Sirvi Kuupäev , alustades "2010-08-19" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

HIV-1 CRF06_cpx env V3 piirkonna mitmekesisus ja selle seos CCR5 ja tema ligandide genotüüpidega
(2010-08-19) Uibopuu, Helen; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Mikrobioloogia instituut; Lutsar, Irja, juhendaja
Inimese immuunpuudulikkuse viirus-1 (HIV-1) tüved on võimalik jagada järjestuse järgi gruppideks M, N, O ja P. Grupp M jaguneb omakorda alatüüpideks A-D, F-H ja J-K ja tsirkuleerivateks rekombinantseteks vormideks (CRF - ingl k circulating recominant forms). Eestis leviv HIV epideemia on põhjustatud peamisel CRF06_cpx rekombinatset tüüpi viiruste poolt ning CRF06_cpx ja A1 tüüpi viiruste rekombinantide poolt. Lisaks on võimalik jagada viiruseid vastavalt nende võimele nakatada erinevaid rakke ehk viiruste troopsusele. Nakatamisel seondub HIV peamise retseptorina rakulise lümfotsüütide pinnal ekspresseeritud CD4 retseptoriga ja koretseptoriga, milleks võivad olla peamiselt monotsüütide ja makrofaagide pinnal ekspresseeritud CCR5 (R5 troopsed viirused), peamiselt T-rakkude pinnal ekspressseeritud CXCR4 (X4 troopsed) või mõlemad korraga (R5X4 troopsed). Peale nakatumist on peamiselt levinud R5 troopsed viirused, kuid haiguse hilisemates staadiumites suureneb X4 troopsete viiruste esinemissagedus. Selle tõttu on seostatud X4 troopsete viiruste esinemist haiguse halvema progrnoosiga. HIV nakkuse kulgu mõjutavate geneetiliste faktorite olulisust näitab viirusele eksponeeritud inimeste erinev HIV-ga nakatumise tõenäosus ja nakkuse kulg. On näidatud, et mitmed geenid, nagu HIV koretseptor CCR5 kodeeriv CCR5, ja retseptori ligande kodeerivad geenid CCL3L1 ja CCL5 mõjutavad haiguse kulgu. Antud uuringu peamiseks eesmärgiks oli uurida, kas viiruse troopsuse ja inimese geneetiliste faktorite vahel esineb seos. Uuringusse kaasatud viirused olid kogutud Eesti süstivatelt narkomaanidelt ajavahemikus 2006-2007. Viiruste RNA eraldati plasmast ning sekveneeriti viiruse troopsust mõjutav V3 piirkond. Järjestuste järgi konstrueeriti fülogeneetiline puu. Viiruste oletatavat troopsust hinnati kõigi olemasolevate genotüübiliste troopsuse hindamiste klassifikaatoritega. Uuringusse kaasatud isikute geneetilised markerid olid määratud eelnevates uuringutes. 96% isoleeritud viirustest kuulus monofüleetilisse CRF06_cpx rekombinantsete viiruste gruppi. Järjestuste analüüsil leiti 15% viiruste puhul V3 konserveerunud GPG järjestuses esimeses positsioonis G asendus A-ga. Varasemalt on sellist mutatsiooni seostatud viiruse nakatumisvõime kadumisega, kuid antud uuringu tulemused seda ei kinnita. Troopsuse hindamiseks kasutatud klassifikaatoreid võrreldi vastavalt nende võimele hinnata viiruse troopsust CRF06_cpx tüüpi viiruste puhul. X4 troopsete viiruste hulk varieerus erinevate klassifikaatorite puhul olulisel määral (0-64%). Vastavalt klassifikaatorite tulemustele, uuringusse kaasatud viiruste ja ka inimpopulatsiooni eripäradele, võib oletada, et sobivaimateks meetoditeks CRF06_cpx tüüpi viiruste troopsuse hindamisel on B-alatüüpi viiruste järgi väljatöötatud klassifikaatorid. Oletuse kinnituseks tuleks viia läbi tulemuste valideerimine võrdluses fenotüübiliste testidega. Uuringu tulemusel leiti oluline seos viiruse genotüübilisel testil Geno2pheno leitud X4 troopsuse ja CCR5 haplotüübi HHE vahel. Töö tulemusena selgus, et inimese geneetilised markerid on seotud teatud genotüübilise troopsuse klassifikaatoriga X4-troopseteks määratud viiruste esinemisega. Kuna praeguseks ei ole valideeritud genotüübilisi troopsuse klassifikaatoreid CRF-tüüpi viirustele, siis ei olnud võimalik teha otseseid järeldusi geneetiliste markerite ja HIVi troopsuse kohta. Vaatamata sellele viitab leitud seos, et peremeesorganismipoolsed markerid võivad mõjutada viiruse järjestuse varieeruvust ja seeläbi troopsuse hindamist kasutatud algoritmidel.
Analysis of a set of coursebooks for teaching military English
(2010-08-19) Saarniit, Külli; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Veldi, Enn, juhendaja
Magistritöö eesmärk on analüüsida Kaitseväe Ühendadtud Õppeasutusetes kasutatavat sõjaväelise inglise keele õpikut Campaign, tuua välja selle tugevad ja nõrgad küljed ning näidata, kuidas seda on võimalik integreerida üldkeelt õpetavate inglise keele õpikutega õpiku Total English näitel. Magistritöö koosneb neljast peatükist. Esimene peatükk selgitab sõjaväelise inglise keele eripära, annab ülevaate materjalide hindamise ja analüüsi teooriatest, selgitab NATO STANAG 6001 keeletestide nõudeid NATO vägedele, annab ülevaate õpitingimustest, õpilaste eripärast ning sõjaväelise inglise keele õpikutest Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Teine peatükk keskendub Campaign 2 analüüsile. Selle õpiku kasutamine on olnud viimastel aastatel kõige ulatuslikum, kuna vastava tasemega (kesktase) õpilasi on olnud kursustel kõige rohkem. Kolmas peatükk esitab Campaign 1 ja Campaign 3 analüüsi. Neljandas peatükis arutletakse Campaign õpikute tugevaid ja nõrku külgi ning tuuakse näiteid, kuidas saaks Campaign õpikuid integreerida üldinglise keelt õpetatavate õpikutega. Analüüs toob välja Campaign õpikute eelised ja puudused ning pakub viise, kuidas sõjaväelise inglise keele õpikut on võimalik integreerida üldkeele õpikuga, et vältida analüüsi käigus esilekerkinud probleeme.
Vägivalla teema draamas ja teatris W. Shakespeare'i "Hamleti" ja M. McDonaghi "Padjamehe" näitel
(2010-08-19) Seppa, Külli; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Teatriteaduse õppetool; Epner, Luule, juhendaja
Hans Anton Schults ja kadunud käsikirjad : rahvalik kirjalikkus rahvaluulearhiivis
(2010-08-19) Kikas, Katre; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond; Järv, Risto, juhendaja
Käesoleva magistritöö peategelaseks on üks Jakob Hurda viljakamaid korrespondente rahvaluule kogumisel, Hans Anton Schults (1866-1905). Pärit on ta Koeru kihelkonnast, Vaali külast. Ametilt oli ta rätsep ning haridust kolm aastat külakooli. 1905. aasta revolutsiooni käigus asutas ta koos mõnekümne kaaslasega Vaali Vabariigi, mille juhiks (Eesti presidendiks) ta ka ise oli; sama aasta jõululaupäeval lasti ta tsaari karistussalga poolt maha. Hurda kogumistööga liitus Schults aastal 1890 ning kuni aastani 1903 saatis ta kokku üle 2000 lehekülje materjali, mis on vägagi eriilmeline nii kirjapandu žanriliselt koostiselt kui ka selles osas, kas ja kuivõrd kirjapanekud üldsegi tavapärases mõttes folkloori sisaldavad. Käesoleva töö esimeses peatükis keskendungi ma kahele artiklile, kus vastavalt Oskar Loorits ja Richard Viidalepp tema kirjapandut folkloristlikust vaatepunktist analüüsivad. Analüüsi lähteks on mõlemal juhul Schultsi isiku mõtestamine, sealjuures kujutab Loorits Schultsi impulsiivse poeedina, Viidalepp aga ratsionaalse, haridusele püüdleva kodanikuna. Kuvandite erinevus toob kaasa ka erineva suhtumise kirjapandu folkloristlikusse väärtusesse. Töö teises peatükis vaatlen muistsete raamatute teemat Schultsi kirjapanekutes. Konkreetsemalt keskendun kirjutistele, milles lood muistsetest eesti raamatutest esmakordselt esile tulevad. Tegu pole ilmsesti planeeritud teemaarendusega — kõigi eelduste kohaselt oli Schultsil esialgu kavas anda ülevaade rahvakalendrist, kuid mingil põhjusel käändub ta sellelt teemalt kõrvale. Käsitlengi selle kõrvalekaldumise tulemusel tekkinud juttude ahelat – ennekõike seda, kuidas see tekstide kooslus muust materjalist esile on tõstetud ja kuidas luuakse erinevate lugude vahele seoseid. Kuna tegu on teemaga, mida Schults pole jõudnud enda jaoks läbi mõelda, on kirjutises näha ka huvitavaid vastuolusid tema enda ja allikate suhtumise vahel. Töö kolmanda peatüki teemaks on Schultsi Kalevipoja-lood. Schults väidab ühelt poolt, et ta pole Kreutzwaldi Kalevipoega tervikuna lugenud, kuid viitab samas mõningatele teostele, mille vahendusel ta on tutvunud Kalevipojast pärinevate fragmentidega. Peatükk keskendubki sellele, kuidas selline fragmentidest lähtuv retseptsioon mõjutab Schultsi kirjapandud Kalevipoja-lugusid. Viimaste puhul on ühelt poolt näha mingi üldisema narratiivse terviku loomise soovi, mis on ilmsesti mõjutatud trükiallikatest saadud viidetest tervele Kalevipoja loole. Teisalt on tema lugudes palju sellist, mis Kreutzwaldi teosega vaid riivamisi suhestub või sellega suisa vastuollu läheb. Töö üldisemaks eemärgiks on kõiki neid tekste sissejuhatuses tutvustatud rahvaliku kirjalikkuse mõistega suhestada ning vaadelda, kuidas üks suulise ja kirjaliku maailma piiril laveeriv kirjutaja erinevatest allikatest pärinevate lugudega katsetab, samu lugusid mitmeid kordi erinevates raamistustes kirja pannes, justkui pidevalt seda kõige õigemat väljendusvormi otsides.
Harmoonia kui muusika ning kooskõla Boethiusel
(2010-08-19) Paesalu, Ave; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Päll, Janika, juhendaja; Lepajõe, Marju, juhendaja
The demographic history of India: A perspective based on genetic evidence
(2010-08-19) Chaubey, Gyaneshwer
Soov mõista Lõuna-Aasia inimasustuse evolutsioonilist ajalugu on olnud juba kaua aega evolutsioonilise, populatsiooni- ja meditsiinigeneetika uurijate huviväljas. Siinses dissertatsioonis läbiviidud uurimistöö keskendus esmajoones makro-haplogrupp M uurimisele, mis moodustab 60% India rahvaste emaliinidest, samuti mõnede, fülogeneetiliselt informatiivsetele makro-haplogrupp R harudele. Meie eesmärgiks oli lokaliseerida haplogruppide ekspansiooni ajas ja ruumis ning testida mudeleid, mis kirjeldavad geenide ja kultuuride vahekorda ning hõimude ja kastide geneetilise varieeruvuse ruumi tervikuna. Analüüs tõi ilmseks mitmeid uusi sügavaid makro-haplogrupp M harusid, mis kinnitab seisukohta nende tekkest Lõuna-Aasias. Indo-euroopa keelt rääkiva Põhja-India mushari populatsiooni uurimine näitas, et nende geneetiline varieeruvus seletub kultuurilise nihkega, millega ei ole kaasnenud olulist geneetilist muutust. Me oletame, et tegemist on laialtlevinenud keelevahetuse fenomeniga. Meie uuringud teiste mtDNA haplogruppide, spetsiifiliselt R7 osas näitasid, et ürgsete emaliinide levikupilt seletub esmajoones subkontinendi geograafilise, mitte aga keelelise maastikuga. Kokkuvõttes me järeldame, et ulatuslik endogaamia, tingituna arvukatest kastide- ja hõimudesisestest ja -vahelistest sotsiaalsetest tõketest, võimendatuna lisaks erinevate evolutsiooniliste mõjurite poolt, nagu juhuslik geneetiline triiv, populatsioonide fragmenteerumine, kuid seda pikaajalise kõrge asustustiheduse foonil, on hoidnud India subkondinendi populatsioonid geneetiliselt mitmekesistena ja erinevatena. Rohkete autohtoonsete geeniliinide olemasolu Lõuna-Aasias näitab omakorda seda, et iseäranis sealsed emaliinide variatsioonid ei ole olulisel määral väljunud regioonist peale selle esmaasustamist ning mtDNA algse varieeruvuse teket. Saadud andmestik võimaldab kavandada mitmeid uusi uurimissuundi selleks, et kaevuda sügavamalt Lõuna-Aasia rahvaste geneetilisse pärandi kihtidesse.
Suvepalavuse võimas lõppakord.
(Maaleht, 2010-08-19) Kallis, A.
Epibiontsed ripsloomad Pärnu lahe kahel aerjalaliste perekonnal Acartia ja Eurytemora
(2010-08-19) Visse, Marko; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Hüdrobioloogia õppetool; Simm, Mart, juhendaja; Saat, Toomas, juhendaja