Browsing by Author "Volmer, Sandra"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Impulsiivsus Parkinsoni tõvega patsientidel ja tervetel vanemaealistel inimestel
    (Tartu Ülikool, 2017) Volmer, Sandra; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida Parkinsoni tõvega patsientide ja tervete vanemaealiste isikute erinevusi impulsiivsuses. Impulsiivsust uuriti testipaketi abil, mis võimaldas kaasata impulsiivsuse eri külgi nagu üldine impulsiivsus (Barratti impulsiivsuse skaala), impulsiiv-kompulsiivne käitumine (QUIP-RS) ja tasu edasilükkamine. Lisaks analüüsiti seoseid isiksuse, demograafiliste andmetega ja ravimitega. Uurimuses osales 74 eesti keelt kõnelevat uuritavat: Parkinsoni patsiendid (N=37, M=69,6 a., SD=8,82, 14 meest, 23 naist) ja neile sarnase soo, vanuse ja haridustasemega kontrollgrupi isikut (N=37). Patsiendid täitsid spetsiaalselt kokku pandud neuroloogilise- ja psühholoogilise testipaketi, kontrollgrupp täitis ainult psühholoogilise testipaketi. Parkinsoni tõvega patsientide ja tervete samaealiste impulsiivsus märkimisväärselt ei erinenud. Oluline erinevus tuli gruppide vahel tasu edasilükkamises, kus patsiendid olid kärsitumad (X2=5,69, p=,02) eelistades sagedamini varem saadavat väikest tasu (40€ täna või 42€ ülehomme) hilisemale ja suuremale (90€ 2 kuu pärast).
  • Thumbnail Image
    Item
    Tasu edasilükkamise üksikküsimuse efektiivsus hasartmängurluse ennustajana
    (Tartu Ülikool, 2015) Volmer, Sandra; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesolevas töös püüti leida vastust, kui efektiivselt ennustab tasu edasilükkamise üksikküsimus inimeste mängurluskäitumist. Lisaks uuriti ka mängurluskäitumise seoseid demograafiliste muutujatega, et teada saada, millised sekkuvad muutujad on olulised mängurluskäitumise ja tasu edasilükkamise seose avaldumisel. Uurimuses osalesid inimesed (N=1666), kes olid viimase 2 aasta jooksul kokku puutunud hasartmängurlusega ja nad valiti välja Eesti rahvastikuregistrist. Regressioonianalüüside abil leiti, et tasu edasilükkamine on seotud mängusõltuvuse riskiga (p < ,02). Kärsitutel inimestel on umbes 3,9 korda suurem tõenäosus kuuluda kõrge mängusõltuvuse riskigruppi kui kannatlikel inimestel. Mängurite keskmist panust mõjutab tasu edasilükkamine interaktsioonis kahe demograafilise muutujaga, milleks on vanus (p < ,001) ja haridus (p < ,01). Tulemustest järeldati, et tasu edasilükkamise üksikküsimus on efektiivne mängurluskäitumise ennustaja.