Sirvi Autor "Viru, Birgit" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Gümnaasiumiõpilaste hinnangud oma kliima ja kliimamuutuste alastele teadmistele ning nende arusaamad kliimamuutustest
(Tartu Ülikool, 2023) Viru, Birgit; Soobard, Regina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Käesoleva magistritöö eesmärk oli saada teada, millised on Eesti gümnaasiumiõpilaste hinnangud oma kliima ja kliimamuutuste alastele teadmistele ning millised on nende tegelikud teadmised ja arusaamad kliimamuutustest, nende põhjustest ja tagajärgedest. Uurimistöö viidi läbi gümnaasiumiõpilaste seas, kes vastasid küsimustikule, milles olid kliima ja kliimamuutustega seotud ainesisule orienteeritud väited. Tulemustest selgus, et õpilased hindavad oma kliima ja kliimamuutustega seotud teadmisi pigem heaks. Erandiks olid interdistsiplinaarsed teadmised, mida õpilased hindasid kesiseks. Õpilaste tegelikud teadmised olid võrdlemisi sarnased õpilaste enda hinnangutega oma teadmistele. Analüüsi käigus tulid välja ka õpilaste kliimamuutustega seotud väärarusaamad.
Pikaajalised muutused lumikatterežiimis Eestis perioodil 1951-2015
(Tartu Ülikool, 2016) Viru, Birgit; Jaagus, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Pikaajalised muutused vegetatsiooniperioodi algus- ja lõpukuupäevades ning kestus Eestis perioodil 1951-2012
(Tartu Ülikool, 2014-08-06) Viru, Birgit; Jaagus, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Snow cover dynamics and its impact on greenhouse gas fluxes in drained peatlands in Estonia
(2020-09-11) Viru, Birgit; Jaagus, Jaak, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Maa keskmine temperatuur on tööstusrevolutsiooni algusest tänaseks tõusnud ligikaudu ühe kraadi võrra. Talvise keskmise temperatuuri muutus Põhja-Euroopas on olnud suurem kui globaalne keskmine muutus. Õhutemperatuur on peamine tegur, mis määrab lumikatte kestuse ja paksuse, lumikate omakorda võib mõjutada talvist kasvuhoonegaaside (KHG) lendumist. Doktoritöö eesmärgiks oli analüüsida lumikatte muutlikkuse mõju KHG talvisele voole Eestis. Territoriaalsed erinevused lumikatte parameetrites Eestis on suured: selgelt erinevad teineteisest Lääne-Eesti saared ja rannikualad ning sisemaa. Lumikatte kestus varieerus 61 päevast Vilsandil kuni 130 päevani Kagu-Eesti kõrgustikel. Eestis on 66 aastaga lumikatte periood lühenenud keskmiselt 27 päeva võrra, eelkõige kevadise varasema sulamise tõttu. Välitöödel mõõdeti KHG süsihappegaasi (CO2), metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi ehk naerugaasi (N2O) lendumist kahest jääksoost (Ess-soo ja Laiuse) ning Järvselja kõdusookuusikus ja –kaasikus. Jääksoo on turbakaevandamise lõppemist tekkinud taimkatteta ala, mis ei seo süsihappegaasi ning on seetõttu oluline kasvuhoonegaaside allikas. Kõdusoometsadest ehk kuivendatud soometsadest lendus oluliselt nii CO2 (talvel 15–20% aastasest voost) kui ka N2O. Metaani voog oli mõlemas koosluses suhteliselt väike, kuid talvine voog moodustas 31–52% aastasest emissioonist jääksoodes ning 33–49% aastasest tarbimisest kõdusoometsas. Talvine N2O voog oli kõdusoometsas märkimisväärselt kõrgem kui jääksoos, moodustades nii kõdusookuusikus kui -kaasikus 87% aastasest lendumisest. Eriti suur oli lendumine külmumis/sulamistsüklite ajal: arvestades kõigi kolme gaasi kliimamõju, moodustas kõdusookaasikute talvine N2O voog põhilise osa selle ökosüsteemi aastasest KHG bilansist. Lumikatte paksuse ja erinevate KHG voogude vahel selge seos puudus, kuid puuduva või õhukese lumikatte korral oli voogude varieeruvus suur. Lumikatte kestuse jätkuv lühenemine ning paksuse ulatuslikum varieerumine suurendab tulevikus talviste KHG voogude osatähtsust veelgi.
Talvised süsihappegaasi vood Soontaga metsaökosüsteemi näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Oja, Margarita; Soosaar, Kaido; Viru, Birgit; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond