2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Tartu Ülikooli doktoriõppe eeskiri

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)


Sirvi

Viimati lisatud

Nüüd näidatakse 1 - 5 5
  • Kirje
    Data-driven analysis and optimization of waiting times in business processes
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-12-18) Lashkevich, Katsiaryna; Milani, Fredrik Payman, juhendaja; Dumas Menjivar, Marlon Gerardo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Ooteajad on äriprotsessides vältimatud, kuid nende ignoreerimine võib viia märkimisväärsete ebaefektiivsusteni. Mõelge näiteks oma teadusartiklile, mis on valmis laiemale avalikulasele esitamiseks, kuid takerdub sellegipoolest retsensendi lauale — miks? Mis põhjustab sarnaseid ooteaegu ja kuidas neid vähendada? Enamik äriprotsesse toetuvad tarkvararakendustele, nagu näiteks retsensentide poolt kasutatavad käsikirjade haldamise süsteemid. Need süsteemid jälgivad protsessis osalejate tegevusi ja genereerivad sündmuslogisid, kuhu salvestatakse protsessi täitmise andmed. Protsessikaevetehnikad võimaldavad selliste sündmuslogide analüüsi, pakkudes seeläbi täiendavat informatsiooni protsessi jõudluse kohta. See väitekiri pakub välja komplekti protsessikaevele tuginevaid lähenemisviise tuvastamaks ooteaegade põhjuseid sündmuslogidest ja soovitamaks tõhusaid protsessideümberkorraldusi. Nendest esimene võimaldab rühmitamisest põhjustatud ooteaegade tuvastamist (näiteks suurema hulga käsikirjade ootamine enne retsenseerimisega alustamist) ja analüüsi paljastamaks võimalikke parendamisvõimalusi. Seejärel laiendatakse antud analüüsi teistele põhjustele, tutvustades lähenemisviisi, mis võimaldab viit tüüpi ooteaegade põhjuste tuvastamist: rühmitamine, ressursside hõivatus (retsensendid tegelevad teiste käsikirjadega), prioriseerimine (retsensendid eelistavad teatud käsikirju teie omale), ressursside puudumine (retsensendid on puhkusel) ja välised tegurid (retsensendid tegelevad teiste protsesside ülesannetega, näiteks valmistavad ette teadusprojektide taotlusi). Nende põhjuste analüüs aitab võimalikke parendusvõimalusi täpsemalt fokuseerida. Viimaks, tutvustatakse meetodit suurte keelemudelite peenhäälestamiseks eesmärgiga täiendavalt analüüsida tuvastatud ooteaegade põhjuseid ja soovitada protsesside ümberkorraldusi (näiteks artiklite arvu vähendamine rühmas või retsensentide töökoormuse ühtlasem tasakaalustamine), mis on suunatud tuvastatud põhjustele. Pakutud lähenemisviisid on rakendatud tarkvaratööriistas Kronos, mis võimaldab analüütikutel diagnoosida ooteaegade põhjuseid ja saada ettepanekuid protsesside ümberkorraldamiseks. See on samm äriprotsesside sujuvamaks muutmise poole, sealhulgas kiirendades ka teie uurimistöö avaldamise protsessi.
  • Kirje
    Eesti sõjameeste motivatsioon rahvaväes ja Punaarmee Eesti rahvuslikes väeosades 1918–1920
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-12-18) Kikkas, Toivo; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Pajur, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Kõigil, kes on lugenud või kuulnud midagi Vabadussõjast, on ettekujutus eestlaste võitlusest, mida peeti sooviga iseseisvuda nii vene kui ka saksa mõju alt. Laialt on levinud väljend „Vabadussõja vaim“ ja kuigi selle sõnapaari taga peituvat võib mõista kui eestlaste hulgas valitsenud seninägematut ühtsust ja patriotismipuhangut, on võitluses osalenute motiivid pälvinud seni vähest tähelepanu. Seadsin enda doktoritöös eesmärgiks pakkuda täiendavaid tõlgendusi sõjameeste motiividele ja neid mõjutanud teguritele, kõrvutades selleks Punaarmees teeninud eestlasi rahvaväelastega. Keskendusin institutsionaalsetele, grupipõhistele ja individuaalsetele motiividele. Vabadussõjale eelnenud Esimeses maailmasõjas rakendas Vene impeerium laialdaselt poliitilist kontrolli, kombineerides selleks sõjatsensuuri ja järelevalve võimalusi. Samuti üritati kujundada sõjameeste motivatsiooni propaganda ja karistuspoliitika abil. Soovisin töös teada seda, kuidas muutusid nimetatud tegurid aastatel 1918–1920 sõjameeste suhtes nii Nõukogude Venemaa Punaarmees kui ka Eesti rahvaväes. Jõudsin järeldusele, et võimalused sõjameeste motivatsiooni läbi institutsionaalsete motiivide mõjutada või kujundada olid sõjaaja oludes piiratud. Eestis karistuspoliitikat elluviinud välikohtute tegevust uurides selgus, et riigipoolne sund polnud sõjameeste sõdima motiveerimisel peamine mõjur. Sõjameeste motivatsioonis rahvaväe või Punaarmeega liitumisel ja võitluses osalemisel etendas otsustavat osa arusaamine võitluse eesmärkidest, mis väljendus selgemini individuaalsetes ja grupipõhistes motiivides. Rahvaväe ligi 75 000 võitlejat motiveeris rahvuslus, võitlus kodupinna eest ja lootus maaküsimuse lahendamisest, aga samuti kodumaa kaitsmine sooviga enamlastele kätte maksta. Kooliõpilastest võitlejate ja vabatahtlike üksuste näidete varal motiveerisid neid samuti suhtlusvõrgustikud, mille näol oli tegemist laiaulatusliku nähtusega. Demotiveerivana mõjus majanduslik viletsus. Punaarmee ridades võidelnud kuni 10 000 eestlast motiveeris peamiselt enamlus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi enamus eesti mehi olid rahvaväe mobilisatsiooni tõttu sundolukorras, innustas neid omakeelne ja -meelne armee, mille ridades võideldes ei kandnud eesti sõjamehed suuri kaotusi elavjõus ning kus leidus arvukalt vabatahtlikke.
  • Kirje
    Традиции и инновации в русской поэзии второй половины 1830-х гг.: количественное исследование
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-12-12) Мартыненко, Антонина; Лейбов, Роман, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Digitaalsed humanitaarteadused, kaasaegne teadusvaldkond, kus arvutid abistavad humanitaarteaduslikke uuringuid, tõotasid kunagi kirjandusteaduses revolutsiooni. Raamatute digiteerimine ja nende analüüsimine masinlike meetoditega pidid võimaldama tuhandete sõnatekstide lugemist mõne minutiga. Kuid kas arvutid tõesti aitavad analüüsida kirjandustekste ja kas juurdepääs tohutule Raamatukogule mõjutab kirjandusloo ümbermõtestamist? Käesolevas doktoritöös käsitletakse neid küsimusi, keskendudes vene luule ajaloo üsna lühikesele väheuuritud perioodile: 1835–1840.aastad, mida peetakse vene kirjanduse „kuldajastu“ lõpuks. Teadlaste hinnangud 1830. aastate luule kohta on erinevad: mõned kirjeldavad neid luuletusi kui varasemate eeskujulike tekstide kohmakaid koopiaid, teised aga kujutavad 1830. aastate luuletajaid kui oskamatuid, kuid sihikindlaid uuendajaid, kes hävitasid „klassikalise“ luulestiili. Selle materjali uuesti läbivaatamiseks koguti suur ning mahukas korpus, mis hõlmas 4797 luuletust ja mis avaldati trükis 1835–1840. aastatel. Need andmed võimaldasid uurida, millised muutused toimusid selle aja luulekeeles värsi formaalsel (mõõdetaval) tasandil: näiteks sõnade kasutamise või riimiklauslite tasandil. Uuring näitas, et uuenduslikkuse ja traditsiooni säilitamise tendentsid eksisteerivad luules kõrvuti. Ühest küljest ei sarnane 1830. aastate luuletused varasemalt loodud tekstidega: algoritmid eristavad neid kergesti sõnakasutuse, värsimõõtude ning riimide muutuste järgi. Teisisõnu, 1835-1840. aastate luuletused ei ole lihtsad ja igavad imitatsioonid. Samas aga on mõned luulekeele aspektid konservatiivsed, mis ilmneb näiteks žanrite ja meetrumite kasutamise traditsioonis. Seega võime järeldada, et tõde peitub kusagil keskel: 1830. aastate luuletajad ei jäljendanud pimesi minevikku, kuid ei hävitanud ka täielikult kuldajastu pärandit. Samamoodi ei vii suured tekstikorpused ja arvutimeetodid kohese revolutsioonini, kuid need annavad tugeva aluse statistiliselt usaldusväärseteks uuringuteks humanitaarteaduste vallas.
  • Kirje
    Investigating the properties of metal surfaces under high electric fields based on ab initio calculations
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-12-11) Wang, Ye; Zadin, Veronika, juhendaja; Aabloo, Alvo, juhendaja; Vlassov, Sergei, juhendaja; Kyritsakis, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Kõrged elektriväljad mõjutavad märkimisväärselt metallpindade käitumist põhjustades keerukaid muutusi aatomite vahelistes interaktsioonides. See omakorda võib põhjustada erinevaid elektriväljast tingitud materjali pindade muutusi, sealhulgas pinnadifusioonile eelissuuna tekkimist ja elektriväljast tingitud pinna ümberstruktureerimist. Doktoritöö keskendus atomistlike simulatsioonimudelite väljatöötamisele, et uurida elektriväljast tingitud pinnadefektide tekkemehhanisme. Kõrgete elektriväljade rakendamisel erinevates tehnoloogiavaldkondades, nagu osakestekiirendeid või elektrivõrkude vaakumlülitid on oluliseks probleemiks vaakumkaare e. läbilöögi teke. Elektrivälja poolt põhjustatud difusiooniprotsesse peetakse üheks tõenäoliseks põhjuseks mis viib nanoskaalas defektide kasvuni. See omakorda viib lõpuks vaakumläbiöögini. Varasemad teooriad viitavad sellele, et aatomite difusioon metalli pinnal on suunatud tugevama elektrivälja poole. Töö käigus leidis hüpotees kinnitust kombineeritud molekulaardünaamika-tihedusfunktsionaali teooria meetodil läbi viidud analüüsides. Kvantitatiivsete vastavus saavutati täpsemate arvutustega kus elektrivälja ja pinna dünaamikat kirjeldatakse efektiivsete dipoolmomentide ja polariseeritavusega, kusjuures tõestasime, et hüperpolariseeritavuse mõjud on asjakohases elektrivälja väljavahemikus (<15 GV/m) tähtsusetud. Mudelitele võib leida kinnitust hiljutiste eksperimentaalsetest uuringutest elektrivälja põhjustatud pinnadefektide tekkimisest karbureeritud volframi (WC) näitel. Eksperiment demonstreeris 10% suurust emissioonivoolude kasvu materjali pinnal mis oli võimalik ainult difusioonist tingitud pinna restruktureerimise tõttu – eeldatav tavakäitumine olnuks 1% voolude kasv. Töö käigus selgitasime WC pinna struktuuri ning lõime aluse edasisteks detailseteks valideerimisuuringuteks.
  • Kirje
    Acute gastroenteritis hospitalizations in Estonia after implementation of universal mass vaccination against rotavirus
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-12-09) Kõivumägi, Kadri; Lutsar, Irja, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
    Äge gastroenteriit (AGE) on globaalselt alla 5-aastaste laste hulgas viies peamine surmapõhjus, moodustades selles vanuserühmas 8,9% surmajuhtumitest. Alates 1990. aastast on Maailma Terviseorganisatsioon keskendunud AGE haiguskoormuse ja suremuse vähendamisele, mille oluliseks verstapostiks oli rotaviirusvaktsiini kasutuselevõtt 2006. aastal. 2024. aastaks oli 123 riiki, sealhulgas Eesti alates 2014. aasta juulist, lisanud vaktsiini oma riiklikusse vaktsineerimiskavasse. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada haiglaravi vajava AGE epidemioloogiat 0-18 aastastel lastel Eestis enne (2007-2013) ja pärast (2015-2018) rotaviirusvaktsiini lisamist immuniseerimiskavasse. Uuringu tulemused näitasid, et vaktsineerimisprogrammi rakendamisele järgnes rotaviiruse (RV) hooaegade aktiivsuse langus ning rotaviirusliku gastroenteriidi (RVGE) ja AGE hospitaliseerimise vähenemine vastavalt 55% (95% CI 53-57) ja 19% (95% CI 17–21). Suurim efekt oli näha alla 1 ja 1-4 aastaste laste hulgas; AGE hospitaliseerimine vähenes vastavalt 31% (95% CI 27–35) ja 25% (95% CI 22–27) ning RVGE vastavalt 81% (95% CI 77–84) ja 55% (95% CI 52–58). Lisaks vähenes hospitaliseeritute haiguse raskusaste ja haiglaravi kestus. Sarnaselt teistele riikidele suurenes nororviirusliku ja adenoviirusliku gastroenteriidiga patsientide hospitaliseerimise määr, mis võib olla seotud viiruste aktiivsema levikuga teatud aastate järel, nagu nororviiruse puhul varasemalt on teada. Uuringus teostatud viiruste genotüpiseerimine kinnitas, et Eestis ringlesid uuringuperioodil peamiselt samad rota- ja noroviiruse genotüübid kui mujal Euroopas, mis toetab ühtsete üle-euroopaliste vaktsineerimisprogrammide rakendamist ka tulevikus.