2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Ecosystem scale modelling of carbon and nitrogen cycles in peatlands
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-06-02) Thayamkottu, Sandeep; Pärn, Jaan, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Smallman, Thomas Luke, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Maakera kliima soojeneb ja äärmuslikud kliimasündmused sagenevad. Seda tingivad peamiselt maakasutuse ja maakatte muutused (LULCC) ning nendest tulenevad kasvuhoonegaaside (KHG) heitmed. Sood mängivad olulist rolli globaalses süsiniku ja kasvuhoonegaaside bilansis, salvestades süsinikku muldadesse (kus seda on rohkem kui maismaa taimestikus). Ökosüsteemi, piirkondliku ja globaalse süsiniku ja KHG-bilansside koostamisel on olulised mulla veebilanss, vee liikumine mulla-taime-atmosfääri süsteemis ja ilmategurid, mis mõjutavad taimede kasvu (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus, aururõhu defitsiit (VPD), õhutemperatuur ja sademed). Empiiriline teadmine sellest, kuidas mulla niiskuse muutused mõjutavad mulla kasvuhoonegaaside heitkoguseid, on vajalik, mõistmaks soo-ökosüsteemides toimuvaid protsesse. Käesolev doktoritöö täidab teadmiste lünki süsiniku ja N2O voogudest ning nende põhjustest ökosüsteemi tasandil. Uuring leidis, et kasvuperioodi kambrimeetodil mõõdetud KHG bilansis oli ülekaalus CO2 ja et KHG heitmed on kõrgeimad mõõdukal mullaniiskusel. Edasised uuringud CO2 voogude kohta subarktilises madalsoos ja niiske parasvöötme taastatud rabas käsitlesid CO2 väetamis-efekti ning VPD ja mulla niiskuse muutuste mõju taimekasvule. Tulemused näitavad ka fotosünteesi saaduste jagunemist erinevatesse ökosüsteemi osadesse. Mullaniiskus hakkas taimekasvu piirama, kui veetase langes alla teatud läve. See lävi on maapinnale palju lähemal kui varem arvati. See doktoritöö aitab parandada teadmisi hüdrokliima mõjust kasvuhoonegaasidele, eriti süsiniku voogudele.
Computational methods for NIPT-based aneuploidy and microdeletion screening
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-06-09) Paluoja, Priit; Palta, Priit, juhendaja; Salumets, Andres, juhendaja; Krjutškov, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Mitteinvasiivne sünnieelne geneetiline testimine (NIPT) on sõeluuringu meetod loote kromosoomhaiguste riski hindamiseks raseda vereproovist. NIPT põhineb platsenta päritolu rakuvaba DNA sekveneerimisel ja andmeanalüüsil. Lisaks loote kromosoomi koopiaarvu muutustele võimaldab NIPT tuvastada ka patogeensete mikrodeletsioonide riski. Mikrodeletsiooni sündroom on lühikese kromosoomiosa kaost põhjustatud kromosoomihaigus, mille kliiniline raskusaste sõltub deleteerunud regioonist. Näiteks 22q11 piirkonnas esinev mikrodeletsioon põhjustab DiGeorge’i sündroomi, mis on seotud südamerikete, huule-suulaelõhe ja vaimupuudega. Loote kromosoomhaiguse riski määramine on bioinformaatiline väljakutse, sest miljonite DNA järjestuste korrektne analüüs eeldab nutikaid arvutuslikke lahendusi. Käesoleva doktoritöö eesmärk on tõsta NIPT sünnieelse sõeluuringu täpsust, terviseandmete väärindamist ja meditsiiniteenuse kulutõhusust. Doktoritöö käigus loodi uus arvutuslik raamistik NIPT-i tarbeks ning valideeriti ja analüüsiti kliinilistel andmetel varasemalt publitseeritud NIPT algoritme. Lisaks töötati välja ja valideeriti kliiniliselt uudne tarkvarapakett BinDel, mis võimaldab hinnata loote mikrodeletsioonide riski. Töö tulemusel kvantifitseeriti arvutuslike tööriistade täpsus erineva sekveneerimiskatvuse ja loote DNA osakaalu tingimustes. Tulemused näitasid, et NIPT täpsust mõjutab nii sekveneerimissügavus kui ka loote DNA osakaalu ning algoritmi valik. Uus BinDel tarkvara parandas mikrodeletsioonide tuvastamise võimekust, pakkudes võimalusi täpsemaks ja laialdasemaks sünnieelseks sõeluuringuks. Lisaks töötati välja masinõppepõhine arvutuslik raamistik loote kromosoomi koopiaarvu muutuste tuvastamiseks.
Pragmatic conscription: perceptions and experiences of conscripts in Estonia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-06-19) Lillemäe, Eleri; Kasearu, Kairi, juhendaja; Ben-Ari, Eyal, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on Euroopa riikides taas tõstatunud küsimus ajateenistuse vajalikkusest ja selle vormist, kuid küsimuseks on ajateenistuse sobitumine ajas muutunud ühiskondlike väärtustega. Liitumine NATOga tõstatas selle debati ka Eestis, kuid tulenevalt keerulisest geopoliitilisest asukohast ja väiksest rahvaarvust otsustati ajateenistus säilitada. Samas on Eesti ühiskond läbinud iseseisvusperioodil mitmeid suuri muutusi nagu digitaliseerumine, globaliseerumine ja väärtuste nihe, mistõttu pakub Eesti näide hea võimaluse uurida ajateenijate teenistuskogemuse kujunemist. Doktoritöö võtabki fookusesse, kuidas ajateenijad tõlgendavad ja tajuvad oma teenistuskogemust, kuidas kaitsevägi kui organisatsioon seda protsessi kujundab ning kuidas ühiskondlikud muutused mõjutavad ajateenistuse tähendust laiemalt. Töö toob esile, et traditsiooniliselt ajateenistusega seonduvate motivaatorite kõrval, nagu kohusetunne riigi ees, on üha enam esile kerkimas praktiliste motiivide kogum, mille keskmes on isikliku arengu võimalused ja edasiseks eluks vajalike oskuste saamine. Ajateenistuse käigus omandatud teadmiste ja oskuste ülekantavus tsiviilellu sõltub aga suuresti ajateenijate endi oskusest neid mõtestada. Kõige olulisemaks teguriks ajateenistuse kasulikuna tajumise puhul on pereliikmete ja sõprade toetava suhtumise tajumine. Rolli mängivad ka noore vaimne vastupidavus, motivatsioon ja ettevalmistus ajateenistuseks. Nähtub, et nii palju, kui seda kaitseväe kui organisatsiooni praktikad ja tegevuseesmärgid võimaldavad, arvestatakse ajateenijate individuaalsete eelistuste ja karjääripüüdlustega. Kuigi ühiskondlike väärtuste ja ootustega kohandumine on kaitseväe jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik, on oht, et teenistuse liialt paindlikuks muutmine vähendab võimalusi enese proovile panekuks ja seeläbi tekitab noortes pettumust ja vähendab motivatsiooni teenistusse panustada. Näiteks toob töö esile, et sagedased võimalused väeosast lahkuda teenivad küll eesmärki tõsta ajateenijate motivatsiooni, kuid paradoksaalsel kombel võib pidev kontakt välismaailmaga süvendada kaaslastest mahajäämuse tunnet ning tuua esile ajateenijate sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse, vähendades nende omavahelist sidusust.

Sirvi

Sirvi 2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only Kuupäev järgi