Browsing by Author "Vihman, Virve-Anneli, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 29

An analysis of Estonian gaming streamers’ English-Estonian code-switching
(Tartu Ülikool, 2020) Lifländer, Loore; Torn-Leesik, Reeli, juhendaja; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Anglistika osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Examining contact effects in language use helps to better understand contact-induced language change as well as the interaction between specific languages. The parallel use of at least two languages in one utterance is called code-switching. The use of code-switching allows for structural and semantic impact, which may result in new and interesting combinations. This MA thesis discusses English-Estonian code-switching in the Estonian online gaming community with the aim of answering two research questions: how do Estonian gamers use English code-switches in their Estonian utterances and can a cross-modal effect of code-switching be determined.
Bimodaalne kakskeelsus Eestis: kurtide vanemate kuuljate laste keelekasutus täiskasvanueas
(Tartu Ülikool, 2021) Huik, Keiti; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Minu magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, kas Eestis elavate kurtide vanemate kuuljatel lastel esineb neile omane CODA-kõneviis ja mille poolest see sarnaneb või erineb mujal kasutatavast CODA-de kõneviisist. Valitud teema on aktuaalne, sest eesti viipekeel on iseseisev keel ning seda ei loeta Eestis võõrkeeleks (Keeleseadus 2019) ja kuna kõnealust keelt on vähe uuritud, siis on iga selleteemaline teadustöö oluline panus keele arengusse ja hoidmisse. Oma lõputöö jaoks kogutud materjali põhjal analüüsin, kas ja kui palju esineb CODA-de kõnes koodisegunemist. Eesmärgi saavutamiseks otsin vastused järgmistele uurimisküsimustele: 1. Kas Eesti CODA-d kasutavad sarnaselt varasemates uuringutes kirjeldatud tulemustele rohkem koodisegunemist kui koodivahetust? 2. Millist tüüpi koodisegunemist kasutatakse? 3. Kuidas mõjutab CODA-de keeletaust nende keelekasutust?
Demonstratiivi see kasutus nimisõnafraasides eesti noorte suulises keeles
(Tartu Ülikool, 2024) Tenisson, Annaliis; Pajusalu, Renate, juhendaja; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti emakeelega lapse küsimuste omandamine
(Tartu Ülikool, 2020) Lipina, Maria; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti impersonaali korpusuuring – kasutusmustrid ja objekti käändevalikut juhtivad tegurid
(Tartu Ülikool, 2023) Liu, Xingyu; Aigro, Mari, juhendaja; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele muutemorfoloogia omandamisest WUG katse põhjal
(Tartu Ülikool, 2014) Vaik, Kristiina; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti lapsekeele korpuse morfoloogilisest märgendamisest
(Tartu Ülikool, 2016) Vaik, Kristiina; Kaalep, Heiki-Jaan, juhendaja; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti välte omandamine kahe lapse näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Rahuvarm, Anni; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Lippus, Pärtel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti, soome ja läti keele jaatava väitlause sõnajärg
(Tartu Ülikool, 2021) Mandel, Aive; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Nahkola, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eestikeelsete 4–5-aastaste laste morfoloogia kasutus
(Tartu Ülikool, 2017) Muru, Merilyn; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Estonian Case System in L2 Learning Materials
(Tartu Ülikool, 2024) Rane, Hemangi; Kitsnik, Mare, juhendaja; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Forms of address in the Tatar language spoken in Finland and Estonia
(Tartu Ülikool, 2022-02) Kiss, Orsolya; Pajusalu, Renate, juhendaja; Czentnár, András, juhendaja; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
In any case? Estonian spatial cases as argument markers
(2022-11-22) Aigro, Mari; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Miljan, Merilin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Keele rääkijatena ei teadvusta me endale sageli, et kui me kasutame tegusõnu, siis nendega käivad kaasas teatud käänded, mis sõltuvad sellest tegusõnast, mida kasutati. Vaatad telekat? Sõna „telekas“ ilmub osastavas käändes. Sööd pitsat või sõid pitsa ära? Osastav või omastav kääne. Unistad millestki? Seestütlev kääne. Me teame, millist käänet kasutada, aga me ei tea, miks me seda teeme. Miks on tegusõnade ja käänete süsteem selline nagu ta on ja miks kasutame mõnede tegusõnadega kohakäändeid, kui nad ei tähista seal asukohti – näiteks „unistan pitsast“ või „pidu järgneb õhtusöögile“?
An investigation of voice constructions in Estonian
(2015) Torn-Leesik, Reeli; Pajusalu, Renate, juhendaja; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond.
Väitekiri uurib eesti keele impersonaali- ja passiivikonstruktsioonide omadusi ning näitab, et eesti keele impersonaal (nt matkati) on passiivist (nt spioonid olid kinni püütud) olemuslikult erinev tegumood ning seda ei saa käsitleda nt indo-euroopa keeltest tuntud passiivi alamliigina. Autor analüüsib eesti keele tegumoekonstruktsioone nii kirja- kui suulises keeles ning panustab nelja peamisse valdkonda. Esiteks uuritakse impersonaali ja passiivi moodustamisel ja kasutamisel eesti keeles kehtivaid piiranguid. Uurimused näitavad, et impersonaalile ja passiivile kehtivad eri leksikaalsed, semantilised ja morfosüntaktilised piirangud. Impersonaali saab moodustada nii sihilistest kui sihitutest (sh mitteakusatiivsetest) verbidest, samuti modaalverbidest – samas on passiivi moodustamine võimalik vaid sihilistest verbidest. Erinevalt passiivist annab impersonaali kasutamine vaikimisi edasi tähenduse, et verbiga märgitava tegevuse tegija on inimene. Lisaks on impersonaalikonstruktsiooni moodustamine võimalik vaid nimetavakäändelist alust nõudvate verbidega – seda ilmestab tegumoekonstruktsioonide vastastikmõju modaalverbidega. Passiivi moodustamisel aga on oluline perfektiivse predikaadi olemasolu, mis läheb kokku personaalse passiivi tähendusega. Teiseks selgitab autor osalist vormilist kattuvust impersonaali liitajavormide ja passiivivormide vahel, pakkudes lahenduseks -tud-kesksõnale eri omadustekogumite omistamise. Kolmandaks vaatleb väitekiri taandatud argumendi realiseerumist tegijamäärusena (nt Teda petetakse sõprade poolt) ja interpretatsiooni eesti keele impersonaali- ja passiivikonstruktsioonides. Kirjalikus tekstis tuleb impersonaalis ja passiivis poolt-fraasiga märgitud tegijamääruse kasutamisel arvestada eri piirangutega, mis tulenevad tegija olemusest ja verbi sihilisusest. Passiivi puhul on piirangud sarnased, ent leebemad. Eesti kõnekeeles kasutatakse tegijamäärust harva ning peamiselt alalütlevas käändes (nt Meil müüakse peamiselt Opeleid). Oluline tulemus on ka see, et eesti kõnekeeles kasutatakse impersonaali suhteliselt sageli viitamaks konkreetsele ja tuvastatavale tegijale. Neljandaks vaatleb väitekiri tegumoekonstruktsioonide omandamist eesti laste poolt. Tulemused näitavad, et eesti lapsed omandavad impersonaalikonstruktsioonid suhteliselt vara. Seda võib selgitada ühelt poolt kontekstide sagedusega, milles lapsed impersonaalikonstruktsioone kuulevad, teisalt aga ka struktuuriliste erinevustega impersonaali ja passiivi vahel.
Kohaväljendite kasutamine 2-4aastaste laste seas
(Tartu Ülikool, 2014) Tõnurist, Triin; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Koodivahetus Soome eesti noorte tšätivestlustes
(Tartu Ülikool, 2024) Eriksoo, Helen; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Praakli, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Kordused ema ja kahe väikelapse suhtluses
(Tartu Ülikool, 2021) Grigor, Karmen; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Lausete järelekordamise testi väljatöötamine arengulise keelepuude määramiseks: eesti-prantsuse simultaansete kakskeelsete ja eesti ükskeelsete laste võrdlus
(Tartu Ülikool, 2021) German, Kristina; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Padrik, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Lausete järelekordamise testi väljatöötamine arengulise keelepuude määramiseks: ükskeelsete arengulise keelepuudega ja eesti-vene kakskeelsete laste võrdlus
(Tartu Ülikool, 2022) Tereštšuk, Viktoria; Padrik, Marika, juhendaja; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Lausete järelekordamise testi väljatöötamine arengulise keelepuude määramiseks: ükskeelsete ja eesti-vene kakskeelsete laste võrdlus
(Tartu Ülikool, 2021) Fil, Olga; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Pdrik, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut