ADA :: sirvimine Kuupäev järgi

Kirje

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2009 nr 10

(Tartu : Tartu Ülikool, 2009-12) Merisalu, Merilyn, toimetaja

Kirje

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2009. Esseed

(Tartu : Tartu Ülikool, 2009-12) Merisalu, Merilyn, toimetaja

Kirje

Ilmataadil läksid jälle aastaajad sassi.

(Maaleht, 2009-12-02) Kallis, A.

Kirje

Fully automatic Self-Organizing Maps package for data visualization

(2009-12-02T11:04:05Z) Tint, Hando; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Vojdani, Vesal, juhendaja; Arvutiteaduse instituut

Iseorganiseeruvad kujutised (self-organizing maps, SOMs) on tehislikud neurovõrgud, mida kasutadakse kõrg-dimensionaalsete andmete kujutamiseks madaladimensionaalsesse neuronite massiivi. Saadud kujutist võib kasutada andmete pakkimiseks ja andmete visualiseerimiseks, mistõttu on SOM algoritm kasutuses paljudes statistika- ja monitoorimisrakendustes. Keskendudes andmete visualiseerimisele, on magistritöö eesmärk välja pakkuda juhtnöörid, mille alusel saaks SOM algoritmi tuua kasutusele väiksematesse ja täielikku automatiseeritust eeldavatesse tarkvara-rakendustesse. Töös antakse ülevaade SOM ja hilisemast PLSOM algoritmist, pakutakse välja ühine sõnavara ja klassifikatsioon erinevat tüüpi visualiseerimismeetoditele. Selle põhjal tuuakse välja soovituslik raamistik tarkvarapaketile, mis oleks võimeline haldama kõiki andmetest visuaalse pildi saamiseks vajalikke samme. Raamistiku eesmärk on olla lihtsalt laiendatav, tehes lihtsaks ja arusaadavaks uute andmete importimise/töötlemise ja uute visualiseerimismeetodite lisamise. Magistritööga tuleb kaasa tarkvarapakett, mis järgib töös väljatoodud juhtnööre. Tarkvarapakett on kasutatav nii musta kastina, võttes vastu juhtnööre XML kujul kui ka valge kastina, ehk siis integreeritav otse mõnda teise rakendusse.

Kirje

Eesti telefonivestluste sissejuhatus: struktuur ja suhtlusfunktsioonid

(2009-12-04T07:49:05Z) Rääbis, Andriela

Uurimuse eesmärk on kirjeldada eesti argitelefonivestluse sissejuhatuse struktuuri ja analüüsida selle suhtlusfunktsioone. Metodoloogia põhineb suhtluslingvistikal, vestlusanalüüsil ja kõneetnograafial. Analüüsi aluseks on 131 argitelefonikõnet Tartu Ülikooli Eesti suulise keele korpusest. Analüüsi tulemusena on esitatud eesti telefonivestluste sissejuhatuse mudel ning võrreldud seda teiste kultuuridega. Sissejuhatuse tüüpiline mudel on kirjeldatav järgmiselt: 1. Kontakti loomine. 2. Tervitamine. (3. Identifitseerimine.) ((4. Olukorra selgitamine.)) Kultuuriliste eripärade tuvastamine annab väärtuslikku infot eesti keele kui võõrkeele õpetamisel ning eesti keeles suhtleva dialoogsüsteemi modelleerimisel.

Kirje

Algoloogia

(2009-12-07T07:25:59Z) Olli, Kalle

BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse eesmärk on anda põhjalik ülevaade vetikate ökoloogiast ja evolutsioonilisest süstemaatikast. Vetikate rakuehitus, morfoloogia ja füsioloogia. Vetikate fülogeneetiline süstemaatika eukarüootide fülogeneesi taustal. Vetikate ökoloogia. Vetikatega seotud keskkonnaprobleemid, vetikaõitsengud, toksilised vetikad meil ja mujal. Vetikate roll Maa biokeemilises ringes ja veekogude toiduahelates.

Kirje

Veekogude eutrofeerumine

(2009-12-07T08:21:01Z) Olli, Kalle

BeSt prograami toetusel valminud e-kursuse õppematerjalid.

Kirje

Õigusalane saksa keel

(2009-12-07T08:33:13Z) Koorits, Katrin; Žurakovskaja, Netty

Kursuse eesmärgiks on eelkõige erialase sõnavara ning vastavate grammatiliste struktuuride omandamine.

Kirje

Veekogude eutrofeerumine

(Tartu Ülikool, 2009-12-07T08:54:11Z) Olli, Kalle

Eutrofeerumine on 21. sajandi üks kõrvetavamaid globaalseid keskkonnaprobleeme. See hävitab meie veekogusid aeglaselt ning krooniliselt. Põhjused on olnud pikaajalised, sageli märkamatud. Akuutsete tajärgede ilmnedes on lahenduse leidmine üliraske. Laias laastus võib eutrofeerumise teema teaduslikult (ja didaktiliselt) jagada kolmeks: 1. saasteainete allikad 2. saasteainete transport 3. mõju keskkonnas ja tagajärjed. Eutrofeerumise teemade käsitlus on väga lai: atmosfääri füüsika ja keemia, põllumajandus, hüdroloogia, veekogude ökoloogia ja bioloogia, keemilised protsessid setetes. Sestap on võimatu olla ‘eutrofeerumise spetsialist’. Võib keskenduda ühele või mõnele teemale, kuid kogu probleemistiku integreeritud esitus on paras väljakutse.

Kirje

Enn Nõu bibliograafia kuni 2009

(2009-12-08T12:08:05Z) Nõu, Enn

Kirje

Helga Nõu bibliograafia kuni 2009

(2009-12-08T12:10:00Z) Nõu, Enn

Kirje

Rahvastiku loomulik liikumine Tartumaal 1800-1899 (luteri ja õigeusu kirikumeetrikate andmetel)

(2009-12-08T12:46:05Z) Laarmaa, Anto; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Laur, Mati, juhendaja; Berendsen, Veiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut

Tänapäeva Eesti rahvastik kuulub rahvastikutaaste seisukohalt nn arenenud maade hulka. Eeskätt tähendab see elanikkonna eakat vanuskoostist ja põlvkondade aeglast vahetumist. Arvukad uuringud on näidanud, et selle tänapäeva Euroopa riikidele iseloomuliku situatsiooni juured peituvad juba 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi alguses. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on tuua teaduslikku käibesse ühe maakonna rahvastiku loomulikku liikumist kajastav andmestik 19. sajandist. Allikalise baasina on kasutatud Tartumaa luteri- ja õigeusu kirikute meetrikaraamatuid aastatest 1800-1899. Magistritöö keskendub kitsamalt Tartumaa elanike loomuliku liikumise analüüsile. Rahvastikuprotsesse on jälgitud suletud süsteemi põhimõttel, st et rändega seotud küsimused on jäetud vaatluse alt välja. Töö jaguneb viieks osaks: sissejuhatuseks, kolmeks peatükiks ja kokkuvõtteks. Sissejuhatavas osas püstitatakse uurimisülesanne ning antakse ülevaade teemakohasest historiograafiast. Esimeses peatükis tutvustatakse allikmaterjali ning lähemat tähelepanu pööratakse kirikumeetrikate andmekvaliteedile. Uurimuse teises peatükis antakse ülevaade Tartumaa rahvaarvu dünaamikast 19. sajandil ning seda mõjutanud teguritest. Kolmandas peatükis on vaatluse all maakonna elanike abiellumised, sünnid ja surmad. Seejuures vaadeldakse abielulise elanikkonna osatähtsuse ning abiellujate abiellumisvanuse muutumist maakonnas. Samuti leiab käsitlemist maakonna rahvastiku demograafilise aktiivsuse pidurdumisega, abieluväliste sündidega ning lastesurmade soovanuskoostisega seonduv problemaatika. Abielude, sündide ning surmade üldarvudele lisaks on jälgitud maakonna abiellumuse, sündimuse ning suremuse üldkordajate dünaamikat. Töö lõppu on paigutatud kokkuvõtlikud tabelid, mis annavad detailse ülevaate Tartumaa luterlaste ning õigeusklike loomulikust liikumisest aastatel 1800-1899.

Kirje

Söömishäirete hindamise skaala konstrueerimine

(2009-12-09T11:16:14Z) Herik, Marlen; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Aluoja, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Psühholoogia Instituut

Käesoleva magistriprojekti eesmärgiks oli koostada söömishäireid hindav küsimustik, mis aitaks eristada söömishäirega patsiente tervetest ning anoreksia, buliimia ja liigsöömishäirega patsiente omavahel. Kliinilise valimi moodustasid anorexia nervosa (N=40), bulimia nervosa (N=39) ja liigsöömishäirega (N=20) patsiendid, keda võrreldi Kaalujälgijate (N=47) ning kontrollgrupiga (N=474), kellest omakorda 61 uuritavat olid kontrollitud psühhiaatriliste häirete esinemise suhtes. Uuritavad täitsid eestikeelse EDI-2 (Eating Disorder Inventory; Podar, Hannus & Allik, 1999), käesoleva uurimuse jaoks koostatud 86-väitelise Söömishäireid Hindava Skaala (esialgne SHS) koos lisaküsimustega ning ankeedi sotsiodemograafiliste andmete kohta. Skaala konstrueerimise tulemuseks oli 4-faktoriline, 29- väiteline enesekohane Söömishäireid Hindav Skaala (SHS), alaskaaladega Söömise piiramine, Liigsöömine, Toidu väljutamine ning Hõivatus välimusest ja kehakaalust. SHS-i ja alaskaalade sisereliaablused olid kõrged (α=0,90-0,93). Olulised erinevused kliinilise ja kontrollgrupi ning kliinilise grupi sees kinnitasid skaala eristavat valiidsust. Liigsöömise ja Toidu väljutamise alaskaalad ning SHS üldskoor eristasid omavahel diagnostilisi gruppe. Söömise piiramine ning Hõivatus välimusest ja kehakaalust näisid hindavat kõikidele söömishäiretele iseloomulikke latentseid tunnuseid. SHS konstruktivaliidsust kinnitasid kõrged korrelatsioonseosed EDI-2 kolme alaskaalaga – Buliimia, Kehaga Rahulolematus, Kõhnuseihalus. SHS ja alaskaaladele leiti äralõikepunktid eristamaks söömishäiretega patsiente tervetest ning erinevate söömishäiretega patsiente omavahel. Käesoleva uurimuse tulemusi on võimalik kasutada nii söömishäirete diagnostikas, ravis kui ka teadusuuringute raames.