Browsing by Author "Vihalemm, Peeter, juhendaja"
Now showing 1 - 20 of 66
- Results Per Page
- Sort Options
Item Ajakiri Motomaania ja tema lugeja(Tartu Ülikool, 2009) Sang, Andres; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutItem Ajakirjade “Auto Bild Eesti” ja “Tehnikamaailm” sisu ning lugejad(Tartu Ülikool, 2005) Karask, Peeter; Vihalemm, Peeter, juhendajaItem Ajakirjanduse roll tervise edendamisel Kodutohtri ja Tervis Plussi näitel. Potentsiaal, tegelikkus, perspektiivid(Tartu Ülikool, 2004) Koik, Aire; Vihalemm, Peeter, juhendajaItem Ajakirjanduse roll tervise edendamisel Kodutohtri ja Tervis Plussi näitel: potentsiaal, tegelikkus, perspektiivid(2004) Koik, Aire; Vihalemm, Peeter, juhendajaItem Ajalehe Lääne Elu arengulugu ja lugejaskond(Tartu Ülikool, 2008) Õuemaa, Tarmo; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutItem Ajaleht Pealinn 2009-2010(Tartu Ülikool, 2010) Vaikmaa, Madis; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutItem Ajaleht Setomaa Mikitamäe elanike üldises meediatarbimise kontekstis(Tartu Ülikool, 2011) Toe, Anu; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutThe Newspaper Setomaa in the Context of General Media Use of the Inhabitants of Mikitamäe In this Bachelor’s thesis, I combined quantitative and qualitative research methods to create a complete picture. My study focused on media consumption preferences among the inhabitants of one of the poorest rural municipalities in Estonia, who still uphold the traditional Seto culture. Another aim of the research, in addition to identification of general media consumption patterns, was to analyse the role of the local newspaper Setomaa, an important carrier of Seto culture, and to analyse somewhat the content of the newspaper. A reader survey indicated that the respondents used, on average, less media than Estonian residents in general. However, they preferred similar channels: the preferred media channels both in Estonia in general and in Setomaa include, above all, television, followed by radio and the Internet, with printed media being the last. Young people are overall the largest media consumers, with eight hours and 10 minutes on average. Middle-aged people spend seven hours and 21 minutes and older people seven hours and 40 minutes on media. Private commercial channels are preferred to public TV and radio channels; Estonian news is the main topic of interest, but many people also read adverts. The respondents were regular readers of local newspapers and considered reports on local life and news as very important, but did not overemphasise it. Nationwide newspaper Postimees came fourth in the ranking of popularity after Setomaa and the rural municipality and county newspapers. The readers are mainly interested in Estonian news and, in case of local newspapers, reports on familiar issues and people. Newspaper Setomaa is the preferred publication for local inhabitants. They have been reading this newspaper for a long time and are generally satisfied with it. It is seen as an important channel for reporting local news and preserving the language. Repetitiveness and lack of reports on local people and local events were mentioned as weaknesses of the newspaper. The readers would like to see more articles about local businesses and social problems, as well as more information for children and young people. The newspaper is constantly changing and developing. The arrival of the new editor-in-chief in the summer of 2006 was followed by relatively major changes for the newspaper. Instead of a monthly newsletter it is now published twice a month and resembles more a traditional newspaper. The circle of authors was expanded and there is greater professionalism in the level of reporting. However, the changes were not radical and the newspaper still emphasises Seto culture and publishes texts on culture and history. The main problem for the newspaper is reduced funding, which leads to a drop in the quality of writers and content. Efforts are underway to find solutions to the problems, e.g., identify additional sources of financing, which would serve as motivation for making a greater contribution to the newspaper. I hope that this thesis provides an overview of the status of the Setomaa newspaper for the inhabitants of a rural municipality and thereby contributes to the development of the newspaper.Item Ajalehtede lugemine gümnaasiuminoorte hulgas(Tartu Ülikool, 2007) Miller, Merilin; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakondItem Ajude äravool avaliku arutelu objektina(Tartu Ülikool, 2005) Oja, Katrin; Vihalemm, Peeter, juhendajaItem Ajude äravool avaliku arutelu objektina(2005) Oja, Katrin; Vihalemm, Peeter, juhendajaItem Eesti ajalehtede ja ajalehelaadsete väljaannete süsteem aastatel 2004-2008(Tartu Ülikool, 2010) Malmi, Kadri; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutItem Eesti kajastus välismeedias 2004.-2005. aasta Eesti Päevalehe ja Postimehe rubriikide „Teised meist” põhjal(Tartu Ülikool, 2006) Lõugas, Hans; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Vihalemm, Peeter, juhendajaItem Eesti kajastus välismeedias 2007. ja 2008. aastal välisministeeriumi nädalaülevaadete põhjal(Tartu Ülikool, 2009) Rõivas, Pille; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutItem Eesti kuvand prantsuse meedias 2010. ja 2011. aastal(Tartu Ülikool, 2012) Kaasik, Karit; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutThe aim of the Master’s Thesis “Estonian image in French media in 2010-2011” is to give a detailed survey of Estonia’s image in different French media channels, to compare the nature and particular features of coverage, and to try to detect reasons why Estonia’s image has developed the way it has. In order to answer the questions set, the author used the following methods: content analysis to carry out a survey of the content of French newspapers, qualitative text analysis for articles and television and radio coverage, and analysis of interviews with French journalists conducted by the author. The empirical data used for content analysis included 252 articles. In 26 articles complete interpretation schemes were expressed and it was possible to determine dominative discourse; these were chosen for more detailed qualitative analysis. The Master’s Thesis revealed that coverage of Estonia in French media in 2010 and 2011 was plentiful and was dependent largely on specific events that took place during these two years. The dominating topic surveyed in the papers was the adoption of the euro and this was the theme most covered by the press. Estonia adopting the euro was seen in French media as an affirmation that the euro is still alluring and vital and that Estonia is setting an example for its southern neighbors. However, the press is doubtful whether the price paid for joining the eurozone and the moment chosen were right. On economical issues Estonia is a model for the other eurozone countries. Highly positive is the image of Estonia in France as an e-country and a cyber defense leader in the world. Cultural topics were widely and positively covered, mainly because of the Estonian culture festival that was held in Paris in autumn 2011. News about the kidnapped Estonians in Lebanon, the fire in Haapsalu, and parliamentary elections all passed the news gate. Up until now the tourism field has been covered little and has more potential in French media, in the author’s opinion. It appeared that French daily newspapers write the most about Estonia. The most articles were in Le Figaro and Le Monde. The regional papers are more likely to concentrate on soft subjects, writing the most about cultural and local events that take place in the region in connection with Estonia. The emotional tone of the coverage is neutral for short news and news stories that adhere to journalistic quality standards. In total 46 % of the articles were neutral. Opinions, interviews, portrait pieces, reportages, and reviews were mainly positive. All in all the selection included 31% of articles with a positive tone. Based on the fact that the original material forms a big proportion in analyzed articles and the emotional tone of the articles lean to different sides, beside news stories that are neutral, the journalist´s individuality and personality plays an important role in coverage. The three journalists interviewed are the only French correspondents who regularly cover Estonian subjects, while also focusing on other countries. They have all been concentrating on the same region for many years and they know the field of journalism well. They work as freelancers for different media outlets and look for Estonian topics themselves. For French media, Estonia’s geopolitical position is still post-Soviet and ex-communist. The thesis revealed that 16 % of articles referred to ex-Soviet or Eastern European while talking about Estonia in articles. At the same time 17% of articles mentioned Estonia as part of the eurozone, which also validates the hypothesis that acceptance in the eurozone helps others see Estonia as more integrated into Europe. Estonia’s wish to be Nordic is not represented (1% of the articles) in French media.Item Eesti Päevalehe loetavus paber- ja online-variandis 20-40-aastaste lugejate seas(Tartu Ülikool, 2007) Roonemaa, Holger; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakondItem Eesti pilt Prantsuse ja Belgia päevalehtedes aastatel 2002-2005(Tartu Ülikool, 2006) Kuusk, Kerli; Vihalemm, Peeter, juhendajaItem Eesti pilt Prantsuse trükimeedias(Tartu Ülikool, 2008) Laikre, Mari; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutItem Eesti pilt Rootsi ajalehtedes aastatel 1995-1997 ja 2002-2003(2004) Vaino, Kristel; Vihalemm, Peeter, juhendajaItem Eesti Suusaliidu ja Eesti Kergejõustikuliidu representeerimine trükimeedias 2005 ja 2007(Tartu Ülikool, 2008) Kaljurand, Merle; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutItem Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel(2019-10-11) Männiste, Tiiu; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondKäesolevas doktoritöös „Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel” analüüsitakse Eesti elukestva õppe suundumusi ja võimalusi postkommunistliku siirde (1987–2004) ja järelsiirde (2004–2014) perioodil ning alanud digipöörde tingimustes. Töö empiirilised tulemused põhinevad autori kvalitatiivuuringutel (intervjuud õppijatega ja ekspertintervjuud) ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi küsitluse „Mina. Maailm. Meedia“ (MeeMa) andmete analüüsil. Töös esitatakse ülevaade elukestva õppe käsitluste ning praktikate muutumisest Eestis. Elukestval õppel oli ülemineku muutustega toimetuleku ja uuendusi käivitav funktsioon, mis eeldas nii õppijate kui ka riigi panust. Pöördeliste aegade algul reageeris muutustele esmalt töömaailm, uuendusmeelsed ettevõtjad olid kõigis pöördeetappides operatiivsemad uutesse oskustesse panustajad. Eesti kiire ja otsustav üleminek liberaalsele turumajandusele ei soosinud aga ühiskonna sotsiaalse valdkonna arenguid, tekkinud kiired kihistumisprotsessid kajastusid ka elukestva õppe arengus ning õppes mitteosalejate ja passiivsete arvukas kihis. Pöördele järgnenud stabiilsemas etapis liiguti õppijakesksema, õppija võimeid/võimalusi arvestavama elukestva õppe korralduse poole. Töös on olulisel kohal digiajastu elukestva õppe uued väljakutsed ja probleemid erineva tehnoloogilise tasemega töökeskkondades. Projektimajanduse toel teostatavad elukestva õppe poliitikad ei suuda enam sammu pidada töömaailma tehnoloogiliste muutustega. Kihistunud võimalustega elukestva õppe väljal muutub aina olulisemaks õppija enda aktiivsus ja iseseisev uute oskuste omandamise võimekus ning orienteerumine mitmekesises ja piiramatus digitaalses keskkonnas. Töös uuritakse, millised on töökeskkonna ja õppimismotivatsiooni seosed, ning esitatakse praegusel elukestva õppe väljal tegutsevate õppijate tüpoloogia. Selle põhjal pakutakse välja elukestvas õppes osalemise mudel, mis võiks olla abiks elukestva õppe arendamisel.