Sirvi Autor "Viljasto, Laura" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Ülesöömise seosed igapäevaelu situatsioonidega: kogemuse väljavõtte uuring
(Tartu Ülikool, 2017) Viljasto, Laura; Vainik, Uku, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida ülesöömise seoseid igapäevaelu situatsioonidega. Selle jaoks loodi uus küsimustik, mis koondas erinevaid situatsioonidest tulenevaid tegureid. Küsimustikule vastas 227 inimest ja 75.8% neist täitsid küsimustiku kahe toidukorra kohta. Faktoranalüüsi abil valitud tegurite mõju uuriti seejärel kogemuse väljavõtte meetodi abil. Kogemuse väljavõtte uuringus osales 70 naist, kes kasutasid vastamiseks enda nutitelefoni. Uuring kestis nädal aega ja signaale esitati 6 korda päevas. Kokku raporteeriti 1336 söömisepisoodi. Ülesöömise ennustamiseks kasutati mitmetasandilist mudelit. Suurenenud ülesöömisega seostusid tavapärastest suurem valikute arv, toidu söömine selle isuäratava välimuse tõttu ja söömise ajal kõrvaliste asjadega tegelemine. Vähenenud ülesöömisega seostusid söömise ajal üksi olemine ja enda valmistatud toidu söömine. Olulist mõju ülesöömisele ei avaldanud alkoholi tarvitamine, eelnev vaimne tegevus ja toitumise piiramine. Ka Suure Viisiku isiksuseomadused ei ennustanud ülesöömist. Seos ilmnes situatsioonis mõõdetud ülesöömise skoori ja söömishäireid hindava skaala skooriga. Tulemused viitavad sellele, et ülesöömise vähendamisele suunatud sekkumised peaksid arvestama situatsioonitegurite mõjuga.
Väga varajaste enneaegsete areng ja käitumine 5-aastasena 5-15 küsimustiku põhjal
(Tartu Ülikool, 2014) Viljasto, Laura; Männamaa, Mairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud seminaritöö eesmärk oli hinnata 5-aastaste väga varajaste enneaegsete (< 29 GN) laste käitumist ja arengut 5-15 (Five to Fifteen, FTF) küsimustiku põhjal, mille täitsid laste vanemad. Küsimustik hõlmab kaheksa eri valdkonda: motoorika, täidesaatvad funktsioonid, mälu, kõne, taju, õppimine, sotsiaalsed oskused ning emotsionaalsed- ja käitumisprobleemid. Valimisse kuulus 30 enneaegset ja 40 ajaliselt sündinud last. Enneaegsetel ilmnes kontrollgrupiga võrreldes rohkem probleeme motoorika, täidesaatvate funktsioonide, taju, kõne ja õppimise alaskaaladel. Võrreldes vanusenormidega ilmnes enneaegsetel kõigil alaskaaladel vähemalt mõningasi raskusi. Soolised erinevused ilmnesid vaid kontrollgrupil: poiste vanemad märkisid rohkem probleeme täidesaatvate funktsioonide, mälu, õppimise ja sotsiaalsete oskuste alaskaalal. Vanemate haridustase avaldas mõju vaid õppimise alaskaalale enneaegsete grupis. Lisaks hinnati skaalade sisereliaablust ja leiti skaaladevahelised korrelatsioonid. Ühtlasi arutlen tulemuste, erinevuste võimalike põhjuste ja nii 5-15 küsimustiku kui ka antud töö kriitika üle.