Sirvi Autor "Vetik, Sandra" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Among the two kinds of metacognitive self-evaluation, one is predictive of illusory object perception, the other is not
(2019-08-28) Lints, Diana; Vetik, Sandra; Tulver, Kadi; Bachmann, Talis
Emade ja laste kõnelused minevikusündmustest: seosed emapoolse autonoomia toetamise, haridustaseme, lapse panuse ja lapse soo vahel
(Tartu Ülikool, 2012) Vetik, Sandra; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös „Emade ja laste kõnelused minevikusündmustest: seosed emapoolse autonoomia toetamise, haridustaseme, lapse panuse ja lapse soo vahel“ uuriti, kas see, kuivõrd ema meenutusvestluses lapse autonoomiat toetab, on seotud lapse panusega vestlusesse; kas lapse sugu on seotud tema panusega vestlusesse; kas ema haridustase mõjutab seda, kuivõrd ta lapse autonoomiat toetab; kas ema autonoomia toetamine on seotud lapse sooga. 24 ema ja nende 4-aastast last vestlesid kahest ühiselt kogetud minevikusündmusest. Nende vestlused lindistati. Emade tekst kodeeriti autonoomia toetuse leidmiseks ning arvutati lapse panus vestlusesse. Tulemustest ilmnes, et see, kuivõrd ema lapse autonoomiat toetas, ei olnud seotud ei lapse panusega vestlusesse ega lapse sooga. Ilmnes küll positiivne, aga nõrk korrelatsioon ema haridustaseme ja autonoomia toetamise vahel. Lapse sugu mõjutas oluliselt seda, kui palju ta vestlusesse panustas – tüdrukud panustasid rohkem kui poisid.
Kolme hasartmängusõltuvuse sõeltesti võrdlus Eesti valimil: SOGS-i, PGSI ja PPGM-i valiidsus
(Tartu Ülikool, 2017) Vetik, Sandra; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Maar, Aili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Hasartmängude korraldamist ning hasartmängusõltuvuse ravi reguleeriva poliitika kujundamise seiskohast on probleemse hasartmängimise ja hasartmängusõltuvuse levimuse hindamine üldpopulatsioonis äärmiselt oluline. Käesoleva magistritöö eesmärk oli tõlkida eesti keelde kaks hasartmängusõltuvuse sõeltesti, Problem Gambling Severity Index (PGSI) (Ferris & Wynne, 2001) ja Problem and Pathological Gambling Measure (PPGM) (Williams & Volberg, 2010), ning võrrelda nende valiidsust Eesti valimil seni Eestis hasartmängusõltuvuse leviku-uuringutes kasutusel olnud South Oaks Gambling Screen-iga (SOGS)(Lesieur & Blume, 1987). Valim, mis koosnes 283 inimesest, moodustati kasiinode külastajatest ning interneti vahendusel küsimustikele vastajatest. Kõik küsitletavad täitsid nimetatud kolm sõeltesti. Hinnati instrumentide samaaegset valiidsust, klassifikatsiooni täpsust ning konstruktivaliidsust. Kõikide küsimustike samaaegne valiidsus ja konstruktivaliidsus olid kõrged. SOGS-i spetsiifilisus oli teiste instrumentidega võrreldes oluliselt madalam. PPGM-i tundlikkus oli teiste instrumentidega võrreldes oluliselt madalam. PGSI klassifikatsiooni täpsus oli teiste instrumentidega võrreldes kõige kõrgem. Nimetatud psühhomeetriliste näitajate ja kvalitatiivse analüüsi põhjal leiti, et edasistes leviku-uuringutes on soovitatav kaaluda SOGS-i asemel PGSI kasutamist.