2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

A method for information security and privacy management in smart solutions
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-14) Bakhtina, Mariia; Matulevičius, Raimundas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kujutage ette uut nutikat parkimislahendust, mis võimaldab teil parkida oma sõidukit mobiilirakenduse abil. Selline rakendus võimaldab teil parkida parklatesse, mis kuuluvad ükskõik millisele ettevõttele riigis. Samas rakenduses saate teatada ka teiste sõidukite ebaseaduslikust parkimisest ning vaadata üle oma parkimispiletid ja trahvid valesti parkimise eest. Sinu kui lõppkasutaja jaoks näeb rakendus välja nagu üks süsteem. Sellegipoolest koosneb see mitmest parklaomaniku, rakenduse arendusettevõtte ja kohaliku parkimiskorraldaja hallatavast süsteemist. Kuna igal ettevõttel on juba enda arendatud süsteemid olemas, kasutavad nad neid ja lepivad kokku ainult nende integreerimises. Kuigi eeldatakse, et iga eraldi ehitatud süsteem on turvline ja kaitseb andmeid, muudab iga eraldiseisva süsteemi integreeriminesüsteemi keerulisemaks ja uutele turvaohtudele ja andmeleketele vastuvõtlikumaks. Senised traditsioonilised turvameetmed koostati teistsuguste olukordade jaoks, mistõttu on vaja rohkem panusada, et kaitsta arendatavaid nutisüsteeme. Me pakume selle lünga täitmiseks välja infoturbe ja privaatsuse haldamise meetodi nutilahendustes. See meetod peaks aitama ettevõtteid, kes soovivad pakkuda oma infosüsteemi uue nutika lahenduse komponendina. Seega peaks meetod tagama, et vastloodud nutika lahenduse süsteem kaitseb nii kasutajate kui ka ettevõtete tundlikke andmeid. Kavandatav meetod aitab ettevõtteid kolmes etapis. Esiteks aitab see määratleda, kuidas ettevõtted oma süsteemis teavet kaitsevad ja kas nutilahenduse integratsioon võib olla vastuolus olemasolevate eeldustega. Teiseks näitame, kuidas ettevõtted saavad kasutada olemasolevaid tööriistu, et kontrollida, kas nende süsteemid ikka vastavad integratsiooni puhul kohalikele privaatsusregulatisoonide nõuetele. Kolmandaks pakume välja kaks identiteedihaldussüsteemi kavandit, mis võimaldavad mittetraditsioonilistel usalduslikel eeldustel kaitsta vahetatud andmeid partneritega.
Advancing urban and agricultural monitoring using Sentinel-1 synthetic aperture radar data
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-03) Koppel, Kalev; Oja, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus ja täppisteaduste valdkond
Väitekiri keskendub Euroopa Kosmoseagentuuri Sentinel-1 tehisava-radari (SAR) andmete kasutamisele hoonestuse ja rohumaade kaugseires. Radaripiltide eeliseks võrreldes optiliste satelliidipiltidega on sõltumatus pilvkattest ja päikesekiirgusest. Niisiis pakuvad nad pidevat ja tihedat andmestikku nutikate seirelahenduste loomiseks, et säästa suures mahus nt linnaplaneerijate või PRIA inspektorite tööaega. Hoonete tuvastamiseks radaripiltidelt pakkusime välja uue meetodi ning võrdlesime selle tulemusi juba varem kasutatud meetoditega. Uurimisaladena valisin välja Tallinna ja Ida-Virumaa. Tulemused olid lootustandvad – tihedama hoonestusega piirkondades oli uus meetod täpseim, kuid jäi pisut alla hõredama hoonestusega aladel. Järgmiseks huvitas mind, kuidas mõjutavad hoonete omadused, nagu kõrgus, materjal, orientatsioon ja kuju, radarisignaali tagasipeegeldust. Kinnitust leidsid mitmed nii talupojatarkusest kui ka füüsikateooriast lähtuvad seaduspärasused. Eks suuremad ja kõrgemad asjad ole ka radarile paremini näha ning metall särab paremini kui puit. Aga kui hoone on „vale“ nurga all, võib ta radari jaoks hoopis nähtamatuks muutuda. Lõpuks uurisin, kuidas on võimalik kosmose-radariga tuvastada põllutöid. Nimelt tuleb PRIA toetusi saavatel põllumeestel rohumaid kindlal ajal niita ning PRIA peab omakorda kontrollima üle, kas töö sai korralikult tehtud. Satelliidipiltide aeg-ridadest eristuvad selgelt nii niitmise kui ka kündmise mustrid, kusjuures mõlemal on erinev sõrmejälg. Seda eripära teades arendas kaigseire ettevõte KappaZeta OÜ koostöös Tõravere Observatooriumi, CGI Eesti AS ja STACC OÜ-ga PRIA-le niitmise tuvastamise rakenduse „Satikas“. Kokkuvõtteks tõestasin uuringuga Sentinel-1 tehisava-radari andmete suurt potentsiaali nii linnaruumi kui ka põllumajanduse kaugseires ja avardasin võimalusi mitmete innovaatiliste rakenduste väljatöötamiseks.
Before civilization a non-evolutionist history of community-making in Southwest Asia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-16) Barcina Pérez, Cristina; Annus, Amar, juhendaja; Sazonov, Vladimir, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
See doktoriväitekiri on kriitiline uurimistöö eelarvamuste kohta, millele toetutakse elitaarsust, ebavõrdsust, keerukust ja muid lähedasi teemasid käsitlevates teooriates ning narratiivides, mis mõjutavad Edela-Aasia ning Mesopotaamia tsivilisatsiooni eelajaloo mõistmise mudeleid. Tegemist on diakroonilise analüüsiga, mis keskendub paikse eluviisi (e kogukonna loomise) tekkimisele alates selle algusest. Põllumajandust, karjakasvatust, keraamikat, metallurgiat ja kirjasüsteemi käsitletakse kui ühiselu kogemuse tagajärgi, millega kaasnesid katsetamine, kohanemine ning samuti valikud. Koostöö, ränne ja valikuline edasikandumine ehk matkimine on kogu analüüsi kestel tähtsad tegurid ning kehtivaks kuulutatakse elukorralduse heterarhiline mudel esimeste ühiselu vormide puhul, mida tavapäraselt uuritakse protourbanismi katusmõiste all. Töö käsitleb kriitiliselt Uruki fenomeni. Doktoriöös väidetakse, et paljud Uruki ajastu nn kolooniad peavad olema asutatud Susiana linnadest lahkunud inimeste poolt.
Forecasting business cycles and financial crises with machine learning
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-16) Alfieri, Luca; Masso, Jaan, juhendaja; Uusküla, Lenno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö uurib masinõppe meetodite rakendamist makromajanduslike näitajate prognoosimises, keskendudes äristsüklite ja süsteemsete finantskriiside ennustamisele. Uuring ühendab kaks perspektiivi – andmepõhise meetodi, mis kasutab suurt hulka muutujaid mittelineaarsete mustrite tabamiseks majandusnäitajates, ning teooriapõhise lähenemise, mis valib muutujaid mudelitesse makroökonoomika teoreetiliste põhimõtete alusel, – kombineerides teooriapõhist muutujate valikut puhtalt andmetest tuvastatud ulatusliku ennustajate (nt kriisieelsete märkide) kogumiga. Uurimus rõhutab tasakaalustamata andmete käsitlemise, asjakohaste tunnuste valiku ja mittelineaarsuste arvessevõtmise tähtsust masinõppe mudelite rakendamisel. Tulemused viitavad sellele, et võimendamis-meetodid võivad suurte andmekogumite puhul olla tõhusad, kuid need nõuavad hoolikat ettevalmistust, eriti kui andmete maht on piiratud. Doktoritöö toob esile ka ajalooliste andmete põhjal kriiside ennustamise keerukuse ning rõhutab vajadust edasiste uuringute järele mudelite optimeerimise vallas. Doktoritöö demonstreerib, kuidas masinõpe saab täiustada makromajanduslike näitajate prognoosimist, ühendades kaasaegseid masinõppetehnikaid traditsiooniliste ökonomeetriliste lähenemistega. Samuti rõhutatakse töös andmete ja kasutatavate meetodite kriitiliselt hindamise tähtsust tagamaks, et masinõppemudelid täiendaksid, mitte ei asendaks traditsioonilisi ökonomeetrilisi meetodeid. Kuigi suurandmete valdkonna areng on suurendanud masinõppe atraktiivsust, ei ole mõistlik sellele pimesi toetuda ega traditsioonilisi meetodeid kõrvale heita. Selle asemel annavad masinõppemudelid parimaid tulemusi traditsiooniliste ökonomeetriliste tehnikatega kombineerituna. Mõlemal on ühised statistilised alused, mistõttu on paljud uued meetodid traditsioonilistega lähemalt seotud kui esialgu tunduda võib.
Function of adhesion molecules and signalling pathways in human endometrial and embryonic models
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-03) Stepanjuk, Artjom; Salumets, Andres, juhendaja; Ingerpuu, Sulev, juhendaja; Peters, Maire, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Antud doktoritöö uurib naiste viljakust reguleerivaid molekulaarseid mehhanisme, mille mõistmine pakub olulisi teadmisi reproduktiivtervise kohta. Doktoritöös tuvastati uued molekulaarsed rajad, mis on seotud endomeetriumi ettevalmistumisega embrüo implantatsiooniks ehk pesastumiseks. Töö teostamiseks on kasutatud erinevaid molekulaarbioloogilisi meetodeid, nagu geenide ja valkude ekspressioonanalüüs, in vitro mudelid ja erinevad histotehnikad. Tulemused näitavad, et mutsiinid mängivad olulist rolli endomeetriumi vastuvõtlikkuses. MUC20 ekspressioon tõuseb oluliselt kesk-sekretoorses faasis, viidates regulatiivsele koostoimele MET-retseptoriga, mis mõjutab epiteelirakkude adhesiooni ja morfogeneesi. Teine oluline avastus puudutab ROCK2 kinaasi rolli strooma detsidualiseerimise protsessis, mis valmistab endomeetriumi ette implantatsiooniks. Suurenenud ROCK2 ekspressioon ja aktiivsus põhjustavad stroomarakkudes muutusi ROCK/LIMK/cofilin raja kaudu, soodustades implantatsiooniks vajalikku sekretoorset fenotüüpi. Embrüoidkehade kui inimese embrüo alternatiivse mudeli kasutamine pakub teadlastele väärtuslikke teadmisi, kuna inimese embrüotega manipuleerimine on eetilistel põhjustel piiratud. Käesolev uuring näitab, et integriin β1 blokeerimine häirib embrüoidkehade moodustumist in vitro, rõhutades selle olulist rolli embrüo rakkude adhesioonis. Antud doktoritöö annab uusi teadmisi endomeetriumi ja implantatsiooni bioloogiast. Tulevased uuringud peaksid põhjalikumalt uurima detsidualiseeritud endomeetriumi ja embrüo vahelisi molekulaarseid interaktsioone ja valideerima pakutud hüpoteetilisi mudeleid. Endomeetriumi rakkudes toimuvate mesenhümaalse-epiteliaalse ja vastupidi epiteliaalse-mesenhümaalse üleminekute uurimine on oluline implantatsiooni keerulise dünaamika mõistmiseks. Kuigi on veel palju lahtiseid küsimusi, rõhutab see doktoritöö embrüo implantatsiooni kui inimeste reproduktsiooni jaoks hädavajaliku protsessi keerukust ja fundamentaalset tähtsust.
Heterostylous plants in an era of global change: the role of local, landscape and climatic factors
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-09) Kivastik, Marianne; Aavik, Tsipe, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Hiljutised kiired kliima- ja maakasutuse muutused ohustavad elurikkuse erinevaid tahke. Eriti tundlikud on maastikumuutustele loomtolmlevad ja keeruka paljunemissüsteemiga taimeliigid, näiteks erikaelsed liigid. Erikaelsus ehk heterostüülia on taimetunnus, mille puhul koosneb taimepopulatsioon kahest või kolmest morfoloogiliselt erinevast õietüübist, mis erinevad üksteisest tolmukate ja emaka paigutuse poolest õie sees. Erikaelsuse eesmärk on soodustada tolmlemist eri õietüüpide vahel ja takistada nii iseviljastumist kui ka viljastumist sama õietüüpi omava taimega. Ühes populatsioonis peaks õietüüpe olema ligikaudu võrdselt, tagamaks kõrgeim paljunemisedukus. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida, millised maastikulised ja klimaatilised tegurid mõjutavad erikaelseid liike ning millised geneetilised ja evolutsioonilised tagajärjed võivad kaasneda maakasutuse- ning kliimamuutustega. Leidsin, et populatsioonisuurus on üks tähtsamaid erikaelsete liikide õietüüpide optimaalset tasakaalu mõjutavaid tegureid. Vastupidiselt eeldusele, et erikaelsete liikide populatsioonides on õietüüpide osakaal võrdne, tuvastasin hariliku nurmenuku (Primula veris) populatsioonides ühe õietüübi domineerimise. Töö tulemused näitasid, et hariliku nurmenuku õietüüpide tasakaalu mõjutavad ka mitmed maastiku- ja klimaatilised tegurid, näiteks inimasustuse tihedus, asulate ja ehitiste osakaal maastikus, looduslike elupaikade kadumine ja sademete hulk. Viimaks tuvastasin, et paigast nihkunud õietüüpide tasakaal võib viia geneetilise mitmekesisuse languseni, mis võib omakorda kahandada populatsioonide kohasust ja pikaajalist kohastumisvõimet. Doktoritöö tulemused näitavad, et erikaelsed taimeliigid on kiiretele maastiku-, aga ka kliimamuutustele haavatavad, ning tõstavad esile looduslike elupaikade säilitamise ja kaitse olulisust loomtolmlevate taimede hea käekäigu tagamiseks.
Longitudinal associations between body fatness, physical fitness, physical activity, and cognitive skills in preschoolers
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-02) Reisberg, Kirkke; Riso, Eva-Maria, juhendaja; Jürimäe, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Rasvumise epideemia kõrval veedavad lapsed üleliia palju aega istuvatel tegevustel ning sageli ei järgita soovituslikke liikumisnorme. Laste piisav kehaline aktiivsus ja hea kehaline võimekus varases eas toob kaasa positiivse mõju kehalisele, vaimsele ja kognitiivsele arengule. Lasteaiast kooli minek tähistab olulist perioodi lapse hariduslikus ja isiklikus arengus, kuna koolivalmidus seab standardid mitmesugustes arenguvaldkondades. Samas ei ole üheselt selge, kuidas eelkooliperiood mõjutab laste edasist arengut koolis. Antud doktoritöö eesmärk oli uurida pikemaajalisi seoseid keha rasvasisalduse, kehalise võimekuse, kehalise aktiivsuse, istumisaja ja kognitiivse võimekuse vahel Eesti eelkooliealistel lastel üleminekul lasteaiast kooli. Uuringus osalenud Tartu maakonna poistel ja tüdrukutel määrati keha rasvasisaldus kaliibermeetodil, kehaline võimekus lisaks käepigistusjõule ka hüppe- ja jooksutestiga, kehaline aktiivsus ja istumisaeg aktseleromeetriga ja kognitiivne võimekus Boehm'i testiga viimasel aastal lasteaias ja esimesel aastal koolis. Uuringu tulemustena selgus, et tüdrukute väiksem istumisaeg ja suurem lihasjõud lasteaias olid seotud väiksema keha rasvasisaldusega koolis, poistel neid seoseid ei esinenud. Poiste ja tüdrukute kehaline aktiivsus lasteaias ei olnud seotud keha rasvasisaldusega koolis. Samuti ei olnud poiste ja tüdrukute kehaline aktiivsus lasteaias seotud kehalise võimekusega koolis. Poiste ja tüdrukute keha rasvasisaldus ja kardiorespiratoorne võimekus lasteaias ei olnud seotud kognitiivse võimekusega (kontseptuaalse, verbaalse ja pertseptiivse võimekusega) koolis. Suurem lihasjõud lasteaias oli aga seotud parema verbaalse võimekusega koolis ainult poistel. Antud uuringu tulemused näitasid, et just tüdrukutel aitaks istuvatele tegevustele kuluva aja vähendamine ja lihasjõudu suurendavate tegevuste harrastamine eelkoolieas vähendada riski ülemäärase kehakaalu kujunemiseks koolieas. Omakorda poistel võiks eelkoolieas lihasjõudu suurendavate tegevuste harrastamine olla kasulik verbaalse võimekuse arengu toetamiseks esimeses klassis õppimisel.
Nothing but Politics? Explaining the reproduction of Russian narratives about the events in Ukraine among Japanese scholars and intellectuals 2014–2019
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-03-12) Hosaka, Sanshiro; Makarychev, Andrey, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kuidas toimus Venemaa niinimetatud „Ukraina kriisi“ narratiivide taastootmine ja normaliseerimine liberaalsetes demokraatiates? Jaapani juhtum näitlikustab haritlaskonna ja intellektuaalide märkimisväärset rolli Moskva strateegiliste narratiivide edasikandmisel kohaliku publikuni. Aastatel 2014 kuni 2019 avaldatud 460 teksti kontentanalüüs näitab, kuidas Venemaa Ukraina-teemaliste narratiivide taastootmine on seostatav erinevate faktoritega, muuhulgas nende autorite erialase võrgustikuga regiooniuuringute vallas, osalemisega Kremli spondeeritud Valdai Rahvusvahelises Diskussiooniklubis, ja teatud rahvusvaheliste suhete narratiivide omaksvõtmine Venemaa identiteedi ja Jaapani-Vene suhete teemadel. Vastupidiselt ootustele ei olnud Venemaa-uuringute alane uurimisprofiil kasulikuks Venemaa mallide taastootmise mõõdikuks, kuid aktiivne liikmelisus Valdai Rahvusvahelises Diskussiooniklubis on. Lisaks aitas autori skeptilisus nö peavooludiskursuste suhtes ja Venemaa nägemine kaitsepositsioonil oleva ohvrina märkimisväärselt kaasa Venemaa narratiivide taastootmisele. Sama mõju oli Venemaa-poolse „vennasrahvaste“ ajaloonarratiivi toetamisel. Diskursusanalüüs näitas Ukraina-teemaliste akadeemiliste narratiivide puhul kolme dimensiooni. Esiteks, Venemaa-keskne ontoloogia vähendab Ukraina agentsust rahvusvahelises poliitikas. Haritlased normaliseerisid Venemaa ebaseaduslikku Krimmi annekteerimist läbi viitamise Venemaa väidetavalt ontoloogilisele julgeolekule – perspektiiv, mis tugineb Venemaa ajaloolistele narratiividele ja eirab Ukraina oma. Teiseks otsisid lääne hegemoonia vastased, kelle nägemuses on Lääs russofoobne, alternatiivseid selgitusi Putini agressiivsetele poliitikatele. Kolmandaks võib välja tuua need akadeemikud, kelle võimetus ära tunda Kremli manipulatsiooni tõi kaasa tõsist kallutatust metodoloogilisel tasandil, näiteks välitööde läbiviimist „Donetski Rahvavabariigis“. Need narratiivid kujundasid ka Tokyo välispoliitikat. Näiteks argumenteeris grupp Valdai eksperte ja endisi diplomaate, kes diskrediteerisid ukrainlasi kui neo-natse, et Tokyo peaks keskenduma oma Põhjaterritooriumi-teemalise vaidluse lahendamisele Moskvaga ning mitte laskma Ukrainas toimuval tähelepanu hajutada. Väidetavat „Hiina-Venemaa liitu“ kasutati hirmutamistaktikana, veenmaks poliitikategijaid jätkama Venemaaga suhtlemist tavapärasel kursil ning eraldama seda Hiina-küsimusest – Tokyo peamisest julgeolekumurest. Alles Venemaa täieulatuslik sissetung tõi kaasa Jaapani juhtkonna ja avalikkuse pettumuse Venemaas.
Poetical features of the Peshitta psalter: A comparative study of the Hebrew and Syriac psalms
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-03) Vasheghanifarahani, Amir; Nõmmik, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Võttes arvesse varasemaid uurimusi Pešitta tõlketehnika kohta, on käesoleva doktoritöö eesmärk uurida, kuidas heebrea poeetilised struktuurid kajastuvad Pešitta süüriakeelsete psalmide tõlkes, et jõuda uue lähenemiseni süüria psalmide uurimises. Käesoleva uurimuse aluseks on Psalmid 8, 19, 29, 86, 96, 120, 124, 146 ja võrdluseks mittekanooniline Psalm 155. Väitekirjas tegeletakse Pešitta psalmidega vormikriitilisest vaatenurgast, tuvastades ja analüüsides stroofistruktuure ja erinevaid poeetilisi vahendeid, nagu stroofimarkerid, sõnakordus, kõlakujundid (eriti algriim), parallelism ja värsimõõt, mis arvestab nii sõnade, silpide kui ka konsonantide arvuga. Võrdleva raamistiku eesmärk on analüüsida süüria psalmide struktuuri- ja stiilielemente, kasutades heebrea psalmide ja luule uurimiseks välja töötatud analüüsimeetodeid. Heebrea tekstide rikkalik poeetilise analüüsi traditsioon on loonud väärtusliku läätse, mille abil vaadelda ja tõlgendada süüria kirjanduslikke kompositsioone, saavutades uusi teadmisi nende vormilistest omadustest ja väljendusviisidest. Süüria tõlkija eriline stiil võimaldab anda tõhusalt edasi spetsiifilisi poeetilisi vahendeid, eelkõige parallelismi, mis peegeldab hästi heebrea tekstis sisalduvat. Ehhkki teised poeetilised vahendid, nagu algriim ja sõnakordus on Pešitta psalmides olemas, kasutatakse neid siiski viisil, mis erineb eeldatavast heebrea alliktekstist. See viitab sellele, et ehkki süüria tõlkija oli teiste stiilielementide kohandamisel ja muutmisel kunstiliselt vaba ning sobitas neid süüria keele ja kirjandustraditsiooni ainulaadse keelelise ja esteetilise tundlikkusega, oli ta truu Vorlage poeetilisele struktuurile (eeldades, et Vorlage oli sarnane masoreetsele tekstile). Stroofid on süüria psalmide põhiline tunnus, mis sisaldavad erinevaid muid poeetilisi võtteid. Stroofide sees võib täheldada sõnakordust, algriimi, korduvaid süntaktilisi struktuure, parallelismi, inclusio’t, sulgemist, kiasmi ning silpide või sõnade tasakaalus arvu.
Role of mitochondrial dynamics in Wolfram syndrome
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-14) Liiv, Mailis; Kaasik, Allen, juhendaja; Vaarmann, Annika, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Neuroarengulised ja neurodegeneratiivsed haigused on tänapäeva ühiskonnas oluliseks elukvaliteedi vähendajaks ja majanduslikuks koormaks. Seniste uuringute jooksul on saanud selgemaks, et ajuhaiguste väljakujunemises võib olla oluline osa mitokondrite ehituse ja/või talitluse kõrvalekalletel. Mitokondrid on dünaamilised organellid, mis tähendab, et nad liiguvad aktiivselt mööda närvirakkude jätkeid ringi, ühinevad (fusioon) ja lahknevad (fission) omavahel ning vigased/üleliigsed mitokondrid suunatakse lagundamisele (mitofaagia). Wolframi sündroom (WS) on harvikhaigus, mis avaldub progressiivsete neuroendokriinsete kõrvalekalletena, nagu magediabeet, diabeet, optiline atroofia ja kurtus. Haiguse avastamise ja kirjeldamise järel peeti seda kauaaegselt mitokondriaalseks haiguseks. Hiljem avastati, et WS põhjustavad mutatsioonid WFS1 (WS1) ja CISD2 (WS2) geenides, mille poolt kodeeritud valgud paiknevad endoplasmaatilise retiikulumi (ER) ja mitokondrite ühenduskohtades. Senini ei ole teada, millised on WFS1 ja CISD2 täpsed ülesanded rakkudes. WS1 peetakse peamiselt ER haiguseks, sest varem on leitud WFS1 osalemist ER stressi ning rakusisese kaltsiumi tasakaalu regulatsioonis. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada mitokondriaalse dünaamika rolli WS rakuliste mehhanismide hulgas kasutades katseklaasimudelit ja otsida võimalikke farmakoloogilisi sekkumisi, mis aitaksid leevendada tekkinud kõrvalekaldeid mitokondrite talitluses ja närvirakkude arengus. Uurimistöös leiti, et WFS1 puuduse korral vähenes mitokondrite fusioonide sagedus ja mitokondrid olid lühenenud. Lisaks oli suurenenud mitokondrite lagundamine ja seeläbi vähenenud ka mitokondrite tihedus närvirakkude aksonites. Mitokondrite dünaamika muutuseid seostati membraanipotentsiaali languse ja ATP tootmise vähenemisega, mis omakorda viis närvirakkude arengu aeglustumiseni. Seejärel leiti, et kõrvalekalded mitokondrite dünaamikas ja bioenergeetikas olid seotud häirunud kaltsiumi tasakaaluga ER-s ja vähenenud kaltsiumi vooludega ER-st mitokondritesse. WFS1 puuduse korral esinevaid kõrvalekaldeid mitokondrite dünaamikas ja närvirakkude arengus aitasid leevendada keemilised ained, mis taastasid kaltsiumi tasakaalu ER-s ja mitokondrites. Kokkuvõttes laiendavad antud doktoritöö tulemused praeguseid teadmisi WS rakulistest mehhanismidest ning võivad olla abiks tulevikus uute ravimite väljatöötamisel. Antud tulemustest järeldub, et neuroloogiliste sümptomite väljakujunemisel võib olla oluline roll vähenenud energiatootmisel närvirakkudes, mille põhjusteks on omakorda nii mitokondrite dünaamikahäired kui ka ER-mitokondrite kaltsiumi voolude vähenemine.
The risk society’s stabilisation failure? an analysis of NATO and the international security assistance force in Afghanistan
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-17) McNamara, Eoin Micheál; Berg, Eiki, juhendaja; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolevas doktoritöös käsitletakse Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) stabiliseerimise ebaõnnestumist Afganistanis Afganistani stabiliseerimine oli ülemaailmse terrorismivastase sõja keskmes, mille käigus NATO rakendas märkimisväärseid tsiviil- ja sõjalisi ressursse, toetamaks ülesehitustöid nõrkades riikides ja ennetamaks globaalseid riske. Külma sõja järgses unipolaarsuses jäi Lääne sekkumisele ja stabiliseerimisele suunatud strateegia suuresti vaidlustamata. Vaatamata materiaalsetele ja struktuurilistele eelistele jäid paljud NATO eesmärgid Afganistanis lõpuks saavutamata. Kuid materiaalsetele ja struktuurilistele eelistele vaatamata jäid paljud NATO eesmärgid Afganistanis lõpuks saavutamata. Sellest tuleneb ka käesoleva doktoritöö uurimisprobleem, mis keskendub riskiühiskonna kontseptsiooni seletusvõimele julgeoleku-uuringutes. Riskiteoreetikud väidavad, et hilismodernsus on oluliselt muutnud lääneriikide ja lääne organisatsioonide strateegilisi väljavaateid, mis tõstatab küsimuse, kas NATO ebaõnnestumine Afganistani stabiliseerimisel tulenes riskiühiskonna põhiliste kontseptuaalsete omadustega seonduvatest eksimustest? Selles väitekirjas analüüsitakse riskiühiskonna omadusi ning uuritakse nende mõju stabiliseerimispoliitikate puudujääkidele. Töös tuvastatakse viis põhitunnust: riskiühiskonna lähtepunktiks on „ohutus ennekõike“, see prioriseerib utilitaarseid tulemusi, see rõhutab globaliseerumise süvendatud riske, see on tulevikku suunatud ja rõhub ennetusele, ning see püüab järjepidevalt riske juhtida. Keskendudes rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude Afganistanis (ISAF) missioonile aastatel 2002 kuni 2014, väidab doktoritöö, et riskiühiskonna karakteristikud mõjutasid paljusid NATO stabiliseerimispüüdluste ebaõnnestumisi Afganistanis suurel määral. NATO ebaõnnestumised osundavad riskiteooria vastuolule, mille kohaselt julgeolekut küll tähtsustakse, kuid strateegiline ambitsioon on väike. NATO ärevust tekitav „ohutus ennekõike“ vaade tingis arvukalt mittepühendunud tsiviil- ja sõjalisi poliitikaid. Kuid NATO Afganistani-kogemus paljastas ka mõningaid olulisi kõrvalekaldeid riskiteooriast. Riskiteooria pisendab ideoloogilisi mõjusid poliitikatele, kuid liberaalse ideoloogia killud mõjutasid siiski mõningaid vigasid stabiliseerimispoliitikates.

Sirvi

Sirvi 2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only Pealkiri järgi