Sirvi Autor "Vider, Henry" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Hüdrolüüsi ligniinil põhineva epoksiidvaigu süntees
(Tartu Ülikool, 2025) Jan Markus Bachmann; Salmar, Siim; Vider, Henry; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Epoksiidmaterjalide nõudlus kasvab pidevalt tänu nende laialdasele kasutusele erinevates rakendustes. Praegu põhineb enamik kommertsiaalselt kasutatavatest epoksiidvaikudest diglütsidüüleeter bisfenool A-l, mis on tuntud oma negatiivse mõju poolest keskkonnale ja inimese tervisele. Ühe biopõhise alternatiivina epoksüvaikude valmistamiseks on pakutud ligniini, mis on taastuv aromaatne biopolümeer ning mida leidub rohkelt maismaa taimede lignotselluloosses biomassis. Modifitseerimata kujul ei saada ligniinil põhinevaid epoksiidvaike vedeliku kujul, mis piirab nende edasist kasutamist erinevates rakendustes. Käesolevas töös uuriti vedelate epoksiidvaikude saamise võimalusi biorafineeritud puidu hüdrolüüsi ligniinist (HL). Lahustifraktsioneeritud HL-i modifitseeriti ja depolümeriseeriti fenoolidega reaktsiooni käigus, mis võimaldas edukalt valmistada vedelat ligniini-põhist epoksiidvaiku.
Reaktsioonivõime vesi-orgaanilistes solventsegudes käsitletuna molekulaarsel tasandil
(Tartu Ülikool, 2016) Vider, Henry; Salmar, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Vesi-orgaanilised solventsegud on olnud pikka aega igapäevases kasutuses nii tööstuslikes kui ka laboratoorsetes rakendustes. Siiski pole nende segude mõju üheselt mõistetav. Tänapäeval pole kahtlustki, et solventsegudes on reaktsioonivõime oluliselt seotud substraatide solvatatsiooniga. Seetõttu on ka solvatatsiooni mõistmine vesi-orgaanilistes solventsegudes oluline. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida reaktsioonivõime seost solvatatsiooniga vesi-orgaanilistes solventsegudes, rakendades selleks molekulaardünaamilisi simulatsioone ning mõõtes mudelestri kineetikat. Üllataval kombel leiti, et kuigi reaktsioonivõime ning solvendikoostise vahel ei eksisteerinud lineaarset sõltuvust, oli statistiliselt hea regressioon reaktsioonivõime ning molekulaardünaamilistest simulatsioonidest saadud solvaatkatte vee fraktsiooni vahel.
Solvendiefektide uurimine vesi-etanool ja vesi-2,2,2-trifluoroetanool solventsegudes
(Tartu Ülikool, 2014) Vider, Henry; Salmar Siim; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Tööstusliku hüdrolüüsi ligniini lahustuvus ja fraktsioneerimine tetrahüdrofuraan- ja 2-metüültetrahüdrofuraan-vesilahustes
(Tartu Ülikool, 2022) Treiberg, Nikolai; Vider, Henry; Salmar, Siim; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Fossiilsete ressursside ammendumise ning kasvava nõudluse tõttu kütuste ja kemikaalide järele on muutunud aktuaalseks taastuva ja kättesaadava lignotselluloosse biomassi kasutamine traditsiooniliste fossiilsete allikate asemel. Biorafineerimistehased suudavad üsna edukalt ära kasutada biomassist saadavat tselluloosi ja hemitselluloosi, kuid suuremaks väljakutseks on osutunud ligniini väärindamine. Ligniini heterogeenne polümeerne struktuur piirab selle kasutamist kõrge väärtusega rakendustes. Käesoleva lõputöö eesmärk on leida orgaanilise-vee lahustite segud tööstusliku hüdrolüüsi ligniini (HL) puhastamiseks ja fraktsioneerimiseks. Esmakordselt on HL-i homogeensuse ja puhtuse parandamiseks tõhusalt kasutatud HL-i lahustamist tetrahüdrofuraani ja 2-metüültetrahüdrofuraani (biomassi suhkrutest toodetud lahusti) vesilahuste segudes.