Sirvi Kuupäev , alustades "2010-08-16" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 20

Modelleerimissüsteemi WRF rakendamine ilmaennustamisel Eestis ja tulemuste verifitseerimine
(2010-08-16) Sarapu, Reidar; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia õppetool; Jaagus, Jaak, juhendaja
Uurimusliku õppe rakendamine ja praktiliste tööde erinevad realisatsioonid uurimuslikus õppes
(2010-08-16) Hani, Veiko; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Laius, Anne, juhendaja; Tarkpea, Kalev, juhendaja
Töös käsitleti uurimusliku õppe meetodite rakendamise sagedust loodusteaduslikes ainetes ja selgitati välja nende meetodite olulisus õpetajate jaoks. Samuti uuriti õpilaste ja õpetajate eelistuste aspektis praktiliste tööde erinevaid realisatsioone. Omavahel võrreldi praktilise töö läbiviimist tavavahendite, Vernier’ andmekogujate ning arvutisimulatsioonide abil. Seejuures üldistati seitsme erineva kooli gümnaasiumiastme klassikomplekti õpilaste ja nende praktikumide juhendajatelt pärinevat infot. Uuriti ka koolidele füüsikaõppeks hangitud Verner’ vahendite kasutamist teistes loodusainetes. Järeldusi tehti 29 koolis õpetava 91 loodusainete õpetaja arvamuste põhjal. Ehkki õpetajad peavad uurimusliku õppe erinevate etappide rakendamist oma aines oluliseks, ei tule nad kõigi oluliste etappide realiseerimisega toime. Olemasolevaid Vernier andmekogujaid ning sensoreid kasutavad kõige enam füüsika ja loodusõpetuse õpetajad. Mõnevõrra vähem kasutust leiavad Vernier vahendid keemias, veelgi vähem bioloogias ja kõige vähem geograafias. Seega kasutatakse koolidele füüsikaõppeks hangitud Vernier vahendeid edukalt ka teistes loodusainetes. Küsitletud õpilased pidasid praktilisi töid huvitavamateks nende teostamisel reaalsete katsevahenditega, mitte arvutisimulatsioonide abil. Reaalsetest katsevahenditest omakorda pakkusid rohkem huvi andmekogujad võrreldes tavavahenditega. Õpilastelt laekunud tagasisides oli loovust ning kriitilist mõtlemist väljendavate küsimuste osakaal kõrgem just tavavahendeid ja andmekogujaid kasutanud õpilaste hulgas. Arvutisimulatsioone kasutanutel oli see madalam. Seega võib soovitada õpetajatel valikuvõimaluse korral eelistada reaalseid mõõtevahendeid arvutisimulatsioonidele.
Maastiku visuaalsuse hindamine maastikumeetrika ja fotode abil
(2010-08-16) Haugas, Marin; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Ökoloogia ja maateaduse instituut. Geograafia osakond; Mander, Ülo, juhendaja; Aunap, Raivo, juhendaja
Kultuuriväärtuste kaitse relvakonflikti korral ja sõjalise vajaduse doktriin
(2010-08-16) Naagel, Maarja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool; Mälksoo, Lauri, juhendaja
Study of the segregation mechanism of the Bovine Papillomavirus Type 1
(2010-08-16) Silla, Toomas
Papilloomiviirused (PV) on DNA genoomiga viirused, mis nakatavad epiteelkoe rakke. PV-te peremeestering on väga lai. Lisaks lindudele ja roomajatele on kirjeldatud enam kui 100 erinevat tüüpi PV-i, mis nakatavad inimesi (HPV- human papillomavirus). Väga suure tõenäosusega mingil elu etapil iga inimene nakatub ühe või enama HPV-ga. Nendele viirustele on iseloomulik pikaajaline vaikoleku võime. Seega, HPV võib inimese rakkudes püsida aastaid põhjustamata ühtegi haigust. Perioodiliselt siiski võivad HPV-d nakatunud kudedes põhjustada healoomulisi vohandeid- soolatüükaid ja kondüloome. Kuid lisaks soolatüügastele ja kondüloomidele võivad mõned pahaloomulised HPV-d põhjustada ka emakakaela kasvajat, mis üle maailma põhjustavad ligikaudu 250000 surmajuhtu igal aastal. See fakt muudab PV-d meditsiiniliselt olulisteks objektideks. Kaua oli saladuseks, kuidas PV-d suudavad aastaid rakkudes püsida ja rakkust rakku liikuda. Nüüdseks on teada, et viiruse genoomid on viiruselise valgu E2 vahendusel seotud peremeesraku kromosoomidele ning kui toimub kromosoomide jagunemine peremeesraku pooldumise ajal, siis viiruse genoomid nö. transporditakse uude tütarrakku koos peremehe kromosoomidega. Oma doktoritöös olengi keskendunud viirusvalgu E2 poolt vahendatud rakust rakku liikumise mehhanismi uurimisele. Meil õnnestus konstrueerida kahest viirusest hübriidsed DNA molekulid, mis E2 valgu juuresolekul olid võimelised rakkudes pikk aega säilima. See töö näitas, et PV vaikolekut tagav element on funktsionaalne ka koos teistest viirustest pärit elementidega. Praeguseks on selle töö tulemused ka patenteeritud ning leidnud tööstuslikku kasutamist. Väga paljud maailmas kasutatavad ravimid on valgud, kuid valkude tootmine on aeganõudev ja kulukas. Meie poolt patenteeritud tehnoloogia kasutab ära PV vaikoleku elementi, et muuta valgutootmine kiiremaks ja ka odavamaks. Tehnoloogia arendamine toimub praeguseks firmas Icosagen Cell Factory OÜ ning mitmed kuulsad ravimifirmad nagu Bayer Healthcare, Novartis, Wyeth, GE Healthcare on omandanud selle tehnoloogia litsentsi. Lisaks rakenduslikule poolele, uurisin oma doktoritöös rakulise valgu Brd4 mõju E2 valgu funktsioonidele ning püüdsin kaardistada need E2-e osad, mis on vaikoleku tagamisel olulised.
Lugemisoskuse mõõtmine eesti keeles teise keelena. Testisoorituse kvalitatiivne analüüs
(2010-08-16) Kikerpill, Tiina; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut; Klaas, Birute, juhendaja; Vogelberg, Krista, juhendaja
Praktiline lõplikel automaatidel põhinev eesti keele morfoloogiakirjeldus
(2010-08-16) Pruulmann-Vengerfeldt, Jaak; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut; Uibo, Heli, juhendaja
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme, nende moodustamist, sisemist struktuuri ja omavahelisi suhteid. Morfoloogiamoodul on peaaegu iga loomulikku keelt töötleva tarkvarasüsteemi oluline komponent. Seni loodud eesti keele arvutimorfoloogialahendused pole mitmesugustel põhjustel mugavalt kasutatavad vabavaraliste keeletehnoloogiliste vahendite loomiseks. Lõplikel automaatidel põhineva morfoloogiakirjelduse loomisega on aastatel 1998 - 2005 tegelenud Heli Uibo. See magistritöö on Heli Uibo morfoloogiakirjelduse edasiarendus eesmärgiga luua vabavaralistes rakendustes kasutatav morfoloogiakirjeldus. Olulised täiendused on suurem tüvedesõnastik, keelekirjelduse jagamine rohkemateks komponentideks (sh eraldatud liitsõnamoodustuse reeglid) ja morfoloogilist analüsaatorit ja süntesaatorit esitava lõpliku teisendaja automaatne ehitussüsteem. Töö esimene osa kirjeldab morfoloogia asukohta keelesüsteemis, seniseid tuntumaid eesti keele arvutimorfoloogialahendusi ning lõplikel automaatidel põhinevate morfoloogiamudelite üldist ajalugu. Töö teine osa kirjeldab aluseks olnud Heli Uibo loodud süsteemi, sellele tehtud täiendusi ning uut struktuuri ja uue struktuuri komponente. Töö viimane osa on valminud süsteemi kasutusvõimaluste ning tekkinud probleemide analüüs, mis loetleb ka hädavajalikud edasiarendused koos võimalike lahendustega.
Varalise kahju hüvitamise üldpõhimõtted ja kahjuhüvitise vähendamine VÕS § 140 lg 1 järgi
(2010-08-16) Kirspuu, Krista; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Tsiviilõiguse õppetool; Liiv, Ele, juhendaja
Nõukogude Sõjaväeluure ja Eesti 1920–1924
(2010-08-16) Tamming, Marko; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Uusima aja ajaloo õppetool; Mertelsmann, Olaf, juhendaja
Akadeemiline vabadus ja ülikooli autonoomia
(2010-08-16) Liin, Aliis; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse instituut; Merusk, Kalle, juhendaja
Tervishoiuteenuse direktiivi eelnõu mõju tervishoiuteenuse kättesaadavusele Eestis
(2010-08-16) Allikmets, Sille; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse instituut; Nõmper, Ants, juhendaja; Žmenja, Marika, juhendaja
Leedu uuema romaani (1989-2010) arengutendentsid
(2010-08-16) Kattel, Tiina; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Talvet, Jüri, juhendaja
Enn Tegova loometee
(2010-08-16) Valdru, Kristina; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kunstiajaloo õppetool; Alttoa, Kaur, juhendaja
Tähendusülekanded kui sõnavara täiendamise viis eesti, soome ja vene koolinoorte kõnekeeles ja slängis – inimkesksed metafoorid
(2010-08-16) Happonen, Natali; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut; Klaas, Birute, juhendaja
Divesiniksulfiidi ja vääveldioksiidi kontsentratsioonide sõltuvus tuule suunast ja teistest meteoroloogilistest suurustest Kohtla-Järve linna õhus
(2010-08-16) Pavlenkova, Jana; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Kaasik, Marko, juhendaja
Annak pärandvarast eseme omandamise alusena
(2010-08-16) Mikk, Tiina; Tartu Ülikool. Eraõiguse instituut; Varul, Paul, juhendaja; Liin, Urve, juhendaja
Eesti suveteater aastatel 1995-2005
(2010-08-16) Rantanen, Kadri; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse instituut; Saro, Anneli, juhendaja
Euroopa Liidu liberaliseerimispoliitika mõju eesti elektriturule
(2010-08-16) Tsahkna, Anna-Greta; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Majanduspoliitika õppetool; Sepp, Jüri, juhendaja
Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga (EL) sõltub Eesti energeetika areng paljuski EL energiapoliitikast. Selle poliitika põhisuunaks on viimastel aastakümnetel olnud elektrituru liberaliseerimine, mille sisuks on sektori efektiivsemaks muutmine konkurentsi kaudu. EL-i elektri siseturu direktiiv (2003/54/EÜ) sätestas elektrituru avamise suurtarbijatele alates 1. juulist 2004. ja väiketarbijatele alates 1. juulist 2007. Järkjärgulise turgude avamisega pidi tekkima ühtne elektri siseturg. Eesti leppis ühinemisel EL-iga kokku üleminekuperioodi, mistõttu siinne elektriturg pidi avanema teiste liikmesriikidega võrreldes hiljem - suurtarbijatele aastaks 2009 ning kõikidele kodutarbijatele aastaks 2013. Käesoleva magistritöö eesmärgiks ongi hinnata Euroopa Liidu liberaliseerimispoliitika mõju Eesti elektrisektorile nii lähemas kui ka kaugemas perspektiivis. Autor viis läbi uurimistöö raames süvaintervjuud erinevate suurtarbijatega, uurimaks nende käitumist avatud turu tingimustes, valikuvõimalust erinevate pakkujate vahel ning avamisest tingitud hinnatõusu mõju. Kokkuvõttes tõdeb autor, et suurtarbijate esimeste kuude kartused elektrihinnatõusu osas realiseerusid. Keegi küsitletutest küll ei maininud, et elektri hinnatõus sunnib neid oma tegevust lõpetama, kuid ilmselt see oht püsib aktuaalsena nii mõnegi tootmisettevõtte jaoks 2010. aasta jooksul ning 2011. aasta alguses. Hinnates liberaliseerimispoliitika mõju Eesti elektriturule, tuleb kokkuvõtlikult tõdeda, et liberaliseerimis- ja kliimapoliitika koosmõjus väheneb Eesti põlevkivielektri konkurentsivõime. Samas saab põlevkivist toota põlevkiviõli, mis vääristab põlevkivi, võrreldes elektriga tootmisega, kõrgemalt. Ei saa väita, et turu liberaliseerimine hävitab Eesti põlevkivienergeetika, pigem sunnib see otsima alternatiive ressursside paremaks kasutamiseks ning asendama olemasolev elektritootmine keskkonnasõbralikumaga.
Eesti keele õpik täiskasvanud keeleõppijale
(2010-08-16) Rammo, Sirje; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut; Klaas, Birute, juhendaja
Töövaidluskomisjoni õiguslik seisund
(2010-08-16) Raidve-Kostenok, Heli; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond Tallinnas; Tartu Ülikool. Eraõiguse instituut; Tavits, Gaabriel, juhendaja
Töös antakse ülevaade Euroopas töövaidlusi lahendavatest organitest, analüüsitakse töövaidluskomisjonide (TVK) tekkimise põhjuseid ja õiguslikke aluseid ning TVK õigusliku seisundi kohta avaldatud seisukohti. Autor uurib, kas tegemist on lepitusorgani, vahekohtu, vahendus- või haldusorganiga. Töö teises ja kolmandas peatükis käsitletakse TVK vastavust EÕIK kuuenda artikli nõuetele. Autor uurib, kas TVK näol on tegemist seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise funktsiooni ja adekvaatset tõhusat menetluskorda omava sõltumatu ja erapooletu organiga. Õigusemõistmise funktsiooni hindamise raames uuritakse, kas TVK on pädev algatama põhiseadusliku järelevalve menetlust. TVK liikmete ja TVK kui kollegiaalse organi puhul hinnatakse nende sõltumatust ja erapooletust. TVK menetluskorda reguleerivate õigusaktide analüüsimisel uuritakse individuaalse töövaidluse lahendamise seadust, Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud töövaidluskomisjoni põhimäärust ning Tööinspektsiooni peadirektori käskkirjaga kinnitatud töövaidluskomisjoni asjaajamise korda, et hinnata, kas viidatud aktides sisalduv menetluskord vastab EIÕK kuuendas artiklis sätestatud tõhusa ja adekvaatse menetluse nõuetele. Täiendavalt antakse ülevaade individuaalsete töövaidluste lahendamise statistikast ning hinnatakse vajadust individuaalsete töövaidluste kohtueelse lahendamise korra reorganiseerimiseks.