2. Kaitsmiseks esitatud väitekirjad – Pre-Theses only

Permanent URI for this collection

https://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)

Browse

Now showing 1 - 12 of 12

The forms of memory: biosemiotic modelling of alloanimal episodic semiosis
(2024-09-12) Miyamoto Gómez, Oscar Salvador; Kull, Kalevi, juhendaja; Maran, Timo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kus sa olid ja mida tegid kolm päikeseloojangut tagasi? Millal sa viimati toidupoes käisid ja milliseid asju sa sealt ostsid? Millal ja kus sa viimati oma parima sõbraga kohtusid? Millal ja kus sa kõige tõenäolisemalt kõike ülalnimetatut uuesti teed? Kui suudad neile küsimustele vastata ilma kõrvalise abita, võib öelda, et sul on episoodiline mälu. See omapärane pikaajaline neurokognitiivne süsteem tugineb sinu võimele teadlikult uuesti läbi elada varasemaid isiklikke kogemusi ja ette näha võimalikke tulevikustsenaariume. Episoodiline mälu esineb ka loomadel, näiteks varestel, harakatel, tuvidel, rottidel, hiirtel, gorilladel, šimpansidel, orangutanidel, koertel, elevantidel, delfiinidel, kaheksajalgadel ja paljudel teistel. Käesolev doktoritöö selgitab, kuidas need loomaliigid, sarnaselt inimestele, on võimelised vastama mis-kus-millal küsimustele neile omasel viisil. Selle uurimistöö peamine järeldus on, et loomade episoodiline mälu sõltub tähendusloome protsessist, mida ma nimetan "episoodiliseks semioosiks". Läbi tõlgenduse ühendab see protsess vaimsed kujundid ja aegruumilised stsenaariumid. Teisisõnu, loomade episoodiline mälu annab tunnistust mälu struktuurist, mälu sisust ja mälu paindlikkusest. Termini episoodiline mälu võttis kasutusele episoodilise mälu teooria isaks peetud Kanada-Eesti eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving (1927–2023). Tulvingu ja tema kolleegide teedrajav töö selgitab, miks on olemas kaks erinevat pikaajalise mälusüsteemi vormi. Esimene neist on semantiline mälu, mis vastutab faktilise ja kontseptuaalse teabe talletamise eest. Teine on episoodiline mälu, mis vastutab elatud kogemuste ja nende aegruumilise konteksti mäletamise või rekonstrueerimise eest. Näiteks on sinu sünnikuupäeva ja -koha teadmine võimalik tänu semantilisele mälule, isegi kui sinu episoodilisel mälul puudub sellest autobiograafilisest sündmusest subjektiivne mälestus. Tänu oma episoodilisele mälule on sul omakorda võimalik eredalt meenutada esimest korda, kui sa keskkoolis uue sõbraga kohtusid, isegi kui sinu semantiline mälu selle sündmuse täpset kuupäeva ja kohta ei tea. Episoodilise mäluga loomadel on ka semantiline mälu. Kuigi loomade semantiline teadmine ei väljendu verbaalselt, saab seda väljendada läbi käitumise. Doktoritöö selgitas ka episoodilise mälu vastastikust sõltuvust semantilisest mälust ja teistest loomariigis esinevatest mäluvormidest. Doktoritöö uuris episoodilist mälu biosemiootilisest vaatenurgast, selgitades, kuidas episoodilise mäluga loomad tajuvad ja muudavad oma ökosüsteemi tähendusrikkaks maailmaks. Kasutades etoloogilisi tõendeid, koostasin ma nende meeltest, harjumustest ja tegevustest biosemiootilised "kaardid" või "mudelid". Nende mudelite eesmärk oli vastata neljale põhiküsimusele. (1) Kas väljaspool inimese episoodilist mälu on episoodilisi nähtusi? (2) Milline seos on semioosi ja elatud kogemuste vahel loomade episoodilises mälus? (3) Kas biosemiootilist fenomenoloogiat tuleks praktiseerida puhta teooriana või on see rakendatav ka loomade episoodilise mälu eksperimentaalsete uuringute puhul? (4) Kuidas saab biosemiootika aidata kaasa fenomenoloogia mõistmisele loomade episoodilises mälus? Dissertatsiooni järeldused võib jagada neljaks ideeks. (1) Episoodilise mälu olemust ei saa kindlaks teha uurides ainult inimesi, eriti kui arvestada episoodilise mälu mitmeliigilist konteksti (2) Loomade episoodilise mälu kõige olulisem omadus ei ole see, et tal "puudub" midagi inimlikku (nt keel), vaid asjaolu, et loomade episoodilise mälu kaudu on võimalik inimese episoodilise mälu tõelise semiootilise olemuse mõistmine ja võrdlemine. Inimese episoodiline mälu ei ole ei astmelt ega olemuselt "kõrgem". (3) Inimese episoodilise mälu areng on ainulaadne, nagu on seda ka loomade episoodilise mälu liigispetsiifilised omadused. See tähendab, et need erinevad teineteisest ainult mõne aspekti või võimekuse poolest. (4) Inimese episoodilise mälu ja loomade episoodilise mälu ontoloogilist eristamist ei tohiks taandada millekski "vaimseks" (nt mentaalne ajarännak). Episoodilise mälu "tõelist olemust" ei mõisteta mitte siis, kui me looma sellest "välja ajame" või "eemaldame" (nt instinktid), vaid siis, kui tunneme ära inimeste loomupärase loomalikkuse. Just sel viisil saame minna kaugemale inimeste episoodilise mälu psühholoogilistest ja looma episoodilise mälu käitumuslikest selgitustest. Biosemiootiline arusaam episoodilisest mälust on loomaühiskondade antropogeensete mõjude keskel ülioluline. Kultuurilised harjumused, jagatud teadmised ja arbitraarsed koodid on omadused, mis sõltuvad keerukatest mäluvormidest, mis ei ole geneetiliselt päritud, vaid elu jooksul õpitud. Sellest tulenevalt on biosemiootika kohustus näha loomi mitte kui ellu jäävaid organisme, vaid mõistusega olendeid, kes omavad elusid.
Wolves as signs of McDonaldization in Northern Manitoba
(2024-09-12) Creighton, Andrew Mark; Mäekivi, Nelly, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Antud doktoritöös uurin huntide kasutamist turismimajanduse esindamisel ja brändimisel Thompsoni linnas, mis on väike omavalitsusüksus Kanada Manitoba provintsi põhjapiirkonnas. Töös tuginen zoosemiootilisele ja sotsioloogilisele teooriale, et uurida, kuidas hunte meedias esindatakse ja võrreldakse seda nende tegeliku agentsuse ja kehaehitusega ning kuidas selliseid kujutisi kasutatakse majandusarengu edendamiseks ja toetamiseks. Keskendun eriti sellele, kuidas inimeste, huntide ja teiste loomade vaheliste suhetega seotud tundeid ja emotsioone kasutatakse selleks, et kogukondlikkuse tunnet suunata tarbekaupadele, teenustele ja institutsioonidele. Sellist võtet kasutatakse selleks, et kaupu, teenuseid ja institutsioone brändida või “lummata”, nagu George Ritzer seda protsessi nimetab. Uurin seda nähtust esmalt teoreetilise raamistiku loomise kaudu, mis arvestab seda brändimist ja arengut, samuti kogukonna emotsioone ja loomade kogemusi. Seejärel kasutan loodud teooriat 50 teemakohase ajaleheartikli analüüsimiseks ja uurimise suunamiseks. Leian, et emotsioone huntide suhtes ja suhteid nende loomadega püüti kasutada turismimajanduse arendamise brändimiseks, kuid see on osutunud keeruliseks kohalike teadmiste tõttu huntidest ja huntide sobimatuse tõttu turismimajandusse.
Systems-level characterisation and improvement of Clostridium autoethanogenum metabolism
(2024-09-12) Ingelman, Henri; Valgepea, Kaspar, juhendaja; De Lima, Lorena Azevedo, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Atsetogeensete bakterite uurimine on pälvinud kasvavat tähelepanu nende võime tõttu muundada kasvuhoonegaase väärtuslikeks produktideks läbi gaasfermentatsiooni. Tehnoloogial võib olla oluline roll kliimamuutuste ja jäätmekäitluse probleemide leevendamisel kuid globaalsel rakendusel seisavad ees väljakutsed. Esiteks on arusaam atsetogeenide metabolismist piiratud ning genotüüp-fenotüüp suhted on lõpuni mõistmata. Lisaks on geneetiline inseneerimine võrreldes mudelorganismidega algusjärgus, mida raskendab fakt, et enamike geenide funktsioonid on teadmata või ebaselged. Doktoritöö keskendus nende väljakutsete lahendamisele, ühendades gaasfermentatsiooni süsteemibioloogia, adaptiivse laboratoorse evolutsiooni (ALE) ja geneetilise inseneerimisega. Eesmärk oli uurida kasvuerikiirusest sõltuvat metabolismi ning kasutada ALE-i et, omandada täiustatud omadustega C. autoethanogenum tüvesid. Lisaks oli eesmärgiks parendada genotüüp-fenotüüp seoste mõistmist. Töö sisaldab kvantitatiivseid andmeid kasvuerikiiruse mõjust atsetogeenide metabolismile ja gaasfermentatsiooni protsessile. Antud tulemused näitavad, et C. autoethanogenumi kiirendatud kasv suurendab tööstuslikult oluliste ühendite tootlikkust ning edendavad arusaamist atsetogeenide transkriptsioonilisest regulatsioonist. Lisaks järeldab doktoritöö, et ALE-i abil on võimalik saada tüvesid, mis omavad oluliselt parenenud kasvuerikiirust, suudavad kasvada minimaalsöötmel ning näitavad head võimekust autotroofsetes läbivoolukultuurides. Muuhulgas uuriti ALE jooksul tekkinud kolme mutatsiooni mõju, konstrueerides kolm metsiktüvel põhinevat tüve ja iseloomustati neid pudeli- ning läbivoolukultuurides. Tulemused näitavad, et ALE-st tuletatud geneetiline inseneerimine saab anda oluliselt parendatud omadustega C. autoethanogenum tüved. Lisaks tuvastati konvergentse evolutsiooni olemasolu ning mitmeid uusi geneetilise inseneerimise sihtmärke, et luua parendatud omadustega rakuvabrikuid.
Rethinking intralingual translation and exploring its interface with censorship, manipulation, and controversy
(2024-09-09) Moreno Tovar, Manuel; Doorslaer, Luc van, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tõlkimine ei pea tingimata hõlmama kahte keelt (keeltevaheline tõlge), see võib toimuda ka ühe keele sees (keelesisene tõlge). Doktoritöö keskendub keelesisesele tõlkimisele, arvestades asjaolu, et otsus, mida loetakse „keeleks“, on paljuski sotsiaalpoliitiline. Tõlketeaduses on püütud laiendada meie arusaamist tõlkimisest ning mõned teadlased on määratlenud erinevaid keelesisese tõlke liike. Tüpoloogiaid uuendatakse pidevalt ja need muutuvad üha keerulisemaks, mis tõstatab küsimuse, kas need saavad olla täielikult kirjeldavad. Oluline küsimus puudutab ka keelesisese tõlke ideoloogilist olemust: millise manipulatsiooniga on tegemist, kui lähteteksti lühendatakse või ’pakendatakse ümber’ teise sihtrühma jaoks? Siinkohal näib, et keelesisene tõlge on juba iseenesest vastuoluline: kas on vaja teha Briti romaanist Ameerika versioon? Kas klassikalist kirjandust peaks tõlkima tänapäevasesse või lihtsasse keelde? Doktoritöös mõtestatakse keelesisene tõlge ümber, kirjeldades seda kui häguste piiridega mõistet. See tähendab, et keelesisese tõlke liigid ja nende loomist mõjutavad tegurid kattuvad sageli. Lisaks uurib see töö vastuoluliste tegurite analüüsi kaudu tsensuuri ja ideoloogilise manipuleerimise rolli keelesiseses tõlkimises. Kuigi käsitlen mitmeid keelesisese tõlke vorme, on minu peamine uurimisobjekt spetsiaalselt keeleõppijatele kirjutatud raamatud. Minu analüüsid, mis hõlmavad tekste ja neid ümbritsevaid elemente, võimaldavad mul kirjeldada neid raamatuid kui kompleksseid teoseid, mis mõnikord eiravad tsensuuriga seotud ootusi. Kuigi vastuolulised aspektid (näiteks seoses soo või seksuaalsusega) kipuvad olema manipuleeritud, ei ole manipulatsioonide taga peituvad motiivid sugugi üheselt selged.
Groundwater and surface water interactions in peatlands: hydrogeological insights from Estonian mires
(2024-09-09) Paat, Raul; Jõeleht, Argo, juhendaja; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Sood on tähtsad ökosüsteemid meie maastikes. Nad on olulised elukohad taime- ja loomaliikidele ning ühtlasi ka suured pinnase süsinikuhoidlad ja maastike veerežiimi reguleerijad. Nende pindala on nii maailmas, kui ka Eestis, eelneva sajandi jooksul palju vähenenud, ennekõike kuivenduse mõjude tõttu. Põllumajanduslikud-, metsanduslikud- ja turbakaevandamise kuivendusmõjud on hästi teada ning uuritud. Vähem on teada sellest, kuidas mõjutab turba all olevate põhjaveekihtide kuivendamine veetasemeid soodes nende peal. Käesolev doktoritöö loob selgust turba-aluste veekihtide kuivendamise mõjudest Selisoo näitel, mis asub Kirde-Eestis, vahetult töötava põlevkivi allmaakaevanduse kõrval. Veetasemete seire kaudu kinnitatakse, et põlevkivi kaevandamisest tingitud veetasemete alanmine põhjaveekihtides mõjutab ka raba veerežiimi, eriti just äärealadel, kus turbalasund on õhukesem. Sellest tulenevalt uuritakse põhjalikumalt turba füüsikalisi omadusi ja veejuhtivusi ka teistes Kirde-Eesti soodes. Nähtavate seoste põhjal pakutakse välja kaks statistilist mudelit, millega ennustada veejuhtivust teiste mõõdetavate turba omaduste kaudu. Lisaks pakutakse doktoritöös välja meetod, millega uurida turba vertikaalset veejuhtivust. Käsitletud metoodikat pole varasemalt turba puhul kasutatud, kuid esitletud tulemused näitavad, et välja pakutud võtetega on võimalik turba vertikaalset veejuhtivust hinnata. Doktoritöös saadud andmed ja välja pakutud meetod ning mudelid on olulised, saamaks laialdasemat ning detailsemat ülevaadet piirkonna soode hüdroloogiast. Kõik see on vajalik koostamaks täpsemaid hüdroloogilisi- ja hüdrogeoloogilisi mudeleid, et hinnata turba-aluste veekihtide kuivendamise mõjusid soodele.
The gut microbiome at the interface of human health and disease
(2024-09-09) Krigul, Kertu Liis; Org, Elin, juhendaja; Org, Tõnis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kiiresti kasvav teaduslike ja populaarteaduslike artiklite, kliiniliste uuringute ja turul müüdavate mikrobioomi toodete hulk vihjab, et huvi meie kehas esinevate mikroobide vastu on suurenenud nii teadlaskonnas kui ka ühiskonnas laiemalt. Siiski on valdkond peamiselt veel vaatlusuuringute keskne, üritades kirjeldada üldiseid muutusi ja mustreid. Ühelt poolt üritame aru saada, kuidas erinevad keskkonnafaktorid ja elustiilivalikud mõjutavad meie mikrobioomi. Teisalt soovime aga mõista, kuidas mikrobioom mõjutab meie keha toimimist. Samuti uurivad mikrobioomi valdkonna teadlased võimalusi ja kaardistavad takistusi, kuidas mikrobioomi kasutada haiguste diagnoosimiseks ja ennetuseks. Käesolev doktoritöö nendest küsimustest lähtuski. Esiteks leidsime, et peitvere testi proovid, mida kasutatakse Eestis jämesoolevähi sõeluuringutes, on sobilikud ka mikrobioomi uuringuteks. See võib tulevikus lihtsustada populatsioonipõhist proovide kogumist ning viia läbi mikrobioomitestidega täiendatud sõeluuringuid. Teiseks näitasime, et biopangal põhinevad mikrobioomi kohordid, nagu doktoritöös esitletud Eestlaste Mikrobioomi Projekt Eesti geenivaramus, on väärtuslikud uute mikrobioomi mõjutavate tunnuste avastamiseks. Näiteks leidsime, et korduv antibiootikumide ja antidepressantide kasutamine viimase 10-aasta jooksul on oluliselt seotud muutustega mikrobioomis, isegi kui viimasel ajal pole ravimit tarvitatud. Kasutades inimene-hiir mikrobioota ülekannet näitasime, et inimeste korduv antibiootikumide kasutamine viib soolestiku limaskesta toimimise häirumiseni hiirtes, isegi kui doonorid polnud poole aasta jooksul antibiootikume tarbinud. Kuigi mikrobioomiga on veel palju avastamist ja valdkond vajab standardiseerimist, on selles doktoritöös esitatud teadustööd juba selgeks märgiks, et mikrobioomi uurimine on kasulik ka inimtervise mõistmisel. Aina enam saame aru, et paljud ravimid lisaks antibiootikumidele mõjutavad pikaaegselt meie mikrobioomi kooslust ja seeläbi tervist. Käesoleva doktoritöö tulemused koos teiste avaldatud teadustöödega annavad ravimite määramisel alust printsiibile “nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik”, kuna pikaaegsed mõjud vajavad veel uurimist.
Novel high-performance biomass-based polymers
(2024-09-05) Laanesoo, Siim; Vares, Lauri, juhendaja; Jannasch, Patric, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Energia ja plastikute tootmisel kasutatakse praegusel hetkel põhiliselt fosiilset päritolu toorainet. Küll aga pole mittetaastuvate ressursside kulutamine pikemas plaanis jätkusuutlik ning vajalik oleks leida alternatiive taastuvatest loodusressurssidest. Näiteks plastikute tootmisel kasutatakse vaid kuni 2% biobaseeruvat toorainet, samal ajal kui nende tootmismahud aina kasvavad. Selle parandamiseks käib vilgas uurimistöö, leidmaks piisavalt heade omadustega alternatiive, mis suudaksid fossiilpäritolu plastikutega võimalikult hästi konkureerida. Näiteks kipuvad biobaseeruvad polümeerid olema kõrgematel temperatuuridel liialt pehmed paljude rakenduste jaoks. Käesolev töö keskendub termoplastsete polümeeride väljatöötamisele, kasutades peamiselt biobaseeruvat isosorbiidi, mis on kommertsiaalselt toodetav jäiga struktuuriga mitmekesine diool. Töö käigus lisati ühele isosorbiidi hüdroksüülrühmale polümeriseeruv metakrülaadi funktsionaalrühm ja teisele erinevaid loodusest pärit struktuurifragmente. Saadud monomeerid polümeriseeriti ning testiti nende omadusi erinevate meetoditega. Tulemusena saadi rida väga erinevate omadustega termoplastseid polümeere, mida saab kuumutades töödelda. Klaasistumistemperatuurid (kus polümeerid pehmenevad) sõltusid polümeeri kõrvalahelatest ja jäid vahemikku Tg 46–168 °C, mis on biobaseeruvate polümeeride kontekstis äärmiselt konkurentsivõimeline. Lisaks käitusid lineaarsete pikkade kõrvalahelatega (alates C14 pikkusega) polümeerid vedelkristallsetena, mis on äärmiselt haruldane biobaseeruvate polümeeride hulgas. Kokkuvõtvalt võiksid need polümeerid pakkuda asendust fossiilpäritolu polümeeridele erinevate plastikute koostises.
Applicability of digital photography in monitoring changes of leaf inclination and foliage clumping with time
(2024-09-02) Adamson, Kairi; Pisek, Jan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Valgusel on ülioluline roll puuvõrade arengus, mõjutades fotosünteesi intensiivsust, taimede kasvu ja ökosüsteemi primaarproduktsiooni. Puulehtede kaldenurgad ja klasteriseerumisindeks on kaks olulist parameetrit, mis määravad, mil määral valgus võra sisemusse pääseb. Esimene neist kirjeldab, milliste nurkade all lehed kasvavad, ja teine, kui tihedalt on lehed grupeerunud võrseteks, oksteks ja muudeks struktuurideks. Ehkki mõlemad parameetrid on taimkatte produktiivsuse ja kiirguslevi modelleerimiseks hädavajalikud, on neid andmete kogumise suure keerukuse tõttu mudelites sageli käsitletud konstantidena või hoopis eiratud. Käesolevas doktoritöös kasutati lehenurkade mõõtmiseks lihtsat digifotodel põhinevat meetodit. Pärast meetodi usaldusväärsuse tõestamist rakendati seda, et uurida erinevate puuliikide lehenurki kogu kasvuperioodi vältel. Selgus, et lehenurgad varieeruvad suurel määral sõltuvalt puuliigist, lehtede kõrgusest võras, kasvuperioodi etapist ja valguse kättesaadavusest. Erinevate klasteriseerumisindeksi mõõtmismeetodite võrdlus näitas, et digifotograafia on sobivaim viis andmete kogumiseks ka klasteriseerumise arvutamisel. Töö käigus koguti kokku kõige mahukam hetkel saadaolev lehenurkade andmestik ning tehti see laiemale kogukonnale avalikult kättesaadavaks. Ühtlasi näidati, et kliimamuutustega kaasnev kõrgem süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ei mõjuta lehenurkasid ega klasteriseerumisindeksit, tänu millele jäävad kogutud andmed rakendatavaks ka edaspidi.
Phenomenological implications of Standard Model extensions
(2024-08-26) Müürsepp, Kristjan; Marzola, Luca, juhendaja; Raidal, Martti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Osakestefüüsika Standardmudel (SM) on tänini kõige täpsem kirjeldus elementaarosakeste omadustele ja vastastikmõjudele. Sellegipoolest hõlmab SM lahendamata küsimusi, mis vihjavad SM-välise füüsika võimalusele. Doktoritöös uurime võimalikke SM edasiarendusi, mis võimaldavad SM-i välise füüsika ilminguid täpsemalt vaadelda. Lisades SM osakestele uue footoni ja kvargid (SM-i footoni ja kvarkide tumedad partnerid) on võimalik seletada kvarkide masside mitme suurusjärgulisi erinevusi, vaakumi stabiilsust ja seletada kvarkidest koosnevate mesonite lagunemisprotsesse. Nii saame paremini mõista kvarkide ja neist koosnevate osakeste omadusi ning ühtlasi teha ennustusi tulevikueksperimentide jaoks. Vaakumistabiilsus on oluline, kuna Higgsi vaakum määrab meile teadaolevate elementaarosakeste massid, ning ebastabiilse vaakumi korral muutuksid Universumi omadused drastiliselt. Uued kvargid võivad endas hõlmata ka sobivat tumeaine kandidaati. Teiseks, vaatlesime kooskõlalise spinn-3/2 teooriaid. Kõikidel elementaarosakestel on sisemine pöörlemismoment, mida kutsutakse spinniks. Kuigi SM osakeste puhul on kõrgeim vaadeldud spinn võrdne ühega, on võimalik, et SM edasiarendused kätkevad endas ka kõrgema spinniga osakesi, näiteks tumeaine kandidaadina. Kõrgema spinni teooriad on keerulised, mistõttu võib ebakooskõlalise teooria puhul esineda põhjus-tagajärg seose rikkumine. Doktoritöös uurisime teooriat, mis võimaldab antud probleemi vältida tänu teistsugusele matemaatilisele lähenemisele. Rakendasime seda teooriat, et arvutada spinn-3/2 osakeste kaudne mõju müüoni anomaalsele magnetmomendile. Müüon on elektroni raskem sugulane, ja selle anomaalne magnetmoment kirjeldab müüoni vastastikmõju magnetväljaga kvantparandite tõttu. Kuigi meie teooria ei võimaldanud eksperimentaalselt vaadeldud magnetmomendi erinevust SM-ist seletada, leidsime, et see ei ole eksperimendi poolt välistatud, ning esitasime konkreetse näite kõrgema spinni teooria praktilisest kasutusest kvantparandite kasutamiseks
Effect of acute heat exposure and heat acclimation on arterial stiffness, oxidative stress and inflammation in healthy young men
(2024-08-21) Kaldur, Triin; Unt, Eve, juhendaja; Kals, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Kuum keskkond on oluline tegur, mis tõstab südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski taset ja suremust. Tugev kehaline koormus kõrge temperatuuriga keskkonnas koormab inimese füsioloogilisi süsteeme, vähendab vastupidavuslikku töövõimet ning suurendab kuumarabanduse riski. Aklimatiseerumisel kuumas keskkonnas käivituvad organismis mitmed füsioloogilised kohanemisprotsessid, mille tulemusena kuumastressi taluvus paraneb, terviseriski tase väheneb ja vastupidavuslik töövõime suureneb. Seetõttu on aklimatiseerumisel oluline roll nii spordis kui ka militaarses sfääris. Arterite jäikuse suurenemine on üks indikaatoreid, mis annab varakult märku kardiovaskulaarse süsteemi talitluse häirumisest. Arterite jäikus iseloomustab arterite laienemisvõimet vererõhu mõjul ja see peegeldab kardiovaskulaarse süsteemi seisundit ning selle süsteemi kohanemist erinevate keskkondlike teguritega. Tugevad kehalised koormused kõrge temperatuuriga keskkonnas võivad suurendada arterite jäikust seoses põletikuliste protsesside intensiivsuse ja oksüdatiivse stressi taseme tõusuga. Seni on väga vähe uuringuid, mis käsitleksid akuutse kuumastressi ja kuumas keskkonnas aklimatiseerumise mõju arterite jäikusele ning oksüdatiivse stressi ja põletiku markeritele. Käesolev doktoritöö näitab, et akuutne passiivne kuumastress suurendab arterite jäikust ja tõstab põletikumarkeri IL-6 taset, kuid ei mõjuta oksüdatiivse stressi markereid noortel meestel. Seevastu 10-päevasel aklimatiseerumisel kõrge temperatuuriga keskkonnas on arterite jäikust vähendav efekt. Aklimatiseerumisel olulisi seoseid arterite jäikuse muutuse ulatuse, treenituse taseme ja vastupidavusliku töövõime paranemise vahel ei esine. 10-päevane aklimatiseerumine kutsub esile soodsaid muutusi oksüdatiivse stressi ja põletikumarkerite tasemes suutlikkuseni sooritatud vastupidavustööl kuumas keskkonnas. Antud doktoritöö tulemused aitavad paremini mõista aklimatiseerumise tähtsust kardiovaskulaarse riski vähendamisel raskel kehalisel tööl kõrge temperatuuriga kuumas keskkonnas.
Multiple approaches to learners’ success and factors affecting it in computer programming MOOCs
(2024-07-11) Rõõm, Marili; Luik, Piret, juhendaja; Lepp, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tehnoloogia areng nõuab inimestelt uusi teadmisi ja oskuseid ning üheks oskuseks, mida praegusel ajal vajatakse, on programmeerimine. Üheks võimaluseks uute oskuste, sh programmeerimise, õppimise alustamiseks on vaba juurdepääsuga e-kursused (ingl massive open online course, MOOC). Probleemiks on aga see, et suurem osa MOOCidel osalejatest ei ole edukad. Õppijate edu saab vaadata erinevalt ning selles lõputöös oli üheks edu käsitluseks kursuse lõpetamine ning teiseks see, kas õppijad teevad kursusel nii palju või enam, kui nad on kavatsenud teha. Selle lõputöö eesmärk oli välja selgitada, millised tegurid ja kuidas need mõjutavad õppijate edu programmeerimise MOOCidel. Kavatsustest lähtuv edu ja edu mõjutavad tegurid on teaduskirjanduses alauuritud valdkond. Selles lõputöös valiti edu mõjutavateks teguriteks ootuste-väärtuste motivatsiooniteooria põhjal õppijate taustategurid, motivatsioon, kaasatus (ingl engagement), aja ja MOOCi tegevuste kasutamine ning sooritus (ingl performance). Tulemuste kohaselt oli väljalangejate arv suurim MOOCide alguses ja kursuse lõpupoole enne projekti. Kursuse lõpetamist mõjutasid aja ja kursuse tegevuste kasutamine ning sooritus. Kavatsustest lähtuvat edu mõjutasid õppijate haridustase, eelnev kogemus kursuse teema ning veebipõhise õppega, kursuselt saadava tunnistuse kasulikkus (motivatsioon) ning õppematerjalides olevate lisamaterjalide kasutamine (kaasatus). Selle lõputöö ja varasema kirjanduse tulemustest koostati mudel, mis sisaldas kahte õppijate edu lähenemist ning neid mõjutavaid tegureid. See uurimus laiendab õppijate edu käsitlust teaduskirjanduses, eriti õppijate kavatsustel põhineva edu osas. Tulemused on kasulikud MOOCide korraldajatele, et mõista paremini kursusel osalejate käitumist ja toetusvajadust nende edu taustal ning anda sisendit selleks, et MOOCe kuluefektiivsemaks muuta.
Микроистория сообщества формалистов: Кабинет современной литературы при ГИИИ (1927–1930)
(2024-07-09) Отяковский, Валерий; Лейбов, Роман, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö on pühendatud ühele lokaalsele teemale formalismi ajaloost, nimelt Riikliku Kunstide Ajaloo Instituudi Kaasaegse Kirjanduse Kabineti tegevusele. See asutati 1927. aastal, kui formalistide institutsionaalsed võimalused olid haripunktis, ja eksisteeris kuni Instituudi lüüasaamiseni 1930. aastal. Kabineti ilmumist seostatakse Juri Tõnjanovi ja Boriss Eihenbaumi katsega korraldada Leningradis aktuaalse proosa ja luule uurimise keskus – Kaasaegse Kirjanduse Komitee. Komitee tegevuse raames toimusid kohtumised kirjanikega, arutati uudisteoseid ja töötati välja teoreetilisi paradigmasid, mis võiksid seda materjali ajaloolisest ja kirjanduslikust vaatenurgast lahti mõtestada. Järk-järgult moodustus aktuaalse kirjanduse arhiiv, mis kasvas kiiresti ja kujunes iseseisvaks institutsiooniks, Kaasaegse Kirjanduse Kabinetiks. Kabinett saavutas kiiresti iseseisvuse ning selle töötajad, filoloog Konstantin Šimkevitš ja kriitik, instituudi üliõpilane Juri Pertsovitš, alustasid aktiivset kogumis- ja uurimistegevust, mille eesmärk oli moodustada materjalide korpus vene modernismi ajaloost, alates sümbolist Dmitri Merežkovskist ja lõpetades avangardist Aleksandr Vvedenskiga. Selle institutsiooni tööd vaadeldakse korraga mitmel tasandil – läbi institutsionaalse optika, stalinismi sotsiaalse ajaloo kontekstis ja läbi teooria ajaloo prisma, mis võimaldab tuvastada asutuse positsiooni 1920. aastate teaduses, hariduses ja kirjanduses.

Browse

Recent Submissions