2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 16 16

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Potential of learning analytics to support teachers’ professional development and application for professional qualifications
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-30) Leibur, Tiiu, juhendaja; Saks, Katrin, juhendaja; Chounta, Irene-Angelica, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Õpetaja eneseanalüüs ja kutse taotlemine on keeruline ning aeganõudev protsess. Loodud Kutsepeegli eesmärk ongi toetada õpetajate professionaalset enesehindamist ja arengut ning muuta kvalifikatsiooniprotsess selgemaks, ühtlasemaks ja tõenduspõhisemaks kooskõlas Eesti ja Euroopa kutsestandarditega. Uurimistöö lähtub õppiva professionaali mudelist ja õpianalüütika raamistikust, näidates, kuidas andmepõhine tagasiside saab toetada refleksiivset, eetilist ja autonoomset õppimist. Kolme omavahel seotud uuringu kaudu kaardistati õpetajate ja hindajate väljakutsed, ootused rakenduse funktsionaalsusele ning hinnati Kutsepeegli mõju. Analüüs tõi välja probleemid kutsestandardite tõlgendamisel, sobiva kvalifikatsioonitaseme valikul ja tõendite kogumisel. Õpetajad tundsid sageli ebakindlust eneseanalüüsi protsessis ning vajasid keskkonda, mis toetaks refleksiooni, lihtsustaks dokumenteerimist ja looks ühtse arusaama standarditest. Oluliseks peeti ka koolijuhtide ja kolleegide kaasamise võimalusi. Teises uuringus selgitati välja erinevate sihtrühmade ootused rakenduse funktsionaalsusele, et toetada enesehindamise protsessi, pädevuste visualiseerimist, arendusvaldkondade määratlemist ning tõenduspõhisust. Samuti peeti oluliseks tõenduspõhist keskkonda kolleegide, juhtide ja hindajate tagasiside koondamiseks. Kolmas uuring kinnitas, et Kutsepeegel toetab õpetajate refleksiooni, tõendite kogumist ja suurendab valmisolekut kvalifikatsiooni taotlemiseks ja parandab hindajate töö järjepidevust, läbipaistvust ja tõhusust. Õpetajad hindasid visuaalseid ülevaateid, struktuurset juhendamist ja turvalist keskkonda, mis erineb oluliselt praegustest avalikest e-portfooliotest. Uuringud kinnitasid, et Kutsepeegel suurendab õpetajate enesekindlust, autonoomiat ja tegutsemisvõimet, vähendab halduskoormust ning aitab välja selgitada õpetajate edasised arenguvajadused. Rakendus on kooskõlas hariduspoliitika eesmärkidega ning aitab muuta kvalifikatsiooniprotsessi läbipaistvamaks ja õppimist toetavamaks. Kutsepeegel aitab kutsestandardeid üheselt mõista, muutes enesehindamise struktureeritumaks ning arusaadavamaks. Kutsepeeglil on potentsiaal vähendada kutse taotlemise töömahtu, muuta kvalifikatsiooniprotsess kaasaegsemaks, tõenduspõhisemaks ja õpetajakesksemaks, toetades samal ajal õpetajaid nende professionaalse identiteedi kujundamisel ja pidevas professionaalses arengus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Marta Sillaots: translator and her multipositional agency in the interwar literary landscape of the Republic of Estonia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-29) Steinberg, Külliki; Gielen, Katiliina, juhendaja; Paloposki, Outi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö keskmes on Marta Sillaotsa (1887–1969) elu ja töö viljaka tõlkija, kirjanduskriitiku ja kirjanikuna. Töös uuritakse Sillaotsa erinevaid rolle Eesti kirjandusmaastikul, tema tõlkijaagentsuse kujunemist ning muutumist mikroajaloolise juhtumiuuringuna. Analüüsi raamib mitmepositsioonilisuse kontseptsioon – Sillaots oli lisaks kirjaniku ning tõlkija ametile tegev erinevates (kirjandus)valdkondades: õpetajana, ajakirjanikuna, kirjandus- ja tõlkekriitikuna. Uurin tema tõlkija tegevust kolmest aspektist: ekstratekstilise, paratekstilise ning tekstilise agentsusena kahe tõlkesündmuse põhjal: “Huckleberry Finni seiklused” (1932) ning “David Copperfield” (1937). Selleks, et tabada tõlkija agentsuse ning hääle dünaamikat ajas, vaatlen ka mõlema tõlketeose hilisemaid väljaandeid, nn “komeedi saba”. Pakun välja mitmepositsioonilise agentsuse termini, mis võiks sobida tõlkija-uuringute terminipagasisse, uurimaks neid tõlkijaid, kelle tegevusväli ei piirdu pelgalt tõlkimisega. Sillaotsa mitmepositisoonilisus avaldus eriti kujukalt just arhiivimaterjalides, mis on siinse töö ülesehitust ja kulgu suunanud. Käsitlen ka Sillaotsa argielu ning selle seoseid tema tööalase tegevusega. Väidan, et ka see aspekt on tõlkija-uuringute seisukohast oluline.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Designing asymmetric digital collaboration for inquiry science learning
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-28) Rannastu-Avalos, Meeli; Siiman, Leo A., juhendaja; Mäeots, Mario, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tänapäeva loodusainete tundides tuleb lisaks aineteadmistele toetada ka õpilaste uurimuslike teadmiste ning koostöise probleemilahendusoskuse arengut. Nende eesmärkide tõhus lõimimine klassiruumi on aga keerukas, sest tulemuslik koostöö ei teki iseenesest ning digivahendite kasutamine vajab teadlikku pedagoogilist kujundamist. Käesolevas doktoritöös kavandati, rakendati ja uuriti empiiriliselt tehnoloogiaga toetatud asümmeetrilise koostöö raamistikku ehk TEAC-raamistikku. Selle eesmärk on toetada aineteadmiste, uurimuslike teadmiste ja koostöise probleemilahendusoskuse kujunemist digitaalselt vahendatud uurimuslikes õppetegevustes. Raamistikku uuriti kahes Eesti koolis fotosünteesi, elektri ja geneetika teemalistes digitaalselt vahendatud simulatsioonides, kus osalesid 5., 7. ja 9. klassi õpilased. Õppetegevused viidi läbi tavapärases klassiruumi keskkonnas tahvelarvutite ja nutitelefonide abil ning ülesanded kavandati nii, et igal õpilasel oli probleemi lahendamisel oma roll ning ligipääs vaid osale vajalikust teabest ja simulatsiooni juhitavatest osadest. Tulemused näitasid, et paarides töötamine andis mitmes uuringus paremaid tulemusi kui töö suuremates rühmades, eriti ülesannete lõpuleviimise, väiksema vigade arvu ja parema koostöökogemuse poolest. Samal ajal ilmnes, et üksnes erinevate rollide andmine ei taga veel sügavamat õppimist. Olulist rolli mängisid struktureeritud refleksioon ja õpetaja juhitud arutelu, mis toetasid teadmiste kinnistumist, tegevuse mõtestamist ja koostöö teadlikumat reguleerimist. TEAC-raamistik tugineb sotsiaalsele konstruktivismile, kognitiivse koormuse teooriale, arvutipõhisele koostööõppele ja uurimuslikule õppele. Doktoritöö pakub teaduspõhiseid disainipõhimõtteid õpetajatele, õpetajakoolitajatele ja haridusteadlastele, kes soovivad kujundada digitaalselt vahendatud koostöiseid õppetegevusi viisil, mis toetab vastastikust sõltuvust, mõtestatud dialoogi ja sügavamat õppimist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Factors influencing the occurrence and reporting of wildlife-vehicle collisions and the performance of wildlife crossing structures as primary mitigation measures
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-28) Kruuse, Maris; Oja, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Analüüsin oma väitekirjas metsloomadele otsasõitude ajalist dünaamikat Eestis nii kuude, nädalapäevade kui ööpäeva lõikes ning näitan, kuivõrd sõltuv on ulukiõnnetuste arv liiklussagedusest. Kasutasime 2020. aasta kevadel COVID-19 „antropausi“ loodud tingimusi, näitamaks 11 riigi, sh Eesti andmetel, mil määral piiratud inimliikuvus vähendas metsloomade liikluses hukkumist ning kuivõrd olenes see konkreetses riigis või piirkonnas kehtestatud piirangute rangusest. Samuti hindasime üle-euroopalises uuringus ulukiõnnetustega seotud institutsioonilise vastutuse jaotumist eri osapoolte vahel ja tegureid, mis võivad mõjutada õnnetustest teatamist ning kogutavate andmete täpsust. Analüüsisime erinevate sidusrühmade õiguslikke ja rahalisi kohustusi ning leidsime, et aruandluse täpsust võivad takistada nende kohustuste jaotus, samuti autojuhtide kokkupõrke järgne šokiseisund ja suutmatus määrata loomaliiki ja õnnetuse toimumise täpset asukohta. Seetõttu ei suuda ametlik statistika hõlmata nende juhtumite tegelikku ulatust. Senine kogemus näitab, et kohalike jahimeeste roll nii ulukiõnnetuste tagajärgede lahendamises kui hilisemas aruandluses on asendamatu. Uurisin ka loomaläbipääsude omaksvõttu suurulukite poolt, kasutades juhtumiuuringuna Eesti esimese, 2013. aastal valminud Kolu ökodukti esma- ja jätkuseiret. Seire tulemused näitasid selget „omaksvõtukõverat“, mille jooksul suurulukite ületuste osakaal kolmekordistus, tõenäoliselt suuresti tänu sellele, et ökodukt sulandus aastate jooksul ümbritseva keskkonnaga kokku ning ka ettevaatlikumad suurulukid taastasid ulatuslikest tee-ehitustöödest häiritud sisseharjunud käigurajad. Kokkuvõtteks rõhutan käesolevas töös, et teedevõrgu arendamisel peab ökoloogilise terviklikkuse säilitamine saama transpordipoliitikas väga oluliseks arvesse võetavaks aspektiks. Teede ja liikluse negatiivsete mõjude leevendamine nõuab mitmetahulist lähenemist, kus on olulised nii usaldusväärsed andmed, sidusrühmade tõhus koostöö kui ka leevendusmeetmete pidev seire, et parandada nii liiklusohutust kui ka elurikkuse kaitset.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Microfluidic production and characterization of liposomes towards localized payload release
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-28) Ernits, Mart; Linko, Veikko Pentti, juhendaja; Zadin, Veronika, juhendaja; Kyritsakis, Andreas, juhendaja; Reinsalu, Olavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Arstid ja teadlased on juba üle sajandi otsinud nn hõbekuuli – täpset lahendust, mis võimaldaks ravimeid toimetada täpselt sinna, kus neid vaja on. Aastate jooksul on välja pakutud mitmesuguseid ravimikandjaid, näiteks vesiikuleid ehk liposoome. Vesiikulid on kerajad mahutid, mis koosnevad fosfolipiidsest membraanist. Samasugustest fosfolipiididest on ehitatud ka meie kõigi rakumembraanid. Sünteetilisi vesiikuleid nimetataksegi liposoomideks. Need on osutunud väga kasulikuks nii ravimite kohaletoimetamisel kui ka teadusuuringutes. Liposoomide valmistamiseks on tohutult palju viise, alates kaootilisematest meetoditest kuni täpsemalt suunatud variantideni. Viimastel aastatel on populaarsust kogunud mikrovoolutus. Selle puhul pumbatakse vedelikke läbi mikrovoolutuse kiibi, milles on rida imeväikesi kanaleid ja ühenduskohti. Selliste tehnikate eeliseks on võimalus loodavate liposoomide omadusi täpselt ohjata, kuid alustamine võib olla üsna kallis. Selle lõputöö üks peamisi eesmärke on muuta liposoomide tootmine kättesaadavamaks, et soodustada edasisi uuringuid ravimite täppis manustamise vallas. Selleks hinnati kahte rõhupõhist süsteemi vedelike juhtimiseks ning kahte mikrovoolutusel põhinevat meetodit. Üks süsteem kasutas tavalist vaakumpumpa, kus katse läbiviija pidi käsitsi reguleerima vedelikumahutite kõrgust. Teine süsteem oli arvutijuhitav ja soodsa hinnaga piesoelektriline rõhuregulaator PEPC, mis töötati välja just selle töö raames, ning mida juhitakse spetsiaalselt selleks välja töötatud tarkvaraga PCS. Lisaks tutvustati töös liposoomide loendamise tarkvara LC ja pildianalüüsi programmi EasyFlow koos kolme standardiseeritud andmetöötlusahelaga. Need täiendavad teadlaste tööriistakasti liposoomide ja tilkade analüüsimisel. Kokkuvõtteks võib öelda, et töö tulemusena paranes mikrovoolutusel põhineva liposoomide tootmise kättesaadavus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Evolution and variability of yellow hypergiant stars
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-27) Kasikov, Anni; Kolka, Indrek, juhendaja; Aret, Anna, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Massiivsete tähtede elu on lühike, aga sündmusterohke. Nende tähetuuled, aine väljapursked ja supernoovaplahvatused mõjutavad oluliselt neid ümbritsevat keskkonda ja galaktika arengut. Oma elu jooksul läbivad massiivsed tähed erinevaid arengufaase. Mõned muutused võivad toimuda kosmilises ajaskaalas väga kiiresti – kõigest mõnekümne tuhande aastaga. Sellistes üleminekufaasides olevad tähed on väga haruldased, kuid nende uurimine võimaldab paremini mõsta tähtede evolutsiooni tervikuna. Doktoritöö keskmeks on kollased hüperhiidtähed. Need tähed on väga ebastabiilses arengufaasis, kus pulsatsioonid ja aine väljapursked põhjustavad olulist heledus- ja temperatuurimuutlikkust. Spektroskoopiliste ja fotomeetriliste vaatluste põhjal uurisime põhjalikult kahte Linnutee hüperhiidu: V509 Cas ja RW Cep. Pikaajaliste V509 Cas vaatluste põhjal selgus, et täht on kaugelearenenud kollane hüperhiid, mis on jõudnud ebatavaliselt stabiilsesse arengujärku. Samuti on tähe ümber moodustunud varasemalt väljapaisatud ainest kettalaadne struktuur. RW Cep võib olla alles kollase hüperhiiu arengujärgu alguses. Mõned aastad tagasi toimus tähel plahvatuslik aine väljapurse, mille käigus tema heledus järsult langes. Spektroskoopiline monitooring võimaldas meil uurida purske põhjustatud laiaulatuslikku muutust tähe atmosfääri kinemaatikas. Väljapaisatud aine on kogunenud kestana tähe umber. Uurisime ka laiemalt massiivsete kollaste tähtede populatsiooni Linnutees ja tuvastasime kuuluvused tähtede hajusparvedesse või OB assotsiatsioonidesse. Selle informatsiooni põhjal arvutasime varasemast täpsemalt tähtede kaugused ja heledused. Antud töö on esimene samm kollaste hüperhiidtähtede statistiliste populatsiooniuuringute suunas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Electrochemical characterization of structurally and chemically modified solid oxide cells operated in electrolysis mode
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-24) Kukk, Freddy; Nurk, Gunnar, juhendaja; Lust, Enn, juhendaja; Pylypko, Sergii, juhendaja; Skjøth-Rasmussen, Martin Skov, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Doktoritöö käigus uuriti tööstuslikel skaleeritavatel meetoditel loodud tahkeoksiidelementide tööd elektrolüüserina ja ka kütuseelemendi töörežiimis. Põhiliselt keskenduti vesinikelektroodi aktiivkihi rollile uuritavate tahkeoksiidelementide elektrokeemilises käitumises. Tahkeoksiidsete elektrolüüserite ja -kütuseelementide töö stabiilsust uuriti pikaajalistes elektrokeemilistes testides. Elektrokeemiliste testide järgselt hinnati muutusi mikrostruktuuris ja pinna elementkoostises. Kestvustestide käigus tuvastati potentsiaalsed degradatsioonimehhanismid, mis võivad ilmneda tahkeoksiidse elektrolüüseri ja -kütuseelemendi pikaajalises töös. Tahkeoksiidraku vesinikelektroodi aktiivkihi uuringuteks viidi aktiivkihti sisse mikrostruktuurseid muutusi ja modifitseeriti seda keemiliselt ning hinnati nende muudatuste mõju elektrokeemilistele parameetritele. Leiti, et tahkeoksiidse elektrolüüseri mikrostruktuur määrab selle optimaalsed tööparameetrid. Ilmnes, et raudoksiidi lisamine ei toonud muutust madalamatel temperatuuridel (<750 °C) kuid parandas märkimisväärselt elektrokeemilist aktiivsust kõrgematel temperatuuridel (>750 °C). Uuringu tulemused avavad uusi arenguteid tahkeoksiidse elektrolüüseri tehnoloogia edendamiseks ning täiendavad teadmisi elektrolüüsiprotsessist tahkeoksiidsetes elektrolüüsiseadmetes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
First order electroweak radiative corrections to the decay of the polarised W boson
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-23) Naeem, Maria; Groote, Stefan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Minu töö põhineb elektronõrga (EN) teoorial. Selle peamine omadus on elektromagnetilise ja nõrga jõu ühinemine. EW teooria sõnastas Glashow, Salam ja Weinberg (GSW) aastal 1967. Osakeste vastastikmõju vahendavad footonid ning W- ja Z-bosonid. Tuumas leidub nõrk vastastikmõju tuuma lagunemises. EW teooria on kaasaegses füüsikas oluline verstapost, mis selgitab nii osakeste vastastikmõju kui massi päritolu. Senised eksperimentaalsed uuringud EN interaktsiooni kohta näitavad täielik kooskõla GSW mudeliga, mis on Standardmudeli (SM) üks ehituskivi. Elementaarfüüsika SM edukaks kontrollimiseks kirjeldati tugevate ja elektrinõrkade vastasikmõjude koosmõjul ning selleks, et välja selgitada, kas selle mudeli laiendused on vajalikud või mitte, tuleb võrrelda osakeste tekke- ja lagunemisprotsesside ülitäpsed mõõtmised, mida viiakse läbi näiteks CERNi suur hadronite põrgutis, sama täpsusega teooriaennestustega. Teooriaprognooside täpsust ja olulisust saab parandada kahel viisil, nimelt võttes arvesse virtuaalsete osakeste vahetusi kõrgema järgu parandid häiritusteooria raames, mida nimetatakse kiirgusparanditeks, või võtta arvesse protsessis osalevate osakeste massid. Vaadates polarisatsiooni mõju protsessile esitlen polariseeritud W-bosoni lagunemise W⁺ (↑) → c + b̄ jaoks raskete kvarkide paariks esimest järku (NLO) EN kiirgusparandite nurkjaotust ja näitan massimõjude tähtsust tulemusele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The role of small peripheral local governments in farm innovation: land consolidation as a spatial planning instrument in Estonia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-21) Looga, Jaan; Ukrainski, Kadri, juhendaja; Friedrich, Peter Joachim, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kujutage ette tehast, kus masinad asuvad tosina erineva hoone vahel üle kogu linna. Pool päevast läheks ainult nende vahel liikumisele. Eesti põllumajandustootjad seisavad sarnase probleemi ees – nende maad on jaotatud kümnete väikeste, laiali pillatud tükkide vahele, mis on päritud 1990ndate maareformist. Ja see ruumiline pusle maksab käegakatsutavalt: killustunud maadega talud on vähem tootlikud ega investeeri tõenäolisemalt uude tehnoloogiasse. See on Tartu Ülikooli doktoritöö, mille kaitsmiseks valmistub Jaan Looga, keskne leid. Analüüsides sadu Eesti põllumajandusettevõtteid mitme aasta jooksul, leidis Looga, et talu maakasutuse struktuuri parandamine suurendab oluliselt tõenäosust, et põllumees uuendusi teeb: näiteks ostab uue masina, ehitab hoone. Tänu sellele saab ta kasutusele võtta nutikamad tootmise praktikad. See ei puuduta üksnes ettevõtjaid, vaid ka väikseid, ääremaadel asuvaid kohalikke omavalitsusi – valdu, mis katavad suure osa Eestist ja sarnastest postsotsialistlikest riikidest. Need vallad ei oma ülikoole ega uurimiskeskusi. Nad ei saa rakendada tavapäraseid innovatsioonipoliitika tööriistu. Kuid üks hoob neil on: ruumilise planeerimise pädevus. Nad saavad algatada maakorraldust. Doktoritöö väidab, et maakorraldus ei ole pelgalt sõnakõlks. See on tegelikult praktiline sekkumisvõimalus omavalitsustele. Ja mõju ulatub ka kaugemale: paremini korraldatud põllumajandusettevõtted toodavad rohkem, teenivad rohkem ja maksavad lõpuks rohkem kohalikke makse – millest rahastatakse paremaid koole ja teid. Doktoritöö avab ka ühe takistava teguri: Eesti on investeerinud tugevalt riiklikku teadus- ja arendustegevusse, kuid suunanud kõige vähem suutlikkuse arendamisse võrreldes kõigi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Tuleks tõsta võimekust ELi vahendeid põllumajanduse arendamiseks kasutada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Autonomous pervasive sensing for proactive environmental sustainability
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-17) Dar, Farooq Ayoub; Flores Macario, Huber Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Keskkonna jätkusuutlikkuse tagamine on tänapäeval üks olulisemaid ülemaailmseid ülesandeid, mis mõjutab nii looduslikke ökosüsteeme kui ka inimühiskonda tervikuna. Ressursside ületarbimine, saastamine, prügi kuhjumine ning elurikkuse vähenemine nõuavad viivitamatult tõhusate tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu, et toetada keskkonnaseiret ja ressursside säästlikumat kasutamist. See doktoritöö keskendub uue põlvkonna anduritehnoloogiate ja autonoomsete süsteemide integreerimisele keskkonnaseires. Töö peamine eesmärk on tutvustada ja arendada uusi meetodeid, mis võimaldavad reaalajas koguda, töödelda ja analüüsida ülima detailsusega keskkonnaandmeid, et täiustada keskkonnajuhtimist ningja toetada jätkusuutlikkust. Töös on välja töötatud kolm olulist süsteemi või kontseptsiooni. Esiteks: MIDAS -- uuenduslik kontaktivaba andurisüsteem erinevate esemete materjali määramiseks soojushajumise põhimõttel. Jälgides inimeste ja esemete vahelist soojusvahetust, suudab MIDAS iseloomustada igapäevaseid esemeid neid kahjustamata ja füüsiliselt puudutamata. Katsed on kinnitanud, et süsteem suudab täpselt tuvastada mitmesuguseid materjale, toimib erinevate kasutajate puhul ja suudab analüüsida mitut eset korraga. Seda tehnoloogiat on võimalik kasutada näiteks jäätmete sortimisel ja taaskasutuse tõhustamisel ning toetada seeläbi toodete keskkonnasäästlikku elutsüklit ja ressursside taaskasutust. Teiseks: LIZARD – autonoomne prügiseire- ja plastituvastussüsteem, mis ühendab termopildi ja valguspeegelduvuse andurid. LIZARD on loodud plastprügi (sh mikro- ja mesoosakeste) avastamiseks keskkonnas, keskendudes eelkõige traditsiooniliste meetoditega raskesti leitavatele väikestele osakestele. Süsteem töötab energiasäästlikult ning on hõlpsasti integreeritav maapealsete droonidega, võimaldades automaatset, ulatuslikku ja pidevat prügi kaardistamist ilma inimese sekkumiseta. See pakub uusi võimalusi prügisaaste varajaseks avastamiseks ja tõhusaks likvideerimiseks nii linnades kui ka loodusmaastikel, aidates võidelda plasti kuhjumise probleemiga. Kolmandaks: Micro-cloud ehk mikropilv – veealune hajusate arvutiarvutusvõrgustike (ingl fog computing) kontseptsioon, mis põhineb kommertskasutuseks mõeldud valmisseadmetel (COTS) ja võimaldab andmeid töödelda otse vee all või selle lähedal. See lahendus lubab teha reaalajas keerukaid analüüse otse andmete kogumiskohas – olgu selleks veealused sensorvõrgud, bioloogilise mitmekesisuse hindamine, veekvaliteedi seire või näiteks torustike turvalisuse jälgimine. MikropilvMicro-cloud on modulaarne, seda on hõlbus transportida (isegi droonide abil) ning see suurendab märkimisväärselt veealuste andmerakenduste töökindlust, skaleeritavust ja energiatõhusust. Selline lähenemine võimaldab laiendada seiret ka piirkondadesse, kus puudub püsiv sidevõrgustik või taristu (nt siseveekogud, süvameri), mis on oluline mitmekesiste keskkonnaprobleemide varajaseks avastamiseks. Kõigi kolme süsteemi töökindlust on katsetatud nii laboris kui ka reaalses keskkonnas ning tulemused näitavad võrreldes olemasolevate lahendustega märkimisväärselt suuremat täpsust, töökindlust ja energiatõhusust. Töös rõhutatakse ka keskkonnatehnoloogiate jätkusuutlikkust: süsteemide ülesehitus võimaldab vanade seadmete taaskasutust, vähendab elektroonikajäätmete teket ja optimeerib energiakasutust. Hajusarvutus- ja anduritehnoloogiate kombineerimine võimaldab luua terviklikke ökosüsteeme, milles andurid, servtöötlus, võrgud, pilvandmetöötlus ja kasutajarakendused (koondpaneelid, teavitussüsteemid) loovad andmevoo objektilt lõpplahenduseni. Kokkuvõttes pakub doktoritöö keskkonnaseireks uue põlvkonna digitaalse alusraamistiku, mis võimaldab kiiret andmetel põhinevat otsustamist ja terviklikku ülevaadet ökosüsteemist ning toetab tõhusat ja jätkusuutlikku keskkonnajuhtimist Eestis ja mujal maailmas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Voice, visibility, and viability: connecting parliamentary speech, media coverage, and electoral performance of MPs in Estonia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-15) Lupacheva, Tatiana; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Levinud arusaamad esindusdemokraatiast kujutavad seda delegeerimisahelana: kodanikud valivad esindajad, esindajad teevad oma tööd ning valijad premeerivad või karistavad neid vastavalt. Praktikas toimib see ahel aga harva nii sirgjooneliselt – enamik kodanikke tugineb oma esindajate kohta info saamiseks meediale, poliitikud omakorda kujundavad oma käitumist meediakajastuse pälvimise eesmärgil ning valijad hindavad nende tegevust selle filtreeritud pildi põhjal. Kuidas toimib demokraatlik vastutus sellises keskkonnas? See doktoritöö uurib teekonda parlamendikõnest meediakajastuse, sealt edasi valija käitumise ja lõpuks valimistulemusteni, käsitledes vastutust (accountability) mitmeetapilise ja vahendatud protsessina. Doktoritöö keskendub Eesti kui väikese parlamentaarse demokraatia juhtumile, ning tugineb ulatuslikele andmetele, mis hõlmavad täielikke riigikogu stenogramme, miljoneid uudiseid, valimistulemuste andmeid ning iga riigikogu liikme Vikipeedia lehe igapäevast külastusstatistikat kolme koosseisu lõikes (2011–2023). Rakendades arvutuslikku tekstianalüüsi, uuritakse doktoritöös kolme omavahel seotud küsimust: kas kõnestiil mõjutab riigikogu liikmete meediakajastust? Kas meediakajastus ajendab kodanikke riigikogu liikmete kohta lisateavet otsima? Kuidas kandub kõnestiil üle valimiseduks? Tulemused viitavad, et vastutus toimib, kuid ebavõrdselt. Poliitikud, kes räägivad rohkem, saavad rohkem kajastust, kuid oluline on ka stiil: negatiivne, keerukas ning enesele viitav või „meie“ stiili kasutav kõne pälvib rohkem ajakirjanduslikku tähelepanu. Meediakajastus, kui see tekib, toimib – kodanikud otsivad aktiivselt lisainfot riigikogu liikmete kohta, eriti juhul, kui kajastus on negatiivne või ideoloogiliselt üllatav. Lõpuks on ka see, kuidas riigikogu liikmed oma sõnavõttudes rõhutavad iseennast või laiemat rühma, seotud valimistulemustega. Siinkohal paljastuvad aga soopõhised erinevused selles, kuidas parteid ja valijaid riigikogu liikmeid hindavad. Kokkuvõttes on tee parlamenditööst valimistulemusteni filtreeritud uudisväärtuse kaudu, kujundatud soonormide poolt ning mõnele poliitikule kättesaadavam kui teistele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Does it feel right? Towards an affective perspective on metacognitive confidence
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-15) Voodla, Alan; Uusberg, Andero, juhendaja; Desender, Kobe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; KU Leuven. Faculty of psychology and educational sciences
Meie otsuseid saadab tavaliselt kindlustunne: näiteks tundub mõni otsus väga kindel, samas kui mõni teine võib tekitada ebakindlust. Varasemas uurimistöös on kindlust sageli käsitletud kui hinnangut sellele, kas meil on õigus. Kuid kindlusel on ka emotsionaalne aspekt ehk metakognitiivne afekt, mis viitab sellele, et otsuses kindel olla on tihti meeldiv tunne, samas kui ebakindlus võib olla pingeline ja ebameeldiv. Selles doktoritöös uurin, kas see tunne on pelgalt otsustusprotsessi tulemuse kõrvalnähtus või hoopis oluline signaal, mille abil me oma mõtlemist ja otsustamist jälgime ja suuname. Neljale uuringule toetuvas töös kasutan kindlustunde afektiivsete aspektide mõistmiseks otsustusülesandeid, kombineerides neid komputatsiooniliste mudelite ja aju neuraalsete sündmuspotentsiaalide (EEG) mõõtmisega. Uuringitest ilmnev üldpilt toetab afektiivset vaadet otsustuskindlusele: otsustamise käigus tekkivad tunded ei ole üksnes reaktsioon otsuse õigsusele, vaid signaalid, mis peegeldavad otsustusprotsessi edenemist ja aitavad seda reguleerida. Uuringust I selgus, et kindluse ja metakognitiivse afekti hinnangud sõltusid sarnaselt otsuse tõendite tugevusest, valiku õigsusest ning otsustaja ootusest. See viitab, et otsustuskindlus kuulub laiemasse metakognitiivsete tunnete klassi, mis annavad märku, kui hästi liigume otsustamisega seotud eesmärkide suunas. Uuringud II ja III pakuvad metakognitiivse afekti tekkimisele selgema mehhanismi – see tunne peegeldab seda, kui hästi otsustusprotsessi tegelik edenemine vastab ootustele ja eesmärgile. Kui edenemine on oodatust parem ja eesmärgiga kooskõlas, siis metakognitiivne afekt on positiivne ning kui edenemine on oodatust halvem või eesmärgiga vastuolus, siis negatiivne. Selle teooria põhjal tutvustan AffectDDM-i mudelit, mis kirjeldab, kuidas metakognitiivne afekt kujuneb otsuseni viiva tõendite kogunemise protsessi tulemusena. IV uuringus näitan, et levinud soorituse monitoorimise neuraalsed markerid seostuvad kindlusega ainult teatud tüüpi ülesande kontekstides, mistõttu ei saa ühte ajusignaali käsitleda otsese kindluse mõõdikuna. Kokkuvõttes toetab doktoritöö käsitlust, mille järgi otsustuskindlus on afektiivne tunne, mis aitab mõtlemist ja otsustamist monitoorida ja suunata.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
From data to fair decisions: on ensuring fairness in machine learning models
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-10) Sulaiman, Modar; Roy, Kallol, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Masinõppesüsteemid on märkamatult saanud paljude igapäevaste otsuste lahutamatuks osaks. Näiteks otsustatakse nende abil, keda kutsuda töövestlusele, milline laenutaotlus heaks kiita ja millist meditsiinilist järelravi soovitada. Need süsteemid suudavad töödelda tohutuid andmemahte ja teha otsuseid mahus, millega ükski inimene ei suudaks konkureerida. Sellise tõhususega kaasnevad siiski ka riskid: kui alusandmed peegeldavad levinud ühiskondlikke eelarvamusi, võivad nende abil loodud mudelid seada teatud isikuid või rühmi süstemaatiliselt ebasoodsamasse olukorda nende soo, vanuse või etnilise päritolu tõttu. Käesolev väitekiri esitab keerulise, ent otsekohese küsimuse: kuidas luua mudeleid, mis jäävad täpseks, kuid kohtlevad erinevaid rühmi õiglasemalt? Väitekiri läheneb sellele probleemile kolmest teineteist täiendavast vaatenurgast. Esiteks tutvustatakse meetodit The Fairness Stitch (õigluse kiht), mis sekkub sügavate närvivõrkude sisemistesse kihtidesse, selle asemel et piirduda üksnes lõpliku väljundkihi kohandamisega. Sellisel moel sisemist esitusviisi muutes on võimalik oluliselt vähendada varjatud kallutatust, säilitades samal ajal mõistliku ennustustäpsuse. Teiseks pakub töö välja rühmapõhise treenimisskeemi, mis määrab eri demograafiliste rühmade puhul vigadele erinevad karistused, julgustades mudelit toimima usaldusväärselt mitte ainult enamusrühmas, vaid ka rühmades, mis on andmetes tavaliselt alaesindatud või süsteemselt ebasoodsas olukorras. Kolmandaks arendatakse väitekirjas graafipõhist meetodit ebausaldusväärsete treeningsiltide tuvastamiseks ja parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu olukordadele, kus mõned rühmad on teistest rohkem mõjutatud suuremast müratasemest või enam kallutatutud märgistamisprotsessist. Koos näitavad need kolm uurimissuunda, et õiglus ei pea olema pelgalt tagantjärele lisatud kaalutlus. Sekkudes mudeli arhitektuuri, treeningueesmärki ja andmete kvaliteeti, on võimalik luua klassifitseerijaid, mis on rühmade lõikes tasakaalustatumad, kuid toimivad üldiselt siiski hästi. Saadud tulemused pakuvad praktilisi tööriistu ja disainipõhimõtteid organisatsioonidele, kes soovivad kasutada masinõpet vastutustundlikult suurt mõju omavate otsuste tegemisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Diameter two properties and almost square properties in Lipschitz-free spaces and spaces of Lipschitz functions
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-06) Kaasik, Jaan Kristjan; Haller, Rainis, juhendaja; Ostrak, Andre, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Diameeter-2 omadused ja peaaegu ruudu omadused kirjeldavad Banachi ruumi ühikkera kuju. Täpsemalt näitavad need omadused, kas kõik ühikkera teatud osahulgad on maksimaalse võimaliku diameetriga. Need omadused moodustavad Banachi ruumide geomeetria olulise uurimissuuna. Doktoritöös uuritakse diameeter-2 omadusi ja peaaegu ruudu omadusi Lipschitzi funktsiooniruumides ning nende loomulikes eelruumides, Lipschitzi-vabades ruumides. Töös tõestatakse, et Lipschitzi-vaba ruum üle liinkaugusega meetrilise ruumi on lokaalse peaaegu ruudu omadusega. Teisalt näidatakse, et ühelgi Lipschitzi-vabal ruumil ei saa olla peaaegu ruudu omadust. Lisaks konstrueeritakse lokaalse peaaegu ruudu omadusega Lipschitzi-vaba ruum, millel ei ole nõrka peaaegu ruudu omadust. Väitekirjas uuritakse ka diameeter-2 omadusi Lipschitzi funktsiooniruumides ja esitatakse neile uued meetrilised kirjeldused. Uute näidetega eristatakse Lipschitzi funktsiooniruumides kõik diameeter-2 omadused
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Advanced chromosomal testing tools for embryo quality and fetal health
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-27) Yaşar, Barış; Kurg, Ants, juhendaja; Org, Tõnis, juhendaja; Kere, Juha, juhendaja; Katayama, Shintaro, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Karolinska Institutet
Embrüo arengu esimene nädal on kriitiline periood, mil organismi kõige varasemad arengujuhised rakenduvad. Selle perioodi mõistmine võib aidata parandada inimeste viljatusravi. Käesolevas väitekirjas kasutati inimese mudelorganismina veist, et uurida olulisi geene, mida nimetatakse PRDL-klassi homeoboks geenideks ja mis on aktiivsed inimese embrüotes enne pesastumist emaka siseseinale ehk implantatsiooni. Väitekirjas esitatud esimene uuring kirjeldab seitsme veise PRDL-geeni struktuuri ja aktiivsust pesastumis-eelsetes embrüotes. Samuti tuvastati TPRX3 kui transkriptsioonifaktor, mis võib aktiveerida teisi geene. Teises uuringus kasutatati spetsiifilist RNA sekveneerimise meetodit ning tuvastati võimalikud tegurid, mis aktiveerivad embrüo enda genoomi. Teadmine, millised tegurid aktiveerivad embrüo genoomi arengu kõige varasemas etapis, on oluline reproduktiivtehnoloogiate parandamiseks. Väitekirja kolmas uuring keskendub teisele PRDL-klassi geenile, DUXC-le. Kuna DUXC-d peetakse genoomi aktivaatoriks, on selle üksikasjalik iseloomustamine vajalik selle protsessi mõistmiseks. Uuring kinnitas, et DUXC-geen on varajastes embrüotes aktiivne ning selle struktuur erineb varasemast teadaolevast. Samuti näidati, et DUXC genoomne struktuur on erinevate veisetõugude vahel sarnane. Lisaks on see sarnane oma inimese homoloogi DUX4 genoomse struktuuriga. Olulise leiuna näidati ka, et DUXC ekspressioon ei sõltu embrüo enda genoomi aktiivsusest. Viimane uuring käsitles keskkonnategurite mõju embrüo varajasele arengule. Meie tulemused näitasid, et veise embrüote kasvatamine 20% hapnikutasemel aeglustab embrüo genoomi aktiveerumist. Seetõttu kinnitati, et embrüote kasvatamine laboris madalama hapnikutasemega tingimustes, mis on sarnased emaka tingimustega, on optimaalne. Kokkuvõttes näitasid need uuringud, kuidas PRDL-geenid suunavad embrüo üleminekut emalt kaasa saadud arengu juhistelt embrüo enda genoomi juhistele ning annavad uusi teadmisi imetajate elu kõige varasematest etappidest
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
On the internal gauge theory analogy to the Cartan Khronon theory of gravity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-24) Gallagher, Ernest Michael Priidik; Koivisto, Tomi Sebastian, juhendaja; Marzola, Luca, juhendaja; Groote, Stefan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Gravitatsioon on geomeetria, aga tegelikult on seda kõik füüsika – ning mitte ainult geomeetria, vaid ka algebra, analüüs, matemaatika üldiselt, ja lõputu loovuse ja vaevanõudva töö väljendus. Üks valdkond, siiani veel teoreetiline, kuid märkimisväärse huviga, on ühendteooria loomine, mis võtaks kokku kõik interaktsioonid ühe raamistiku alla. Mis juhtub, kui läheneda sellele uue pilguga, tuginedes Cartani Kroononi gravitatsiooniteooriale ja kalibratsiooniteooria diferentsiaalgeomeetriale? E. M. P. Gallagheri doktoritöö käsitleb just neid ühendgeomeetrilisi momente, kuidas moodne Lorentzi kalibratsiooniteooria viia ühendteooriate raamistikku. Cartani Kroononi teooria (Zlosnik, Urban, Marzola, Koivisto) annab uue, kompaktsema, ja vahest fundamentaalsema aluse, kuidas aegruumi geomeetria peaks tekkima. Tituleeritud Kroononi-väli annab suuna, kuhu aeg peaks voolama, ning Lorentzi sümmeetria rikkumise tulemusena tekib lisaks ka tumeaine tolm. Kuidas aga tuua sisse ülejäänud mateeria ja interaktsioonid? On teada, et fundamentaalvastasmõjusid, st elektromagnetilist, nõrka ja tugevat vastasmõju kirjeldab kalibratsiooniteooria: peen matemaatika spetsiaalsetest objektidest, seostustest. Gravitatsiooni kalibratsiooniteoreetiline olemus on nüansirikkam, kuid Kroononi teoorias on ta selgelt sarnase kirjeldusega kui ülejäänud vastasmõjudki. Uus doktoritöö annab mitu lahendust, kuidas ühitada ülejäänud vastasmõjud Kroononiga, aja väljaga. Kogu tegevuse imelisus on aga just ühendfaasi olemuses. Milline peaks maailm välja nägema, kui gravitatsioon on eristamatu ülejäänud vastasmõjudest? Kaheldamatult eksootiline, kui kaugusmõõdu mõiste kaob. Samas aga ei ole töös jäetud kõrvale tehnilised nüansid dünaamikast, väljade duaalsusest, sümmeetriatest, nende rikkumisest ja jäävusseadustest. Tööd on veel palju teha: nüüd aga üks esimestest dissertatsioonidest Cartani Kroononist annab tugeva põhja, millest saavad edasised arendused lähtuda.

Sirvi

Viimati lisatud