2. Kaitsmiseks esitatud väitekirjad – Pre-Theses only

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)

Browse

Now showing 1 - 16 of 16

Adaptive out-of-order handling in streaming conformance checking
(2024-10-29) Raun, Kristo; Tommasini, Riccardo, juhendaja; Awad, Ahmed, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kui äriprotsessides tekib vigu võib sellel olla laiaulatuslik mõju organisatsiooni toimimisele. Seetõttu on oluline leida kõrvalekalded etteantud äriprotsessist kiiresti, täpselt ning selgelt. Hetkel parim viis täpseks ning selgeks vastavuskontrolliks, ehk kõrvalekallete tuvastamiseks, on joondus, mis näitab samm-sammult päriselu tegevuste vastavust äriprotsessile. Paraku on joondus aga praeguste meetodite juures arvutuslikult aeglane ning kiiresti saabuvate andmete puhul ebaotstarbekas. Töö esimene osa tutvustab kohandatud prefiksipuul toimivat vastavuskontrolli mis võib küll mõjutada analüüsi täpsust, kuid on arvutuslikult senistest meetoditest märkimisväärselt efektiivsem. Mida kauem aega möödub kõrvalekalde tekkimisest selle avastamiseni, seda suurem on kõrvalekalde potentsiaalne mõju. Voogandmed, ehk peaaegu reaalajas saabuvad andmed, on olulised selleks, et teha äriprotsessides vastavuskontrolli võimalikult lähedal sündmuste juhtumise hetkele. Töö teine osa esitleb algoritmi mis töötab voogandmetel, kasutab oma väljundis joondust ja on kohati mitu suurusjärku kiirem varasematest voogandmetel töötavatest meetoditest. Voogandmetel tuginev analüüs on olemuslikult keerukas, kuna andmeid saabub pidevalt ning, teoreetiliselt, lõputult. Töö kolmas osa analüüsib kuidas täiendada algoritmi nii, et me oskaks hinnata äriprotsessi juhtumite terviklikkust ning seda, millal juhtum lõpule jõuab. Kiirete ja hajusate andmevoogude puhul võib juhtuda, et sündmused saabuvad väärjärjestuses - sündmus, mis juhtus päriselus hiljem, saabub süsteemi enne sündmust mis juhtus temast varem. Töö neljas osa tutvustab teadaolevalt esimest algoritmi mis taolist olukorda vastavuskontrollis lahendab. Antud lahendus on kohanemisvõimeline, suutes reguleerida end sõltuvalt väärjärjestuses saabunud sõnumite mahust. Käesolevas kokkuvõttes käsitleti pealkirjas olevaid teemasid väärjärjestuses, kuid loodetavasti oli sellega võimalik lugemisprotsessi ajal kohaneda.
Breast cancer incidence, mortality and survival in Estonia in the context of health care system changes and screening
(2024-10-29) Baburin, Aleksei; Innos, Kaire, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiinteaduste valdkond
Rinnavähk on Eesti naistel kõige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja. Riiklik sõeluuring, mille eesmärk on rinnavähi varane avastamine ja seeläbi suremuse vähendamine, käivitati 2004. aastal, ent sihtrühma vanusevahemik on olnud soovitustega võrreldes kitsas ja osalusmäär madal. Töö eesmärk oli hinnata rinnavähihaigestumuse, -suremuse ja -elulemuse pikaajalisi trende Eestis, vaadeldes neid ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis toimunud muutuste ning sõeluuringuprogrammi rakendamise kontekstis. Töös kasutati vähiregistri ja surma põhjuste registri andmeid, mida analüüsiti eri statistiliste meetoditega. Rinnavähihaigestumus on Eestis aeglaselt suurenemas, peamiselt varase staadiumi arvelt. Samal ajal on vähenenud kaugelearenenud rinnavähi haigestumus. Rinnavähisuremus on vähenemas alates 1990. aastate teisest poolest, kõige kiiremini 40-79aastastel naistel. Kui varasemates sünnikohortides suurenes suremus vanuse kasvades, siis sõeluuringule kutsutud sünnikohortides jäi suremus pärast sõeluuringu vanusesse jõudmist samale tasemele või hakkas vähenema. Sõeluuringu käivitamisele eelnenud perioodiga võrreldes vähenes sellele järgnenud perioodil suremus nii noortel kui ka sõeluuringu vanuserühma kuulunud naistel. Vanematel naistel suremus ei vähenenud. Rinnavähielulemus on viimase 30 aasta jooksul märgatavalt suurenenud kõigis vanustes. Staadiumite lõikes on enim paranenud III ja IV staadiumi elulemus. Tulemused viitavad, et hoolimata madalast osalusmäärast on sõeluuring koos teadlikkuse tõusu ning diagnostika ja ravi tõhustumisega olulisel määral aidanud kaasa rinnavähisuremuse vähenemisele Eestis. Et suremust veelgi vähendada, tuleb teha pingutusi riskiteguritega võitlemiseks, tagada kvaliteetse sõeluuringuprogrammi läbiviimine, lühendada viivitusi nende patsientide diagnoosimisel, kellel on juba tekkinud sümptomid ning tagada kaasaegsete ravimeetodite ja psühhosotsiaalse toe kättesaadavus kõigile vähipatsientidele.
Dark diversity methods for prioritization of areas and species in nature conservation
(2024-10-25) Paganeli, Bruno; Pärtel, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimtegevus killustab maastikke ja toob sisse võõrliike, mistõttu looduslik elurikkus väheneb mitmel pool maailmas. Minu doktoritöö käsitleb neid protsesse, kasutades tumedat elurikkust – see on selliste liikide kogum, mis uurimisalalt puuduvad, kuigi võiksid sinna ökoloogiliselt sobida. See lähenemine pakub terviklikumat vaadet elurikkusele, kuna arvestab ka selle potentsiaali. Kuigi tumedat elurikkust ei saa otseselt vaadelda, on selle hindamiseks olemas mitu meetodit. Minu uurimistöö näitas, et kõige tõhusam on liigipaaride koosesinemisi hindav meetod, mis põhineb eeldusel, et kooseksisteerivatel liikidel on ühesugused ökoloogilised nõudlused. Me saame „küsida“ olemasolevatelt liikidelt, milliste teiste liikidega nad tavaliselt koosesinevad. Rakendasin seda käsitlust looduskaitseprobleemide hindamiseks erinevatel aja- ja ruumiskaaladel. Eesti vanades metsades leidsime, et ümbritsev metsasus mõjutab koosluste elurikkust ning tume elurikkus tõi seda seost paremini välja kui vaadeldud elurikkus. Leidsin, et just epifüüdid vajavad elurikkuse tagamiseks oma ümbruskonnas palju vanu metsi. Lisaks seostasin liikide tunnuseid tumeda elurikkusega, et leida põhjuseid, miks teatud liigid oma sobivatest elupaikadest on puudu, või just kipuvad väga laialt levima. Bioloogilise invasiooni uuringutes on tume elurikkus äärmiselt väärtuslik käsitlus, kuna selle abil saab leida võimalikke võõrliike enne nende tegelikku saabumist. Oma doktoritöös uurisin soontaime võõrliikide vaadeldud ja tumedat elurikkust kogu maailmas ning tuvastasin liigid, mis tõenäoliselt tulevikus uusi piirkondi vallutavad. Minu väitekiri näitab, et tumeda elurikkuse käsitlus pakub uudset teavet erinevates looduskaitselistes küsimustes. See võimaldab kasutada ennetavaid meetmeid ökosüsteemide ja liikide kaitseks, mida on tavaliselt lihtsam rakendada ja mis on nii ökoloogilisest kui ka majanduslikust vaatenurgast kulutõhusamad kui tagajärgede likvideerimine.
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik aastatel 1991–2015 – muutused, identiteet ja teoloogilised hoiakud
(2024-10-22) Pekko, Indrek; Altnurme, Lea, juhendaja; Rohtmets, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti on tuntud kui üks kõige sekulaarsemaid ehk ilmalikumaid riike Euroopas. See tähendab, et organiseeritud religioonil – eelkõige just kristlusel – on inimeste elus väike roll. Eri kirikutesse ja konfessioonidesse kuulub hinnanguliselt umbes neljandik Eesti elanikkonnast, aktiivsete kirikuskäijate arv on veelgi väiksem. Teisalt ei saa Eesti elanikke pidada sugugi vähereligioosseteks, kes usuküsimuste vastu üldse huvi ei tunne. Eestlaste religioossus väljendub lihtsalt erinevates vormides väljaspool institutsionaalse religiooni piire. Milline on olnud sellistes muutustes kirikute positsioon? Kuidas on kirikud tulnud toime liikmeskonna kahanemise ja inimeste religioossuse teisenemisega? Millised on olnud sellega seoses teoloogiliste rõhuasetuste muutused vaimulike seas ja millised teoloogilised suundumused on kõige enam esile pääsenud ja kiriku arengut mõjutanud? Käesolev doktoritöö uurib Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut (EELK) aastatel 1991–2015. Käsitletakse muutusi liikmeskonna ja vaimulike seas, aga samuti luterlikku identiteeti, erinevaid vagaduslaade, kirikumudeleid ning EELK vahekorda ühiskonna ja riigiga. Kuigi kirikute liikmeskond kahaneb kõikjal Euroopas, sest inimeste religioossus ei vaja tänapäeval enam kiriklikku määratlemist, on kristlikud väärtused ja traditsioonid siiski veel olulised, ning seetõttu on nendega seonduv konservatiivsus kirikutele abiks liikmeskonna kahanemisega seotud muutustega toime tulemisel. Nõnda on ka EELK hakanud tugevamalt toetama konservatiivseid ja traditsioonilisi väärtusi ühiskonnas. Teoloogilistest vagaduslaadidest on kiriku juhtimises enam esile pääsenud kõrgkiriklik suund, mis lisaks jumalateenistuse korra uuendamisele on oluliseks pidanud kirikliku struktuuri ümberkorraldamist ja vaimuliku autoriteedi tõstmist. EELK ühiskondlik tähtsus ja roll on tänaseks päevaks marginaliseerunud: see ei ole enam normiks, vaid alternatiiviks. Senisest vabast rahvakirikust on saanud üks kirik teiste seas, mis ühiskonna eri osapoolte ühendamise ja lepitamise asemel on valinud konservatiivsete väärtuste esindamise tee. See on aga omakorda kaasa toonud suurema vastuolu ja vastandumise sekulariseerunud ühiskonnaga.
Legal opportunities for using digital solutions in decision-making for a limited liability company
(2024-11-01) Vutt, Maris; Lahe, Janno, juhendaja; Saare, Kalev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö teema ühendab modernse ühinguõiguse kaks olulist aspekti – esiteks osanike ja aktsionäride õigused ning teiseks ülemaailmse digitaliseerimissuundumuse. Aktsionäride ja osanike kesksed ja peamised õigused äriühingus on juhtimisõigused, mis hõlmavad muu hulgas õigust osaleda koosolekutel, saada teavet ja kasutada hääleõigust. Kuigi Euroopa Liidu tasandil ja Eestis on koostatud ning vastu võetud erinevaid õigusakte, on digitaalsete vahendite kasutamine ühinguõiguses ning selle lisamine õigusaktidesse olnud keeruline. Autor on doktoritöös püstitanud kaks hüpoteesi. Esiteks, et kapitaliühingu jaoks on hetkel kehtivad koosolekute teadete saatmist reguleerivad õigusnormid liiga jäigad, ja teiseks, et Eesti ühinguõiguse kohaselt võib iga osanik või aktsionär kasutada oma õigust otsuste vastuvõtmiseks kas füüsiliselt või elektrooniliselt ning kõigile osanikele ja aktsionäridele tuleb tagada samad õigused, sõltumata nende osalemise viisist. Doktoritöö eesmärk oli välja selgitada, milliseid nõudeid tuleb järgida osanike ja aktsionäride koosoleku elektroonilisel kokkukutsumisel ja läbiviimisel ning kas need nõuded võimaldavad tagada osanikele ja aktsionäridele koosolekul osalemisel ning hääletamisel samasugused õigused nagu tavakoosolekul. Töös jõutakse järeldusele, et virtuaalkoosolekule kehtestatud nõuded võimaldavad tagada osanikele ja aktsionäridele koosolekul osalemisel ning hääletamisel samasugused õigused nagu tavakoosolekul. Siiski on koosolekute teadete saatmist reguleerivad õigusnormid praegu liiga jäigad ega võimalda täielikult ära kasutada kaasaegseid tehnoloogilisi võimalusi. Igal juhul tuleb aga kõigile osanikele või aktsionäridele koosoleku kokkukutsumisel ja selle läbiviimisel tagada samasugused õigused, sõltumata osalemise viisist.
Light-enhanced sensors of oxidizing gases based on single-layer CVD graphene
(2024-11-01) Berholts, Artjom; Jaaniso, Raivo, juhendaja; Alles, Harry, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Edendatud funktsionaalsete omadustega (suur tundlikkus, selektiivsus ja stabiilsus; väike võimsustarve) gaasisensorid on vajalikud erinevate looduslikest või inimtekkelistest allikatest pärinevate gaaside tuvastamisel. Grafeeni, ainult ühest süsinikuaatomite kihist koosneva materjali avastamine lõi ideaalse aluse uute gaasisensorite loomiseks, sest selle materjali kogu pind on avatud mõõdetavale keskkonnale. Käesolev doktoritöö on fokusseeritud ultravioletse (UV) valguse mõju uurimisele grafeenil põhinevate hapniku (O₂) ja lämmastikdioksiidi (NO₂) sensorite funktsionaalsetele omadustele. Töö esimeses osas uuriti UV-valguse mõju keemilise aurufaassadestusega valmistatud grafeeni elektrilistele omadustele ja nende hapnikutundlikkusele. Demonstreeriti, et UV-valgus muudab algul praktiliselt inertse grafeenisensori tundlikuks õhuhapniku suhtes ja kiirendab oluliselt sensori signaali koste- ja taastumiskiirust. Järgmisena uuriti grafeenisensorite omadusi ühe olulisima ja juba väikeses koguses tervist kahjustava õhusaastegaasi, NO₂, detekteerimisel; seejuures kasutati lisaks puhtale grafeenile ka funktsionaliseeritud grafeeni. Viimane materjal oli valmistatud laserablatsiooni meetodiga: grafeenile oli kantud üliõhuke, vaid mõne aatomi paksune oksiidi- (ZrO₂, TiO₂) või metallikiht (Ag). Tulemusena saavutati grafeenisensorite tundlikkuse oluline tõus, mis võimendus UV-valguse kasutamisega. Suurim tundlikkus saadi titaanoksiidiga kaetud grafeenisensoritega, millel testiti gaasikontsentratsioone kuni 10 ppb (10 osa miljardi kohta) ning hinnati detekteerimisläveks 0,03 ppb. Lisaks demonstreeriti grafeen/TiO₂ sensori suurepärast selektiivsust, kuna signaalikosted NO₂ korral ületasid oluliselt teiste saastavate gaaside (CO, SO₂ ja NH₃), aga ka niiskuse mõjul tekkivaid kosteid. Kokkuvõttes näidati, et grafeeni ja sellel põhinevate sensormaterjalide kasutamine väikese võimsusega UV-valguse (365 nm) mõju all võimaldab märkimisväärselt suurendada nende tundlikkust uuritavate gaaside suhtes ning suurendada koste- ja taastumiskiirust nii, et kõik funktsionaalsed parameetrid on rakenduste jaoks sobivas vahemikus toatemperatuuril töötavate sensorite korral.
Measuring industrial modernity in comparative perspective, 1900–2020
(2024-10-29) Pahker, Anna-Kati; Kanger, Laur, juhendaja; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö kasutab tööstusliku modernsuse kontseptsiooni, et uurida, kuidas mõjutas süsteemide, nagu energia, mobiilsus ja toit, koosareng tööstusühiskondade kujunemist. Suurte siirete raamistik kirjeldab tööstuslikku modernsust tööstusühiskondade 18. sajandi alguses arenema hakanud toimimisloogikana, mis on ühelt poolt panustanud inimeste heaolusse, kuid teisalt juurutanud jätkusuutmatud ideed, institutsioonid ja tegutsemisviisid, mis on omakorda viinud keskkonnaseisundi halvenemiseni. Väitekiri rõhutab tööstusühiskondade põhimõttelise suunamuutuse – Teise Suure Siirde – vajadust tööstusliku modernsusega seotud probleemide ületamiseks. Autor püstitas tööstusliku modernsuse mõõtmiseks läbi aja ja ruumi kaks uurimisküsimust: mil määral on võimalik vaadelda tööstuslikus modernsuses jätkuvusi ja katkestusi erinevates riikides ajavahemikus 1900-2020 ja millises riigis võiks alguse saada Teine Suur Siire. Küsimustele vastamiseks panustas autor kolme empiirilisse artiklisse. Esimesed kaks keskenduvad tööstusliku modernsuse jätkuvustele ja võimalikele katkestustele aastatel 1900-2020. Pilootuuring analüüsis Austraalia, Saksamaa ja NSVL/Venemaa andmeid ning teine uuring kaasas lisaks India ja Ameerika Ühendriikide andmed. Mõlemad rakendasid tekstikaevet ja aegridade analüüsi, et jälgida muutusi keskkonda ja tehnoteadust valitsevates ideedes, institutsioonides ja praktikates. Enam muutusi võib täheldada keskkonda puudutavas meediakajastuses ja institutsionaalses lähenemises, tehnoteadusega seonduv jäi sarnaselt keskkonnapraktikatega suuremate muutusteta. Kõige eesrindlikumaks võib pidada Saksamaad. Kolmas uuring töötas välja Tööstusliku Modernsuse Indeksi (ingl Industrial Modernity Index, IMI), et hinnata tööstusliku modernsuse geograafilist jaotumist 63 riigis üle maailma. IMI mõõdab tööstusliku modernsuse kihi paksust, mis omakorda aitab hinnata strukturaalsete piirangute ulatust Teise Suure Siirde käivitumisele. Analüüsitud riikidest näitas suurimat potentsiaali Rootsi ning kõige kõrgemaks osutusid piirangud Kuveidis. Autor arutleb kokkuvõtvalt töö panusest siirde- ja kestlikkuseuuringutesse ning poliitikaloomesse. Arutelu rõhutab tööstusliku modernsusega seotud ideede, institutsioonide ja praktikate ümberkujundamise vajadust, eriti tehnoteadusega seonduvas. Autor pakub selleks välja praktilisi soovitusi ja teeb ettepanekud edasisteks uuringuteks.
Molecular and cellular determinants of healthy receptive and aged endometrium
(2024-11-08) Loid, Marina; Salumets, Andres, juhendaja; Krjutškov, Kaarel, juhendaja; Zamani Esteki, Masoud, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Viljatus puudutab hinnanguliselt 15% kõigist paaridest, avaldades olulist mõju nende elukvaliteedile. Maailmas, kus inimkond vananeb ja lapsesaamise iga on pidevas tõusutrendis, on vanusega seotud viljatus oluline meditsiiniline probleem. Kehavälise viljastamise (IVF) kiire areng koos sugurakkude ja embrüote külmutamise tehnoloogiatega on võimaldanud laste saamist kuni 50-te eluaastateni. Selleks, et hinnata hormoonasendusravi edukust ja valida optimaalne päev embrüo siirdamiseks, kasutatakse endomeetriumi vastuvõtlikkuse ehk retseptiivsuse testimist ultraheli, histoloogiliste ja molekulaarsete markerite abil. Varasemad uuringud on näidanud et molekulaarsete retseptiivsuse testide kliiniline tulemuslikkus kõigub suurtes piirides. Lisaks on üle 40-aastaste naiste seas IVF edukus madalam isegi kasutades nooremate naiste doonormunarakke või siirdamiseelset embrüote geneetilist testimist. Käesoleva töö eesmärkideks oli: 1) uurida, kuidas endomeetriumi rakuline koostis muutub menstruaaltsükli jooksul ja kuidas see mõjutab endomeetriumi koe geeniekspressiooni profiili; 2) leida endomeetriumi markereid naise verest ja uurida vanuse mõju koe geeniekspressioonile, ning 3) hinnata vanuse mõju endomeetriumi geeniekspressioonile. Koe geeniekspressiooni profiili uudne bioinformaatiline analüüs (dekonvolutsioon) tuvastas rakulisi muutusi luteaalfaasi endomeetriumis ja võimaldas kohandada endomeetriumi testimiseks kasutatavate RNA markerite profiili. Kuigi vereproovist ei leitud potentsiaalseid miRNA markereid, tuvastasime endomeetriumist retseptiivsuse seisukohast olulised uued endomeetriumi regulatoorsed RNA molekulid. Vanemate naiste endomeetriumi geeniekspressioon näitas rakuvananemise markeri p16 kõrgemat ekspressiooni epiteelis, ning dekonvolutsioon näitas haruldase epiteeli rakupopulatsiooni (ripsrakud) oluliselt kõrgemat proportsiooni, mis võib olla tingitud hormoonitundlikkuse langusest. Kokkuvõtvalt annavad käesoleva töö tulemused mõista, et endomeetriumi testimiseks kasutatavad transkriptoomitestid peavad võtma arvesse rakulise koosluse muutusi, ning vanemate naiste viljatusravi edukust saab parandada ning muuta ohutumaks kasutades vananeva endomeetriumi molekulaarseid ja rakulisi markereid.
Multilingual and multi-domain representational patterns across transformer-based models
(2024-10-22) Del, Maksym; Fišel, Mark, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tehisintellekti (TI) mudelid toimivad sageli nagu salapärased mustad kastid: nad võtavad andmeid ja genereerivad ennustusi, kuid nende sisemine töö on varjatud. Nende TI võrkude tõlgendamine on sarnane keerulise bioloogilise või tulnukate aju toimimise uurimisega. See läbipaistvuse puudumine muudab nende mudelite usaldamise keeruliseks, kuna me ei saa olla kindlad, et need on ohutud, õiglased või usaldusväärsed. Näiteks võib mudel, mis töötab hästi ühes keeles, ebaõnnestuda teises keeles. Meie uurimistöö keskendub TI mudelite arusaadavuse suurendamisele, keskendudes mitmekeelse ja mitmevaldkonnalise mudelitele. Avastame kaks olulist nähtust Transformer-põhistes mudelites: mitmekeelne abstraktsioon, kus mudelid õpivad teisendama sisendlauseid "mentaalseks ühiskeeleks" sõltumata sellest, kas sisend on eesti või inglise keeles, ja mitmevaldkonnaline spetsialiseerumine, kus mudelid õpivad pühendama eraldi tööriistu iga valdkonna jaoks seesmiselt. Need mustrid olid järjepidevad erinevate mudelite ja andmekogumite puhul. Kuigi meie peamine eesmärk on pakkuda teadmisi mitmekeelse ja mitmevaldkonnalise mudelite sisemisest toimimisest, tutvustame me ka uut metoodikat mitmekeelse mudeli tõlgendamiseks ja esitleme praktilist rakendust mitmevaldkonnalise masintõlke parandamiseks. Loodame, et need teadmised aitavad parandada TI tehnoloogia ohutust, õiglust või kättesaadavust, eriti alaesindatud keelte ja valdkondade puhul.
Palaeotemperature reconstruction based on oxygen stable isotopic trends from the Ordovician-Silurian brachiopods of Baltoscandia
(2024-11-01) Gul, Bilal; Meidla, Tõnu, juhendaja; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vanaaegkonna kliimamuutused on viimasel kahel aastakümnel olnud teadusuuringute teravdatud tähelepanu all. Baltoskandiat peetakse selliste uuringute jaoks ideaalseks piirkonnaks, kus selleaegsed settekivimid on vaid väheste settimisjärgsete muutustega. Väitekiri keskendub minevikus aset leidnud keskkonna- ja kliimamuutuste uurimisele Baltoskandia paleobasseinis, kasutades Ordoviitsiumi ja Siluri käsijalgsete kojamaterjali stabiilsete hapnikuisotoopide suhet, mis võimaldab interpreteerida paleotemperatuuri trende uuritavas piirkonnas. Vaatamata absoluutse temperatuuri hinnangute võimalikele ebatäpsustele näitavad tulemused, et käsijalgsete kojamaterjali isotoopkoosseis on üldjoontes kasutatav kliimamuutuste interpreteerimisel. Uuring tuvastas, et Ordoviitsiumi ja Siluri ajastu olulisemad stabiilse süsiniku suhtarvu (δ¹³C) kõvera globaalse levikuga ekskursioonid, sealhulgas Kesk-Darriwili isotoopekskursioon (MDICE), Hirnanti isotoopekskursioon (HICE) ja Irevikeni sündmus, kajastuvad ka käsijalgsete kojamaterjali koostise muutustes. Biokaltsiidi hapnikuisotoopide suhte muutused kajastavad üldist jahenemistrendi Vara-Ordoviitsiumi lõpust ja läbi Kesk-Ordoviitsiumi, kusjuures ookeanivee pinnalähedane temperatuur langes ligikaudu 8 °C võrra. See jahtumine peegeldas tõenäoliselt pigem globaalseid kliimatrende kui kohalikke keskkonnamuutusi. Pärast suhteliselt sooja perioodi Katy eal leidis Hirnanti jäätumise tõttu aset märkimisväärne globaalne jahenemine, millele järgnes taas soojenemine Siluri ajastu algul. Tulemused näitavad, et vaatamata Baltica mandri laamtektoonilisele triivile troopiliste laiuskraadide suunas kontrollis merekeskkonnas aset leidnud regionaalseid muutusi peamiselt globaalne temperatuurilangus. Baltoskandia käsijalgsete δ¹⁸O muutuste alusel tehtud järeldused on heas kooskõlas teiste kontinentide andmetega ja käsijalgsetes salvestunud keskkonnaindikaatoreid saab seega pidada Vanaaegkonna paleokliima uurimisel usaldusväärse info allikaiks.
Plant mycorrhizal type and status in the global flora
(2024-10-03) Meng, Yiming; Bueno González, Carlos Guillermo, juhendaja; Davison, John Alexander, juhendaja; Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Antud doktoritöö eesmärk on paremini mõista taimede kooselulisi suhteid mükoriisaseentega. Enamus maailma taimeliike kasvavad kasulikus kooselus mullas elavate seentega, mis asustavad taimede juuri ja moodustavad mükoriisat (juur-seen kooselusid). Taimerühmadel on mükoriisaseentega funktsionaalselt erinevad suhted, mida saab jagada mükoriisatüüpideks: ektomükoriisa (paljudel puudel, sh koos söödavate seentega), arbuskulaarne mükoriisa (enamusel rohttaimedel, sh toidutaimed), orhidoidne mükoriisa (käpalistel). Lisaks, mükoriisne kooselu võib esineda taimeliigil alati, mõnikord või mitte kunagi, mille järgi saab eristada taimede mükoriisset staatust. Mükoriisne kooselu on taimede kasvuks ja ökosüsteemide toimimiseks paratamatult vajalik, ometi on alla 5% maailma taimeliikidest teada mükoriisatüüp ja mükoriisne staatus. Doktoritöös leidsin, et üle maailma selgitab taimede mükoriisatüübi väljendumist peamiselt taime evolutsiooniline ajalugu ja mükoriisset staatust praegused keskkonnatingimused. Lõuna-Ameerika Andides leidsin, et taimede mükoriisatüübi ja mükoriisse staatuse jaotus kõrgusgradiendil erines põhjapoolkeral täheldatud mustritest, mis võib peegeldada piirkondade erinevaid ökoloogilisi tingimusi. Globaalselt leidsin, et varem uurimata taimeliikide mükoriisatüübi ja mükoriisse staatuse ennustamist parandab ennustusmudelites teave taimede evolutsioonilise ajaloo, kasvukeskkonna ja taimetunnuste kohta. Seente vaatenurgast lähtudes selgus, et alati mükoriisat moodustavad taimeliigid olid seenpartnerite osas vähem valivad kui need, mis mõnikord moodustavad mükoriisat. Järelikult on sellistel taimedel suurem võime seenpartnereid valida. Olemasolevaid andmeid kombineerides näitasin ka, et seenekoosluste elurikkus erineb taimekooslustes, mis erinevad mükoriisselt staatuselt. Kokkuvõtteks, taimede evolutsiooniline ajalugu ja ökoloogilised omadused aitavad ennustada ja tõlgendada mükoriisset kooselu ja see on ökosüsteemide majandamise ja kaitse aluseks.
Relationship between body composition and muscle strength, and adaptation to constant intensity cycling exercise under laboratory conditions in male road cyclists
(2024-10-15) Lepasalu, Laura; Pääsuke, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Jalgrattasport on vastupidavusala, kus treening- ja võistluskoormused on seotud väsimuse tekkega, sealjuures on jalgratturitel oluline ennetada pikaajalisest väsitavast koormustest tingitud ülekoormusvigastusi. Enamik jalgratturitel teostatud uuringuid käsitlevad treening- ja võistluskoormustega kohanemist seoses muutustega südame- ja vereringesüsteemis või ainevahetuses. Vähem on andmeid keha koostise ja luutiheduse ning närvi-lihassüsteemi muutuste kohta professionaalsetel jalgratturitel. Käesolevas doktoritöös käsitleti kahte probleemi seoses jalgratturitega. Esiteks selgitati pikaajalise treeningu tulemusena tekkinud seosed keha koostise ja luutiheduse ning lihasjõu näitajate vahel Eesti parimatel meessoost maanteejalgratturitel. Teiseks selgitati, kuidas jalgratturid kohanevad ühekordse muutumatu koormusega jalgrattasõiduga laboratoorsetes tingimustes. Seejuures hinnati väsimuse teket selja- ja alajäsemete lihastes 30-min jalgrattasõidu tingimustes ning survejõudude jaotuvuse asümmeetriat isteasendis pärast koormuse lõppu. Selgus, et pikaajaliselt treeninud meesjalgratturitel on suurenenud seosed võrreldes mittetreenitutega kehamassi ja luutihedusega, mis näitab organismi pikaajalist kohanemist vastupidavustreeninguga. Sealjuures lihasjõu näitajad jalgratturitel keha koostise ja luutihedusega ei seostunud. Meesjalgratturitel ilmnes 30-minutilisel muutumatu koormusega jalgrattasõidul märkimisväärne seljalihaste väsimine, mis on seotud motoneuronite impulsseerimissageduse aeglustumisega seoses pidurduse tekkega seljaajus, kuid antud koormuse tingimustes alajäsemete lihastes muutusi ei esinenud. Ilmnes, et reie nelipealihase elektrostimulatsiooniga esile kutsutud kontraktsiooni näitajad taastusid pärast jalgrattasõitu kiiremini võrreldes tahtelise maksimaaljõuga, mis näitab perifeerse (lihas-) väsimuse olemasolu töötavates lihastes. Üheks oluliseks töö tulemuseks oli jalgratturitel nähtunud ebaühtlane survejõudude jaotuvus isteasendis istmikuluude piirkonnas 30-min jalgrattasõidu järgselt. Survejõudude jaotuvuse hindamine enne ja pärast pikaajalisi koormusi istuvas asendis on üheks võimaluseks ennetamaks ülekoormusprobleemide arenemist seljapiirkonnas.
Structure-property relationships of moldable silicone foams
(2024-11-06) Rebane, Ingrid; Tamm, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Elastomeersed silikoonvahud leiavad üha enam kasutust pehmendusmaterjalidena. Nende elastsed ja veekindlad omadused koos loomuomase tulekindluse ja bioühilduvusega annavad neile märkimisväärse eelise praegusel ajal enimkasutatavate sünteetiliste vahtude ees. Kuna pehmendusmaterjalid on pideva dünaamilise koormuse all, on mehaanilise vastupidavuse parandamiseks tavapärane lisada täiteaineid ja lisandeid. Selliste mitmekomponentsete komposiitsegude paisutamine pakub omajagu väljakutseid homogeense vahustruktuuri saavutamisel madalate tiheduste juures, mis on omakorda oluline omadus, eriti transporditööstuses. Käesolev väitekiri uurib konkreetset silikoonvahtude sünteesimeetodit, mis hõlmab kahe samaaegse katalüütilise protsessi – ristseostumise ja gaasieraldumise – ajastamist polümeersetes segudes. Mõlemad reaktsioonid kasutavad hüdriidfunktsionaliseeritud polüsiloksaani, mis muutub polümeermaatriksi lahutamatuks osaks ja oluliselt panustab vahu tekkesse gaasi eraldumise kaudu. Käesolevas väitekirjas kajastatud teadusartiklites analüüsiti gaasieraldumise kineetikat monoalkoholide vahendusel ning vahtude sünteesi, kasutades keemiliste kergitajatena vee-alkoholi segusid erinevates koostistes. Väitekiri väidab, et vee-alkoholi segude kasutamine võib vähendada vahtude tihedust, kahjustamata nende mehaanilisi omadusi. Lisaks uuriti erinevate funktsionaalsete lisanditega silikoonvahtude koostoimet bakteritega, kasutades mudelorganismina Escherichia coli-t. Tulemused näitasid, et antibakteriaalset aktiivsust takistab elastomeerikiht, mis katab antibakteriaalseid osakesi. Käesolevas uuringus tuvastatud antibakteriaalne toime tuleneb antibakteriaalsete ainete lekkimisest polümeermaatriksist. Doktoritöösse kaasatud uuringute tulemused parandavad meie arusaamist sellest, kuidas häälestada silikoonpolümeerseid vahtstruktuure ja nende koostoimeid mikroorganismidega, mis võivad parandada nii nende vahtude mehaanilisi omadusi kui ka jätkusuutlikkust.
The entrepreneurial theory of ownership
(2024-11-05) Sazonov, Sergei; Orsi, Francesco, juhendaja; Eenmaa, Helen, juhendaja; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolevas töös tutvustatakse ettevõtluslikku omanditeooriat – uudset lähenemist omandiõiguste filosoofilisele õigustamisele. Kõnealune lähenemine kuulub laiemasse perekonda, mida tuntakse „ajaloolise õiguse põhiste teooriatena“. Nende vaadete järgi õigustab omandit seos mõne ajaloolise sündmusega, mis hõlmas omanikku ja omatavat eset ning lõi nende vahele moraalse suhte, millest tulenevalt omanik sai ainuõiguse otsustada, kuidas seda eset kasutada – teisisõnu õiguse eraomandile. Ettevõtlusliku omanditeooria keskne idee on see, et loodusvarad ei ole otsekohe kasutatavad. Enne kui saame neid kasutada, tuleb meil teha mõningast ettevalmistavat mõttetööd – meil tuleb välja selgitada, kuidas mõne konkreetse asja looduslikud omadused võivad aidata meil oma eesmärke saavutada. See töö kujutab endast vastava loodusvara avastamise akti. Ettevõtluslik omanditeooria on inspireeritud Israel Kirzneri vaadetest ning väidab, et üksikisikutel, kes loodusvarasid avastavad, on õigus neid valitseda, sest ilma nendepoolse sisendita neid varasid sama hästi kui polekski. Teooria näitab, kuidas avastamine mängib põhirolli nii varasema omanikuta ressursside omandamisel kui ka ressursside ühelt omanikult teisele üleandmisel. Nõnda saab omandiõigusi õigustada üheleainsale normatiivsele põhimõttele tuginedes, hoolimata nende päritolust. Töös arendatakse välja argument ettevõtlusliku omanditeooria kaitseks ning näidatakse, kuidas seda saab rakendada nii eraomandile kui ka ühiskondlikule omandile. Samuti käsitletakse töös kõige tugevamaid varasemaid vastuväiteid ajaloolise õiguse põhistele teooriatele ning näidatakse, kuidas arusaam avastamisest kui omandi põhialusest aitab neid ületada. Viimaks hinnatakse töös seda, millises jõuvahekorras on omanike avastamise aktiga õigustatud moraaliväited ning muud tüüpi moraaliväited.
Towards integration of mobile network data into analyzing human mobility
(2024-11-08) Vajakas, Toivo; Vainikko, Eero, juhendaja; Hadachi, Amnir, juhendaja; Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Enamus inimestest kannab endaga kaasas mobiiltelefoni. Sisselülitatud telefoni ligikaudne trajektoor on hästi nähtav mobiilsidevõrgus, millega ta on ühendatud. Need andmed on operaatoril juba “tasuta” olemas. Inimeste liikuvuse mustrite tuvastamisel on suur väärtus mitmes mõttes. Planeerimise otsuste tegemisel on hädavajalik teada, kuidas inimesed tegelikult liiguvad – kus päeval tööl käivad, mis teid mööda liiguvad, kuidas muutub inimeste käitumine aastaajati jne. Liikumismustrite tuvastamise põhimeetod on tuvastada üksikisikute trajektoorid ja need siis agregeerida üldistatud jaotusteks, mida kasutada planeerimises. Mõnes riigis on trajektooripõhised andmed kasutusel ka asukohapõhises otsereklaamis (ingl. k. location based advertising), kus kasutajat profileeritakse individuaalselt tema asukoha või liikumismustrite alusel. Nende andmete kasutamisel on takistuseks see, et andmete täpsus jätab soovida. Mobiilsidevõrk ei ole ehitatud selleks, et jälgida pidevalt mobiilide asukohta. Töös on käsitletud järgmisi asukohainfo täpsustamise meetmeid: 1. Võrgusisese antennivahetuse statistika alusel tunnistada teatud näivad liikumised ebatõenäoliseks – kui inimene näiliselt “hüppab” mitme antenni vahel ebarealistliku kiirusega. 2. Täpsustada ülekattega antennide piirkonnas asukoha tõenäosust Bayes'i statistika meetoditega – kui mobiil on mitme antenni mõjualas, siis seal on konkreetsel ühel antennil väiksem tõenäosus ühenduda antud mobiiliga. 3. Autor pakkus kirjanduses pakutud parendusi Kalmani filtril põhinevale metoodikale, mis eristab positsioneeritava objekti paigalseisu ja liikumise episoode. 4. Statistiliselt avastada mobiilsidevõrgu kirjelduses vigu, mis moonutavad andmeid, näiteks kahe antenni andmed on võrguplaanis ära vahetatud, sellega trajektooris inimene satuks näiliselt ühe antenni alast teise antenni alasse. Muidugi on vaja garanteerida üksikisikute õigus privaatsusele vastava riigi õigusruumis. See on väljaspool selle töö skoopi.
Using the One Health approach for mapping the spread of antibiotic resistant bacteria in Estonia
(2024-10-18) Laht, Mailis; Kisand, Veljo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
„Üks Tervis“ on lähenemine, mis võtab arvesse tegevusi antibiootikumiresistentsuse (AMR) vähendamiseks kõikides sektorites samaaegselt: meditsiinis, veterinaarmeditsiinis, toidutootmises ja keskkonnas. Keskkond on oluline vahelüli kuhu koguneb inimtegevuse tulemusel antibiootikumide jääke, aga sinna satuvad ka juba resistentsuse saavutanud bakterid. Loomakasvatuse otsene seos keskkonnaga on väljaheidete kasutamine väetisena. Ka inimeste tarbitud antibiootikumidest jõuab enamus jääke keskkonda väljaheidete kaudu. Reoveepuhastite arenguga suudame küll puhastada olulise osa tekkivatest saasteainetest, aga bioloogilist ohutust tänased tehnoloogiad veel ei taga. Töö annab ülevaate antibiootikumiresistentsuse leviku kohta Eestis „Üks Tervis“ lähenemisviisil. Töös koguti antibiootikumidele resistentsetest baktereid inimestelt, loomadelt ja keskkonnast ning uuriti nende geene. Bakterite hulgas oli ka multiresistentseid baktereid. Üks Pseudomonas aeruginosa isolaat oli resistentne kõigi kuue testitud antibiootikumi grupi osas. Kontrollgruppides (terved inimesed, terved lemmikloomad ja metsloomad) on antibiootikumiresistentsete bakterite levik pea olematu. Tuginedes kogutud geneetilisele infole leidsime sarnaseid antibiootikumiresistentseid baktereid erinevatelt peremeestelt ja keskkondadest, mis viitab võimalikule levikule. Geneetiliselt sarnaste tüvede levik erinevate peremeeste ja keskkonda vahel ei ole Eestis laialt levinud. Meie töös tuvastati levik Üks Tervis gruppides järgmiste bakterite osas: Escherichia coli, Pseudomonas aeruginosa ja Enterococcus faecalis. Liikide ja keskkonna vahelist levikut ei tuvastatud Enterococcus faecium osas. Antibiootikumidele resistentsete bakterite hulk Eesti reoveepuhastites võrreldes muu maailmaga on keskmine, aga ületab WHO soovitust taaskasutusveele. Bioloogiliselt ohutu heitvee keskkonda juhtimiseks on vajalikud uued tehnoloogilised lahendused. „Üks Tervis“ põhimõtte rakendamisega AMR valdkonnas on Eestis riiklikult alustatud.

Browse

Browsing 2. Kaitsmiseks esitatud väitekirjad – Pre-Theses only by Title