul läheb fookus noorelt ja tema elusituatsioonilt hõivesse saamisele. See võib süvendada stigmatiseerimist ning raskendada sobiva toe saamist. Doktoritöös uuritakse, kuidas poliitikakujundus mõjutab noorte toetamise praktikaid ning millised lähenemised aitavad noori paremini toetada. Töö põhineb viiel kvalitatiivsel uuringul. Uuringutest ilmnes, et olemasolevad meetmed ei ole alati kooskõlas noorte poolt tajutud vajadustega. Noorte valmisolek muutusteks ja nende toimetulekustrateegiad on erinevad, mistõttu standardlahendused ei täida seatud eesmärke. Praktikas ei tööta noorte toetamine sirgjooneliselt ühelt teenuselt teisele, vaid see sõltub pigem suhetest ja olukorrast. Edu tagab eri valdkondade koostöö, noorte kaasamine ning vastastikune usaldus. Doktoritöö toob välja, et ülalt-alla juhitud ja peamiselt majandusloogikale tuginev poliitikakujundus ei arvesta piisavalt noorte erinevaid eluolukordi. Toetavad meetmed on kujundatud pigem sektorite kaupa, mitte noorte tegelikest abivajadustest lähtudes. Sotsiaalse innovatsiooni ja disainmõtlemise põhimõtete kasutamine poliitikakujunduses aitab luua paindlikumaid ja inimkesksemaid lahendusi. Doktoritöös pakutakse välja toeõigluse mudel, mis lähtub iga noore ainulaadsest teekonnast ning rõhutab kohandatud toe vajadust. See aitab rohkem arvestada noorte kogemuste ja vaatenurkadega. Mudelist lähtuv mõiste „noored haridus- ja tööelulistes üleminekutes“ nihutab tähelepanu staatiliselt kategoorialt noorte arengulisele teekonnale ning rõhutab haavatavuse ajutist ja olukorrast sõltuvat iseloomu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
On the internal gauge theory analogy to the Cartan Khronon theory of gravity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-24) Gallagher, Ernest Michael Priidik; Koivisto, Tomi Sebastian, juhendaja; Marzola, Luca, juhendaja; Groote, Stefan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Gravitatsioon on geomeetria, aga tegelikult on seda kõik füüsika – ning mitte ainult geomeetria, vaid ka algebra, analüüs, matemaatika üldiselt, ja lõputu loovuse ja vaevanõudva töö väljendus. Üks valdkond, siiani veel teoreetiline, kuid märkimisväärse huviga, on ühendteooria loomine, mis võtaks kokku kõik interaktsioonid ühe raamistiku alla. Mis juhtub, kui läheneda sellele uue pilguga, tuginedes Cartani Kroononi gravitatsiooniteooriale ja kalibratsiooniteooria diferentsiaalgeomeetriale? E. M. P. Gallagheri doktoritöö käsitleb just neid ühendgeomeetrilisi momente, kuidas moodne Lorentzi kalibratsiooniteooria viia ühendteooriate raamistikku. Cartani Kroononi teooria (Zlosnik, Urban, Marzola, Koivisto) annab uue, kompaktsema, ja vahest fundamentaalsema aluse, kuidas aegruumi geomeetria peaks tekkima. Tituleeritud Kroononi-väli annab suuna, kuhu aeg peaks voolama, ning Lorentzi sümmeetria rikkumise tulemusena tekib lisaks ka tumeaine tolm. Kuidas aga tuua sisse ülejäänud mateeria ja interaktsioonid? On teada, et fundamentaalvastasmõjusid, st elektromagnetilist, nõrka ja tugevat vastasmõju kirjeldab kalibratsiooniteooria: peen matemaatika spetsiaalsetest objektidest, seostustest. Gravitatsiooni kalibratsiooniteoreetiline olemus on nüansirikkam, kuid Kroononi teoorias on ta selgelt sarnase kirjeldusega kui ülejäänud vastasmõjudki. Uus doktoritöö annab mitu lahendust, kuidas ühitada ülejäänud vastasmõjud Kroononiga, aja väljaga. Kogu tegevuse imelisus on aga just ühendfaasi olemuses. Milline peaks maailm välja nägema, kui gravitatsioon on eristamatu ülejäänud vastasmõjudest? Kaheldamatult eksootiline, kui kaugusmõõdu mõiste kaob. Samas aga ei ole töös jäetud kõrvale tehnilised nüansid dünaamikast, väljade duaalsusest, sümmeetriatest, nende rikkumisest ja jäävusseadustest. Tööd on veel palju teha: nüüd aga üks esimestest dissertatsioonidest Cartani Kroononist annab tugeva põhja, millest saavad edasised arendused lähtuda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Explaining trust in Internet voting: institutional, technological, and contextual determinants
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-20) Romanov, Bogdan; Solvak, Mihkel, juhendaja; Zavadskaya, Margarita, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
See väitekiri uurib, kuidas kodanike hulgas kujuneb ja säilib usaldus internetihääletuse ehk turvaliselt veebi teel hääletamist võimaldava tehnoloogia vastu. Kuigi sellised süsteemid sümboliseerivad tehnoloogilist arengut ja digitaalset tõhusust, tekitavad need ka uusi küsimusi läbipaistvuse, turvalisuse ja institutsionaalse usaldusväärsuse kohta. Eesti, mis on esimene ja seni ainus riik, mis on üle kahekümne aasta võimaldanud üleriigilist internetihääletust, pakub nende dünaamikate uurimiseks ainulaadset keskkonda. Kaasates võrdlusse Venemaa, toob uurimus esile, kuidas poliitiline kontekst ja avalik diskursus mõjutavad viise, kuidas inimesed tõlgendavad ja kasutavad valimistehnoloogiaid. Väitekiri koosneb neljast omavahel seotud uurimusest. Esimene uurib, kuidas kodanike teadmised ja kindlustunne mõjutavad nende tuginemist institutsionaalsele usaldusele, kui nad otsustavad, kas kasutada internetihääletust. Teine uurimus ühendab ekspertintervjuud ja Q-metoodika valijatega, näitamaks, kuidas igapäevane kogemus digiteenustega kujundab usaldust, samal ajal kui segadused, poliitiline kallutatus või piiratud teabevahetus kasvatavad umbusku. Kolmas uurimus võrdleb avalikke hoiakuid internetihääletuse suhtes demokraatlikus Eestis ja autoritaarsel Venemaal, näidates, et usaldus põhineb erinevatel motiividel: autokraatiates tuleneb see kodanikukohusest ja lojaalsusest riigile, samas kui demokraatiates toetub see tajutavale mugavusele ja menetluslikule õiglusele. Neljas uurimus näitab, et institutsionaalne usaldus ehk usk sellesse, et riigivõim tegutseb pädevalt ja õiglaselt, mängib tugevamat rolli nii usalduse kui ka internetihääletuse tegeliku kasutamise selgitamisel kui pelgalt tehnoloogiline kindlus. Üheskoos näitavad need uurimused, et usaldus internetihääletuse vastu ei ole pelgalt reaktsioon tehnilisele töökindlusele, vaid peegeldab laiemat suhet kodanike, institutsioonide ja poliitiliste narratiivide vahel. Usaldus kujuneb konkreetsetes režiimitingimustes ja avalikes diskursustes, mis määratlevad, mida peetakse digitaalse valitsemise kontekstis legitiimseks või riskantseks. Sellise usalduse hoidmine eeldab turvalisest koodist enamat: see sõltub läbipaistvast suhtlusest, vastutustundlikest institutsioonidest ja avatud ühiskondlikust arutelust selle üle, kuidas demokraatia kohaneb digiajastuga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Supporting NEET youth in continuing their learning path through the assessment and development of preconditions for self-directed learning
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-16) Kõiv, Kerli; Saks, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Ühiskonnas on murettekitavalt palju neid noori, kes on õppest välja langenud ega osale tööturul. Neid noori nimetatakse rahvusvaheliselt NEET (Not in employment, education and training) staatuses noorteks. Noorte tagasipöördumiseks haridus- ja tööellu on oluline leida tõhusaid sekkumisi. Selleks, et noored oskaksid muutusi ja sealhulgas ka oma õpiteekonda juhtida, on vaja oskusi. Arvestades, et Edmondson jt (2012) on rõhutanud, et inimesed, kellel on kõrgemad enesejuhitud õppimise oskused, on oma eluga rohkem rahul ning omavad selgemaid eesmärke oma tuleviku püüdlustes, tuleb NEET staatuses noorte toetamisel just neile oskustele olulist tähelepanu pöörata. Jossberger et al (2010) sõnul suudab ennastjuhtiv õppija otsustada, mida on vaja järgmisena õppida ning kuidas oma õppimist kõige tõhusamalt teostada. Enesejuhitud õppimise oskuste teemapüstitus NEET staatuses noorte puhul on eriti oluline, kuna seda sihtrühma iseloomustab enamasti madal haridustase, ebapiisavad oskused, motivatsiooni puudumine ning negatiivne tulevikuvaade (Goldman-Mellor et al, 2016). Doktoritöö tuvastas nelja elluviidud uuringu toel enesejuhitud õppimise käsitluse puudujäägi formaalharidusest väljaspool olevate noorte jaoks ning lõi NEET staatuses noorte olukorda arvestava enesejuhitud õppimise käsitluse, hindamisvahendi ja sekkumismudeli. Enesejuhitud õppimise kontseptsiooni käsitlemine NEET staatuses noorte perspektiivist võimaldab laiendada olemasolevaid teoreetilisi lähenemisi kohandades neid inimestele, kes ei osale aktiivselt õppeprotsessides. Uuring pakub valideeritud enesehindamisküsimustikku SDL-NEET, mida saab edukalt rakendada ka teiste noorte või täiskasvanute gruppidega. Samuti leidis kinnitust, et loodud enesejuhitud õppimise oskuste sekkumine on piisavalt tõhus, et seda integreerida NEET staatuses noorte tugisüsteemidesse, haridus- ja noorsootöö programmidesse eesmärgiga maksimeerida noorte toetuse tulemuste jätkusuutlikkust ja suurendada noorte osalust hariduses.

Sirvi

Viimati lisatud