Browsing by Author "Vent, Maris"
Now showing 1 - 2 of 2
Results Per Page
Sort Options
Item Eestis tegutsevate vabatahtlike töömotivatsiooni, baasvajaduste ja sotsiaalvõrgustiku näitajad, seosed ja erinevused(Tartu Ülikool, 2015) Vent, Maris; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimustöö eesmärgiks oli adapteerida töömotivatsiooni, baasvajaduste rahuldatus tööl ja s otsiaalvõrgustiku skaalad eesti keelde, kontrollida faktoranalüüsiga skaalade dimensionaalsust ning uurida eelnevalt nimetatud konstruktide omavahelisi seoseid. Lisaks viia Eestis tegutsevate vabatahtlike (N=138) seas läbi küsitlus, et võrrelda omavahel organisatsiooniga seotuid ja üksikuna tegutsevaid vabatahtlikke, et leida statistiliselt olulisi erinevusi keskmistes antud kolme skaala lõikes. Lisaks koostati täpsustavad küsimused, et leida kinnitust vabatahtliku töö motiividele. Teoreetiline osa käsitleb enesemääratlemise teooriat, vabatahtlike töömotivatsiooni, baasvajaduste rahuldatust tööl, sotsiaalvõrgustikku, vabatahtlikkust ja vabatahtlikku töö olemust ning organisatsioonilist konteksti. Tulemustest selgus, et kolme skaala reliaablus ei olnud kõrge. Lahtiste küsimuste tulemused kinnitavad varasemaid uuringuid. Gruppide võrdluse tulemustest selgus, et statistiliselt olulisi erinevusi keskmistes ei ilmnenud. Seostest osutus kõige tugevamaks identifitseeritud regulatsiooni ja integreeritud regulatsiooni omavaheline seos.Item Primaarsed peavalud, tervisekäitumine ja vaimne tervis(Tartu Ülikool, 2020) Vent, Maris; Laas, Kariina, juhendaja; Niiberg-Pikksööt, Triinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutPrimaarsed peavalud on neuroloogilised haigused, mis mõjutavad ülemaailmselt ligi 2 miljardit inimest ja on üks ühiskonda enam koormavaid terviseprobleeme. Magistritöös hinnatakse primaarsete, peamiselt migreeni ja pingetüüpi peavaludega seotud riskifaktoreid nagu vanus, sugu, haridus, perekonnaseis, kehakaal, füüsiline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi ja kohvi tarvitamine, depressiooni ja unetuse ning peavalu häiritust. Töös kasutati Toom (2019) levimusuuringus kogutud andmeid, valimi suurus n=1232 vanuses 18-66, keskmine vanus 42 aastat (SD=12,48), mehi 43% ja naisi 56%, peavaluga isikuid 40%, sh migreeni 18% ja pingetüüpi peavalu 17%. Andmete kogumiseks kasutati neljaosalist struktureeritud küsimustikku, mis sisaldas demograafilisi andmeid, elustiiliga seotud riskifaktoreid, peavalu diagnostika ja peavaluga seotud tegureid ja koormust. Analüüsimiseks kasutati korrelatsioon- ja dispersioonanalüüsi, Hii-ruut testi ning binaarset logistilist regressiooni. Oodatult on peavaludega isikutel üldiselt kõrgem valude tase, nad on naissoost ja nooremad võrreldes kontrollgrupiga. Migreeniga isikud on lisaks tõenäolisemalt mittesuitsetajad ja tarbivad vähem alkoholi, kuid kalduvad rohkem kohvi jooma, on kõrgema kehamassiindeksiga (KMI), ning nende depressiooni ja unetuse skoorid on kõrgemad võrreldes peavaluta isikutega. Pingetüüpi peavaluga isikud kalduvad lisaks olema abielus, tarbivad vähem alkoholi, on kõrgema KMIga ning nende unetuse skoor on kõrgem võrreldes peavaluta isikutega. Migreeniga isikuid eristab pingetüüpi peavaluga uuritavatest vaid suurem tõenäosus olla naine ja madalama või keskmise haridustasemega. Seega iseloomustab peavaluga isikuid küll mitu tervistsoodustavat käitumist, kuid kõrgem KMI võib viidata faktoritele, mida käesolev uuring ei kajastanud. Tähelepanu tuleks ka pöörata peavaludega uuritavate vaimsele tervisele ja valude leevendamisele.