Impulsiivsus Parkinsoni tõvega patsientidel ja tervetel vanemaealistel inimestel

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida Parkinsoni tõvega patsientide ja tervete vanemaealiste isikute erinevusi impulsiivsuses. Impulsiivsust uuriti testipaketi abil, mis võimaldas kaasata impulsiivsuse eri külgi nagu üldine impulsiivsus (Barratti impulsiivsuse skaala), impulsiiv-kompulsiivne käitumine (QUIP-RS) ja tasu edasilükkamine. Lisaks analüüsiti seoseid isiksuse, demograafiliste andmetega ja ravimitega. Uurimuses osales 74 eesti keelt kõnelevat uuritavat: Parkinsoni patsiendid (N=37, M=69,6 a., SD=8,82, 14 meest, 23 naist) ja neile sarnase soo, vanuse ja haridustasemega kontrollgrupi isikut (N=37). Patsiendid täitsid spetsiaalselt kokku pandud neuroloogilise- ja psühholoogilise testipaketi, kontrollgrupp täitis ainult psühholoogilise testipaketi. Parkinsoni tõvega patsientide ja tervete samaealiste impulsiivsus märkimisväärselt ei erinenud. Oluline erinevus tuli gruppide vahel tasu edasilükkamises, kus patsiendid olid kärsitumad (X2=5,69, p=,02) eelistades sagedamini varem saadavat väikest tasu (40€ täna või 42€ ülehomme) hilisemale ja suuremale (90€ 2 kuu pärast).