Looduslikud ja tehislikud linnakeskkonnad: looduslikkuse, rahvarohkuse ja individuaalsete tegurite seosed meeldivuse ja ergastusega

Abstract

Ülemaailmne linnastumine on suurendanud vajadust mõista, kuidas mõjutab linnakeskkond inimeste emotsionaalset heaolu ja tervist. Uurimistöös küsisin, kuidas linnakeskkonna looduslikkus ja rahvarohkus on seotud meeldivus- ja ergastushinnangutega ning kas seoseid mõjutavad individuaalsed psühholoogilised tegurid. Uuringus osales Eestis 114 (38 meest, keskmine vanus 23,56, SD = 5,87) ja Portugalis 30 (15 meest, keskmine vanus 28,47, SD = 7,35) täiskasvanut, kes hindasid videostiimuleid erinevatest linnakeskkondadest. Osalejad andsid hinnanguid linnakeskkondade meeldivusele ja ergastavusele ning Eesti osalejad täitsid küsimustikke isiksuse, emotsionaalse enesetunde ja seisundi kohta. Tulemused näitasid, et looduslikke keskkondi hinnati meeldivamaks kui tehislikke ning rahvarohkus oli seotud madalama tajutud meeldivuse ja kõrgema ergastusega. Oluliseks osutus ka keskkonna tingimuste interaktsioon: looduslike ja tehislike keskkondade mõju erines sõltuvalt inimeste olemasolust keskkonnas. Individuaalsed psühholoogilised erinevused avaldusid peamiselt koosmõjudes keskkonnateguritega (looduslikkus, rahvarohkus), viidates sellele, et linnakeskkonna tajumine sõltub vähesel määral inimese psühholoogilisest profiilist. Eesti ja Portugali valimite üldised mustrid keskkonna looduslikkuse ja rahvastatuse mõjus meeldivus- ja ergastushinnangutele olid sarnased, kuid esinesid erinevused mõju tugevuses. Tulemustest järeldub, et looduslikkuse ja rahvarohkuse mõju linnakeskkonna tajule võib avalduda elukeskkondadeüleselt suhteliselt universaalselt, kuid mõju tugevus ja emotsionaalne tõlgendus sõltuvad osaliselt indiviidi psühholoogilistest eripäradest.