2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
On the internal gauge theory analogy to the Cartan Khronon theory of gravity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-24) Gallagher, Ernest Michael Priidik; Koivisto, Tomi Sebastian, juhendaja; Marzola, Luca, juhendaja; Groote, Stefan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Gravitatsioon on geomeetria, aga tegelikult on seda kõik füüsika – ning mitte ainult geomeetria, vaid ka algebra, analüüs, matemaatika üldiselt, ja lõputu loovuse ja vaevanõudva töö väljendus. Üks valdkond, siiani veel teoreetiline, kuid märkimisväärse huviga, on ühendteooria loomine, mis võtaks kokku kõik interaktsioonid ühe raamistiku alla. Mis juhtub, kui läheneda sellele uue pilguga, tuginedes Cartani Kroononi gravitatsiooniteooriale ja kalibratsiooniteooria diferentsiaalgeomeetriale? E. M. P. Gallagheri doktoritöö käsitleb just neid ühendgeomeetrilisi momente, kuidas moodne Lorentzi kalibratsiooniteooria viia ühendteooriate raamistikku. Cartani Kroononi teooria (Zlosnik, Urban, Marzola, Koivisto) annab uue, kompaktsema, ja vahest fundamentaalsema aluse, kuidas aegruumi geomeetria peaks tekkima. Tituleeritud Kroononi-väli annab suuna, kuhu aeg peaks voolama, ning Lorentzi sümmeetria rikkumise tulemusena tekib lisaks ka tumeaine tolm. Kuidas aga tuua sisse ülejäänud mateeria ja interaktsioonid? On teada, et fundamentaalvastasmõjusid, st elektromagnetilist, nõrka ja tugevat vastasmõju kirjeldab kalibratsiooniteooria: peen matemaatika spetsiaalsetest objektidest, seostustest. Gravitatsiooni kalibratsiooniteoreetiline olemus on nüansirikkam, kuid Kroononi teoorias on ta selgelt sarnase kirjeldusega kui ülejäänud vastasmõjudki. Uus doktoritöö annab mitu lahendust, kuidas ühitada ülejäänud vastasmõjud Kroononiga, aja väljaga. Kogu tegevuse imelisus on aga just ühendfaasi olemuses. Milline peaks maailm välja nägema, kui gravitatsioon on eristamatu ülejäänud vastasmõjudest? Kaheldamatult eksootiline, kui kaugusmõõdu mõiste kaob. Samas aga ei ole töös jäetud kõrvale tehnilised nüansid dünaamikast, väljade duaalsusest, sümmeetriatest, nende rikkumisest ja jäävusseadustest. Tööd on veel palju teha: nüüd aga üks esimestest dissertatsioonidest Cartani Kroononist annab tugeva põhja, millest saavad edasised arendused lähtuda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Explaining trust in Internet voting: institutional, technological, and contextual determinants
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-20) Romanov, Bogdan; Solvak, Mihkel, juhendaja; Zavadskaya, Margarita, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
See väitekiri uurib, kuidas kodanike hulgas kujuneb ja säilib usaldus internetihääletuse ehk turvaliselt veebi teel hääletamist võimaldava tehnoloogia vastu. Kuigi sellised süsteemid sümboliseerivad tehnoloogilist arengut ja digitaalset tõhusust, tekitavad need ka uusi küsimusi läbipaistvuse, turvalisuse ja institutsionaalse usaldusväärsuse kohta. Eesti, mis on esimene ja seni ainus riik, mis on üle kahekümne aasta võimaldanud üleriigilist internetihääletust, pakub nende dünaamikate uurimiseks ainulaadset keskkonda. Kaasates võrdlusse Venemaa, toob uurimus esile, kuidas poliitiline kontekst ja avalik diskursus mõjutavad viise, kuidas inimesed tõlgendavad ja kasutavad valimistehnoloogiaid. Väitekiri koosneb neljast omavahel seotud uurimusest. Esimene uurib, kuidas kodanike teadmised ja kindlustunne mõjutavad nende tuginemist institutsionaalsele usaldusele, kui nad otsustavad, kas kasutada internetihääletust. Teine uurimus ühendab ekspertintervjuud ja Q-metoodika valijatega, näitamaks, kuidas igapäevane kogemus digiteenustega kujundab usaldust, samal ajal kui segadused, poliitiline kallutatus või piiratud teabevahetus kasvatavad umbusku. Kolmas uurimus võrdleb avalikke hoiakuid internetihääletuse suhtes demokraatlikus Eestis ja autoritaarsel Venemaal, näidates, et usaldus põhineb erinevatel motiividel: autokraatiates tuleneb see kodanikukohusest ja lojaalsusest riigile, samas kui demokraatiates toetub see tajutavale mugavusele ja menetluslikule õiglusele. Neljas uurimus näitab, et institutsionaalne usaldus ehk usk sellesse, et riigivõim tegutseb pädevalt ja õiglaselt, mängib tugevamat rolli nii usalduse kui ka internetihääletuse tegeliku kasutamise selgitamisel kui pelgalt tehnoloogiline kindlus. Üheskoos näitavad need uurimused, et usaldus internetihääletuse vastu ei ole pelgalt reaktsioon tehnilisele töökindlusele, vaid peegeldab laiemat suhet kodanike, institutsioonide ja poliitiliste narratiivide vahel. Usaldus kujuneb konkreetsetes režiimitingimustes ja avalikes diskursustes, mis määratlevad, mida peetakse digitaalse valitsemise kontekstis legitiimseks või riskantseks. Sellise usalduse hoidmine eeldab turvalisest koodist enamat: see sõltub läbipaistvast suhtlusest, vastutustundlikest institutsioonidest ja avatud ühiskondlikust arutelust selle üle, kuidas demokraatia kohaneb digiajastuga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Supporting NEET youth in continuing their learning path through the assessment and development of preconditions for self-directed learning
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-16) Kõiv, Kerli; Saks, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Ühiskonnas on murettekitavalt palju neid noori, kes on õppest välja langenud ega osale tööturul. Neid noori nimetatakse rahvusvaheliselt NEET (Not in employment, education and training) staatuses noorteks. Noorte tagasipöördumiseks haridus- ja tööellu on oluline leida tõhusaid sekkumisi. Selleks, et noored oskaksid muutusi ja sealhulgas ka oma õpiteekonda juhtida, on vaja oskusi. Arvestades, et Edmondson jt (2012) on rõhutanud, et inimesed, kellel on kõrgemad enesejuhitud õppimise oskused, on oma eluga rohkem rahul ning omavad selgemaid eesmärke oma tuleviku püüdlustes, tuleb NEET staatuses noorte toetamisel just neile oskustele olulist tähelepanu pöörata. Jossberger et al (2010) sõnul suudab ennastjuhtiv õppija otsustada, mida on vaja järgmisena õppida ning kuidas oma õppimist kõige tõhusamalt teostada. Enesejuhitud õppimise oskuste teemapüstitus NEET staatuses noorte puhul on eriti oluline, kuna seda sihtrühma iseloomustab enamasti madal haridustase, ebapiisavad oskused, motivatsiooni puudumine ning negatiivne tulevikuvaade (Goldman-Mellor et al, 2016). Doktoritöö tuvastas nelja elluviidud uuringu toel enesejuhitud õppimise käsitluse puudujäägi formaalharidusest väljaspool olevate noorte jaoks ning lõi NEET staatuses noorte olukorda arvestava enesejuhitud õppimise käsitluse, hindamisvahendi ja sekkumismudeli. Enesejuhitud õppimise kontseptsiooni käsitlemine NEET staatuses noorte perspektiivist võimaldab laiendada olemasolevaid teoreetilisi lähenemisi kohandades neid inimestele, kes ei osale aktiivselt õppeprotsessides. Uuring pakub valideeritud enesehindamisküsimustikku SDL-NEET, mida saab edukalt rakendada ka teiste noorte või täiskasvanute gruppidega. Samuti leidis kinnitust, et loodud enesejuhitud õppimise oskuste sekkumine on piisavalt tõhus, et seda integreerida NEET staatuses noorte tugisüsteemidesse, haridus- ja noorsootöö programmidesse eesmärgiga maksimeerida noorte toetuse tulemuste jätkusuutlikkust ja suurendada noorte osalust hariduses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Determinants of arterial structure and function in healthy children and adolescents
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-09) Kraav, Juta; Tillmann, Vallo, juhendaja; Jürimäe, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Südame-veresoonkonna haigused on maailma peamised surma- ja haigestumispõhjused ning nende areng saab sageli alguse juba lapseeas. Ateroskleroos ehk veresoonte „lubjastumine“ algab vaevumärgatavalt: veresoonte sein muutub põletiku ja oksüdatiivse stressi tõttu jäigemaks, sinna ladestuvad rasvad ning sein pakseneb. Neid muutusi saab hinnata mõõtes arterite seina paksust ultraheliga ja arterite jäikust pulsilaine levikukiirusega. Käesolev doktoritöö kasutas Eesti ja Soome laste pikaajalisi jälgimisuuringuid, et mõista, kuidas kehakaal, kehaline aktiivsus, kehaline võimekus, keha koostis ja luustiku areng seostuvad veresoonte tervisega. Lapsi ja noorukeid jälgiti kaheksa aasta jooksul kasutades võimalikult täpseid mõõtmismeetodeid. Leiti, et luutihedus ja -kasv on seotud arterite jäikuse näitajatega viidates sellele, et skeleti ja veresoonkonna areng on omavahel põimunud juba lapseeas. Tulemused näitasid ka, et veresoonte haiguslik paksenemine noorukieas võib tekkida lapsepõlve suurema rasvamassi ja kõrgema kehamassiindeksi mõjul, kuid parem kehaline võimekus ja suurem rasvavaba mass võivad samuti viia veresoonte paksenemiseni. Sel juhul on tegemist pigem loomuliku treeninguga kohanemise mitte haigusliku muutusega, sest arterite elastsust liikumine hoopis parandas. Veel täheldati, et seitsmest tegurist (vererõhk, kehamassiindeks, kehaline aktiivsus, vere kolesterooli ja suhkru tase, suitsetamisharjumused ja dieet) koosnev südame tervisenäitaja lapsepõlves ennustas hilisemat arterite jäikust. Kokkuvõttes kinnitab töö, et veresoonte tervise eest tuleb hoolitseda juba varakult, kuna lapseea elustiil jätab oma jälje veresoontele pikemaks ajaks. Lapseeas on arterite elastsus, mitte paksus selgemalt seotud riskifaktoritega. Normaalne kehakaal, regulaarne liikumine ja hea üldine südame-veresoonkonna tervis lapsepõlves loovad aluse tervetele ja elastsetele veresoontele tulevikus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Learner characteristics and instructional activities associated with students’ situational interest in coherent physics education
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-09) Neito, Rauno; Reivelt, Kaido, juhendaja; Lavonen, Jari, juhendaja; Vilhunen, Elisa, juhendaja; Tartu Ülikool. sotsiaalteaduste valdkond
Tundub loogiline, et katsete tegemine on palju huvitavam kui arvutusülesannete lahendamine. Selgub, et päris nii lihtne see ei ole ja vahepeal võib seis olla hoopis vastupidine. Oma värskelt kaitstud doktoritöös uuris Rauno Neito, kuidas mõjutavad õppetegevused õpilaste huvi füüsikatundides. Täpsemalt keskendus ta erinevatele omadustele, mis võiksid olla seotud õpilaste situatsioonihuviga – huvi, mis võib ootamatus või põnevas olukorras tekkida ning püsima jäädes areneda sügavamaks huviks. Sellise huvi mõõtmiseks palus Neito koos kolleegidega 8.–10. klassi Eesti ja Soome õpilastel osaleda uuringuteks kavandatud füüsikatundides, mille jooksul vastasid õpilased kolm-neli korda päevas lühikesele küsimustikule. Õpilastelt küsiti, millise tegevusega nad viimati tegelesid ja kui huvitav see nende jaoks oli, aga ka seda, kui olulisena nad tegevust tajusid või kui suurt väljakutset see neile pakkus. Kogutud tulemuste põhjal loodi mudelid, mis näitasid, millised omadused olid seotud õpilaste situatsioonihuvi. Selgus, et õpilaste oskused ning tegevuse tajutud olulisus (eelkõige isiklikul või ühiskondlikul tasemel) olid enamasti seotud sellega, kui huvitav mingi õppetegevus nende jaoks oli. Lisaks seostus situatsioonihuvi sageli õpilaste pingutusega. Peale selle seostus õpilaste huvi järgmise tegevuse vastu pea alati sellega, kui huvitav oli nende jaoks olnud eelmine tegevus. Üllataval kombel ei olnud õpilaste varasem huvi füüsika vastu alati oluline ning mõne kavandatud füüsikatunni puhul ei mänginud see mingit rolli. Õppetegevusi võrreldes selgus ühes uuringus, et suurimat rolli mängis nende ülesehitus ja kontekst, mitte tegevus ise. Nii ilmnes, et ühes tunnis hindasid õpilased samaväärselt kõrgelt nii katseid, arvutusülesandeid kui ka õpetajaga arutamist, kuid teises tunnis olid katsed selgelt huvitavamad kõigest muust. Seega tasub õpetajatel tegevusi valides keskenduda nende tajutud olulisusele ning konteksti sobivusele, et paremini toetada õpilaste huvi tundides.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
On Truth from a semiotic point of view
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-09) Cerutti, Michele; Ventsel, Andreas, juhendaja; Leone, Massimo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
On Truth from a Semiotic Point of View (Tõde semiootilisest vaatepunktist) käsitleb praegust post-tõe kriisi, rõhutades, kuidas globaalsed sündmused ja tehnoloogiline areng on muutnud tõe üle peetava arutelu kommunikatsioonis ja poliitikas pakiliseks. Autor väidab, et vastupidiselt semiootika traditsioonilisele vastumeelsusele tegeleda otseselt tõe kontseptsiooniga, on oluline arendada semiootiline tõe mõiste, et tegeleda selliste kaasaegsete probleemidega nagu desinformatsioon ja valeuudised. Tekstis tehakse ettepanek, et semiootika peab minema kaugemale veridiktioonist (midagi diskursuses tõelisena esitamine), et uurida tõelisust semiootilise pragmaatilise stiilina ja kommunikatsiooni väärtusena. Selleks tegeleb autor sõna „tõde” semantilise analüüsiga ja tõe rolli teoreetilise ümbermõtestamisega, peamiselt dialoogis Umberto Eco tööga, et anda panus semiootikasse, mis edendab usaldusväärsemaid episteemilisi tavasid. Keskne tees on, et post-tõe kriisiga võitlemiseks peab semiootika keskenduma tõe kui väärtuse edendamisele, eristades avatud ja suletud diskursiivseid stiile.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Speaking borders, speaking Europe: entangled borders in governmental discourse across the Baltic and Nordic spaces
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-05) Hagelin, Sandra; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Diez, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Piiridega seotud diskursuse keerukus ilmneb valitsuste kommunikatsioonis, kus erinevad piiride liigid esinevad sageli koos, ilma et nende erinevusi selgitataks. Käesolevas väitekirjas uuritakse, kuidas Põhjamaade ja Balti riikide valitsused diskursiivselt piire ja Euroopa Liitu kujutavad, näidates, kuidas põimunud piirid aitavad kaasa ELroopa (ingl.k. EUrope - normatiivne kujutlus Euroopa ja Euroopa Liidu olemusest) jätkuvale ümber/kujundamisele; paljastades seosed Põhja-Euroopa diskursiivsete piiri representatsioonide ja ELi kavandatavate arengusuundade vahel. See põhineb eeldusel, et piiride sõnastamine näitab, kuidas neid ette kujutatakse, legitimeeritakse ja rakendatakse. Uurimistöös küsitakse: 1) Kuidas piire ja piiriprotsesse diskursiivselt esitatakse ja kujutatakse valitsuste piiridiskursuses EL piiridega seotud kriiside ajal? 2) Milline kuvand ELroopast luuakse nendes diskursiivsetes representatsioonides? Tuginedes identiteetide-piiride-korra (identities-borders-orders, IBO) kolmikule, töötatakse välja töö analüütiline raamistik, mis lahutab piiridiskursuse identiteedi, piiride ja korra konstruktsioonideks. Töös rakendatakse diskursiivseid sõlmpunkte (Discursive Nodal Points), analüüsimaks metanarratiive Soome, Rootsi, Eesti ja Leedu valitsuste kommunikatsioonis kolme kriisi ajal: 2015. aasta rändekriis, 2021. aasta Valgevene piirikriis ja 2022. aasta piirangud Vene kodanikest Schengeni viisa omanikele. Tulemused näitavad, et erinevad piiriliigid on keerulistes seostes, mille tähendus tekib diskursiivselt nende interaktsiooni kaudu. Kriisid toimivad diskursiivsete võimalustena, mille kaudu piire ümber mõtestatakse, võimaldades muutusi tõlgendamises ja institutsionaalsetes tavades. Valitsused kalduvad raamistama nii riigipiire kui ka ELi välispiiri ruumilise demarkatsioonina, peegeldades konventsionaalset arusaama piiridest kui eraldusjoontest ja sümboolselt laetud territoriaalsuse väljendustest. Kuigi see on kõige nähtavam seal, kus piirid füüsiliselt kattuvad, näitavad analüüsi tulemused, et see muster kehtib ka seal, kus riigipiirid ei kattu Schengeni välispiiriga. Põimunud piirikontseptsioonid kujutavad ELi rahu, solidaarsuse, korra või julgeoleku garandina, keskendudes ELi ainulaadsuse kaitsmisele. Seega kujutab Põhjamaade ja eriti Balti riikide piiridiskursus ELroopat üldiselt kindlustatud ja kaitstud ruumina.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cross-lingual transfer learning and evaluation in low-resource settings
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-04) Kuulmets, Hele-Andra; Fišel, Mark, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Meie igapäevaellu üha enam sekkuva tehisaru üks põhikomponente on keelemudel, tänu millele tehisaru üldse suudab inimkeele peeneid nüansse mõista. Selleks, et keelemudel inimkeelt väga hästi mõistaks, tuleb seda treenida tohutult suurte tekstikogumite peal. Koguni nii suurte, et enamik maailmas kõneldavaid keeli pole teksti kujul sellises mahus kättesaadavad. Seetõttu on tehisaru võimalused paljudes keeltes piiratud, süvendades tehnoloogilist ebavõrdsust ressursirikaste ja ressursivaeste keelte vahel. Õnneks on ka väiksemate tekstikogumitega keeltele lahendus olemas. Nimelt on täheldatud, et keelemudelite treenimisel korraga paljude keelte peal paraneb keelemudelite oskus treeningandmestikus vähem esindatud keeltest aru saada. Seda nähtust nimetatakse keeltevaheliseks teadmussiirdeks ja see tähendab, et mudel õpib teadmisi, mis ta on omandanud näiteks ingliskeelsetest tekstidest, kasutama eesti keeles vastamisel. Kui minna veel tehnilisemaks, siis juhtub mitmekeelsel treenimisel see, et eri keelte matemaatilised esitused mudeli sees muutuvad üksteisega sarnasemaks, mis põhjustabki keeltevahelist teadmiste siiret. Doktoritöös uuritakse, kuidas tugevdada keelemudelites keeltevahelist teadmussiiret, et parandada keelemudelite oskust mõista eesti keelt. Töö jaguneb kaheks osaks, millest esimeses osas uuritakse meetodeid väikeste keelemudelite kasutamiseks konkreetse ülesande lahendamisel ja teises seda, kuidas õpetada peamiselt ingliskeelsetel tekstidel treenitud suurele keelemudelile selgeks eesti keelt. Töö peamine järeldus on, et mitmekeelne treenimine, isegi kui kasutada ainult sünteetilisi andmeid, võib märgatavalt parandada keelemudeli oskust eesti keeles mitmesuguseid ülesandeid lahendada. See tulemus osutab keeltevahelise teadmussiirde oskusliku ärakasutamise tõhususele väiksematele keeltele tehisaru maailmas parema esindatuse tagamisel.

Sirvi

Viimati lisatud