2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

The de-sign process of inhabiting techno-living spaces
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-02) Kozicki, Alec Richard; Kull, Kalevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri arendab tehniseeritud elamisruumide semiootilist kontseptsiooni, et uurida tähendusseoseid tehnoloogiatega inimeste asustatud ruumides. Kodumajapidamises kasutatavate tehnoloogiate tarbijad seisavad silmitsi uute digitaalsete esemete või nutiseadmete kiire kasvuga, mis on loodud igapäevaste toimingute ühel või teisel viisil soodustamiseks. Aga kuidas rikastavad eluruumide tehnoloogiad elanike koosarengu protsessi nii elamisruumi kui ka ümbritseva keskkonnaga? Uuring modelleerib tehniseeritud elamisruume kui teatud tüüpi ehitatud keskkondi, mis on täis tehnoloogilisi ressursse ja kus elanikud saavad avastada võimalusi õppimise, loovuse ja kujutlusvõime arendamiseks. Neid kolme võimaldust silmas pidades on Farouk Seifi „tähendusdisain” keskne mõiste, mida kasutatakse kvalitatiivsete, semiootiliste suhete haldamiseks, mis realiseeruvad kodumajapidamises kasutatavates tehnoloogiates elanike ja tehniseeritud elamisruumide koosarengus. Selle uuringu tulemused ei tohiks olla asjakohased mitte ainult teadlastele, vaid peaksid esindama ka semiootilist tööriistakomplekti, mida saaksid rakendada disainerid ja kasutajad koosarengu protsessides. Semiootiline tööriistakomplekt on ressursside kogum semiootiliste suhete ja disainitegevuste suunamiseks, mida üksikisikud, nii disainerid kui ka elanikud, saavad kasutada igas ainulaadses tehniseeritud elamisruumis. Semiootiline tööriistakomplekt tugineb Jakob von Uexkülli omailma teooriale ning hõlmab Kalevi Kulli semiootilist ökoloogiat, Cary Campbelli jt eristatud semiootilisi komponente ja Augustine Berque'i miljöö rakendatavuse mõisteid. Analüüsitakse erinevat tüüpi tehnoloogiaid elamisruumides, et uurida semiootiliste tööriistakomplektide rolli elanike ja tehniseeritud elamisruumide koosarengus. Mõned selles väitekirjas käsitletud näited hõlmavad semiootiliste komponentide vastastikust seost nutika kodu süsteemides, virtuaalreaalsusesse sukeldumist eluruumis viibimise ajal ja jäätmeteks peetavate artefaktide kasutamist „maalaevadeks“ nimetatud elamisruumi ehitamisel.
Cybersecurity governance responses in the Estonian digital governance model, 2007–2023
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-25) Carmichael, Logan; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viimastel aastakümnetel on valitsused üle maailma üha enam digitaliseerinud, mistõttu on tõusetunud küsimused selle kohta, kuidas rakendada küberjulgeolekumehhanisme e-valitsemise lahenduste kaitsmiseks. Selles doktoritöös käsitletakse Eestit kriitilise juhtumina küberjulgeoleku ja e-valitsemise valdkonnas, analüüsides Eesti küberjulgeoleku valitsemise kujunemist. Iseäranis keskendutakse Eesti e-valitsemise süsteemi arengule aastatel 2007–2023. Eesti juhtumianalüüs on kolmetahuline. Esiteks kaardistab doktoritöö Eesti e-valitsemise maastiku ning kõrgelt digitaliseeritud keskkonnale omased küberjulgeolekualased väljakutseid. Teiseks uuritakse riiklikke struktuure ja ökosüsteemi, mis on kujundatud küberjulgeoleku valitsemiseks selles tugevalt digitaliseeritud kontekstis, ning selle kujundamisega seotud kaalutlusi. Kolmandaks analüüsib doktoritöö valitsemisprotsesside toimimist ja otsusetegemist küberjulgeolekukriisi korral, ning mitmekesiseid tegureid, mida selles protsessis arvesse võetakse. Doktoritöö panustab küberjulgeoleku valdkonda uute teoreetiliste ja praktiliste teadmistega. Kaardistav juhtumiuuring Eesti näitel annab avalikult kättesaadavatele allikatele tuginedes põhjaliku ülevaate Eesti e-valitsemise ja küberjulgeoleku maastikust. Poliitikamuutuste ja koostööpõhise valitsemise teooria lõikepunktis panustab doktoritöö analüüsiga, kuidas mitme sidusrühma osalusega õppimise ja kohanemise protsess on viinud küberjulgeoleku valitsemise ökosüsteemi kujunemiseni, mille eesmärk on tugevdada tulevast küberjulgeolekut ning mis on kohandatud Eesti eripärasele digitaliseerituse kontekstile. Lisaks uurib doktoritöö Eesti riigi lähenemisi kesksetele küberjulgeolekukriisidele, käsitledes neid ajaloolise institutsionalismi teooria ja kriisiohje vaatenurgast ning avades otsustusprotsesside kujunemist eesmärgiga tugevdada tulevast küberjulgeolekut. Kuna neid teoreetilisi lähenemisi küberjulgeoleku valitsemisele on varasemalt vähe arendatud, pakub see doktoritöö neis valdkondades uusi teoreetilisi panuseid. Samuti pakub doktoritöö praktilisi õppetunde Eesti kriitilisest juhtumist, mida on võimalik üle kanda ja kohaldada teiste riikide kohalike eripäradega, mis tegelevad küberjulgeoleku väljakutsetega digitaliseeritud valitsemise kontekstis.
Online media analysis and financial markets
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-26) Lapitskaya, Darya; Eratalay, Hakan, juhendaja; Sharma, Rajesh, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Digimeedial on tänapäeva maailmas teabe levitamisel ülioluline roll ning selle tähtsust globaalses majanduses ja finantsturgudel ei saa alahinnata. On selgelt näha, et digitaalsete meediaplatvormide levik ja populaarsus on oluliselt muutnud inimeste suhtlemis- ja teabejagamise viise. Näiteks kontrollivad erinevate kaupade ostjad enne ostu sooritamist pidevalt veebipõhiseid arvustusi, trende ja mõjutajate (isikud, kes on saavutanud populaarsuse ja maine oma veebipõhise kohaloleku ja aktiivsuse kaudu) arvamusi. Samuti jälgivad professionaalsed aktsia- ja finantsvarade kauplejad regulaarselt digitaalseid meediaplatvorme, et saada värskeimat teavet ja ülevaadet turutrendidest, ning leidub juhtumeid, kus üksainus viraalne postitus või kommentaar näib mõjutavat aktsia või vara hinda juba mõne tunni jooksul pärast selle veebis avaldamist. Seetõttu on oluline mõista, kuidas sellist seost analüüsida ning milliseid tööriistu saab kasutada täpseks analüüsiks. Käesolev doktoritöö on pühendatud uurimisele, kuidas veebiallikate kaudu leviv teave mõjutab ettevõtteid ja tavapärast ostukäitumist. Töös käsitletakse erinevaid meetodeid, sealhulgas ökonomeetrilisi ja masinõppel põhinevaid lähenemisi, et selgitada välja kõige tõhusamad viisid aktsia- ja krüptovaluuta hindade analüüsimiseks. Doktoritöös sisalduvad uuringud analüüsivad digimeedia sentimentide kasutamist finantsprognoosides, kombineerides traditsioonilisi ökonomeetrilisi mudeleid ja kaasaegseid masinõppetehnikaid. Töös kasutatakse mitmesuguseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid, sealhulgas masinõppe regressioone, ökonomeetrilisi mudeleid, sentimentanalüüsi ja küsitlusi. Uurimuses käsitletakse erinevaid hinnanalüüsi meetodeid, tuuakse esile seos digimeedia sentimentide ja aktsiate tootluse vahel ning arutletakse turuanalüüsi kõige täpsemate metoodikate üle. Samuti pakub töö põhjaliku ülevaate digimeedia mõjust tavakasutajatele ja finantsturgudele ning avab uusi võimalusi edasiseks teadustööks. Uurimistulemused näitavad, millist mõju digimeedia finantsturgudele avaldab, ning soovitavad erinevat tüüpi analüüside jaoks kõige sobivamaid tehnikaid.
European Union digital integration: exploring the development and governance of cross-border digital public services
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-27) Dedović, Stefan; Solvak, Mihkel, juhendaja; Crompvoets, Joep, juhendaja; Homburg, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö uurib Euroopa digitaalset integratsiooni, analüüsides piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arengut ja juhtimist. Digitaalne arengutase avalike teenuste osutamisel varieerub riiklikul ja piiriülesel tasandil märkimisväärselt. Näiteks ei ole hoolimata Eesti kõrgelt arenenud digitaalsest tervishoiusüsteemist Eestist pärit reisijal võimalik Ungari apteegist kätte saada oma retseptiravimit, mis osutab ELi piiriüleste digitaalsete avalike teenuste kitsaskohtadele. Euroopa Liit põhineb kaupade, kapitali, inimeste ja teenuste vaba liikumise tagamisel. Kuigi füüsilised tõkked on suuresti kõrvaldatud, on teenuste vaba liikumine endiselt väljakutseks, eriti digivaldkonnas; seda vaatamata asjaolule, et erisused riigisiseselt pakutavate digitaalsete teenuste ja piiriülestele kasutajatele pakutavate teenuste vahel on olnud viimastel aastakümnetel ELi poliitika fookuses. Ehkki piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamine ja juhtimine on Euroopa integratsiooni konkreetsete tulemuste ja praktilise reaalsuse lahutamatu osa, on see teema jäänud ELi kontekstis väheuurituks. Tuginedes kolmele põhiartiklile ja täiendavatele uurimustele, kasutab doktoritöö interdistsiplinaarset lähenemist, pakkumaks väärtuslikke teadmisi piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamisest ja juhtimisest. Piiriüleseid digitaalseid avalikke teenuseid kujundab nende poliitiliste, tehnoloogiliste ja organisatsioonidevaheliste tegurite keerukas koosmõju makro-, meso- ja mikrotasandil. Vajadus koostöö ja andmete jagamise järele teenuseid osutavate organisatsioonide vahel tekitab mitmeid olulisi väljakutseid ning on olemuselt keeruline. Piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamist ja kestlikku pakkumist mõjutavad organisatsioonide digitaalne arengutase, valmidus muutusteks ja koostöötahe. Doktoritöö soovitab seada prioriteediks teenust rakendavatele organisatsioonidele suunatud stiimulite ja kasu tuvastamise, suurendada tuge alt üles toimuvale piirkondlikule koostööle ning käsitleda piiriülest digitaalset teenuseosutamist pigem organisatsioonilise võimekusena kui täiesti uue ja eraldiseisva digitaalse teenusena. Samuti rõhutab doktoritöö vajadust parandada andmete esitamise ja kasutamise võimekust ning suutlikkust muuta jagatud andmed käegakatsutavaks kasutajaväärtuseks.
Cross-lingual transfer learning and evaluation in low-resource settings
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-04) Kuulmets, Hele-Andra; Fišel, Mark, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Meie igapäevaellu üha enam sekkuva tehisaru üks põhikomponente on keelemudel, tänu millele tehisaru üldse suudab inimkeele peeneid nüansse mõista. Selleks, et keelemudel inimkeelt väga hästi mõistaks, tuleb seda treenida tohutult suurte tekstikogumite peal. Koguni nii suurte, et enamik maailmas kõneldavaid keeli pole teksti kujul sellises mahus kättesaadavad. Seetõttu on tehisaru võimalused paljudes keeltes piiratud, süvendades tehnoloogilist ebavõrdsust ressursirikaste ja ressursivaeste keelte vahel. Õnneks on ka väiksemate tekstikogumitega keeltele lahendus olemas. Nimelt on täheldatud, et keelemudelite treenimisel korraga paljude keelte peal paraneb keelemudelite oskus treeningandmestikus vähem esindatud keeltest aru saada. Seda nähtust nimetatakse keeltevaheliseks teadmussiirdeks ja see tähendab, et mudel õpib teadmisi, mis ta on omandanud näiteks ingliskeelsetest tekstidest, kasutama eesti keeles vastamisel. Kui minna veel tehnilisemaks, siis juhtub mitmekeelsel treenimisel see, et eri keelte matemaatilised esitused mudeli sees muutuvad üksteisega sarnasemaks, mis põhjustabki keeltevahelist teadmiste siiret. Doktoritöös uuritakse, kuidas tugevdada keelemudelites keeltevahelist teadmussiiret, et parandada keelemudelite oskust mõista eesti keelt. Töö jaguneb kaheks osaks, millest esimeses osas uuritakse meetodeid väikeste keelemudelite kasutamiseks konkreetse ülesande lahendamisel ja teises seda, kuidas õpetada peamiselt ingliskeelsetel tekstidel treenitud suurele keelemudelile selgeks eesti keelt. Töö peamine järeldus on, et mitmekeelne treenimine, isegi kui kasutada ainult sünteetilisi andmeid, võib märgatavalt parandada keelemudeli oskust eesti keeles mitmesuguseid ülesandeid lahendada. See tulemus osutab keeltevahelise teadmussiirde oskusliku ärakasutamise tõhususele väiksematele keeltele tehisaru maailmas parema esindatuse tagamisel.

Sirvi

Sirvi 2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only Kuupäev järgi