2. Kaitsmiseks esitatud väitekirjad – Pre-Theses only

Permanent URI for this collection

Vaata ka

Doktoriõppe eeskiri Tartu Ülikoolis

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)


Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 12 of 12
  • Item
    Influencing personal financial decisions with information provision
    (2024-06-10) Pulk, Kristjan; Vadi, Maaja, juhendaja; Aidla, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
    Inimesed teevad tihtipeale finantsotsuseid ilma neid selgelt läbi kaalumata. Eesti näitel on Eurostati 2021. aasta andmete kohaselt töötavate pensioniealiste inimeste osakaal Euroopas kõrgeim (32,5%), keskmine Eesti pension asendab 34% eelnevast sissetulekust. Seega pole oluline osa Eesti elanikkonnast pensioniks ettevalmistunud. Samuti on suur osa (22%) mitte-pankadest laenupakkujate laenudest viivises, andes märku, et paljud krediidiotsused ei ole hoolikalt kaalutud. Finantsotsustel on aga märkimisväärne mõju inimeste heaolule ning vaimsele tervisele. Lühinägelikkus raha kasutamise osas ka riigile koormav. Näiteks kui inimesed loodavad riigi toele pensionieas, suurendab see riigi sotsiaalkindlustuse eelarve vajadust, mida rahaliselt iseseisvama populatsiooni puhul poleks vaja. Seega on oluline käsitleda kuidas aidata inimestel enda rahaliste otsustega paremini toime tulla, ehk kuidas finantskäitumist suunata. Doktoritöö eesmärk on pakkuda põhjalikku arusaama informatsiooni pakkumise mõjust eraisikute finantsotsustele. Eesmärgi täitmiseks käsitletakse kolme autori poolt publitseeritud teadustööd. Doktoritöö tulemusena leitakse, et riigi kontekstil on oluline roll eraisikute finantsotsustes, kuid seos finantskirjaoskuse ja finantskäitumise vahel on ebaselge. Finantskirjaoskus ei selgita laenukäitumist piisaval määral, kuid informatsiooni pakkumine võib oluliselt mõjutada krediidiga ostmise kavatsust. Samas on mõjude avaldumine mitmekesine ning ei pruugi alati avalduda. Seega peaksid sõnumid olema klientide osas segmenteeritud ning personaliseeritud. Doktoritöö panustab kirjandusse andes parema arusaamise sellest, miks inimesed ei pruugi käituda vastavalt oma teadmistele finantskäitumise kontekstis. Töö tulemusena esitatakse neli olulist ettepanekut finantskäitumise suunamiseks, sealhulgas vastutustundliku laenamise tagamiseks ning investeerimistegevuste soodustamiseks.
  • Item
    Electron-phonon interactions in local degenerate electronic states in solids
    (2024-06-06) Pae, Kaja; Hizhnyakov, Vladimir, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Elektronide interaktsioon kristallvõre võnkumistega ehk elektron-foononinteraktsioon määrab tahke keha paljud füüsikalised omadused. Doktoritöö keskendub kristallide lisanditsentritele, kus kaks ergastatud ja sama energiaga elektronolekut (nn kõdunud olekut) on interaktsioonis kahekordselt kõdunud (võrdse energiaga) lokaalse võnkemoodiga (Jahn-Telleri efekt) ja lisaks ka kõigi kahekordselt kõdunud kristallvõre võnkumistega, mille arvuline suurusjärk on ~10²³. Loodud on puhtalt kvantmehhaaniline meetod, mis võimaldab arvutada lisanditsentri interaktsiooni kristallvõre võnkumistega ja kirjeldada olulisi kvantmehhaanilisi efekte. Varasemad arvutusmeetodid suudavad arvesse võtta kuni paarkümmend võnkemoodi, mistõttu pole võimalik kvantmehhaaniliselt kirjeldada näiteks ajaliselt pöördumatuid protsesse. Väljatöötatud meetodit rakendades on arvutatud kristalli lisanditsentri optiline neeldumisspekter ja esimest ja teist järku Ramanhajumise spektrid erinevate interaktsioonitugevuste puhul. Kõdunud elektron- ja võnkeolekute interaktsioonil tekib süsteemis spontaanne sümmeetria rikkumine ning elektron- ja võnkeolekute segunemine. Spontaanne sümmeetria rikkumine, mis on seotud kõdunud ehk samaväärsete energiaolekutega, on füüsikalise maailma universaalne nähtus, mis peitub paljude aine ja universumi omadusi suunavate protsesside taga. Suure paugu järgse universumi arengut juhtisid erinevat tüüpi spontaansed sümmeetria rikkumised. Selliste süsteemide potentsiaalset energiat saab kirjeldada koonilise lõikumisega potentsiaalipinnaga, mis oluliselt määrab süsteemi evolutsiooni. Täiendav interaktsioon aine oma moodidega suunab relaksatsiooni teatavate konfiguratsioonide suunas ja võimaldab ainetes ergastatud olekute relaksatsiooni põhiolekusse. Biomolekulides on kõdunud elektron- ja võnkeolekute interaktsioon seotud mitmete oluliste efektidega, näiteks fotosünteesiga. DNA-s põhjustab elektronide ja võnkumiste interaktsioon tümiin aluste omavahelist reageerimist, mis takistab DNA transkriptsiooni ja võib põhjustada vähki. Kuna koonilised potentsiaalipindade lõikumised määravad suuresti molekulaarsüsteemide ja tahkiste fotofüüsikalised ja -keemilised omadused, on nende süsteemide uurimine viimastel aastakümnetel tublisti hoogu juurde saanud. Kasutades loodud arvutusmeetodit on uuritud ergastatud seisundis Jahn-Telleri efektiga kristalli lisanditsentri kiirgusvaba relaksatsiooni tänu tsentri interaktsioonile kristallvõre võnkumistega. Esmakordselt on visualiseeritud lainefunkstiooni evolutsioon läbi koonilise potentsiaalilõike. Seni on arvatud, et antud protsess toimub femtosekund skaalal, doktoritöö arvutused näitavad aga, et üleminek ergastatud Jahn-Telleri olekust põhiolekusse toimub pikosekund skaalas ja on suunatud teatavate koordinaatide suunas. Lisaks laine funktsiooni evolutsioonile ja energia relaksatsioonile on esmakordselt uuritud ka pöörlemisrelaksatsiooni, mis on seotud pöörlemismomenti omavate võnkekvantide emiteerimisega. Pöörlemise kvanthõõrdumine Jahn-Telleri süsteemis erineb klassikalisest – arvustuste kohaselt võib pöörlemismoment pöörlemise vahefaasides kasvada ja ületada isegi esialgset väärtust. Tegu on ootamatu nähtusega, mis on võimalik kvantsüsteemides. Lahendatud on ka pikki aastaid vaidluse all olnud Jahn-Telleri E ⊗ e ja Renner-Telleri süsteemi põhioleku sümmeetria ja näidatud selle sõltuvust lineaarse ja ruutvibrooninteraktsiooni tugevustest.
  • Item
    Effects of remote ischaemic preconditioning on arterial stiffness, organ damage and metabolomic profile in patients with lower extremity artery disease
    (2024-06-06) Kuusik, Karl; Kals, Jaak, juhendaja; Zilmer, Mihkel, juhendaja; Eha, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
    Kaugisheemiline eelkohastamine (KIE) on protseduur, mille eesmärgiks on kaitsta kudesid ja elundeid verevarustuse häiretest tingitud kahjustuste eest. Lisaks erakorralistele situatsioonidele esineb sellist kahjustust igapäevase plaanilise meditsiinilise tegevuse käigus, kus vajaliku raviga kaasnevate tüsistuste oht on kõrgem juba suure haiguskoormuse ja riskidega patsientidel. Selliste haigete rühma kuuluvad ka alajäsemete arterite haigusega (AAH) patsiendid. KIE protseduur hõlmab korduvaid lühiajalisi verevarustuse katkestamise ja taastamise tsükleid eemalasetsevas koes, eelistatult ülajäsemes, tekitades rakkudes ja kudedes soodsaid kohastumuslikke muutuseid eesmärgiga kaitsta verevarustushäiretest tingitud kahjustuste eest. Käesolev doktoritöö uuris KIE mõju AAH patsientidel digitaalse subtraktsioon angiograafia ja endovaskulaarse raviprotseduuri järgselt, keskendudes muutustele arterite jäikuses, neeru- ja südamekahjustuste näitajates, põletikus, oksüdatiivses stressis ja metaboolses profiililis. Uuringusse kaasati 111 AAH patsienti, kes jaotati juhuslikustamise alusel KIE-rühma ja kontrollrühma vahel. KIE-rühma patsientidele tekitati neljal korral järjest õlavarrele asetatud vererõhumansetiga lühiajalised verevarustuse peatamise episoodid, millele järgnes verevarustuse taastamise periood. Kontrollgrupis teostati sarnasel kombel vererõhumanseti täitmist minimaalsete rõhkude juures. Tulemused näitasid, et KIE-rühmas paranesid võrreldes kontrollrühmaga märkimisväärselt arterite jäikuse näitajad ja esines keskmise arteriaalse vererõhu langus. Muutused olid enam väljendunud patsientidel, kellele paigaldati endovaskulaarse ravi käigus stent. Samas ei ilmnenud neeru- ja südamekahjustuses märkimisväärseid muutuseid. KIE protseduuril oli oluline mõju põletikulise aktiivsuse ja oksüdatiivse stressi näitajatele piirates teatud tervisenäitajate, nagu adiponektiini, taseme tõusu pärast protseduuri. Lisaks viitavad muutused metaboolses profiilis KIE võimele vähendada verevarustuse häiretest ja nende järgsest taastumisest tingitud muutuseid. KIE on ohutu ja kergesti rakendatav meetod, mis vähendab diagnostiliste ja raviprotseduuridega seotud riske AAH patsientidel, muutes ravi personaalsemaks ja seeläbi ka efektiivsemaks.
  • Item
    Doctoral students’ perspectives on learning about teaching in the higher education context
    (2024-06-04) Soomere, Triinu; Karm, Mari, juhendaja; Roxå, Torgny, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
    Doktoriõpingute ajal õpetama õppimine võib tunduda teisejärguline teadustööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamise kõrval. Samas on teada, et paljud doktorandid jätkavad oma karjääri nii akadeemilises kontekstis, kus õpetamine on üks nende tööülesannetest, kui ka mitteakadeemilistes valdkondades konsultantidena või täiskasvanute koolitajana, kus nad vajavad õpetamisega sarnaseid oskusi. Lisaks on poliitikadokumendid nii Euroopa Liidus kui ka Eestis suunanud ülikooliõpet muutuma õppimiskeskseks. Varasemad uuringud näitavad, et doktorandid ei tunne end õpetamiseks hästi ette valmistatutena, neil puudub süstemaatiline ettevalmistus õpetamiseks ning doktorantide õpetamisarusaamad võivad olla nii õppimiskesksed kui ka õpetajakesksed. Käesoleva doktoritöö eesmärk on välja selgitada doktorantide arvamused kuidas erinevad õppimisviisid nende õpetama õppimist kujundavad. Empiirilised andmed koguti poolstruktureeritud intervjuude vormis 25 doktorandilt neljast Eesti ülikoolist. Tulemused näitasid, et uuringus osalenud doktorandid pidasid õpetamise väärtust rõhutava ja õppimiskesksele lähenemisele keskendunud pedagoogilise kursuse läbimist toetavaks ja tähtsaks õpetamise õppimiseni viivate vestluste kujundamisel. Mitteformaalsetest vestluste toel õpetama õppimine oli uuringus osalejate sõnul seotud refleksiooniga. Veel selgus tulemustest, et osad doktorandid ei vestle õpetamisest kellegagi ja ilmnes ka doktoritöö juhendajatega õpetamisteemaliste vestluste puudumine. Lisaks näitasid tulemused, et mida rohkem on omaks võetud ülikooli õpetamiskultuuri normid, seda hõlpsam on saada kogukonna poolt aktsepteeritud. Kogukonna poolt aktsepteerimine võib hõlbustada või takistada õpetama õppimist. Tulemustest ilmnes ka, et transformatiivse õppimise protsessi ja liikumist õppimiskesksuse suunas kirjeldasid osalejad seoses kogetud rahulolematusega oma õpetamises ning oma õpetamise kriitilise refleksiooniga, mis põhines teoreetilistele pedagoogikateadmistele. Kontekst võib toetada või takistada transformatiivset õppimist, kuid osalejate sõnul sügaval tasandil toimuv transformatsioon jätkub olenemata kogetud toetusest ümbritsevas keskkonnas. Tulemuste põhjal tehti mitmeid ettepanekuid seoses formaalse ja informaalse õpetamise kohta doktorantidele, doktorantide juhendajate rolli kohta õpetama õppimisel ja ülikooli karjäärimudeli kohta.
  • Item
    Low power neural network-based control and actuation solutions for insect-scale robots
    (2024-06-03) Dadras, Iman; Aabloo, Alvo, juhendaja; Raik, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Kujutage ette maailma, kus tillukesed, putukasuurused, robotid suudavad autonoomselt täita ülesandeid nagu avastamata alade uurimine, otsingu- ja päästemissioonidel abistamine või keskkonna seire. Need väikesed robotid on mitte ainult kulutõhusad tänu oma minimaalsetele materjalinõuetele, vaid neil on ka potentsiaal tegutseda suurtes kogustes laiaulatusliku katvuse saavutamiseks. Väljakutse seisneb selles, et varustada neid putukasuuruseid roboteid võimega end ise toita ja oma liikumist kontrollida ilma välise abita. Traditsioonilised komponendid on liiga energiamahukad ja lisavad kaalu, mis on selliste väikeste robotite jaoks ebapraktiline. Seetõttu on putukasuurused robotid sageli piiratud väliste toiteallikate ja juhtimismehhanismidega, mis piiravad nende tööulatust. Käesolev dissertatsioon tutvustab uuenduslikke lahendusi, et võimaldada nendel robotitel saavutada autonoomsust. Uuritakse madala võimsusega pehmete täiturite kasutamist, mis on inspireeritud looduslikest liikumistest, võimaldades robotitel roomates energiat säästa. Lisaks pakutakse välja uusi energiasäästlikuid elektroonikaskeeme visuaalse teabe töötlemiseks, võimaldades robotitel oma keskkonnas iseseisvalt navigeerida. Uurimistöö märkimisväärne saavutus on skeemi väljatöötamine, mis suudab erakordselt madala energiatarbimisega kujutist tuvastada. See edasiminek on oluline samm autonoomsete putukamõõtmeliste robotite, mis suudavad erinevates keskkondades mitmesuguseid ülesandeid täita, realiseerimise suunas. Uurimistöö mõjud ulatuvad kaugemale praegusest tehnika tasemest, seades aluse tulevastele edusammudele miniatuurse robotitehnika valdkonnas. See avab võimalused nende robotite parvede kasutuselevõtuks stsenaariumides, kus nende väike suurus ja autonoomia saab suurepäraselt ära kasutada, kuulutades välja uue ajastu robotitehnika alal.
  • Item
    Towards reliable real-time trajectory optimization
    (2024-06-03) Rastgar, Fatemeh; Singh, Arun Kumar, juhendaja; Aabloo, Alvo, juhendaja
    Liikumise planeerimine on robootika põhiaspekt, mis võimaldab robotitel liikuda läbi keeruliste ja muutuvate keskkondade. Levinud lähenemisviis liikumise planeerimise probleemide lahendamiseks on trajektoori optimeerimine. Trajektoori optimeerimine võib matemaatiliste aparatuuride kaudu esindada robotite kõrgtasemelist käitumist. Siiski praegustel trajektoori optimeerimise lähenemisviisidel on kaks peamist väljakutset. Esiteks, sõltub nende lahendus suuresti esialgsest oletusest ja nad kipuvad takerduma kohalike miinimumidesse. Teiseks seisavad nad silmitsi mastaapsuse piirangutega, kuna kitsenduste arv suureneb. Antud doktoritöö püüab nende väljakutsetega toime tulla, tutvustades nelja uuenduslikku trajektoori optimeerimise algoritmi, et parandada usaldusväärsust, mastaapsust ja arvutusliku efektiivsust. Pakutud algoritmidel on kaks uudset aspekti. Esimene oluline uuendus on kinemaatiliste kitsenduste ja kokkupõrke vältimise kitsenduste ümberkujundamine. Teine oluline uuendus seisneb algoritmide väljatöötamises, mis kasutavad tõhusalt graafikaprotsessori kiirendite paralleelset arvutust. Kasutades ümbersõnastatud kitsendusi ja võimendades graafikaprotsessoritede arvutusvõimsust, näitavad selle lõputöö pakutud algoritmid oluliselt tõhususe ja mastaapsuse paranemist võrreldes olemasolevate meetoditega. Paralleelarvutus võimaldab kiiremat arvutusaega, võimaldades dünaamilistes keskkondades reaalajas otsuseid langetada. Lisaks on algoritmid loodud kohanema keskkonnamuutustega, tagades tugeva jõudluse isegi tundmatu- tes ja segastes tingimustes. Iga pakutud optimeerija põhjalik võrdlusanalüüs kinnitab nende tõhusust. Tänu põhjalikule hindamisele ületavad pakutud algoritmid pidevalt tipptasemel meetodeid erinevate mõõdustike kaudu, näiteks sujuvuse kulude ja arvutusaja osas. Need tulemused rõhutavad pakutud trajektoori optimeerimise algoritmide potentsiaali robootikarakenduste liikumise planeerimise tipptasemel märkimisväärselt edendada. Kokkuvõttes annab antud doktoritöö olulise panuse trajektoori optimeerimise algoritmide valdkonnale. See tutvustab uuenduslikke lahendusi, mis käsitlevad konkreetselt olemasolevate meetodite ees seisvaid väljakutseid. Kavandatud algoritmid sillutavad teed tõhusamatele ja jõulisematele liikumisplaneerimise lahendustele robootikas, võimendades paralleelset arvutust ja spetsiifilisi matemaatilisi struktuure.
  • Item
    Unraveling the biotechnological tapestry: harnessing microbial diversity for enhanced production of biofuels, chemicals, and materials from lignocellulosic feedstocks
    (2024-05-31) Bottoms, Scott; Loog, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Prognooside kohaselt toodavad USA ja EL 2030. aastaks igal aastal üle 450 miljardi liitri etanooli taastuvatest allikatest. Seetõttu on tarvis innovaatilisi lahendusi biomassi jätkusuutlikuks kasutamiseks ja selles on mikroorganismidel keskne roll. Mikroorganismid, nagu Saccharomyces cerevisiae, on biotehnoloogilise arengu mootoriks, kuid nende kasutamine seisavab silmitsi kliimamuutuste, tooraine koostise ja toksiliste ühenditega, nagu ioonsed vedelikud ja γ-valerolaktoon (GVL), mis tekivad biomassi eeltöötluse käigus. Kliima muutlikkuse ja biomassi koostise vahelise koostoime mõistmine on biomajanduse jätkusuutliku arengu seisukohalt väga oluline. Kuivusest põhjustatud stress mõjutab biomassi saagikust ja lähteainete keemilist koostist, mis omakorda mõjutab biokütuste tootmist. Uurimistöö üheks eesmärgiks oli nende mõjude väljaselgitamine ja leevendusstrateegiate väljatöötamine. Keemilise genoomika abil saab disainida stressi suhtes vastupidavamaid mikroobitüvesid, mis parandab biokütuste tootmise tõhusust. Edusammud mikroobitüvede esivanemate järjestuse rekonstrueerimisel (ASR) pakuvad uusi tööriistu biokatalüsaatorite disainiks, parandades biotöötlustehnoloogiate efektiivsust. Lignotselluloosse biomassi väärindamine, mida saab läbi viia meid ümbritsevate mikroorganismide abil, nagu mullabakter Pseudomonas putida, väärindab tööstusliku ligniini vajalikeks ja väärtuslikeks kemikaalideks. Bakterites on peidus tööstusele väga väärtuslik võimekus - olemasolevad ainevahetusrajad aitavad suurendada lignotselluloossest biomassist saadavate biotoodete portfelli. Lignotselluloossel biomassil põhineva etanooli tootmise juures on oluline aspekt selle majanduslik jätkusuutlikkus. Kasumlikkuse ja keskkonnasäästlikkuse maksimeerimiseks on väga oluline paika panna ligniini säästvad kasutusviisid. Tulevased jõupingutused peaksid keskenduma ligniini väärindamisele, mille üks suund võiks olla jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik etanooli tootmine. Biotehnoloogiliste tööriistade ja mikroobide süsteemibioloogia integreerimine avab lignotselluloosse biomassi kasutamise potentsiaali. Keemiline genoomika, ASR ja mikroobide mitmekülgsus soodustavad üleminekut jätkusuutlikule biomajandusele, mis vastab ülemaailmsele energia- ja materjalivajadusele.
  • Item
    Geochemistry and depositional environments of two black shale formations: the Baltoscandian Cambrian-Ordovician Alum Shale and the Cretaceous Lokpanta Oil Shale
    (2024-05-30) Ofili, Sylvester Ikenna; Soesoo, Alvar, juhendaja; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Mustad kildad on kogu maailmas laialt levinud settekivimid, pakkudes väärtuslikke teadmisi Maa geoloogilisest ajaloost. Nende teket mõjutavad erinevad keskkonnategurid, settimise kiirus ja merevee koostis. Tuntud mustade kildade näited on Paleosoikumi Alum-kilt Põhja-Euroopas ja Kriidiajastu Lokpanta põlevkivi Nigeerias. Mõlemad kildad sisaldavad suures koguses orgaanilist ainet ja kasulikke elemente, mistõttu on need olnud nii metallide kui süsivesinike uurimiseks atraktiivsed. Selles töös uuriti võrdlevalt Alum-kilta ja Lokpanta põlevkivi, et mõista paremini nende kivimite geokeemiat ja settekeskkonda ning metallidega rikastumise mehhanisme. Mineraalse koostise uuring näitas, et Alum-kilt on rikas kvartsi, K-päevakivi ja K-vilgu/illiidi mineraalide poolest, mis moodustavad kuni 95% selle koostisest, samas kui Lokpanta põlevkivi K-päevakivi sisaldused on madalamad, kuid karbonaadid (kaltsiit ja dolomiit) moodustavad ligi poole selle koostisest. Mõlemad kildad on rikastatud uraani (U), molübdeeni (Mo) ja vanaadiumi (V) poolest. Eesti Alum-kilt (graptoliit-argilliit) on nende metallidega rikastatud rohkem kui Lokpanta põlevkivi, eriti kihi alumises osas. Seda erinevust võis mõjutada orgaanikarikka muda aeglasem settimise kiirus vähese või ilma hapnikuta merekeskkonnas. Lokpanta põlevkivi tekkis samuti hapnikuvaestes meretingimustes, kuid settimiskiirus oli oluliselt suurem kui Alum-kildas. See näitab et settimiskiirus mõjutab erinevusi U, Mo ja V rikastumisel mustades kiltades. Suurem osa mõlemat kilta moodustavast purdmaterjalist erodeeriti ja kanti sisse keskmise kuni happelise koostisega tard- ja moondekivimitest ja/või vanematest setetest ning settekuhjumine toimus mandrite passiivsel äärealal. Keemilise murenemise astme näitajad viitavad sellele, et settinud purdmaterjal Alum-kildas ja Lokpanta põlevkivis on olnud mõjutatud soojale ja niiskele kiimale iseloomulikust intensiivsest murenemisest.
  • Item
    Autoritaarrežiimi areng Eestis aastatel 1934–1940: põhiseaduse ja kaitseseisukorra roll
    (2024-05-27) Kenkmann, Peeter; Pajur, Ago, juhendaja; Valge, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    1934. aastal toimus Eestis riigipea Konstantin Pätsi juhtimisel riigipööre, mille käigus lükati edasi valimised, peatati kodanike põhisõiguste kehtimine ning likvideeriti Eesti Vabadussõjalaste Liit. Käesolev doktoritöö uurib, milliste seaduste alusel viidi riigipööre läbi ning funktsioneeris selle tulemusena loodud ebademokraatlik valitsemiskorraldus. Samuti uuritakse siin resideerinud välisriikide diplomaatide seisukohti alates 1934. aastast Eestis toimunud pöördeliste sündmuste kohta ja sedagi, kuidas kirjeldati 1930. aastate sündmusi paguluses. Kuigi vabadussõjalasi on süüdistatud selles, et nende koostatud 1933. aasta põhiseadus, millega loodi väga suure võimuga riigivanema ametikoht, võimaldas Pätsil teostada riigipöörde ja valitseda autoritaarselt, ei ole see korrektne. Nagu doktoritöös selgitatakse, oleks samasuguse pöörde saanud läbi viia ka 1920. aasta põhiseaduse alusel. Kuigi kaitseseisukord kehtestati vabadussõjalaste ohuga hirmutades, ei ole ajaloolased seni leidnud selle kohta tõendeid. Seega teostas Päts mitmeid seadusi rikkudes riigipöörde ja likvideeris demokraatia kartusest kaotada demokraatlike valimiste tagajärjel võimu. Eestis resideerinud välisriikide diplomaadid said sellest samamoodi aru. 1936.-1937. aastal võeti Pätsi initsiatiivil ette järjekordne põhiseaduse muutmine, mille käigus rikuti oluliselt kehtivaid seadusi. Uue põhiseaduse kehtima hakkamise järel 1. jaanuaril 1938 demokraatiat ei taastatud: kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni kehtis kaitseseisukord, erakondade tegevus oli keelatud ning ajakirjandus vaigistatud. Kaitseseisukord tegi Nõukogude Liidu survel 1940. aasta juunis ametisse nimetatud Johannes Varese nukuvalitsusel kergemaks Eesti iseseisvuse likvideerimise. Paguluses valitses suhtumises kirjeldatud sündmustesse kaks vastandlikku seisukohta. Ajakirjanduses ja populaarteaduslikes töödes kiideti Pätsi tegevus heaks ning süüdistati teisiti arvajaid vabadusvõitluse huvide eiramises. Alates 1960. aastatest avaldatud teaduslike käsitluste seisukohad ühtivad suuresti käesoleva doktoritöö järeldustega.
  • Item
    Making (hi)stories in Amdo: voices, genres, and authorities
    (2024-05-27) Punzi, Valentina; Valk, Ülo, juhendaja; Ramble, Charles, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Selles välitöödel põhinevas väitekirjas analüüsitakse Amdo piirkonnas elavate tiibeti kogukondade arusaamu ajaloost ning ettekujutusi minevikust. Amdo kui keeleliselt ning etniliselt kirev regioon moodustab osa Tiibeti kiltmaast ja kuulub tänapäeval valdavalt Hiina Rahvavavariigi Qinghai maakonna koosseisu. Uurimuses käsitletud välitööaines pärineb suhteliselt piiratud geograafiliselt alalt, aga kogutud materjali ajaloolised mõõtmed on ulatuslikud, hõlmates mongolite vallutusi 13. sajandil, moslemi sõjapealike valitsust 20. sajandi algul, tiibetlaste võitlust punaarmee vastu ning 20. sajandi keskel toimunud kultuurirevolutsiooni. Keskendudes kohalikule pärimusele, vaadeldakse töös selliste ajaloosündmuste jutustamist, mis jäävad Hiina riikliku ajaloo äärealadele, kuid aitavad avardada teadmisi tiibeti kogukondade sotsiaalsest tegelikkusest. Uurimus heidab valgust üleloomulikkuse olulisele kohale tiibetlaste kultuurilistes strateegiates, milles tõmmatakse etnilisi piire, avaldatakse suhtumist võõrasse, ning väljendatakse isiklikke ja kollektiivseid traumaatilisi kogemusi. Analüüsides mineviku mäletamist ja kultuurilist ümbertöötamist Amdo piirkonna tiibeti kogukondade seas, süvendab väitekiri teadmisi mälupraktikatest ja ajaloo loomisest Hiina Rahvavabariigis.
  • Item
    Genetic variation of grassland plants in changing landscapes
    (2024-05-16) Reinula, Iris; Aavik, Tsipe, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Hiljutised maakasutuse muutused on toonud kaasa ulatusliku looduslike ja poollooduslike koosluste killustumise. Paljud poollooduslikud rohumaad ehk pärandniidud on kinni kasvanud või muudetud intensiivselt majandatavaks põllumaaks, mis on halvendanud niidutaimede kasvukohatingimusi. Selle tulemusena on elurikkus, sealhulgas geneetiline mitmekesisus (liigi- või populatsioonisisene mitmekesisus) märkimisväärselt kahanenud. Kuna geneetiline mitmekesisus tagab organismide võime keskkonnamuutustega kohastuda, on selle kaitsmine ja säilitamine ülioluline. Doktoritöö eesmärk oli hinnata maastiku struktuuri ja maakasutuse muutuse mõju rohumaade taimede geneetilisele mitmekesisusele ja geenivoolule. Töös kasutasin uurimisliikidena mägiristikut (Trifolium montanum) ja harilikku nurmenukku (Primula veris). Leidsin, et poollooduslikud niidukooslused, eriti kõrgema servatihedusega pärandniidud populatsioonide ümbruses, toetavad niidutaimede geneetilist mitmekesisust, kuid metsa mõju geneetilisele mitmekesisusele oli muutlik. Uurisin ka taimepopulatsioonide vahelise maastiku mõju geenivoolule (geneetilise info vahetus populatsioonide ja isendite vahel õietolmu või seemnete leviku teel) nende vahel. Leidsin, et tavaliselt eeldatav muster, kus geograafiliselt kaugemal asuvad populatsioonid on ka geneetiliselt erinevamad, kehtib vaid teatud olukordades. Suurem niidukoosluste osakaal populatsioonide vahel hõlbustas geenivoolu. Avatud ning kinnikasvanud pärandniitudel läbiviidud uuringus leidsin, et adaptiivne geneetiline mitmekesisus oli kinnikasvanud loopealsetel kõrgem kui avatud loopealsetel, neutraalne geneetiline mitmekesisus püsis aga muutumatuna, viidates sellele, et taimepopulatsioonid on uute keskkonnatingimustega kohastumas. Üldiselt leidsime, et kuigi rohumaataimede geneetilist mitmekesisust mõjutab kinnikasvamine ning tuleks püüelda heterogeensete rohumaade poole, tuleb looduskaitseliste tegevuste plaanimisel arvestada skaalade, viibinud vastuste ja maakasutuse ajalooga.
  • Item
    The role of helicases Hmi1 and Irc3 in yeast mitochondrial DNA maintenance
    (2024-05-16) Sillamaa, Sirelin; Sedman, Juhan, juhendaja; Jõers, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Mitokonder on multifunktsionaalne rakuorganell, mille üheks olulisemaks ülesandeks on oksüdatiivne fosforüleerimine, mille tagab mitokondriaalne hingamisahel. Hingamisahel pannakse mitokondris kokku põhiliselt tuuma genoomi poolt sünteesitud valkudest, kuid väikene osa valke sünteesitakse ka mitokondri enda väikese genoomi poolt. Mitokondriaalse DNA säilitamine on oluline eukarüootse raku ellu jäämiseks ja ka väiksemad ümberkorraldused mitokondri genoomis viivad inimestel erinevate mitokondriaalsete haiguste tekkimiseni. Pagaripärm S. cerevisiae on eriline mudelorganism, kuna suudab fermentatiivsel süsinikuallikal ellu jääda ka ainult osalise või täielikult puuduva mitokondriaalse DNA-ta. See võimaldab uurida erinevate valkude puudumise mõju mitokondriaalse DNA säilimisele. Üheks selliseks valkude grupiks on helikaasid, mis kasutavad erinevate nukleiinhapete modifitseerimiseks ja lahti sidumiseks ATP hüdrolüüsi energiat. Käesolev doktoritöö keskendub kahe pärmi-spetsiifilise mitokondriaalse DNA helikaaside Hmi1 ja Irc3 funktsiooni uurimisele. Doktoritöö tulemused näitavad, et Irc3-laadsed helikaasid on olulised hargnenud DNA molekulide modifitseerimises, et vältida kahjustatud ja katki läinud DNA molekulide kuhjumist rakus, mis viiks aja jooksul mitokondriaalse DNA kadumiseni. Lisaks sellele on Irc3-laadse helikaasid tõenäoliselt olulised ka RNA metabolismis ja see funktsioon, võib mõjutada ka mitokondriaalse DNA säilimist. Hmi1 helikaas on hädavajalik funktsionaalse mitokondriaalse genoomi säilimiseks S. cerevisiae rakkudes. Erinevalt paljudest teistest helikaasidest ei ole ATP hürdolüüs hädavajalik Hmi1 funktsioneerimiseks. Doktoritöö tulemused näitavad, et Hmi1 omab mitokondris nii ATP hüdrolüüsist sõltuvat kui ka sõltumatut funktsiooni. Selle doktoritöö tulemused laiendavad meie arusaama mitokondriaalsete helikaaside mitmekülgsusest ja aitavad kaasa mitokondriaalse DNA säilimise komplekse süsteemi mõistmisele.