Sirvi Autor "Velsker, Mart, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 41

Ajaloo ja kirjanduse lõimimine Tartu linnaruumi kaudu: juhendmaterjal 3. kooliastme õpetajatele
(Tartu Ülikool, 2025) Eriksoo, Pille; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Andres Allani ja Eha Lättemäe müstiline luule
(Tartu Ülikool, 2025) Piho, Paul-Hendrik; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös analüüsitakse Andres Allani luulekogu „Urjamised" ja Eha Lättemäe luulekogu „Nõnda ma lähen", seades esiplaanile müstilisi aspekte. Esimene peatükk kujutab endast põgusat sissevaadet müstilisse kogemusse, antakse ülevaade müstilise keele olemusest ning pakutakse müstilise luule mõistmiseks konteksti. Teises peatükis analüüsitakse ja võrreldakse luulekogudes müstilisuse väljendamist.
Andres Ehini sürrealistliku luule kujunemine ja lähtekohad
(Tartu Ülikool, 2016) Kurm, Maria-Ursula; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Selle töö eesmärk on anda ülevaade ja analüüsida Ehini varasema perioodi loomingut, käsitledes teda kui üht vähestest eesti sürrealistlikest luuletajatest ning vaadeldes just selle perioodi loomingut kui algtuuma, kust kogu edasine looming välja arenes, kuid samas ka perioodi, kus autori isiklik stiil kujunes selgelt välja. Ehini luule põhineb algusest peale fragmentaarsel ja kujundikesksel lähenemisel, mis ühendab loomulikku ja ebaloomulikku. See vastandite ühendamine seob Ehini sürrealistidega, sõnulseletamatu edasiandmine annab aga tema luulele igavikulise ja avara tasandi. Töö koosneb neljast peatükist: esimene peatükk annab ülevaate sürrealismi kujunemisloost ja selle põhiprintsiipidest, teine peatükk räägib lühidalt Ehini luuleloomingust käsitletaval perioodil. Kolmandas peatükis seostan Ehinit sürrealismiteooriaga, annan ülevaate tema enda esseest ''Kujund ja meeled'' (1966) ning tema luulekeele peamistest eripäradest. Neljas peatükk hõlmab sisulist analüüsi, kus käsitlen kolme luulekogu: esikkogu ''Hunditamm'' (1968), ''Uks lagendikul'' (1971) ning samal perioodil kirjutatud luuletused kogust ''Tumedusi rüübatan'' (1988). Toon neist välja mõned kõnekamad tekstid, mis illustreerivad kolmandas peatükis viidatud lähtekohti.
Arusaamad kunstiväärtuslikust luulest ja proosast ajakirja Looming aastaülevaadete (1923–1932 ja 2003–2012) põhjal
(Tartu Ülikool, 2013) Tamman, Hiie; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
August Gailiti nimeline novelliauhind
(Tartu Ülikool, 2014) Horn, Reet; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös käsitletakse August Gailiti nimelise novelliauhinna tekkimise ja arengulugu eesti kirjandusauhindade taustal. Töö esimene osa käsitleb kirjandusauhindu ja auhindamist üldisemalt ning kohalike omavalitsuste jagatavaid kirjandusauhindu. Töö teine peatükk keskendub August Gailiti nimelise novelliauhinna loomisele ja välja antud kolmele auhinnale ning sellele, mida tähendab auhinna statuudis olev "nipernaadilikkus".
Carolina Pihelgas - luuletajast proosakirjanikuks
(Tartu Ülikool, 2024) Filippov, Geret; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Clarice Lispectori ja Virginia Woolfi fenomenoloogiline kirjutus
(Tartu Ülikool, 2018) Vaarpuu, Ulla; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö uurib Clarice Lispectori teost „Metsiku südame ligi“ (1943) ning Virginia Woolfi „Laineid“ (1931) fenomenoloogilisest perspektiivist. Töös uuritakse nimetatud romaanides ihulisel maailmasolemisel põhinevat taju ning selle kajastumist Mina–Teise ja Mina–maailma vahelistes suhetes. Ihul põhineva taju käsitlemiseks pakub kõige asjakohasemaid vahendeid fenomenoloogia. Siinse töö eesmärgiks pole mitte niivõrd Lispectorit ja Woolfi võrrelda, kuivõrd illustreerida fenomenoloogilise kirjutuse võimalikkust nende teoste abil.
Dekadentsi paradoks Betti Alveri varasemas luules
(Tartu Ülikool, 2023) Kaur, Rahel Ariel; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöös analüüsitakse dekadentlike joonte ilmnemist Betti Alveri varases loomingus. Töö on liigendatud kolmeks suuremaks peatükis, esimeses neist annan ülevaate dekadentsi olemusest, seisukohtadest ja olulisematest poeetilistest tunnusjoontest. Teises peatükis tuuakse välja Betti Alveri varasemas luules esinevaid dekadentsipoeetilisi tunnusjooni ning tõlgendatakse neid suhestudes "Tolmu ja tule" kui kunstilise tervikuga ja varasemate interpretatsioonidega. Kolmas peatükk keskendub dekadentsi paradoksaalsusele, suhtele tumedate toonide ning ehtalverliku elujõu vahel, analüüsitakse, kuidas mõjutab dekadentsi koosmõju vastuoksuslike tunnustega Betti Alveri varasemat loomingut.
Eesti ajaloo teemaliste luuletekstide käsitlemine kontsentrilise lõimingu põhimõttel gümnaasiumiastmes
(Tartu Ülikool, 2015) Saksing, Liina; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti luuleklassika Ruja repertuaaris
(Tartu Ülikool, 2025) Kasema, Maarja; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Elläi Tuulepäälse poeetika
(Tartu Ülikool, 2017) Kõiv, Elli; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö teema on poeetika Elläi Tuulepäälse luuleloomingus. Elläi Tuulepäälse on pseudonüüm, autori tegelik nimi on Iti Tõnisson (neiupõlvenimega Vanamölder). Uuritavaks materjaliks on kõik pseudonüümi Elläi Tuulepäälse ilmunud luuletused.
Igor Severjanin Eesti kirjandusväljal ja Eesti venekeelse kirjanduse identiteedi kujunemine (1918–1941)
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-09) Kotjuh, Igor; Velsker, Mart, juhendaja; Sakova, Aija, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev uurimus keskendub vene modernisti Igor Severjanini (1887–1941) tegevusele Eesti Vabariigis aastatel 1918–1940. Töö eesmärk on mõista, miks jäi tema looming eesti kirjanduspildis marginaalseks, vaatamata tema aktiivsele osalusele Eesti kultuurielus. Analüüs toetub identiteediteooriale, transkeelsuse käsitlusele ning kirjandusvälja kontseptsioonile, näidates, kuidas keeleline ja rahvuslik kuuluvus mõjutasid autori nähtavust ja retseptsiooni. Uurimus toob esile Severjanini loomingulise kuuluvuse kahe kultuuriruumi – vene ja eesti – vahel. Ta lõimis oma luulesse eesti keelt ja kohalikke motiive ning osales aktiivselt siinsetes kirjandusvõrgustikes. Selline lähenemine viitab nn hübriididentiteedile – enesemääratlusele, mis ei piirdu ühe kultuurilise kuuluvusega, vaid põimib mitmeid. Severjanini näide aitab ümber mõtestada rahvuskirjanduse piire ning tõstatab küsimuse muukeelse loomingu rollist eesti kirjandusloos. Uurimus osutab, et kuulumine eesti kirjandusse ei pea sõltuma vaid keelelisest väljendusest, vaid ka kultuurilisest osalusest ja retseptsioonist. Töö panustab kultuuridevahelise kirjandusteaduse arengusse ja pakub uusi vaatenurki nii mineviku kui ka tänapäeva mitmekeelsele kirjandusele Eestis.
Ilukirjandusliku proosastiili käsitlemise võimalusi gümnaasiumi kirjandusõpetuses
(Tartu Ülikool, 2015) Mandri, Maria; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Intertekstuaalsus Kristjan Haljaku luules
(Tartu Ülikool, 2024) Made, Morten; Velsker, Mart, juhendaja; Susi, Joosep, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Jaan Kaplinski luule retseptsioon Rootsis ja Eestis enne 1990. aastat
(Tartu Ülikool, 2017) Heinloo, Sirel; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Jaan Kaplinski luule retseptsioon Rootsis ja Eestis enne 1990. aastat“ keskendub peamiselt Jaan Kaplinski luule vastuvõtule Rootsis. Eesmärke on tööl siiski kaks: esiteks anda ülevaade, missugune osa Kaplinski luulest on tõlgitud rootsi keelde ning missugusena tajub seda rootsi kriitika, ning teiseks võrrelda Kaplinski luule retseptsiooni Eestis ja Rootsis ning uurida, kuivõrd mõjutab tema luule vastuvõttu muutunud ajaline ning kultuuriline ilmumiskontekst. Eelkõige tulevad vaatluse alla kolm rootsi keeles ilmunud valikkogu ning nende kohta ilmunud luulearvustused rootsi ajalehtedes. Võrdlusmaterjalina on vaadeldud Kaplinski originaalluulekogude vastuvõttu neile vastavas ajas.
Kas Sveta Grigorjevat peaks kartma? : Sveta Grigorjeva luulekogude retseptsioon
(Tartu Ülikool, 2024) Rattus, Martha; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Kodu, üksinduse vaev ning võõraks olemise raskus Ene Mihkelsoni varasemas luules
(Tartu Ülikool, 2013) Arust, Evelin; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Kodu- ja kodutusetunne Tõnu Õnnepalu triloogias "Mujal kodus"
(Tartu Ülikool, 2021) Siim, Rael; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöös vaatleb autor, kuidas avaldub kodu- ja kodutusetunne Tõnu Õnnepalu triloogias “Mujal kodus”. Kodutundel ja kodutustundel on erinevad tahud, mida avatakse esimeses peatükis: kuidas ruum ja koht saavad koduks, kuidas avalduvad kodutunne ja kodutustunne ning kuidas ränd ja kodu on omavahelises suhtes. Teises peatükis analüüsitakse antud teooriate valguses kolme Tõnu Õnnepalu teost, mis kuuluvad triloogiasse “Mujal kodus” (2019): “Pariis”, “Aaker” ja “Lõpmatus”, eesmärgiks avada jutustaja hoiakuid, vaatlusi ja tundeid erinevate kohtade suhtes, kus ta parasjagu viibib (sõltuvalt teosest, kas Pariisis, Kanadas või saarel, mida ta ise kutsub Lõpmatuseks).
Koht ja identiteet Contra uuemas luules
(Tartu Ülikool, 2018) Toots, Karina; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö uurib kolme Contra luulekogu: „Neiuke tuli õõtsudes“ (2013), „Kondas kohtab Contrat“ ( 2013) ning „Samal ajal sajal jalal“ (2017) koha ja identiteedi mõistetest lähtuvalt.
Mälu Carolina Pihelga ja Maarja Pärtna luules
(Tartu Ülikool, 2017) Kevvai, Kristel; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö aluseks on kahe 1986. aastal sündinud luuletaja – Carolina Pihelga ja Maarja Pärtna kuus luulekogu. Carolina Pihelgalt on ilmunud kokku neli luulekogu, neist esimene, „Sõrmemuster“ ilmus juba 2006. aastal. Vaatluse alla kuuluvad aga Pihelga kolm järgmist kogu – „Metsas algavad hääled“ (2010), „Õnnekangestus“ (2011) ning „Kiri kodust“ (2014). Maarja Pärtna andis välja oma esimese luulekogu „Rohujuurte juures“ 2010. aastal. Järgnesid kogud „Läved ja tüved“ (2013) ning „Saamises“ (2015). Kõik kolm kuuluvad ka käesolevas töös vaatluse alla.