Indutseeritud rumineerimise mõju töömälu sooritusele – veebipõhine pilootkatse

Abstract

Käesoleva eksperimentaalse uuringu eesmärk oli uurida indutseeritud rumineerimise mõju töömälu ülesande sooritusele. Seejuures seati järgnevad hüpoteesid: indutseeritud rumineerimine langetab töömälu mahu sooritust sõltumata induktsioonimeetodist (H1) ning töömälu mahu sooritus sõltub rumineerimise induktsiooni (negatiivset afekti ning kaudselt visuaalset töötlust indutseeriva videoga vs. videota) ja töömälu katseploki stiimuli tüübi (verbaalne vs visuaalne) vahelisest interaktsioonist (H2). Huvialuse nähtuse uurimiseks kasutati 2x2 gruppidevahelist eksperimentaalset disaini, kus manipuleeriti induktsioonimeetodit (videoga vs videota) ning induktsiooni sisu (rumineerimine vs kontroll). Töömälu sooritust hinnati muutuse tuvastamise paradigmal põhineva ülesandega. Uuringu valim koosnes 46-st osalejast, keda jaotati juhuslikult nelja katsegruppi. Statistiliselt olulisi seoseid indutseeritud rumineerimise ja töömälu soorituse vahel ei leitud, rumineerimise induktsioon osutus oodatust vähem edukaks ning rumineerimis- ja kontrollgruppe eristas peamiselt kontrollgruppide sekkumisjärgne rumineerimismäära langus. Arutelus kirjeldatakse edukat induktsiooni mõjutavaid ja standardse rumineerimise induktsiooni puhul kontrolltingimustena kasutatud sekkumise arengusuundasid.