Sirvi Autor "Voropajeva, Niina" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Browni liikumine magnet- ja elektriväljas anisotroopse keskkonna juhul
(2007-05-31T06:35:43Z) Voropajeva, Niina
Magistritöös uuriti elektri- ja magnetväljas liikuvate Browni osakeste ülekande protsesside iseärasusi anisotroopse hõõrdumise korral. Kiiruse tõenäosustiheduse leidmiseks kasutati Fokkeri-Plancki võrrandi formalismi, kusjuures tehti muutujate vahetus juba Langevini võrrandites. Nimelt, erinevalt varem väljatöötatud meetoditest,kasutati kiiruste üldjuhul mitteunitaarset teisendust, mille tulemusena jõuti kolmele sõltumatutele Langevini võrranditele. Seejärel on mindud vastavas Fokkeri-Plancki võrrandis üle liikumisintegraalidele saamaks võrrandi vaba Browni liikumisele juhu jaoks, mille lahend on teada. Töös on saadud järgmised tulemused: 1. On leitud laetud Browni osakeste kiiruse tõenäosustihedus välises magnet- ja elektriväljas anisotroopse hõõrdumise korral. Selle alusel on saadud üldised avaldise osakese kiiruse (voolu), kiiruse dispersiooni ja korrelatsiooni jaoks. 2. On näidatud, et anisotroopse keskkonna korral on kiiruste ruumis asetleiduvates relaksatsiooniprotsessides võimalikud kaks režiimi. Kui magnetväli on nõrgem teatud kriitilisest väärtusest, mis on määratud hõõrdumise anisotroopsuse poolt, tomiub lähenemine statsionaarse seisundile mitteostsileeruva ajalise sõltuvusena. Tugevamates magnetväljades omandab relaksatsioon ostsilleeruva iseloomu. 3. On näidatud, et lühikeses ajaskaalas indutseeritakse välise magnetvälja ja anisotroopse hõõrdumise koosmõjul korrelatsioon magnetväljaga ristiolevate kiiruse komponentide vahel. Pikemas ajaskaalas läheneb selline korrelatsioon asümptootiliselt nullile. 4. On leitud dispersioonitensori modifitseeritud avaldis statsionaarsel juhul, mis üldistab anisotroopset Einsteini valemit. 5. On leitud, et statsionaarse Browni osakeste ülekande koherentsustase võib nõrgemas välises magnetväljas alaneda. Efekt suurus sõltub hõõrdumisanisotroopiast ja välise elektrivälja orientatsioonist. Magnetvälja edasise kasvamise korral järgneb sellele koherentsustaseme monotoonne tõus. Selline koherentsustaseme mahasurumise efekt puudub isotroopses keskkonnas või ka elektrivälja teatud suundade korral.
Elementary excitations near the boundary of a strongly correlated crystal
(2011-10-14) Voropajeva, Niina
Viimastel aastatel on ilmnenud aktiivne huvi elementaarergastuste käitumise iseärasuste vastu tugevalt korreleeritud kristalli äärelähedases piikonnas ning kahest kristallist koosneva heterostruktuuri eralduspinnalähedases piirkonnas juhul, kui vähemalt üks kristallidest on tugevate elektronkorrelatsioonidega. Tugevate elektronkorrelatsioonidega kristallidele on tavaliselt iseloomulik magnetiline korrastatus, mis mängib suurt rolli laengukandjate käitumises. Doktoriväitekirja eesmärgiks oli uurida kristalli ääre(pinna) mõju elementaarergastustele sellises kristallis. Esiteks, on uuritud äärepinna mõju magnetilistele ergastustele ja lähinaabrite spinnide korrelatsioonidele poollõpmatutes kahe- ja kolmemõõtmelistes Heisenbergi spinn-1/2 antiferromagneetikutes nulltemperatuuril. Ääre(pinna) olemasolu jagab antiferromagneetiku äärelähedaseks piirkonnaks ja kristalli sügavuseks erinevate dominantsete spinn-ergastustega. Äärelähedases piirkonnas koosneb spekter spinni äärepindlainete (d-1)-mõõtmelisest moodist. Siin d=2 või 3 on antiferromagneetiku dimensioonid. Antiferromagneetiku ülejäänud osa ergastused on d-mõõtmelised seisvad spinnlained. Ääre poolt indutseeritud häirituste kirjeldamine spinn-ergastuste spektris on paljudes aspektides sarnane lokaalse defekti probleemiga. Spinni äärepindlainete mood põhjustab spinnide korrelatsioonide kammstruktuuri moodustumist äärelähedases piirkonnas. Teiseks, on uuritud ääre mõju laengukandjatele poollõpmatus kahemõõtmelises t-J mudelis aukude madalate kontsentratsioonide korral nulltemperatuuril. Äärelähedane piirkond -- mõned äärelähedased read -- on aukudest vaesed. Suikekihi moodustumist põhjustab augu ümbritseva magnonpilve deformatsioon äärelähedases piirkonnas. Aukudest vaesustus põhjustab ääre spektraalfunktsiooni keerulisemat kuju võrreldes kristalli sügavusega - peamaksimumil võivad olla lisaõlad. Ääre spektraalfunktsioonis on nähtavad äärelähedaste ridade spektraalfunktsioonide naksimumide kosted.