Sirvi Autor "Voodla, Alan, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

Closeness Interactions Scale Estonian version (CIS-Est) development Phase 1
(Tartu Ülikool, 2020) Hubel, Ares; Voodla, Alan, juhendaja; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Humans have a basic need to experience social and physical connections, but in our increasingly technology-focused and socially disconnected world, these connections grow more distant. Even though research implies that social connectedness and physical touch are very important for physical and mental health, there are very few psychometric tools that measure closeness satisfaction and the amount of different expressions of closeness. The aim of the present research was to develop items for a comprehensive and psychometrically valid interaction-based closeness scale - Closeness Interactions Scale (CIS). Item generation phase (N = 48) yielded a 114 item scale which was then reduced to a 32-item preliminary closeness scale in item reduction phase (N = 320). The 32-item scale measured 9 dimensions and demonstrated good internal consistency for both the overall scale (α = 0.89) and for each of the 9 subscales. The scale will measure closeness satisfaction in behaviour-related interactions and activities and quantifies both their amount and subjective importance. Preliminary results confirm the subjective and multidimensional structure of closeness, but need to be validated in the next phases of scale construction.
Critical analysis of the Cybernetic Big Fve Theory
(Tartu Ülikool, 2021) Andres, Siim; Voodla, Alan, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Emotion Regulation Effectiveness: Sixteen Strategies in the Daily Lives of Estonians During COVID-19
(Tartu Ülikool, 2024) Andres, Siim; Voodla, Alan, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Emotion regulation is a central aspect of mental and physical health. To improve health we must understand emotion regulation strategies are effective. However, previous studies of emotion regulation are not always consistent. This thesis addresses this issue by investigating 16 regulation strategies via the experience sampling method in a sample of randomly selected 314 Estonians. Results show six emotion regulation strategies (sport, other, relaxation, substances, reconstrual, and socialisation) are associated with hedonistically desirable change in emotion and perceived success. This study is important because it highlights further gaps in the literature of emotion regulation and how future research would greatly benefit from standardised and validated ESM items which also explore the specific contexts where emotion regulation strategies are used.
Implitsiitse afektiregulatsiooni mõju eesmärgi ja tulemuse mälujäljele ajatajukatses
(Tartu Ülikool, 2020) Alliksoo, Christo; Uusberg, Andero, juhendaja; Voodla, Alan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas veebiuuringus uuriti kahe ümberhindamise ( reappraisal ) strateegia - tajumuutuse ja soovimuutuse kognitiivseid mehhanisme. Selleks lasti 221 osalejal mänguna raamistatud katses võimalikult täpselt taasluua erineva pikkusega ajaintervalle, millest näiliselt sõltuvalt nad kas võitsid või kaotasid punkte. Ülesannete järel paluti osalejatel meenutada neile seatud eesmärke ja saavutatud tulemusi. Katse kontrollis hüpoteesi, et tegeliku soorituse ja eesmärgi ning osalejate meenutuste võrdlusel ilmnev mäluviga peegeldab implitsiitse ümberhindamise käigus tekkinud muutusi mälujäljes. Tagajärgede täpsushinnangud liikusid aja möödudes oodatud suunas ehk osalejad hindasid oma sooritust hilisemal mõõtmisel paremaks, kui alguses. Eesmärkide täpsushinnangud oodatud suunas ei liikunud. See võis aga tuleneda katse ehituse kitsaskohtadest, mistõttu oleks vajalik katseprotseduuri täiustada ja viia läbi täiendavaid uuringuid.
An Intervention to Increase Participation in Lifelong Learning Through University Programme Webpages
(Tartu Ülikool, 2025) Habakuk, Helen; Voodla, Alan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
University programme webpages often serve as the first point of contact between prospective students and higher education institutions. At this early stage, students must decide whether a programme aligns with their goals, values, and constraints. This thesis examines how webpage design influences users’ decision readiness, the state of being both confident and sufficiently informed to move forward with an educational decision. While prior research has shown that confidence and comprehension influence action, little is known about how these states are shaped by specific design features of educational webpages. Drawing on the COM-B model and processing fluency theory, this study investigates whether aligning content and structure with users’ evaluation tasks can enhance confidence in understanding and improve comprehension. Specifically, it asks: (1) whether WCAG-aligned structure alone supports decision readiness even when content is minimal or weakly aligned with users’ goals; (2) whether such structure amplifies the effects of task-aligned content when the two are combined; and (3) whether task-aligned content improves comprehension and confidence independently of structural accessibility. To test these questions, a preregistered randomised controlled trial (N = 113) was conducted. Participants were shown one of three versions of a university programme webpage, each varying in structural clarity (WCAG compliance) and the task relevance of the content. Participants then reported their confidence in understanding and completed a comprehension test covering both instructed and incidental content. Results indicated that participants in the Structured Text condition, which combined task-aligned content with WCAG-compliant structure, reported significantly higher confidence than those in the Table condition (p = .041, d = 0.49). This effect was significantly mediated by perceived cognitive fit. No significant overall differences in comprehension were found, but for instructed content, comprehension was significantly higher in the Structured Text condition compared to the Table condition (p = .002, d = 0.89). These findings suggest that confidence can be shaped by aligning design with users’ goals and information needs. The study introduces cognitive fit as a mechanism behind confidence in complex digital environments and extends fluency research into higher education. By framing programme evaluation as active problem-solving, the findings offer design principles for improving student decision support online.
Kindlustunde kujunemine reaalajas - kursori trajektoori uuring
(Tartu Ülikool, 2020) Proos, Paula; Voodla, Alan, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kindlustunne on psüühiline protsess, millel on oluline roll otsuste langetamisel. Kindluse kujunemise mehhanismid on siiani ebaselged, kuid on välja pakutud kaks mudelit, mille alusel kindlus võiks kujuneda: otsuse-aegne ja otsuse-järgne mudel. Käesolevas töös uuriti kumb mudel võiks kehtida arvutamisülesannete lahendamisel. Selleks viidi läbi eksperiment, milles katseisikud lahendasid kergemaid ja raskemaid korrutamisvõrrandeid (raskusastme manipulatsioon), mille etteantud vastus oli kas õige või vale (kognitiivse voolavuse manipulatsioon). Sõltuvaks muutujaks olid arvutihiire kursori trajektoori parameetrid, mis võimaldasid saada aimu implitsiitsetest protsessidest otsustamise ajal. Täpsemalt analüüsiti kursori liigutuse optimaalsest trajektoorist kõrvalekalde pindala, suurimat kõrvalekallet ning trajektoori kogupikkust. Selgus, et kursori trajektoorist on võimalik ennustada inimese kindlushinnangut õigesti vastatud kergemate võrrandite puhul, mis toetab osaliselt otsuse-aegset mudelit.
Kuidas oodatav tulu mõjutab vaimset pingutust? Kontrolli oodatava väärtuse teooria eksperimentaalne uuring
(Tartu Ülikool, 2020) Kalev, Matthias; Uusberg, Andero, juhendaja; Voodla, Alan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Viimase kümnendi uuringud vaimse pingutuse alusmehhanismidest toetavad mudelit, mille järgi vaimne pingutus on nagu investeering, mis lähtub oodatava tulu ja kulu arvutusest. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli eksperimentaalselt uurida, kuidas mõjutab vaimset pingutust selle eest saadava oodatava tulu manipulatsioon. Selleks viisime läbi liikuvate pallide jälgimise katse, kus katseisikutel tuli kolmel raskusastmel jälgida ja hiljem teiste seast tuvastada algselt märgistatud palle. Uudse lähenemisena vaimse pingutuse mõõtmisele kasutasime katseisiku poolt valitud pallide liikumiskiirust. Oodatava tulu manipulatsioonina said katseisikud pooltes katseplokkides tagasisidet oma soorituse kohta pallide tuvastamises. Tulemused näitasid, et katseisikute (N = 128) poolt valitavas kiiruses esines oluline erinevus raskusastmete vahel (F(2,244)=151,387; p<0,001. η² G =0,195). Küll aga ei rakendatud oluliselt erineval määral vaimset pingutust olenemata tagasiside olemasolust või selle puudumisest (F(1,122)=2,232; p=0,138; η² G = 5,530e -4).
Mida sa teed, kui sa kriitiliselt loed? – Kriitilise lugemise mikrofenomenoloogiline uuring
(Tartu Ülikool, 2025) Örd, Karmen; Kruup, Kaspar, juhendaja; Voodla, Alan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Töö eesmärgiks on panna uuringus osalejad põhjalikult ja nüansirikkalt oma kriitilise lugemise kogemust kirjeldama eesmärgiga paremini mõista, mida inimesed kriitilise lugemise käigus kogevad ja milliseid mõtlemisoperatsioone läbi viivad. Eesmärgi aitas saavutada mikrofenomenoloogia meetod, millest lähtuvalt uurisin kriitilise lugemise kogemusi neljas kategoorias: tähelepanu jaotumine, sisekõne olemus, peas tekkivate kujutluspiltide/visuaalide olemus, hinnangu kujunemine. Kriitilist lugemist uurides on mikrofenomenoloogia meetodina väärtuslik, sest see aitas mõista mitte ainult seda, milliseid normatiivseid tegevusi uuringus osalejad kriitiliselt lugedes täitsid, vaid ka seda, mis neid tegevusi põhjustas ja mis olid nende tegevuste mõjud. Teoorias selgitasin nii kriitilise lugemise kui ka kriitilise mõtlemise olemusi ning kriitilise mõtlemise ja kriitilise lugemise omavahelisi seoseid. Lisaks tutvustasin, kuidas lähenetakse kriitilisele lugemisele pedagoogilisest vaatenurgast, sest mu valim koosnes tudengitest, kellele on kriitilise lugemise tööriistu tutvustatud loengutes. Teooria alusel koostasin intervjuukava ning harjutusülesande, mis aitas intervjueeritavatel meetodisse sisse elada. Andmekogumismeetodiks oli mikrofenomenoloogia. Analüüsimeetodiks oli kvalitatiivne sisuanalüüs, andmeid kodeerisin nii induktiivselt kui ka deduktiivselt, et võimalikult põhjalikult vastata mõlemale uurimisküsimusele. Tulemustest selgus, et uuringus osalejate mõttetegevused olid kriitilise lugemise ajal väga mitmekülgsed. Selgus, et sisekõne vorm ja funktsioonid erinevad vastavalt uuritava harjumustele, eelnevatele kogemustele ning tunnetatud vajadustele. Visuaalidel oli oodatust suurem roll, need olid peamiselt toetavas rollis, kuid teenisid ka intervjueeritavate isiklikke kriitilise lugemise eesmärke. Uuringu tulemused kinnitasid, et mitmekülgsed lugemistehnikad toetasid kriitilist lugemist ning seejuures on olulisel kohal ka kriitilise lugemise ajal tekkivate emotsioonide reguleerimine. Lisaks kinnitasid uurimistulemused, et normatiivsetele kriitilise lugemise definitsioonide kõrval on olulised mitmed muud tegevused, mis aitasid uuringus osalejate peas luua kriitilist lugemist soosivat konteksti.
Sündmuste segmenteerimise võrdlus filmitegija taotluse ja vaataja vahetu kogemuse vahel Tanel Toomi filmi "Tõde ja õigus" näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Koemets, Katariina; Lotman, Elen, juhendaja; Voodla, Alan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Segmenteerimisel ehk kogemuse jaotamisel piiritletud sündmusteks on keskne osa filmivaatamise kogemuses, kuid selle protsessi täpsemaid mehhanisme, ning erinevuseid vaatajate kogemuses ja filmitegija taotluses on seni vähe uuritud. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida sündmuste segmenteerimist täispika mängufilmi vaatamisel ning võrrelda, kas ja millisel määral kattub filmitegija taotlus vaataja tajutud segmendipiiridega. Uuringus osales 31 inimest, kes vaatasid filmi “Tõde ja õigus” (2019) ja samaaegselt märkisid nupuvajutusega, kui nende hinnangul algas uus sündmus. Võrdluspunktiks oli filmitegija Tanel Toomi segmenteeritud filmi põhiepisoodide struktuur. Leidsime, et vaataja segmenteeringud kattusid filmitegijaga ligikaudu pooltel juhtudel (47% - 62%, sõltuvalt ajaakna pikkusest). Segmenteeringu kattuvus oli suurem, kui muutus mitu erinevat filmidimensiooni samaaegselt, näiteks paralleelselt muutused ajas, keskkonnas ja tegelastes. Kõrgem kattuvus vaataja ja filmitegija segmentide vahel ei seostunud statistiliselt oluliselt filmi mõistmise, keskendumise, narratiivi sisseelamise ega emotsionaalse haaratusega. Filmitegija ja vaatajate sündmuste segmenteerimise kooskõla uurimine pakub interdistsiplinaarseid teadmisi, mis aitavad arendada uusi teooriaid ja loovad dialoogi kognitiivse psühholoogia ja filmiteaduse vahel.
Vaimse pingutuse seosed töömälu mahu ja isiksusejoontega
(Tartu Ülikool, 2021) Maask, Andres; Uusberg, Andero, juhendaja; Voodla, Alan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uuriti väljavaateteooriast (Shenhav, Botvinick & Cohen, 2013) johtuvat küsimust töömälu ja meelekindluse seotusest vaimse pingutuse valikuga. Katsemeetod kätkes mitme liikuva objekti jälgimise ülesande MOT (Meyerhoff, Papenmeier & Huff , 2017) modifikatsiooni, isiksusetesti ülilühiversiooni XS5 (Konstabel et al., 2017), küsimusi pingutuse subjektiivse suuruse, afekti ja keskendumise kohta ning visuaalse töömälu katset (Kyllingsbæk & Bundesen, 2009). Andmetöötluseks kasutati programmi JASP 0.14.0.0, korduvmõõtmiste ANOVAt. Põhitulemustena leidsid kinnitust seos töömälu ja vaimse pingutamise valiku vahel (Pearsoni r=0,310; p<0,01), pingutuse tajutud suuruse ja meeldivuse mittekorreleeritus ning seose puudumine meelekindluse ning süvenemisvalmiduse vahel. Järeldada võib EVC paikapidavust – valik vaimselt pingutada tugineb oodatava tasu ja kulu suhte hinnangule. Põhjendatult saab eristada pingutuse kvantitatiivset ja kvalitatiivset komponenti ning käsitleda valikut vaimselt pingutada sõltumatuna meelekindlusest.