Sirvi Kuupäev , alustades "2010-11" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 51

The role of biotic interactions in plant reproductive performance
(2010-11-01) Sõber, Virve
Õitsemise ajal toimuvad organismidevahelised vastasmõjud määravad otseselt levivate seemnete hulga taimepopulatsioonis või -koosluses ja seega ka populatsioonide ja koosluste uuenemise. Neis elavatel taimedel esineb vastasmõjusid enamasti mitme erineva elupaigakaaslasega korraga ning need vastasmõjud võivad mõjutada ka üksteise toimimist. Siiski on enamik varasemaid uurimusi õistaimede ja loomade vahelistest vastasmõjudest keskendunud vaid ühele vastasmõjule korraga. Seemnetoodangut võivad mõjutada kõik õitel elavad või õisi külastavad organismid, nt tolmeldajad ja õitest toituvad herbivoorid e florivoorid. Käesolevas töös leiti, et florivoorsete putukavastsete mõju taimede paljunemisele võib nii õie, taime kui ka populatsiooni tasemel olla märkimisväärselt suur. Seejuures on otsese mõju suurus (kahjustatud õite hulk) võrdeline kaudse mõju suurusega (taimede tolmeldamise sageduse kahanemine). Seega sõltub erinevate vastasmõjude summaarne toime taimede paljunemisedukusele nende vastasmõjude samaaegsusest, sest vastasmõjud modifitseerivad üksteise toimet. Maakasutus võib samuti mõjutada organismidevahelisi vastasmõjusid, nt populatsioonisuuruse muutmise läbi. Selliseid mitme vastasmõju koostoimet uurivaid töid, mis võtaksid arvesse ka taimede populatsioonisuurust või muid populatsiooniomadusi, on aga vähe. Käesolevas töös leiti, et tolmeldamise ja florivooria tasemed reageerisid peremeestaime populatsiooni¬suuruse muutusele vastupidiselt: populatsioonisuuruse kasvades florivooria intensiivsus kasvas, kuid tolmeldamise sagedus kahanes. Lisaks ei ole taimede paiknemine ruumis enamasti ühtlane, nii võib populatsioonis esineda erineva suurusega hõredama ja tihedama taimede paigutusega laike. Käesolevas töös leiti, et tolmeldajad võivad suuremaid ja tihedamaid õitsevate taimede laike külastada sagedamini ning neis on siis ka seemnetoodang suurem võrreldes väiksemate ja hõredamate laikudega. Siit nähtub, et taimede sugulise paljunemise jaoks vajalike taim-putukas vastasmõjude summaarne toime võib sõltuda ka peremeestaime populatsiooni ruumilisest struktuurist (nt tihedusest ja suurusest), sest see mõjutab vastasmõjude tugevust. Lisaks õitsemise ajal toimuvatele biootilistele vastasmõjudele, mis otseselt määravad seemnete hulga populatsioonis või koosluses, võivad seda mõjutada ka idanemise ajal toimuvad konkurentsisuhted taimede vahel. Viimased võivad mõjutada taimede ohtrust nii lokaalses kui ka regionaalses skaalas idandite erineva ellujäämise kaudu. Käesolevas töös leiti, et konkurentsivabades tingimustes kasvas looduses madala ohtrusega liigi idandite hulk oluliselt rohkem kui looduses sageli esineva liigi idandite hulk. Seega võib väikest konkurentsitaluvust varajase kasvu järgus pidada võimalikuks taimede madala ohtruse põhjuseks, see aga võib omakorda kahandada seemnetoodangut populatsioonis, seda nii väiksema taimede arvu tõttu kui ka nende väheste taimede väiksema atraktiivsuse tõttu tolmeldajatele. Töö tulemustest järeldub, et maastike muutusega kaasnevat muutust taimede paljunemisedukuses on võimalik prognoosida ainult juhul, kui lisaks populatsioonistruktuurile võetakse arvesse kõiki taime jaoks olulisi vastasmõjusid elupaigakaaslastega.
Ekspertide ja tavainimeste sotsiaalsed representatsioonid rahast ja keskpangast
(2010-11-01) Petermann, Kristel; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond.; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut.; Andu Rämmer, juhendaja.
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida sotsiaalseid representatsioone rahast. Töös kõrvutasin tavainimeste ja ekspertide arusaamu rahast ja sellega seonduvatest teemadest. Empiirilisteks eesmärkideks oli tuua välja võimalikke sarnasusi ja erinevusi intervjueeritud gruppide arusaamade vahel. Intervjuude analüüsis välja joonistunud arusaamasid saab omavahel suhestada kahes erinevas dimensioonis. Esmalt võib tuua välja grupisisese variatiivsuse arusaamade homogeensuses või heterogeensuses, teisalt ilmnes gruppidevaheline arusaamade kokkulangevus või erinevus. Uuring näitas seda, et ekspertide hulgas olid homogeensemad arusaamad nendes küsimustes, millele on olemas selgelt defineeritav teaduslik määratlus. Tüüpilisteks näideteks sellistest mõistetest on inflatsioon, valuutakomitee süsteem, hind. Heterogeensemad olid ekspertide seisukohad küsimustes, mis pole üheselt teaduslikult defineeritavad nagu näiteks raharinglus või keskpanga funktsioonid, sellised teemad vajasid enamjaolt täpsustamist. Erinevates gruppides võivad olla väga homogeensed arusaamad, millel puudub täielikult ühisosa teiste gruppide arusaamadega, käesolevas töös on selliseks näiteks representatsioon Eesti Panga tuluallikatest. Kokkulangevus oli intervjueeritud gruppide arusaamades suurem meedias enam käsitletud teemade puhul. Nii langesid oluliselt kokku arusaamad sellistest laialdaselt meedias kajastatud nähtustest nagu hind, inflatsioon ja eurole ülemineku põhjused. Vähe või üldse mitte kattusid intervjueeritud gruppide arusaamad sellistest nähtustest nagu valuutakomitee printsiip, krooni kattevara ja Eesti Panga tuluallikad. Huvitavamate tulemustena võib välja tuua näiteks eurole ülemineku praktilise korralduse seostamist 1992. aasta rahareformiga, kus Eesti kroon asendas rubla, olgugi, et olemuslikult on tegemist kahe täiesti erineva olukorraga. Tol korral oli tegemist täiesti uue vääringuga ning selle vahetamisele kehtisid piirangud vahetatava koguse suhtes. Üleminekul eurole vahetub kogu käibelolev raha ning kasutusele võetav vääring on kehtinud juba aastaid ning paljudel 60 inimestel on sellega olnud varasem kokkupuude. Sellist seostamist minevikukogemusega võib sotsiaalsete representatsioonide teooria kohaselt nimetada ankurdamiseks. Teine märkimisväärne tulemus eurole ülemineku kontekstis oli peaaegu kõigi tavainimeste poolt välja toodud eurole üleminekuga seotud hinnatõus. Samas näitavad Lisas 2 esitatud graafikud, kuidas viimati eurole üle läinud riikides pole olulist hinnatõusu toimunud. Inflatsioon iseenesest toimub pidevalt ja on osa majanduse loomulikust arengust. Lisaks võib huvipakkuva tulemusena välja tuua krooni kattevara seostamise Saksa margaga, mis on juba aastaid käibelt kadunud. See näitab, kuidas mingi arusaam on vähem muutunud kui selle arusaama aluseks olev fenomen. Intervjuude analüüsist nähtus, et tavainimeste arusaamad olid erinevate fenomenide osas erineva homogeensusega ja erineva kokkulangevusega ekspertteadmistega. Mitmel juhul aga oli väga homogeenne teadmine teadusliku maailma mõttes ebatäpne (näiteks krooni kattevara või euroga kaasnev hinnatõus). Selgus ka, et meedias enamkajastatud teemade puhul oli ekspertteadmise ja tavateadmise kokkulangevus suurem. Seega on oluline tegeleda valdkonna teadvustamise ja selgitamise puhul rohkem nende nähtustega, mille sotsiaalne representatsioon on tavainimeste hulgas homogeenne, kuid ebatäpne, sest sel juhul on tegu tugeva ning ennast taastootva representatsiooniga, mille muutmiseks on oluline muuta selle tuumseid komponente. Intervjuudes väljendatud arusaamad võivad olla erinevad ka seetõttu, et erinevate gruppide esindajad mõistsid küsimusi erinevalt, erinevatel mõistetel oli nende jaoks erinev tähendus. Selliseks näiteks on küsimus raharinglusest, mille puhul tavainimese jaoks tähendas see pigem sularaharinglust ja ekspertide jaoks ühtset süsteemi, kus ringlevad nii sularaha kui ka kontoraha. Kokkuvõtteks võib öelda, et gruppidevahelised arusaamade kattuvused ja erinevused ning grupisisene homogeensus või heterogeensus mingi fenomeni kohta annab materjali edasiseks uurimistegevuseks, erilist huvi võiks pakkuda objektiveerimisprotsessi uurimine, mis heidaks valgust sellele, milliste tegurite mõjul representatsioonid rahast täpsemalt kujunevad ja 61 kinnistuvad. Protsessi põhjalik mõistmine oleks oluline rahandusalase teavitustöö kavandamisel ja inimeste toetamisel orienteerumises selles igapäevaelus olulises, petlikult tuttavlikus, aga tegelikult komplitseeritud teemas, mis pädeva informatsiooni puudumise korral sünnitab hirme ja kahtlusi.
Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2010 nr 10
(Tartu : Tartu Ülikool, 2010-11) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Juhtimine
(2010-11-01) Mihhailova, Gerda
BeSt programmi toetusel loodud "Juhtimise" e-kursus annab olulismead baasteadmised juhtimise valdkondadest rõhuasetusega eestvedamisel ning personali juhtimisel.
Viinakuus sai ka selget päeva näha.
(Maaleht, 2010-11-04) Kallis, A.
The development of community pharmacy services in Estonia - public and professional perceptions 1993-2006
(2010-11-04) Volmer, Daisy
Eestis kehtiva farmaatsiaseadusandluse kohaselt on reguleeritud nõuded apteegiruumidele, seal töötavatele inimestele ja apteegikaupadele (ravimid), kuid puuduvad eeskirjad apteegiteenuse kvaliteedi tagamiseks ja arendamiseks. Doktoriväitekiri selgitas apteegiteenuse arengut aastatel 1993-2006, kasutades nii avalikku kui ka erialaspetsialistide (proviisorite) arvamust. Avalik arvamus oli aluseks apteekide ühiskondliku kuvandi ja apteegis toimuva käsimüügiravimite- ning iseravimisealase nõustamise hindamisel. Proviisorite arvamust vaadeldi apteegis osutatavate lisateenuste ja apteegis toimuva ravimiohutuse tagamise selgitamiseks. Perioodil 1993-2005 paranes nii apteegiteenuse kättesaadavus kui ka kvaliteet. Apteeke kirjeldati kui kaasaegseid tervishoiuasutusi, kus pakuti patsiendikeskset ravimitealast nõustamist. Proviisoreid peeti usaldusväärseks teabeallikaks ravimite ja kergemate haiguste alase nõustamise osas. Sarnaselt oma Põhjamaade kolleegidega avastasid ja lahendasid Eesti proviisorid oma igapäevatöös ravimiretseptidega seotud probleeme ja takistasid sellega ravimi ebasoovitavate ja patsiendi elu ohustavate toimete ilmnemist. Siiski ei olnud kõik apteegikülastajad alati rahul apteegis pakutud teenuse kvaliteediga. Rahulolematus võis olla tingitud apteegist saadud ebapiisava ravimiinformatsiooniga. Lisaks ootasid apteegikülastajad enam konkreetsele patsiendile suunatud teenust. Taimsete preparaatide alasel nõustamisel võib tõenduspõhise informatsiooni puudumine mõnikord takistada patsiendile piisava teabe pakkumist. Apteegikülastajate ootused apteegis pakutavate lisateenuste osas olid madalad. Vähe osati soovida ravimite korrektse kasutamise ja ravi tõhususe jälgimist proviisori poolt. Eelneva kogemuse puudumise tõttu ei näe Eesti patsiendid apteeki kohana, kus võiks toimuda patsientide ravimite kasutamise jälgimine, mis omakorda parandaks oluliselt medikamentoosse ravi kvaliteeti.
Just nagu välk selgest taevast
(Maaleht, 2010-11-08) Kallis, A.
Static Data Race Analysis of Heap-Manipulating C Programs
(2010-11-09) Vojdani, Vesal
Kaasaegsed arvutiarhitektuurid võimaldavad üheaegselt läbi viia mitmeid arvutusi. Programmide kirjutamine niisuguste süsteemide jaoks on äärmiselt raske, kuna paralleelselt käivitatavate lõimede vaheline koosmõju on ettearvamatu. Üks eriti raskesti tabatav viga mitmelõimelises süsteemis on andmejooks, s.o. olukord, kus mitu lõime üritavad samaaegselt ühele ja samale jagatud mäluasukohale ligi pääseda. See võib kaasa tuua andmete riknemise ja sellega süsteemi kokku jooksmise või muu ebakorrektse käitumise. Staatiline programmianalüüs on formaalne meetod, millega saab välja arvutada programmi kõigi võimalike käitumiste ülemhulga, lahendades teatava andmevoogu kirjeldava võrrandisüsteemi. Käesoleva doktoritöö põhiteesiks on väide, et staatilise programmianalüüsiga on võimalik kindlaks teha andmejooksude puudumine reaalsetes keerukates süsteemides, eriti operatsioonisüsteemide tuumamoodulites. Selliste süsteemide jaoks on analüüside arendamine raskendatud, sest nii andmestruktuurid kui ka neid kaitsvad lukud luuakse alles programmi täitmise ajal. Probleemi ületamiseks on töö raames arendatud kolm uudset meetodit: aadressavaldiste võrduste analüüs, dünaamilise mälu regioon-analüüs ja süsteemkoodile sobiv mälukuju analüüs. Mainitud meetodid on realiseeritud mitmelõimeliste C programmide analüsaatorite raamistikus Goblint ja nende praktilisust on demonstreeritud mitmete vabavaraliste rakenduste ja operatsioonisüsteemi Linux tuumamoodulite analüüsiga.
Die Königstitel und -epitheta in Assyrien, im Hethiterreich und in Nordsyrien (Ugarit, Emar, Karkemiš) in der mittelassyrischen Zeit: Strukturelle Gemeinsamkeiten, Unterschiede und gegenseitige Beeinflussung
(2010-11-11) Sazonov, Vladimir
Doktoritöö on pühendatud kuningliku titulatuuri (tiitlid ja epiteedid) arenguetappide ja -ajaloo uurimisele kesk-assüüria ajastul Hetiidi impeeriumis, Kesk-Assüüria impeeriumis ning sellistes Põhja-Süüria linnriikides nagu Ugarit, Emar ja Karkemiš (ca 1500/1400-1200 eKr). Lisaks on töös tehtud katse uurida ning analüüsida suuriigi ja linnriigi omavahelisi erinevusi ning sarnasusi üksikult välja valitud tähtsamate kuninglike tiitlite ja epiteetide näitel eelpoolnimetatud riikides ning selgitada, kas ja kuivõrd mõjutasid ülalnimetatud suurriigid ning nende kuningavõim väikseid linnriike Põhja-Süürias ning kas ja kuidas see kajastus linnriikide valitsejate titulatuuris. Käesolev doktoritöö püüab näidata nimetatud riikide kuningate titulatuuri arengut ja viia läbi nende võrdlevat analüüsi, samuti demonstreerida, kust ja mis suunas kulgesid vastastikkused mõjutused ning millised elemendid olid kohaliku päritolu. Kuivõrd on Mesopotaamia ideoloogiline mõttemaailm ja kuninglus mõjutanud Hetiidi kuningavõimu arengut ja eriti titulatuuri väljakujunemist ning samuti Põhja-Süüria linnriikide riiklikku ideoloogiat? Ühtlasi uuritakse, kas Hetiidi impeerium on omakorda mõjutanud Põhja-Süüria linnriike (Ugarit, Emar, Karkemiš) ja Assüüriat või mitte. Antud suurriikide ja linnriikide valik põhineb asjaolul, et kõik need riigid, nii suurriigid (Kesk-Assüüria impeerium ja Hetiidi impeerium), kui ka linnriigid (Ugarit, Emar ja Karkemiš) eksisteerisid ühel ja samal ajal ning olid kesk-assüüria ajastul üsnagi tihedates kultuurilistes, majanduslikes, religioossetes ja poliitilistes kontaktides. Oluline on seegi, et just nendest riikidest on säilinud analüüsiks vajalikku, kohati lausa rikkalikku kirjalikku materjali, mis annab hea võimaluse rekonstrueerida nende riiklike ideoloogilisi süsteeme ning viia läbi põhjalik võrdlev analüüs. Käesolevas töös on analüüsimaterjalina kasutatud erinevaid akkadi-, ugariti- ja hetiidikeelseid kirjalikke allikad enamasti II eelkristlikust aastatuhandest – vana- ja kesk-assüüria kuninglikke raidkirju, kroonikaid, annaale, kirju, eeposeid, eepilisi laule, hümne, religioosse sisuga tekste jne. Lisaks on kasutatud kirjalikke allikaid ka III ja I eelkristlikust aastatuhandest ja üksikuid hilisemastki ajast – kuni Sassaniidide ajastuni välja (226–651 pKr). Tekstid pärinevad mitmetest geograafilistest piirkondadest, nende struktuur, sisu ja stiil on sageli erinevad.
Bioaugmentation in LWA-filled horizontal subsurface flow filters for wastewater treatment: Impact of flow regime, temperature and donor system
(2010-11-16) Zaytsev, Igor
Doktoritöös uuritakse lämmastikuärastuse efektiivsuse tõstmist hübriidses reoveepuhastus-tehismärgalas, kasutades tagasipumpamise erinevaid režiime ning spetsiifilise mikroobikoosluse lisamist ehk bioaugmentatsiooni. Tagasipumpamise mõju osutus selgelt lämmastikuärastust parandavaks meetmeks, mistõttu edaspidi keskenduti seni vähem uuritud küsimusele, kas vastrajatud hübriidse tehismärgala horisontaalvoolulise filtri denitrifikatsioonivõimet ja lämmastikuärastust saab kiirendada, kasutades selleks bioaugmentatsiooni. Erinevate katsete käigus uuriti olmereovett puhastava kergkruusa täidisega horisontaalse pinnasfiltri lämmastikuärastuse parandamist hästi toimiva hübriidse tehismärgala sarnase substraadiga horisontaalfiltrist võetud mikroobikoosluse lisamise teel. Esimeses katses viidi bioaugmentatsioon läbi talvel ja katseperioodi jooksul rakendati madalat hüdraulilist koormust. Selgus, et vastrajatud horisontaalvoolulistesse mesokosmidesse viidud mikroobikooslus jäi elama ja paljunes ning bioaugmentatsiooni tulemusel võis töödeldud mesokosmides katseperioodi jooksul täheldada denitrifikatsiooni intensiivistumist. Teises katses toimus bioaugmentatsioon soojal aastaajal ja suure hüdraulilise koormuse juures kahest sarnase substraadiga, aga erineva voolurežiimiga doonorsüsteemist võetud mikroobikooslusega. Katsete tulemusel leiti, et sarnase voolurežiimiga doonorsüsteemist pärineva mikroobikooslusega bioaugmenteeritud mesokosmide väljavoolude nitraadikontsentratsioon oli oluliselt madalam kontrollmesokosmide omast, samas aga erineva režiimiga süsteemist võetud kooslusega bioaugmentatsioonil olulist mõju ei olnud. Kokkuvõttes võib öelda, et hübriidsele tehismärgalale vajaliku denitrifikatsioonivõime kujunemist saame oluliselt kiirendada, lisades mikroobikooslust, mis on võetud sarnaste tingimustega hästi toimivast tehismärgalast.
Implementation of the concept of media education in the Estonian formal education system
(2010-11-16) Ugur, Kadri
Kadri Uguri doktoritöö uurib meediaõpetuse võimalusi Eesti formaalhariduse raamides, võttes aluseks Euroopa lähenemisviisi meediapädevusele, meedia- ja hariduspoliitikale. Teaduspublikatsioonidel põhinevas doktoritöös jõutakse järeldusteni, et seni kehtivates põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades sätestatud meediapädevusega seotud õpitulemused on ainult osaliselt vastavuses noorte reaalse meediakasutusega ning on seega vähetähtsad, kuna ei kujunda noortes liberaalsel meediaturul toimetulekuks vajalikku suutlikkust. Teisalt osundab doktoritöö õpetajakoolituse süsteemis leiduvatele ressurssidele, kuna õpetajate valmisolek meediaõpetuse kui läbiva teema õpetamiseks eeldab kõrgkoolis eksisteeriva kompetentsi senisest teadlikumat kaasamist tasemekoolitusse. Doktoritöös analüüsitakse Eesti praegust meediaõpetuse rakenduspraktikat niihästi õppekava kui metoodika aspektist ning esitatakse rakendusmudel, mis kaasab meediaõpetuse arendusse senise kogemuse refleksiooni, meediakasutus- ja haridusuuringud, poliitilised otsused, õpetajakoolitust, metoodika ja praktilised rakendused.
Composition and diagenesis of oil shale industrial solid wastes
(2010-11-16) Mõtlep, Riho
Tänane Eesti elektrienergia tootmine tugineb enam kui 90% osas põlevkivienergeetikal. Põlevkivi põletamisel ja/või keemilisel töötlemisel tekib suures koguses jääkprodukte – tuhka ja poolkoksi. Jäätmete taaskasutamine on olnud väga piiratud ja kindlasti ebapiisav. Seetõttu on valdav enamus tuhast ja poolkoksist ladustatud elektrijaamade vahetus naabruses paiknevatesse jäätmehoidlatesse. Kokku on ladestatud juba ligemale 300 miljonit tonni tuhka ja umbes 100 miljonit tonni poolkoksi. Aastas lisandub umbes 5–7 miljonit tonni tuhka ja ligikaudu 1 miljon tonni poolkoksi. Tuha ja poolkoksi jäätmehoidlaid käsitletakse Eesti kõige ohtlikumate keskkonnaprobleemidena. Ohtlikus seisneb tuha ning poolkoksi hüdratiseerumisel tekkiva nõrgvee kõrges leeliselisuses ja jäätmehoidlate geotehnilises stabiilsuses. Poolkoksi jäätmehoidlate puhul lisandub orgaaniliste ühendite (peamiselt fenoolide) reostusoht. Leeliselise nõrgvee moodustumine ja lasundite stabiilsus on otseselt seotud reaktsioonidega, mida kontrollivad jäätmete keemiline ning mineraalne koostis, mille selgitamine oli käesoleva doktoritöö uurimisprobleemi üldeesmärgiks. Põlevkivi poolkoks on mitmekomponendiline segu utmise jääkproduktidest – orgaanilisest ainesest, muundunud põlevkivi mineraalosast ning muutumatuna või vähesel määral muutunud põlevkivist (sh karbonaatne osa). Poolkoksi hüdratiseerumisel toimub mineraalses koostises rida muutusi, millest iseloomulikumaks on Ca–Al-sulfaadi – ettringiidi moodustumine. Ettringiit täidab poolkoksi sette pooriruumi sidudes setteosakesi ühtseks tsementeerunud tervikuks, tugevdades seeläbi jäätmelasundi geotehnilist püsivust. Siiski on ettringiit stabiilne vaid kõrgetel pH väärtustel ning see mineraal laguneb aeglaselt ladestute pinnakihis sademete leostuval toimel. Elektritootmises kasutatavate tolmpõletuskatelde ja keevkihtkatelde tuha koostist, osakeste suurust ja kuju mõjutab enim põlemistemperatuur. Kuna Eesti põlevkivi on kõrge karbonaatsusega, siis on domineerivateks faasideks erinevad Ca(Mg) ühendid. Samas esineb Balti ja Eesti SEJ sama tüüpi katelde põlevkivituha koostises Ca-silikaatide kvalitatiivse koostise varieerumine ja seda sõltumata põletusrežiimist. Tõenäoliselt tuleneb see elektrijaamades kasutatava kütuse koostise varieeruvusest, mitte aga põletustingimusest. Tuha ladestamisel jäätmehoidlatesse, toimuvad mitmed keemilis-füüsikalised reaktsioonid (tuha hüdratiseerumine) ning sette koostises esinevate faaside muundumisprotsessid sette pikaajalisel ladustamisel. Jäätmeladestute geotehniline püsivus sõltub sinna ladestatava tuha keemilis-füüsikalistest omadustest. Keevkihtkatelde tuhal on sõltuvalt madalamast põletustemperatuurist väiksem potentsiaalselt tsementeeruvate faaside sisaldus, mistõttu on see tuhasete halvemate geotehniliste omadustega, lisaks võimendab nõrgemat tsementeeruvust tuhaosakeste separeerumine hüdraulilisel ladestamisel. Seepärast esineb keevkihtkatla tuha ladestamisel tõsiseid tehnoloogilisi probleeme ja tuha ladestamisel peaks hoiduma seni kasutatavast märgladestustehnoloogiast. Nii tuha kui poolkoksi jäätmehoidlatest lähtuv nõrgvesi on äärmiselt kõrge leeliselisusega (pH 12–13). Arvutuslikult, eeldades leeliselisuse neutraliseerumist ainult sademetevee mõjul, kuluks tuhasette leeliselisuse potentsiaali täielikuks neutraliseerumiseks sadade tuhandete aastate Eesti keskmine sademetehulk, mis muudab tuhajäätmed ökoloogiliseks probleemiks paljude tulevaste põlvkondade jaoks.
The response of phytoplankton community to the changes in nutrient loading
(2010-11-16) Kangro, Kersti
Veekogu eutrofeerumine on looduslik protsess, mille kiirus oleneb valgalalt sissekantavate toiteainete hulgast. Üheks eutrofeerumise ilminguks on fütoplanktoni liigne hulk, mis põhjustab hapnikusisalduse ja pH kõikumist, veekogude mudastumist ja stressitingimusi veekogu asukatele. Fütoplankton on toiduahela aluslüliks, mõjutades kogu toiduvõrgustikku. Iga-suvised veeõitsengud on järvedes ja Läänemeres suureks probleemiks, mistõttu nende efektiivseks majandamiseks on vaja eelteadmisi sellest, kuidas toiteainete hulga muutus mõjutab vetikaliike. Mikrovetikad reageerivad toiteainete hulga muutustele suhteliselt kiiresti muutustega nii liigilises koosseisus kui biomassis. Eksperimentidest selgus, et mõlemad uuritud kooslused (Odense fjordis kevadel ja Tvärminnes suvel) reageerisid biomassitõusuga toiteainete liiaga lisamisele. Tvärminnes domineeriva sinivetikakoosluse vastus toiteainete lisamisele oli liigi-spetsiifiline. Anorgaanilise lämmastiku puudus põhjustas küll üldiselt fütoplanktoni madalama biomassi, aga protsentuaalselt suurema lämmastiku-fikseerijate hulga. Fosforipuudus vähendas osade lämmastiku-sidujate (Anabaena lemmermannii ja Nodularia spumigena) konkurentsivõimet, aga sinivetikaõitsengut see ei välistanud soodsate tingimuste olemasolul. Lisaks toiteainetele kujundasid kooslust liikide-vahelise konkurentsi vähenemine ja zooplanktoni sööm (väikse-rakulised vaguvibur- ja neelvetikad). Akineetide e. puhkerakkude moodustamine on üks sinivetikate elutsükli oluline osa. A. lemmermannii akineetide produktsioon oli kõrgem fosforipuuduse korral. Liigse toiteainete lisandumise tõttu oluliselt muutunud fütoplanktoni koosluse näiteks on Verevi järv – algselt mesotroofsest seisundist Planktothrix agardhii domineerimisega hüpertroofseks järveks (80ndail). Praeguses faasis iseloomustab järve suhteliselt suur läbipaistvus ning eutroofsele seisundile vastav vetikakooslus, kuid seisundi paranemine võib olla ajutine hüpolimnionis ja setetes oleva suure toiteainevaru tõttu.
Replication and Recombination of mitochondrial DNA in Yeast
(2010-11-16) Gerhold, Joachim M.
Mitokondrid on kõrgemate organismide nagu loomade, taimede ja seente rakkudes olevad väikesed organellid. Mitokondrid on esmatähtsad ainevahetusel ja üks nende peamisi ülesandeid on energia tootmine. Selleks on mitokondritel vaja mitmeid valke, mis on koondunud membraaniga seotud kompleksidesse. Enamus nendest valkudest on kodeeritud tuuma kromosoomide poolt, kuid mõned hädavajalikud subühikud mitokondri DNA poolt. Mitokondrid peavad seega oma väikest genoomi hästi säilitama, et vigadeta DNA-d saaks transkribeerida ja funktsionaalseid valke toota, näiteks energia saamiseks. Kaua aega usuti, et kõikide eukarüootsete rakkude mitokondrite DNA näeb samasugune välja ning seda paljundatakse ja säilitatakse sarnaselt nii loomades, taimedes kui seentes. Pärmseeni, mille uurimiseks on olemas head geneetilise vahendid, kasutatakse seepärast eukarüootide mudelina. Selles väitekirjas kirjeldatud analüüsid tõestavad, et kuigi loomade ja pärmide mitokondriaalse DNA (mtDNA) säilitamises on sarnasusi, on seal ka olulisi erinevusi, mida ei ole siiani selgelt välja toodud. Näiteks on loomade mtDNA ringikujuline, pärmide mtDNA aga lineaarne ja harunenud. Loomade DNA süntees algab spetsiaalse RNA-praimeri sünteesiga kindlas DNA punktis. Pärmides paarduvad ja rekombineeruvad homoloogsed DNA järjestused omavahel, mille käigus üks homoloogne DNA invaseerub teise struktuuri. See invasioon tekitab DNA sünteesi alguspunkti, mis funktsionaalselt vastab loomade RNA-praimerile. Need erinevad DNA säilitamise süsteemid vajavad spetsiifilisi valke. Viimastel aastatel on näidatud, et pärmide ja loomade mitokondrites on palju sarnaseid, aga ka mitmeid erinevaid valke. Need leiud ja käesoleva väitekirja tulemused on olulised ka väljaspool baasteadust. Käesolevas uurimuses kasutati mudelorganismina pärmi Candida albicans. Erinevalt enam uuritud pagaripärmist Saccharomyces cerevisiae põhjustab C. albicans naha ja limaskestade nakkusi. Nõrgestunud immuunsüsteemiga patsientidele (nt. vähi ja AIDSi haigetele) võivad need nakkused olla eluohtlikud. Käesoleva töö tulemused võivad aidata leida ravimeid, mis tõrjuvad seenhaigusi, samas inimesele vähe või üldse mitte kahju tegemata.
Eesti ajalehtede välimus 1806–2005
(2010-11-16) Kurvits, Roosmarii
Väitekiri uurib eesti ajalehtede välimuse muutumist kahe aastasaja jooksul, ilmumise algusest (1806) kuni 2005. aastani. Välimuse alla kuuluvad lehenumbri struktureerimisvõtted, kujundus- ja küljendusvõtted, illustreerimistavad ja kirjakasutus. Eesmärgiks on anda ülevaade eesti ajalehtede välimusest, leida ajalehtede välimuse perioodid ja välimuse muutumise põhjused. Selleks on eelkõige sisuanalüüsi abil uuritud kolme keskse eestikeelse ajalehe välimust viieaastase intervalliga. Statistilised tulemused on esitatud jooniste ja tabelitena, ülevaadet illustreerib arvukalt näiteid ajalehtedest. Eesti ajalehtede välimus liigendub viide suurde perioodi: raamatulik ajaleht (1806–1870. aastad), lineaarne ajaleht (1870.–1910. aastad), hierarhiline ajaleht (1920.–1930. aastad), ideologiseeritud ajaleht (1940.–1980. aastad) ja disainitud ajaleht (1990.–2000. aastad). Neid perioode eristab üksteisest eelkõige ajalehenumbri ja lehekülje ülesehitus, materjali liigendatuse määr ja lehekülgede suurus. Uus välimusperiood algab eesti ajalehtedes alati nelja teguri koosmõjus. Välimuse muutustele eelnevad järsud ühiskondlikud muutused, mis suurendavad või vähendavad ajalehtede mahtu vähemalt 1,5 korda viie aasta jooksul. Muutus majanduslikus konkurentsis ja uudiste kui ajalehe ühe keskse tekstirühma rollis sunnib ajalehti välimust muutma. Ajakirjanike professionaalse rolli muutumine võimaldab välimusmuutused ellu viia. Ühiskondlikest muutustest ja ajalehe mahust suhteliselt sõltumatult muutub ajalehe esteetika: pildilisuse määr, kirjakasutuse stiil ning välimuse lihtsus/kirevus. Seega ei kujune ega muutu ajalehe välimus juhuslikult ega üksnes graafilise disaini ideede mõjul, vaid on mõjutatud erinevatest sotsiaalsetest, majanduslikest, kultuurilistest, ajakirjanduslikest ja tehnoloogilistest muutustest ühiskonnas.
Liivi kirjakeele kujunemine
(2010-11-16) Ernštreits, Valts
Väitekiri „Liivi kirjakeele kujunemine“ jälgib liivi kirjakeele arenemist alates esimeste liivikeelsete raamatute ilmumisest kuni viimaste katkematut kirjakeele traditsiooni jätkanud liivikeelsete allikateni. Ajaliselt hõlmab see ajavahemikku alates 1863. aastast kuni aastani 1982. Liivi kirjakeele arengu kajastamisel lähtub uurimus kahest aspektist. Esimeseks on kirjakeele ja selle allikate kujunemislugu – ajalooline taust, allikate valmimise käigus osalenud isikud ja erinevad allikate väljaandmisega seotud asjaolud. Teiseks aspektiks on allikates kasutatud keeleliste iseärasuste väljaselgitamine ja kõrvutamine eesmärgiga saada ülevaade liivi kirjakeele arendamisel toimunud üldisest arengust ja kasutatud põhimõtetest, milleks on kasutatud 23 liivi kirjakeelega seotud fonoloogia-, morfoloogia- ja leksikaalast tunnusjoont. Kokku on vaadeldud 29 allikat, sh 19 trükist, 2 perioodilist väljaannet, 6 käsikirja ja 2 tundmatut käsikirja, mille olemasolu kohta on andmeid, kuid mida ei ole seni õnnestunud tuvastada. Samuti sisaldab uurimus kokkuvõtte varasematest liivi kirjakeele alal tehtud ja liivi kirjakeele allikaid uurimismaterjalina kasutanud uurimustest ja pärast 1982. aastat ilmunud kirjakeelsetest väljaannetest. Uurimus annab üksikasjaliku ülevaate iga selles vaadeldud liivi kirjakeele allika kujunemisloost ja selles kasutatud keelelistest põhimõtetest, lisaks esitab see ka kirjakeele üldist arengut iseloomustava koondkokkuvõte kõikide uurimuses vaadeldud tunnuste lõikes.
Alignment between the factors of the innovation process and public sector innovation support measures: an analysis of Estonian dairy processors and biotechnology enterprises
(2010-11-16) Tamm, Dorel
Enamik riike soovib toetada firmade innovatiivsust, kuna selles nähakse konkurentsivõime peamist tegurit. Ka firmad ise on innovatiivsusest huvitatud, sest uuendusmeelsus suurendab tulu ja/või parandab firma teisi majandusliku edukuse näitajaid. Üheks võimaluseks tõstmaks ettevõtete innovatiivsust, on efektiivne avaliku sektori innovatsiooni toetusmeetmestik. Toetusmeetmestik peab olema suunatud innovatsiooniprotsessi takistavate tegurite kõrvaldamisele või nende negatiivse mõju leevendamisele. Tihti on innovatsiooni toetusmeetmestiku rakendamine ebaefektiivne. Toetusmeetmete efektiivsuse tõstmiseks peab iga riik analüüsima, millised on need barjäärid või innovatsiooniprotsessi etapid, mis põhjustavad probleeme ettevõtetele, ning kujundama innovatsiooni toetusmeetmestikku vastavalt sellele. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli ettepanekute tegemine innovatsiooni toetusmeetmestiku efektiivsuse tõstmiseks, toetudes kattuvusanalüüsi tulemustele. Kattuvusanalüüsi rakendamiseks pidi töö autor välja töötama vastavad instrumendid. Kattuvusanalüüsi käigus võrreldi innovatsiooniprotsessi tegureid teatud kindlas sektoris ja vastava riigi innovatsiooni toetusmeetmestikuga. Võrdluse tulemusena selgusid innovatsiooniprotsessi tegurid, mis põhjustasid probleeme ettevõtetele, kuid ei olnud kaetud innovatsiooni toetavate meetmetega, see tähendab, et puudus kattuvus tegurite ja meetmete vahel. Analüüsi tulemusena jõuti ettepanekuteni, mis aitavad tõsta Eesti innovatsiooni toetusmeetmestiku efektiivsust toetamaks Eesti piimatöötlejaid ja biotehnoloogia ettevõtteid. Need kaks ettevõtete gruppi valiti, et analüüsida kahte suhteliselt erinevat tegevusala. Piimatöötlejad esindavad traditsioonilist tööstusharu, biotehnoloogia ettevõtted aga kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid. Biotehnoloogiliste lahenduste kasutamine piimatöötlejate poolt võimaldas analüüsida ka kõrgtehnoloogia kasutamist traditsioonilises sektoris ehk kahe grupi kokkupuutepunkte.
Heinrich Stahli pastoraalne tegevus Rootsi Läänemere provintsides 17. sajandi esimesel poolel
(2010-11-18) Lotman, Piret
Henrich Stahli (1600?1657) eesti- ja saksakeelsete paralleeltekstidega neljaosaline „Käsi- ja koduraamat“ ning jutlustekogu rajasid aluse eesti kirjakeele järjepidevale arengule. Eesti kirjakeele täiustumise ja rahvusliku eneseteadvuse kasvuga kujunenud kriitiline hoiak Stahli sõnaloome suhtes on paraku kandunud üle ka tema isikule ja kogu tegevusele. Võõramaalastest pastoritele suunatud eestikeelsed tekstid olid talle aga pelgalt abivahendiks luterlike usutõdede õpetamisel sõdadest räsitud maa poolpaganlikule põliselanikkonnale. Käeolevas uurimuses püütakse vaadelda Heinrich Stahli tegevust tema Rostocki ja Wittenbergi ülikoolidest pärit luterlike vaadete, samuti Rootsi kirikupoliitika kontekstis. Haritud ja kohusetundliku vaimuliku edasiliikumine ametiredelil oli toonastes Eestimaa oludes ootuspärane – maapastorina alustanud Stahlist sai juba neljakümnendate eluaastate hakul Ingerimaa kirikupea. Kuid mida kaalukamad olid tema kohustused, seda enam enam põrkus tema tegevus nii nende piirkondade ajaloolisest traditsioonist kui Rootsi kirikupoliitika ebajärjekindlusest tulenevatele vastuoludele. Stahli kiiret ja edukat karjääri Eestimaal toetas tema kohalike olude ja keelte hea tundmine, Ingerimaa kirikuorganisatsiooni rajamisel sai ta omakorda rakendada Eestimaa kogemust. Kuid oma põhiülesande täitmiseks – Ingerimaa soomeugrilastest põliselanike luterlusse konverteerimiseks – puudus tal kogemus, keelteoskus ning eelteadmised. Veel enam – eesmärk ise oli ebareaalne. Elanike keelelist identiteeti tähtsustav luterlik käsitus alahindas vene õigeusklike usulise identiteedi tugevust, mis üksnes ei ühendanud erineva etnilise ja sotsiaalse päritoluga inimesi – linna- ja maaelanikke, talupoegi ja aadlikke, vadjalasi, venelasi ja isureid –, vaid ületas isegi riigipiiri. Ingerimaa luterlik kirik seevastu oli killustunud erineva keelelise, sotsiaalse ja korporatiivse identiteediga kogukondadeks, mille konfliktid nii üksteise kui kirikupeaga raskendasid ühtse kirikuorganisatsiooni loomist ja takistasid oluliselt konverteerimistööd. Ingerimaal õnnestus Stahlil luterliku kirikuorganisatsiooni rajamine, kuid püsivat jälge Rootsi kirik sellesse piirkonda ei jätnud – erinevalt Eestimaast, kus Heinrich Stahli panus eestlaste kristlike väärtushinnangute ja läänelike haridusideaalide kujundamisse polnud vähem oluline kui kirjakeele arendamisse.
The God Enki in Sumerian Royal Ideology and Mythology
(2010-11-18) Espak, Peeter
Doktoritöö esindab laiemalt orientalistikateaduse alla kuuluvates Lähis-Ida uuringutes klassikaliseks saanud dissertatsioonivormi, kus vaatluse alla on võetud teatava Mesopotaamia jumaluse ja temaga seonduva mütoloogia olemus või siis kirjanduslik areng läbi erinevate ajalooperioodide. Ühtlasi on uurimus ka usundiloo ja võrdleva mütoloogia uurimisalasse kuuluv. Jumal Enkiga seotud sumeri müüdid ja teoloogia on kogu Lähis-Ida ajaloo jooksul ühed kõige mõjukamad ning läbi mitmete aastatuhandete pikkuse arengu jõuavad mitmed Sumeri mütoloogias kajastuvad motiivid ka heebrea Vana Testamendi Genesise raamatu loomislugudesse. Läbi Vana Testamendi loomislugude on muistsest sumerikeelsest jumal Enki mütoloogiast saanud ka kogu tänapäevase kristlusest mõjutatud läänemaailma kultuuri ja kollektiivse mälu kindel osa. Töö esimesed seitse peatükki annavad ülevaate teemakohasest allikmaterjalist (kuninglikud raidkirjad, hümnid, ametlikud tekstid, jne), mis jumal Enki või temaga seotud jumalike figuuride kohta ajavahemikust ca. 2500-1700 eKr säilinud on. Töö kaks viimast peatükki on aga sünteesivad ja keskenduvad võrdlevale mütoloogiale ja arhailise Sumeri usundiloole. Töös esitatud kirjandusteoste tõlked sumeri, akkadi ja mitmetest teistest muistsetest keeltest on tehtud autori poolt originaalkeeltest. Erinevalt assürioloogiateaduses üldlevinud arusaamadest üritatakse töös ka väita, et jumal Enki ei pruukinud algselt olla vetejumalus ning et kahe erineva teoloogiakoolkonna olemasolu (Nippur ja Eridu) muistses Sumeris on kaheldav. Muuhulgas on peatutud ka sellel, et heebrea Vana Testamendi Genesise raamatu Eeva ja Jahve suhetes võib kajastuda muistne Lähis-Ida müüt, kus loojajumalus Enki teeb omale savist naise ja saab temaga esimese lapse. Peatutud on ka Lähis-Ida ühiskonnas läbi ajaloo selgelt nähtavale naisjumaluste ja seega ka üleüldise naise positsiooni vähenemisega seotud probleemidel ning käsitletud on mitmeid teemasid poliitilisest ajaloost, mis uuritud mütoloogilistes tekstides kajastub.
Genetics of psoriasis and vitiligo, focus on IL10 family cytokines
(2010-11-18) Rätsep, Ranno
Naha eksponeeritus keskkonnamõjudele ja geneetiline eelsoodumus võivad viia normaalse immuunvastuse ja geeniekspresiooni tasakaalust välja, mis omakorda võib viia psoriaasi ja vitiliigo kujunemiseni. Interleukiin(IL)-10 olulist rolli on näidatud mitmetes immuunreaktsioonides ning selle ebatavaline ekspressioon on ilmnenud mitmete autoimmuunhaiguste puhul. IL10 perekonna tsütokiinid on seotud epidermise funktsioonidega ja on seostatavad psoriaasi ja vitiliigoga. Assotsiatsiooniuuring tuvastas IL20RA geeni polümorfismide olulise seose psoriaasiga, ning IL19, IL20 ja IL24 polümorfismide võimaliku mõju palmoplantaarse pustuloosi vastuvõtlikkusele. Ekspressioonianalüüs näitas, et IL22 on oluliselt seotud vitiliigoga, eriti selle haiguse aktiivse staadiumi avaldumisega. Et IL22 on tsentraalne põletikuline tsütokiin ka psoriaasi puhul, toetavad meie tulemused hüpoteesi, et erinevatel immunoloogilise taustaga nahahaigustel on sarnane patogeneetiline mehhanism.