Browsing by Author "Volberg, Mats, juhendaja"

Now showing 1 - 14 of 14

Aju-arvuti koosluse potentsiaalne mõju väärtussüsteemidele
(Tartu Ülikool, 2021) Raud, Joosep; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesoleva töö eesmärk oli vaadelda Aju-arvuti koosluse potentsiaalset mõju väärtussüsteemidele. Antud eesmärgi täitmiseks sai kaardistatud küsimuseks vajalikud temaatilised aspektid. Kõigepealt sai kaardistatud aju-arvuti tehnoloogia olemus ning selle potentsiaal kommunikatsioonivõimekust efektiivsemaks muuta. Vaadeldud sai väärtussüsteeme, eesmärgiga kaardistada hulk parameetreid mille kaudu oleks võimalik tööle keskset küsimust mõtestada. Antud parameetritest kõige kesksemal positsioonil seoses töö põhiteemaga oli väärtussüsteemide dünaamika. Antud peatüki juures sai kaardistatud dünaamika ehk kommunikatsiooni olemus väärtussüsteemide ning inimeste vahel. Järgnevalt sai vaadeldud kuidas dünaamika osas välja toodud aspektid muutuvad, kui nende juures eeldada aju-arvuti kooslusest tulenevat kommunikatsioonieelist.
Can Autonomous Machines Make Ethical Decisions?
(Tartu Ülikool, 2016) Tõnisson, René; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev bakalaureusetöö küsib, kas autonoomsed masinad suudavad teha eetilisi otsuseid. Autonoomse masina all mõeldakse siin selliseid masinad, mis on võimelised tegutsema ilma pideva inimese poolse juhtimiseta ning mida kontrollib tehisintellekt. Autor arutleb eeliste ja puuduste üle, mis on erinevatel eetilistel printsiipidel, mida masin saaks kasutada alusena oma otsuste tegemisel. Siia on kaasatud nii klassikalised eetikateooriad nagu näiteks utilitarism kui ka alternatiivsed lähenemised nagu juhtumipõhine masinõpe. Samuti leitakse, et valdkonnapõhise eetika masinasse juurutamine oleks kergem, kui püüd korraga arendada üldisel eetikal põhinevat masinat. Vaadeldakse ka üldist masinapoolse otsustusprotsessi olemust ning jõutakse järeldusele, et kuna masinal puudub teadvus, vaba tahe, kavatsuslikkus ja omakasupüüdlikkus, siis ei ole masinad võimelised tegema eetilisi otsuseid sel moel nagu inimene. Sellest hoolimata on masinad võimelised tegema otsuseid, mida saab pidada eetiliseks mingis kindlas situatsioonis, juhul kui neisse on implementeeritud sobiv eetiline printsiip ning masin suudab koguda adekvaatset infot end ümbritseva kohta.
A comparative approach to tax exemption: differences between hospitals and religious institutions
(Tartu Ülikool, 2019) Wehbe, Wael; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
I study the position of religious institutions in matters of exemptions from paying taxes, the position is that religious institutions must be exempted from paying taxes in much of the same manner to hospitals since they are sufficiently similar with regard to taxation and legal status. I consider what might be required for this “sufficient similarity” to merit this equal legal status and resulting equal treatment by the state. I provide some justification of the tax exemptions hospitals receive and relate them to the three requirements for sufficient similarity. I then present three arguments against the three conditions of sufficient similarity. Lastly, I consider some objections to the conditions of sufficient similarity and the paper as a whole, I then provide some replies to these objections as best I can.
Domineerimine nähtusena kolmes võimukäsitluses
(Tartu Ülikool, 2021) Paas, Olle; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesoleva töö eesmärk oli uurida võimu kellegi/millegi üle ja domineerimise samastamist. Selleks valisin välja kolm mõjukat võimu kellegi/millegi üle käsitlust ning uurisin kuivõrd nendes käsitlustes toimub domineerimise ja võimu kellegi/millegi üle võrdsustamine. Siit pärines ka minu hüpotees. Selle kohaselt toimub võimu kellegi/millegi üle ja domineerimise samastumine ehk välja valitud kolm võimukäsitlust vaatlevad võimu kellegi/millegi üle ja domineerimist samade nähtustena. Teooria ladusamaks esituseks illustreerisin käsitluste nägemust võimust Mina Mori juhtumiga.
Haridusfilosoofia paradigmad põhikooli sotsiaalainete õppekava näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Kangur, Kärt; Volberg, Mats, juhendaja; Nummert, Mari-Liis; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli tutvustada, mis on haridusfilosoofilised paradigmad ning kuidas on need seotud sotsiaalainete õppekavaga. Kuna haridus on igal inimesel olulisel kohal – inimene veedab siiski koolis ja haridussüsteemis suure osa ajast – siis seetõttu saigi valituks haridusfilosoofiline teema. Antud teema uurimine ja seoste loomine andis parema arusaama, kuidas erinevad paradigmad aitavad lahti mõtestada erinevaid õppeaineid ning võivad olla ka aluseks mõne õppeaine teemadel.
How can artificial intelligence be risky?
(Tartu Ülikool, 2019) Luik, Taavi; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
In this thesis, I research risks associated with artificial intelligence (AI) – how could AI lead to us losing something we value? I stress that when defining AI, we cannot be too human-centric or require the existence of general intelligence. Narrow AI systems that are very different from humans can be powerful enough to pose risks. Many risks originate from unintended consequences, yet many actual risks come from using AI as a tool in zero or negative sum games, to use concepts of game theory. I stress that AI should not be treated so much as an abstract phenomena of the future, but as an already existing phenomena that requires analysis. The values and goals of humans are often in conflict and this requires a solution, since the progress of technology is accelerating, enabling more different goals to be achieved, and we are often unable to keep up with this pace. AI can provide a partial solution to the existence of instrumental conflicts by enabling us to reconsider them – it is possible that what we have desired so far is no longer relevant.
Kas liberaalne paternalism on rakendatav Robert Nozicki kontseptsioonina minimaalsest riigist?
(Tartu Ülikool, 2019) Leesment, Heiko; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesoleva töös proovisin leida vastust küsimusele, kas liberaalne paternalism võiks olla rakendatav Robert Nozicki minimaalse riigina. Selleks andsin ülevaate sellest, milline oli neoliberaalne diskursus, mille konteksti 1974. aastal ilmunud Robert Nozicki teos „Anarhia, riik ja utoopia“ ilmus. Leidsin, et Nozicki ja neoliberaalide lähenemise vahel on üksmeel küsimuses, mis puudutab riigi rolli. Mõlemad näevad, et see peaks olema minimaalne. Kui Nozick nägi riigi rolli peamiselt inimeste ja nende õiguste kaitses, siis neoliberaalide arvates tuli kaitsta vaba turgu ja selle toimimist.
Neoliberalism majanduseliidi võimu kindlustava ideoloogiana : magistritöö
(Tartu Ülikool, 2018) Hallasoo, Märt; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This thesis focuses on neoliberalism being an ideology enhancing the power of the economic elite. Neoliberal ideology focuses on free market, individual liberties and reducing the state. The effects of reforms guided by neoliberal ideology should be prosperity in both economics and individual liberties. And yet neoliberal reforms have failed to deliver those results for the majority of people. The results of neoliberal practice have been somewhat mixed, with negative results overweighing the positive ones. Most notable negative results have been ever raising economic inequality which has led to economic elite getting the most of the economic growth and in some case even means declining well-being for the poorest classes of society. At the same time individual liberties have increased in terms of economic liberties for the elite, while the economic and political liberties of common citizens have decreased. This has led the economic elite to gain control over both economic and political power, resulting in declining quality of democracy. Author claims that such substantial difference in neoliberal theory and practice in terms of predicted results and real results can be explained by the hidden agenda of neoliberal ideology, which is to enhance the power of the economic elite.
Õigusfilosoofiliste teooriate rakendamine õigusemõistmisel
(Tartu Ülikool, 2014) Asi, Astrid; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolevas töös tuleb vaatluse alla positiivse õiguse staatus juhul, kui see on vastuolus ühiskonna või kohtu arusaamaga kehtivatest eetikanormidest ja õiglusest. Näiteks juhul, kui seaduse kohaselt oleks ilma igasuguste eranditeta keelatud ja karistatav teise inimese tapmine ning kodanik A tapab omakasu motiivil kodaniku B, siis tõenäoliselt ei teki ei seaduse rakendajatel ega ka ühiskonnas vaidlust küsimuses, kas A on teinud midagi keelatut ja kas teda peaks selle eest karistama. Kui aga A tapab B seetõttu, et viimane tungis öisel ajal relvastatuna tema koju ning ähvardas tappa A last, siis on tõenäoliselt ühiskond ja kohus samuti ühisel arvamusel, kuid mitte A karistamise vajalikkuse osas, vaid pigem selles, et A tegu oli õigustatud ning tema karistamine oleks ebaõiglane. Kas oleks mõeldav, et selles situatsioonis võiks otsustamisel jätta kõrvale kehtiva õiguse ning lähtuda sellega vastuolus olevast moraalinormist või muust põhimõttest?
On Separation of State from Taxes
(Tartu Ülikool, 2018) Sazonov, Sergei; Eenmaa-Dmitrieva, Helen, juhendaja; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
The work argues for a conceptual possibility of the view, according to which the state is justified but taxation is unjustified. The argument is constructed through the defense of two following claims: (1) There is an argument which justifies the state but only if it does not engage in taxation. (2) The argument described in (1) does not pick out an empty set of possible states. The first claim is defended by exploring Lockean concept of state of nature. It is argued that while the justification of the state which Locke himself proposes and which relies on the notion of the universal consent of citizens to the state may fail, there is an alternative possibility to justify the state by its compliance with the law of nature. Such justification, however, would render justifying taxation impossible. The second claim is defended by exploring and rejecting two objections, according to which the state, justified in a proposed fashion, is put under incompatible requirements: that such state would not have the resources to enforce the law of nature and that it would not be able to track the law of nature correctly.
Sotsiaalse kapitali roll korruptsiooni vähendamisel
(Tartu Ülikool, 2016) Miller, Kristiina; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Bakalaureuse töö eesmärk oli anda korruptsioonist ülevaade ja näidata sotsiaalse kapitali rolli korruptsiooni vähendamisel. Korruptsioon tähendas siin töös „halba sotsiaalset kapitali“. Korruptsiooni lahendusi saab leida korruptsiooni põhjustest ja tagajärgedest. Usaldus (tähendab siin laiendatud usaldust) on korruptsiooni poolt enim mõjutatud ja see on samuti ka sotsiaalse kapitali aluseks. Lisaks, sotsiaalne kapital on kodanikuühiskonna enda aluseks. Et korruptsiooni vähendada, ühiskond või kogukond vajab kodanikke, kellel oleks autonoomsus ja kodanikumoraal, kus usaldus mängib tähtsat rolli. Neid omadusi saab omandada läbi kodanikuhariduse. Seega on oluline luua usaldusväärseid kodanikke ja ühiskonda läbi kodanikuhariduse. Kodanikuharidus ei tähenda aga ainult tavalist haridust. Kodanikud peavad praktiseerima oma karakteri omadusi läbi koostöö, vabatahtlike tegevuste ja osalemisega poliitikas. Nii kaua kui on sotsiaalset kapitali ühiskonnas, siis on ka võimalus korruptsiooni vähendada.
The entrepreneurial theory of ownership
(2024-11-05) Sazonov, Sergei; Orsi, Francesco, juhendaja; Eenmaa, Helen, juhendaja; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolevas töös tutvustatakse ettevõtluslikku omanditeooriat – uudset lähenemist omandiõiguste filosoofilisele õigustamisele. Kõnealune lähenemine kuulub laiemasse perekonda, mida tuntakse „ajaloolise õiguse põhiste teooriatena“. Nende vaadete järgi õigustab omandit seos mõne ajaloolise sündmusega, mis hõlmas omanikku ja omatavat eset ning lõi nende vahele moraalse suhte, millest tulenevalt omanik sai ainuõiguse otsustada, kuidas seda eset kasutada – teisisõnu õiguse eraomandile. Ettevõtlusliku omanditeooria keskne idee on see, et loodusvarad ei ole otsekohe kasutatavad. Enne kui saame neid kasutada, tuleb meil teha mõningast ettevalmistavat mõttetööd – meil tuleb välja selgitada, kuidas mõne konkreetse asja looduslikud omadused võivad aidata meil oma eesmärke saavutada. See töö kujutab endast vastava loodusvara avastamise akti. Ettevõtluslik omanditeooria on inspireeritud Israel Kirzneri vaadetest ning väidab, et üksikisikutel, kes loodusvarasid avastavad, on õigus neid valitseda, sest ilma nendepoolse sisendita neid varasid sama hästi kui polekski. Teooria näitab, kuidas avastamine mängib põhirolli nii varasema omanikuta ressursside omandamisel kui ka ressursside ühelt omanikult teisele üleandmisel. Nõnda saab omandiõigusi õigustada üheleainsale normatiivsele põhimõttele tuginedes, hoolimata nende päritolust. Töös arendatakse välja argument ettevõtlusliku omanditeooria kaitseks ning näidatakse, kuidas seda saab rakendada nii eraomandile kui ka ühiskondlikule omandile. Samuti käsitletakse töös kõige tugevamaid varasemaid vastuväiteid ajaloolise õiguse põhistele teooriatele ning näidatakse, kuidas arusaam avastamisest kui omandi põhialusest aitab neid ületada. Viimaks hinnatakse töös seda, millises jõuvahekorras on omanike avastamise aktiga õigustatud moraaliväited ning muud tüüpi moraaliväited.
The problems of social justice in health care
(Tartu Ülikool, 2021) Jukkum, Julius; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
In this bachelor's thesis, I focus on the problems of social justice in health care. This thesis gives an overview of the main theories and principles of distributive justice - especially highlighting the various problems and aspects relating to health care. The statement of this thesis is that none of the theories can solve the problems of justice entirely by itself because each of the theories faces some challenges. Therefore it would seem plausible to apply different theories on different levels and areas of health care simultaneously. Nevertheless, on moral grounds, some theories seem to be better aligned and more coherent with the various requirements and needs of health care and justice in general, and can better cope with the main task of the health care system – which is to protect people against the failure to enjoy the species-typical normal functioning and to guarantee the fair equality of opportunity in society. Some medical conditions can often cause the inequalities in opportunities. Additionally, levelling the issues of social justice in health care can be determined by the health-related needs and preferences, which of course vary significantly among people, and also by the formal definitions and societal norms that underlie the notions of health and disease – which can therefore also have a crucial influence in determining at which point some conditions of ill health turns out to be a dangerous disease instead. For example, in contemporary highly competitive societies, depression is a widespread condition that is often left unnoticed and untreated. Depression can also cause significant unfairness in opportunities in society as a result of cumulative stress and burnout.
Vabadus solvata: filosoofiline uurimus vihakõnest ja sõnavabaduse piiridest, miks solvamine ei ole kohane alus sõnavabaduse piiramiseks
(Tartu Ülikool, 2019) Tuul, Oto; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
The aim of this thesis was to create a framework in which to understand the debate over the limits of free speech in law, give an overview of few positions in this framework and finally see if offensiveness could be a suitable criterion for limiting free speech. I propose that there is a fundamental contradiction between the values of free speech and equality which forms the backbone of the debate. Thus, three possible positions form on the matter: for free speech over equality, for equality over free speech, or compromise without sacrificing either too much.