Sirvi Kuupäev , alustades "2010-08-11" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

Ecological relations of cladocerans in a brackish-water ecosystem
(2010-08-11) Põllupüü, Maria
Merelised vesikirbulised moodustavad olulise osa Läänemere mesozooplanktoni arvukusest ja biomassist suvel. Tänu partenogeneesile (neitsisigimine) on vesikirbulised võimelised saavutama soodsates keskkonnatingimustes kiiresti suure arvukuse, mis annab neile eelise kohanemiseks kiiresti muutuvates keskkonnatingimustes. Massilise arengu ajal on vesikirbulised oluliseks toiduks kaladele ja röövtoidulistele selgrootutele. Kliimamuutuste ja eutrofeerumise kõrval on üheks oluliseks planktonikoosluste struktuuri ja dünaamikat mõjutavaks teguriks ka võõrliikide invasioon kusjuures just tulnukvesikirbulised on seni olnud Läänemere ökoüsteemis olulisemad planktilised võõrliigid. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on selgitada Läänemere vesikirbuliste koosluses liigilisel tasandil toimunud ajalis-ruumilisi muutusi sõltuvalt keskkonnatingimuste varieeruvusest, mis on põhjustatud nii looduslikest (kliima) kui ka inimtekkelistest (eutrofeerumine, võõrliikide invasioon) teguritest ja protsessidest. Kõige arvukamateks vesikirbulisteks olid Bosmina spp., Pleopis polyphemoides ja Evadne nordmanni. Viimastel aastakümnetel on lisandunud tulnukliikidena Ponto-Kaspia päritolu vesikirbulised Cercopagis pengoi ja E. anonyx. Vesikirbuliste arvukuse muutused ligi poole sajandi pikkusel ajaskaalal on mõjutatud mitmete tegurite, nagu kliima, eutrofeerumise ja bioinvasioonid, koosmõjust, kusjuures eraldi võttes selgitavad kliimatingimused arvukuse muutlikkust paremini kui eutrofeerumine. Ilmselt toiduahela suhete tõttu (kisklus) on röövtoidulise võõrvesikirbulise C. pengoi invasioon põhjustanud varemesinenud seose katkemise kohalike domineerivate väikesemõõduliste vesikirbuliste ja elutakeskkonna vahel. Antud tulemused täiendavad oluliselt meie teadmisi sellest, milliseid muutusi, mis mahus ja milliste protsesside tõttu võib inimtegevusest põhjustatud võõrliikide invasioon põhjustada mereökosüsteemides. Suurimad aastatevahelised muutused pelaagiliste kalade toidubaasis olid seotud nende olulise toiduobjekti Bosmina arvukuse dünaamikaga, kuid arvukuse varieeruvus ei osutunud siiski piisavaks, et põhjustada püsivaid muutusi kalade toitumisaktiivsuses ning tarbitud zooplanktoni kogustes.
Halogeeniidioonide mõju nikli korrosioonile perkloorhappe lahuses
(2010-08-11) Hinnov, Sixten; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut; Tamm, Jüri, juhendaja
Magistritöös töös uuriti halogeniidioonide mõju nikli korrosioonile. Elektrokeemilisi omadusi uuriti voltamperomeetriliselt. Katse käigus uuriti erinevate halogeniidioonide mõju nikli korrosioonile. Tööelektroodi poleeriti mehhaaniliselt liivapaberiga. Sellele järgnes kas puhastamine kontsentreeritud naatriumhüdroksiidi lahusega või keemiline poleerimine vastavalt eksperimendi ülesehitusele. Perkloorhape valiti fooniks sellepärast, et perkloraat anioon on üks nõrgemini adsorbeeruvaid anioone nikli pinnal. See omadus võimaldas uurida halogeniidioonide mõju väga madalatel kontsentratsioonidel nagu. Uurimuse tulemusena saadi, et 0.1 M perkloorhappes on võimalik uurida kuni 1∙10-5 M halogeniidi kontsentratsiooni ja neil on märkimisväärne efekt. Halogeniidioonide adsorptsioon sõltub nikli pinna energeetilistest omadustest. Eriti märgatav on see kloriidioonide korral, mis kiirendavad korrosiooni väga tugevasti mehhaaniliselt poleeritud elektroodi korral, kuid keemiliselt poleeritud elektroodi korral on efekt väiksem. Andmete uurimisel selgub, et Br- ja I- ioonid nihutavad aktiivse/passiivse ülemineku rohkem positiivsematele potentsiaaliväärtustele. Halogeniidioonide inhibeerimisvõime väheneb sellises järjekorras I->Br->Cl-. Halogeniidioonide efektid on tugevamad mehhaaniliselt poleeritud elektroodil kui keemiliselt poleeritud elektroodil.
Полупредикативные конструкции, выражающие причинные отношения, в русском языке и их соответствия в эстонском языке
(2010-08-11) Кнут, Виолетта; Knut, Violetta; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Vene keele õppetool; Külmoja, Irina, juhendaja
Väärtuskordajatel põhineva meetodi kasutamine ettevõtte väärtuse hindamisel
(2010-08-11) Kantšukov, Mark; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut; Sander, Priit, juhendaja; Masso, Jaan, juhendaja
Lepinguvabaduse piirid riigihankes: Euroopa Liidu hankeõiguse mõju Eesti eraõigusele
(2010-08-11) Simovart, Mari Ann
Doktoritöö uurib Euroopa Liidu hankeõiguse mõju Eesti eraõigusele. Traditsiooniliselt on Eesti õigus juhindunud reeglist, et hankelepingud alluvad ilma oluliste eranditeta eraõiguse normidele. Käesoleva töö autor aga leiab, et ka pärast lepingu sõlmimise momenti kujundavad hanke eraõiguslike suhete regulatsiooni siseriikliku eraõiguse kõrval Euroopa Liidu (EL) õiguses kujundatud riigihanke üldpõhimõtted. Vastuolu korral riigisisese eraõiguse normide ja riigihanke üldpõhimõtete vahel on ülimuslikud viimased. Töös analüüsis autor Euroopa Liidu hankeõiguse ja riigisisese eraõiguse koosmõju avaldumist nendes olukordades, kus selline koosmõju autori hinnangul kõige ilmekamalt avaldub. Selleks on eraõigusliku lepinguvabaduse piirangud hankelepingu sisustamisel ja muutmisel ning lepingueelsete suhete rikkumise mõju sõlmitud hankelepingu kehtivusele. Analüüsi tulemusel antakse doktoritöös soovitusi hankelepingu tingimuste kohaseks sisustamiseks ja käsitletakse sotsiaalsete eritingimuste kasutamise võimalust nn sekundaarsetel eesmärkidel. Hankelepingu eelsetes suhetes toimunud rikkumise korral soovitab autor lepingu kehtivuse/kehtetuse senisest paindlikumat käsitlemist, erandina aga hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise võimalust. Kõige ilmekamalt iseloomustavad riigisisese eraõiguse, avaliku huvi ning EL hankeõiguse suhestumist hanke eraõiguslikes suhetes hankelepingu muutmise vabadus ja sellel lasuvad piirangud. Ideaalis peaks lepingu muutmise vabadust reguleerivate normide eesmärk olema mõistliku tasakaalu saavutamine avaliku huvi, hankeõiguse üldpõhimõtete ja lepinguvabaduse vahel. Seda aga Eesti riigihangete seaduse praegu kehtiva regulatsiooni järgi ei võimalda. Töös antakse soovitusi hankelepingu muutmise enam tasakaalustatud regulatsiooni saavutamiseks.
Eesti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantsaruandluse regulatsiooni täiustamise võimalused
(2010-08-11) Hirvoja-Tamm, Merit; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut; Haldma, Toomas, juhendaja
Finantsarvestuse ja -aruandluse süsteemi arendamine nii kogu maailma kui Eesti kontekstis domineeriva ettevõtete grupi ehk SME-de perspektiivist on rahvusvahelisel aruandluse harmoniseerimisel toimuvate arengute taustal aktuaalne ja oluline ülesanne. Magistritöö eesmärgiks on töötada välja alternatiivid IFRS for SMEs standardi rakendamiseks Eestis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantsaruandluse reguleerimisel ning pakkuda välja ettepanekud Eesti hea raamatupidamistava täiustamiseks IFRS for SMEs eeskujul. Rahvusvahelist aruandluse harmoniseerimist on defineeritud kui poliitilist protsessi, mille eesmärk on vähendada erinevusi arvestuspraktikates üle kogu maailma, eesmärgiga saavutada ühilduvus (compatibility) ning võrreldavus. Magistritöös vaadeldakse finantsaruandluse harmoniseerimise vallas rahvusvahelisel tasandil toimuvaid arenguid, sh. IFRS for SMEs standardi väljatöötamise protsessi ning teostatakse Eesti hea raamatupidamistava ning IFRS for SMEs standardi võrdlev analüüs. Analüüsi tulemusel jõutakse konkreetsete ettepanekuteni Eesti SME-de arvestussüsteemi täiustamiseks, nii et see vastaks paremini SME-de eripäradele ja eesmärkidele. Magistritöö tulemused näitasid, et Eesti arvestussüsteemi iseloomustab paindlikkus ning kooskõlalisus IFRS-dega. Analüüsi tulemusel selgus aga, et Eesti arvestussüsteemi on võimalik SME-dele sobivamaks muuta RTJ-e IFRS for SMEs standardi eeskujul modifitseerides ning keskpikas perspektiivis (5-7 aasta pärast) Eestis IFRS for SMEs standard jõustades. Magistritöö empiirilises osas teostatud analüüsi ning RTJ-ide modifitseerimiseks tehtud ettepanekuid saavad oma töös Eesti arvestussüsteemi arendamisel kasutada Eesti Raamatupidamise Toimkond ning EV Rahandusministeerium.