Sirvi Autor "Veltmann, Eneli" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Looduslikud ja tehislikud linnakeskkonnad: looduslikkuse, rahvarohkuse ja individuaalsete tegurite seosed meeldivuse ja ergastusega
(Tartu Ülikool, 2026) Veltmann, Eneli; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Juuse, Liina, juhendaja; Pentus, Kristian, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Ülemaailmne linnastumine on suurendanud vajadust mõista, kuidas mõjutab linnakeskkond inimeste emotsionaalset heaolu ja tervist. Uurimistöös küsisin, kuidas linnakeskkonna looduslikkus ja rahvarohkus on seotud meeldivus- ja ergastushinnangutega ning kas seoseid mõjutavad individuaalsed psühholoogilised tegurid. Uuringus osales Eestis 114 (38 meest, keskmine vanus 23,56, SD = 5,87) ja Portugalis 30 (15 meest, keskmine vanus 28,47, SD = 7,35) täiskasvanut, kes hindasid videostiimuleid erinevatest linnakeskkondadest. Osalejad andsid hinnanguid linnakeskkondade meeldivusele ja ergastavusele ning Eesti osalejad täitsid küsimustikke isiksuse, emotsionaalse enesetunde ja seisundi kohta. Tulemused näitasid, et looduslikke keskkondi hinnati meeldivamaks kui tehislikke ning rahvarohkus oli seotud madalama tajutud meeldivuse ja kõrgema ergastusega. Oluliseks osutus ka keskkonna tingimuste interaktsioon: looduslike ja tehislike keskkondade mõju erines sõltuvalt inimeste olemasolust keskkonnas. Individuaalsed psühholoogilised erinevused avaldusid peamiselt koosmõjudes keskkonnateguritega (looduslikkus, rahvarohkus), viidates sellele, et linnakeskkonna tajumine sõltub vähesel määral inimese psühholoogilisest profiilist. Eesti ja Portugali valimite üldised mustrid keskkonna looduslikkuse ja rahvastatuse mõjus meeldivus- ja ergastushinnangutele olid sarnased, kuid esinesid erinevused mõju tugevuses. Tulemustest järeldub, et looduslikkuse ja rahvarohkuse mõju linnakeskkonna tajule võib avalduda elukeskkondadeüleselt suhteliselt universaalselt, kuid mõju tugevus ja emotsionaalne tõlgendus sõltuvad osaliselt indiviidi psühholoogilistest eripäradest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Positiivse ja negatiivse afekti ning ekstravertsuse ja neurootilisuse seos emotsionaalsete näoväljendustega
(Tartu Ülikool, 2024) Veltmann, Eneli; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Juuse, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöös küsisin, kas ja kuidas ennustavad negatiivne ja positiivne afekt, ekstravertsus ja neurootilisus ning enesekindluse hinnang väljendatud emotsiooni arusaadavust teistele. 121 vastajat (24 meest) hindasid veebikatses 300 emotsiooni väljendavat (hirm, rõõm, vastikus) videoklippi, mis olid esitatud 100 (39 meest) modelli poolt. Hindajad pakkusid videoklippidele vastuseid baasemotsioonide hulgast (hirm, kurbus, rõõm, vastikus, viha, üllatus). Andmete analüüsimiseks viisin läbi logistilise regressioonanalüüsi. Kõigis mudelites jäid statistiliselt oluliseks, kuid seostusid emotsioonide äratundmise täpsusega nõrgalt, modelli enesekindluse hinnang väljendatud emotsiooni arusaadavusele, ekstravertsus ja negatiivse afekti kogemise määr. Neurootilisus oli oluline vastikuse ja rõõmu äratundmise ennustamisel ning positiivse afekti kogemise määr üldmudelis ja vastikuse ennustamisel. Uurimistöö aitab mõista isiksuse, afekti ja enesekindluse hinnangu seoseid emotsioonide äratundmise täpsusega ning pakub võimalusi käesolevate aspektidega vaimse tervise edendamisel arvestada.