Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi autori järgi

Sirvi Autor "Vogelberg, Krista, juhendaja" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 9 9
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Developing Communicative Competence and Intercultural Communication Competence: Strategic Competence in EFL/ESL Materials
    (Tartu Ülikool, 2015-06-09) Abroi, Laura; Vogelberg, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
    Magistritöö eesmärgiks on uurida, kas strateegiline kompetentsus esineb EFL/ESL materjalides, kas sellele on eksplitsiitselt tähelepanu tõmmatud ning milliseid meetodeid on kasutatud selle õpetamiseks. Töö annab ülevaate suhtluspädevusest ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni kompetentsusest, strateegiliselt kompetentsusest nende osana ning õppematerjalide rollist. Seejärel tutvustatakse metoodikat, uurimustulemusi ning nende tähendust. Kuna strateegiline kompetentsus on nii suhtluspädevuse kui kultuuridevahelise kommunikatsiooni kompetentsuse osa ning need mõlemad on riiklike õppekavade poolt sätestatud kui kujundatavad üldpädevused, siis on oluline teada, kas see on kasutatavates materjalides esindatud. Töö käigus uuriti kolme materjalikomplekti – Premium B1, Upstream Intermediate ja Solutions Intermediate, analüüsides õpikuid, õpetajate raamatuid ja kuulamismaterjale, võttes aluseks strateegilise kompetentsuse komponendid, mis on välja toodud Celce-Murcia et al (1995: 28) poolt. Uurimise käigus selgus, et kommunikatiivsed strateegiad, mis on on strateegilise kompetentsuse osadeks, on materjalides küll esindatud, aga eksplitsiitselt vaid vähestel juhtudel. Lisaks selgus, et kasutatud on vaid piiratud kogusel õpetamismeetodeid. Selle tulemusena võib väita, et kuigi strateegilise kompetentsuse osad on EFL/ESL materjalides esindatud, ei piisa sellest, et õpilased strateegilist kompetentsust omandada suudaks, ning seetõttu on tõenäoliselt raskendatud ka suhtluspädevuse ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni kompetentsuse omandamine.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Lugemisoskuse mõõtmine eesti keeles teise keelena. Testisoorituse kvalitatiivne analüüs
    (2010-08-16) Kikerpill, Tiina; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut; Klaas, Birute, juhendaja; Vogelberg, Krista, juhendaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Realisation and exploitation of the prototypical fairy-tale structure in "Peter Pan", "The wind of the willows" and "Winnie-the-Pooh"
    (2004) Koksharova, Irina; Vogelberg, Krista, juhendaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    The development of interpretation in the context of Estonia's evolving statehood
    (2018-03-16) Sibul, Karin; Loogus, Terje, juhendaja; Vogelberg, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Väitekiri on esimene terviklik uurimus suulise tõlke arengu ajaloost Eestis, hõlmates kahte perioodi: iseseisvat Eesti Vabariiki (1918–1940), ja Nõukogude Eestit (1944–1991). Autori tõestab, et tõlkimist on kasutatud riigi toimimise esimestest päevadest alates, hoolimata murrangulistest poliitilistest, majanduslikest ja ühiskondlikest sündmustest. Väitekiri annab põhjaliku ülevaate suulise tõlke erisustest eri perioodidel, esitab varaseid fakte järel- ja sünkroontõlke ning varaseimate dateeritud tõlgi kasutamiste kohta Eesti Vabariigis. Suulise tõlke uurimist raskendab aga terminoloogiline segadus: sageli ei tehta vahet mõistetel tõlk ja tõlkija. Audiovisuaalsed ja dokumentaalsed allikad, mälestused, arhiividokumendid, ajalehed ja ülemnõukogu istungite stenogrammid võimaldasid koguda usaldusväärse andmestiku. Autor leidis tõlkimise kohta sõjaeelsest perioodist 364 ajaleheartiklit: 278 artiklis oli mainitud tõlkimist Eestis ja 86 artiklis välismaal. Aastate 1944–1991 kohta kogus autor 145 filmikroonikalõiku ja 524 fotot, mis tõendasid suulist tõlkimist nõukogude perioodil ning intervjueeris 69 tõlki ja tõlke värvanud ning tõlget kasutanud inimest. Juba riikluse kujunemise algul, Venemaaga peetud läbirääkimistel kasutati Eesti Vabariigi riigikeelt koos tõlkega vene keelde. Laiendades Pierre Bourdieu sümboolse kapitali mõistet üksikisikult riigile, näitab autor, et eesti keele kasutamine oli otseselt seotud riigi prestiižiga ning osutas riigi sümboolse kapitali kasvule. Diplomaatilist tõlget käsitletakse kui mõjufaktoreid riigi sümboolse kapitali akumuleerimisel. Peale teist maailmasõda muutus Eestis mitte ainult riigikord, vaid ka keelekeskkond. Muutused ühiskonnas avaldasid mõju ka suulisele tõlkele: suuline tõlge eesti keelest vene keelde võimaldas jätkata eesti keele kasutamist ka avalikel ametlikel üritustel, ajal, mil vene keelt suruti peale rahvastevahelise suhtluse keelena. Autor käsitleb suulist tõlget kui eesti keele kasutamist domineeriva võõrkeele keskkonnas.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    The functional and formal aspects of the communicative act of request in interlanguage: English and Estonian in institutional context
    (2006) Zagura, Natalja; Põldsaar, Raili, juhendaja; Vogelberg, Krista, juhendaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    The reception of Alice in Wonderland and Winnie-the-Pooh by Estonian children: issues of translation and translatability
    (2004) Aas, Annika; Vogelberg, Krista, juhendaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Towards a dynamic role conception of liaison interpreters
    (2006) Mullamaa, Kristina; Vogelberg, Krista, juhendaja; Ohlsson, Stig Örjan, juhendaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Tu/Vous absence in English: teaching compensatory politeness strategies for EFL-ESL learners with various backgrounds
    (Tartu Ülikool, 2014-06-25) Alupere, Mari-Liis; Vogelberg, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
    The current MA thesis discusses the importance of teaching intercultural communicative competence in language classrooms with a special emphasis on address pronouns and the lack of tu/vous distinction in the English language. One of its main focuses is the compensatory politeness strategies for EFL and ESL learners with various backgrounds. The topic is important because English is used widely between people from different language backgrounds; thus, miscommunication can easily occur. There are four main target groups who would benefit from the current paper: Estonian students of French and vice versa; the French studying English and vice versa; and Estonians studying English whose first or dominant foreign language is something other than English, as well as Estonians and French communicating in English as a lingua franca. This thesis takes into consideration a number of theoretical and empirical studies on address pronouns, politeness theories, ICC and English as lingua franca. Additionally, fieldwork was carried out in France for the current study during two different time periods. The research done in the current thesis on address pronouns in French contributes to previous research done by other authors on the same topic regarding address pronouns in Estonian and Russian. The paper is divided into five main topics: Intercultural Communicative Competence vs. Intercultural Competence; Teaching Language and ICC; Politeness; The Usage of ‘tu/vous’ Among People from Different Cultural Backgrounds; and Dealing with the ‘Rigidity’ of Address Pronouns in English. All of these topics also include sub-topics.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Vocabulary learning strategies in studying English as a foreign language
    (2005) Ruutmets, Kristel; Vogelberg, Krista, juhendaja

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2026 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet