Sirvi Autor "Villemson, Karl Markus" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Hapniku elektrokeemiline redutseerumine lämmastiku ja väävliga kaasdopeeritud süsiniknanomaterjalidel(Tartu Ülikool, 2019) Villemson, Karl Markus; Kruusenberg, Ivar; Tammeveski, Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutAntud töös uuriti hapniku redutseerumist lämmastiku ja väävliga kaasdopeeritud süsinikkomposiitmaterjalil aluselises keskkonnas. Katalüsaatormaterjal sünteesiti mitmeseinaliste süsiniknanotorude, grafeenoksiidi ja o-metüülisouurea vesiniksulfaadi segu pürolüüsil 800 °C juures. Elektrokeemilised mõõtmised viidi läbi 0,1 M KOH-i lahuses. Viidi läbi materjali stabiilsuse, metanoolitaluvuse, pinnamorfoloogia ja pinna elementkoostise analüüsid. Töös hinnati ka süsinikkomposiidi ja o-metüülisouurea vesiniksulfaadi massisuhte (C/oMUS suhe) ning sünteesitemperatuuri mõju elektrokatalüütilisele aktiivsusele. Kõige aktiivsemaks hapniku redutseerumise katalüsaatoriks osutus materjal, mille C/oMUS suhe oli 1:5 ja mida pürolüüsiti 800 °C juures.Kirje Molübdeeniga dopeerimise mõju tahkeoksiidkütuseelemendi strontsiumtitanaadipõhise anoodmaterjali omadustele(Tartu Ülikool, 2023) Villemson, Karl Markus; Korjus, Ove; Nurk, Gunnar; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutTöös sünteesiti ja karakteriseeriti kõrgtemperatuurse tahkeoksiidkütuseelemendi La0,25Sr0,25Ca0,4Ti1-x-yNixMoyO3− anoodimaterjale. Materjalide aktiivsust ja stabiilsust uuriti järgnevate meetoditega: XRD, SEM, SIMS ja EIS. Kõige aktiivsemaks materjaliks osutus La0,25Sr0,25Ca0,4Ti0,95Mo0,05O3− (841 ℃ juures Rp = 0,31 ·cm2 , 1000 h jooksul degradeerus 68,5%) ning kõige stabiilsemaks osutus La0,25Sr0,25Ca0,4Ti0,95Ni0,03Mo0,02O3− (841 ℃ juures Rp = 0,53 ·cm2 , 1000 h jooksul degradeerus 33,1%).