Sirvi Autor "Vichmann, Verner" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Indutseeritud rumineerimise mõju töömälu sooritusele – veebipõhine pilootkatse
(Tartu Ülikool, 2026) Vichmann, Verner; Tamm, Gerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva eksperimentaalse uuringu eesmärk oli uurida indutseeritud rumineerimise mõju töömälu ülesande sooritusele. Seejuures seati järgnevad hüpoteesid: indutseeritud rumineerimine langetab töömälu mahu sooritust sõltumata induktsioonimeetodist (H1) ning töömälu mahu sooritus sõltub rumineerimise induktsiooni (negatiivset afekti ning kaudselt visuaalset töötlust indutseeriva videoga vs. videota) ja töömälu katseploki stiimuli tüübi (verbaalne vs visuaalne) vahelisest interaktsioonist (H2). Huvialuse nähtuse uurimiseks kasutati 2x2 gruppidevahelist eksperimentaalset disaini, kus manipuleeriti induktsioonimeetodit (videoga vs videota) ning induktsiooni sisu (rumineerimine vs kontroll). Töömälu sooritust hinnati muutuse tuvastamise paradigmal põhineva ülesandega. Uuringu valim koosnes 46-st osalejast, keda jaotati juhuslikult nelja katsegruppi. Statistiliselt olulisi seoseid indutseeritud rumineerimise ja töömälu soorituse vahel ei leitud, rumineerimise induktsioon osutus oodatust vähem edukaks ning rumineerimis- ja kontrollgruppe eristas peamiselt kontrollgruppide sekkumisjärgne rumineerimismäära langus. Arutelus kirjeldatakse edukat induktsiooni mõjutavaid ja standardse rumineerimise induktsiooni puhul kontrolltingimustena kasutatud sekkumise arengusuundasid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Linna kõnnitavuse seosed depressiooni- ja ärevuse riskiga
(Tartu Ülikool, 2024) Vichmann, Verner; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Linnalise elukeskkonna kõnnitavust võib kontseptualiseerida, kui populatsioonitihedust, hoonealust pindala ja teedevõrgustikku pikkust kaasavat terminit. Uurimistöö eesmärgiks oli leida, kuidas eelmainitud keskkonnatunnused on seotud depressiooni- ja ärevushäirete riskiga. Enesekohased andmed koguti Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu raames ning info elukoha konteksti kohta saadi projekti eMOTIONAL Cities raames kogutud geokodeeritud andmetest. Riski depressioonile ja ärevushäiretele hinnati EEK-2 küsimustikuga. Valimi moodustasid 3980 linnalise elukohaga Eesti elanikku, kellest 62% olid naised ja kelle keskmiseks vanuseks oli 51,9 aastat. Logistiliste regressioonianalüüsidega koostati sotsiaal-demograafiliste muutujatega baasmudelid ja keskkonnamudelid. Populatsioonitiheduse, hoonealuse pindala ja teedevõrgustiku pikkuse kaasamine regressioonimudelitesse parandas depressiooniriski puhul mudelite ennustusvõimet. Uuritavate keskkonnategurite kõrgemad väärtused olid seotud kõrgema depressiooni- ja ärevushäirete riskiga.