Sirvi Kuupäev , alustades "2010-11-16" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Bioaugmentation in LWA-filled horizontal subsurface flow filters for wastewater treatment: Impact of flow regime, temperature and donor system
(2010-11-16) Zaytsev, Igor
Doktoritöös uuritakse lämmastikuärastuse efektiivsuse tõstmist hübriidses reoveepuhastus-tehismärgalas, kasutades tagasipumpamise erinevaid režiime ning spetsiifilise mikroobikoosluse lisamist ehk bioaugmentatsiooni. Tagasipumpamise mõju osutus selgelt lämmastikuärastust parandavaks meetmeks, mistõttu edaspidi keskenduti seni vähem uuritud küsimusele, kas vastrajatud hübriidse tehismärgala horisontaalvoolulise filtri denitrifikatsioonivõimet ja lämmastikuärastust saab kiirendada, kasutades selleks bioaugmentatsiooni. Erinevate katsete käigus uuriti olmereovett puhastava kergkruusa täidisega horisontaalse pinnasfiltri lämmastikuärastuse parandamist hästi toimiva hübriidse tehismärgala sarnase substraadiga horisontaalfiltrist võetud mikroobikoosluse lisamise teel. Esimeses katses viidi bioaugmentatsioon läbi talvel ja katseperioodi jooksul rakendati madalat hüdraulilist koormust. Selgus, et vastrajatud horisontaalvoolulistesse mesokosmidesse viidud mikroobikooslus jäi elama ja paljunes ning bioaugmentatsiooni tulemusel võis töödeldud mesokosmides katseperioodi jooksul täheldada denitrifikatsiooni intensiivistumist. Teises katses toimus bioaugmentatsioon soojal aastaajal ja suure hüdraulilise koormuse juures kahest sarnase substraadiga, aga erineva voolurežiimiga doonorsüsteemist võetud mikroobikooslusega. Katsete tulemusel leiti, et sarnase voolurežiimiga doonorsüsteemist pärineva mikroobikooslusega bioaugmenteeritud mesokosmide väljavoolude nitraadikontsentratsioon oli oluliselt madalam kontrollmesokosmide omast, samas aga erineva režiimiga süsteemist võetud kooslusega bioaugmentatsioonil olulist mõju ei olnud. Kokkuvõttes võib öelda, et hübriidsele tehismärgalale vajaliku denitrifikatsioonivõime kujunemist saame oluliselt kiirendada, lisades mikroobikooslust, mis on võetud sarnaste tingimustega hästi toimivast tehismärgalast.
Implementation of the concept of media education in the Estonian formal education system
(2010-11-16) Ugur, Kadri
Kadri Uguri doktoritöö uurib meediaõpetuse võimalusi Eesti formaalhariduse raamides, võttes aluseks Euroopa lähenemisviisi meediapädevusele, meedia- ja hariduspoliitikale. Teaduspublikatsioonidel põhinevas doktoritöös jõutakse järeldusteni, et seni kehtivates põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades sätestatud meediapädevusega seotud õpitulemused on ainult osaliselt vastavuses noorte reaalse meediakasutusega ning on seega vähetähtsad, kuna ei kujunda noortes liberaalsel meediaturul toimetulekuks vajalikku suutlikkust. Teisalt osundab doktoritöö õpetajakoolituse süsteemis leiduvatele ressurssidele, kuna õpetajate valmisolek meediaõpetuse kui läbiva teema õpetamiseks eeldab kõrgkoolis eksisteeriva kompetentsi senisest teadlikumat kaasamist tasemekoolitusse. Doktoritöös analüüsitakse Eesti praegust meediaõpetuse rakenduspraktikat niihästi õppekava kui metoodika aspektist ning esitatakse rakendusmudel, mis kaasab meediaõpetuse arendusse senise kogemuse refleksiooni, meediakasutus- ja haridusuuringud, poliitilised otsused, õpetajakoolitust, metoodika ja praktilised rakendused.
Composition and diagenesis of oil shale industrial solid wastes
(2010-11-16) Mõtlep, Riho
Tänane Eesti elektrienergia tootmine tugineb enam kui 90% osas põlevkivienergeetikal. Põlevkivi põletamisel ja/või keemilisel töötlemisel tekib suures koguses jääkprodukte – tuhka ja poolkoksi. Jäätmete taaskasutamine on olnud väga piiratud ja kindlasti ebapiisav. Seetõttu on valdav enamus tuhast ja poolkoksist ladustatud elektrijaamade vahetus naabruses paiknevatesse jäätmehoidlatesse. Kokku on ladestatud juba ligemale 300 miljonit tonni tuhka ja umbes 100 miljonit tonni poolkoksi. Aastas lisandub umbes 5–7 miljonit tonni tuhka ja ligikaudu 1 miljon tonni poolkoksi. Tuha ja poolkoksi jäätmehoidlaid käsitletakse Eesti kõige ohtlikumate keskkonnaprobleemidena. Ohtlikus seisneb tuha ning poolkoksi hüdratiseerumisel tekkiva nõrgvee kõrges leeliselisuses ja jäätmehoidlate geotehnilises stabiilsuses. Poolkoksi jäätmehoidlate puhul lisandub orgaaniliste ühendite (peamiselt fenoolide) reostusoht. Leeliselise nõrgvee moodustumine ja lasundite stabiilsus on otseselt seotud reaktsioonidega, mida kontrollivad jäätmete keemiline ning mineraalne koostis, mille selgitamine oli käesoleva doktoritöö uurimisprobleemi üldeesmärgiks. Põlevkivi poolkoks on mitmekomponendiline segu utmise jääkproduktidest – orgaanilisest ainesest, muundunud põlevkivi mineraalosast ning muutumatuna või vähesel määral muutunud põlevkivist (sh karbonaatne osa). Poolkoksi hüdratiseerumisel toimub mineraalses koostises rida muutusi, millest iseloomulikumaks on Ca–Al-sulfaadi – ettringiidi moodustumine. Ettringiit täidab poolkoksi sette pooriruumi sidudes setteosakesi ühtseks tsementeerunud tervikuks, tugevdades seeläbi jäätmelasundi geotehnilist püsivust. Siiski on ettringiit stabiilne vaid kõrgetel pH väärtustel ning see mineraal laguneb aeglaselt ladestute pinnakihis sademete leostuval toimel. Elektritootmises kasutatavate tolmpõletuskatelde ja keevkihtkatelde tuha koostist, osakeste suurust ja kuju mõjutab enim põlemistemperatuur. Kuna Eesti põlevkivi on kõrge karbonaatsusega, siis on domineerivateks faasideks erinevad Ca(Mg) ühendid. Samas esineb Balti ja Eesti SEJ sama tüüpi katelde põlevkivituha koostises Ca-silikaatide kvalitatiivse koostise varieerumine ja seda sõltumata põletusrežiimist. Tõenäoliselt tuleneb see elektrijaamades kasutatava kütuse koostise varieeruvusest, mitte aga põletustingimusest. Tuha ladestamisel jäätmehoidlatesse, toimuvad mitmed keemilis-füüsikalised reaktsioonid (tuha hüdratiseerumine) ning sette koostises esinevate faaside muundumisprotsessid sette pikaajalisel ladustamisel. Jäätmeladestute geotehniline püsivus sõltub sinna ladestatava tuha keemilis-füüsikalistest omadustest. Keevkihtkatelde tuhal on sõltuvalt madalamast põletustemperatuurist väiksem potentsiaalselt tsementeeruvate faaside sisaldus, mistõttu on see tuhasete halvemate geotehniliste omadustega, lisaks võimendab nõrgemat tsementeeruvust tuhaosakeste separeerumine hüdraulilisel ladestamisel. Seepärast esineb keevkihtkatla tuha ladestamisel tõsiseid tehnoloogilisi probleeme ja tuha ladestamisel peaks hoiduma seni kasutatavast märgladestustehnoloogiast. Nii tuha kui poolkoksi jäätmehoidlatest lähtuv nõrgvesi on äärmiselt kõrge leeliselisusega (pH 12–13). Arvutuslikult, eeldades leeliselisuse neutraliseerumist ainult sademetevee mõjul, kuluks tuhasette leeliselisuse potentsiaali täielikuks neutraliseerumiseks sadade tuhandete aastate Eesti keskmine sademetehulk, mis muudab tuhajäätmed ökoloogiliseks probleemiks paljude tulevaste põlvkondade jaoks.
The response of phytoplankton community to the changes in nutrient loading
(2010-11-16) Kangro, Kersti
Veekogu eutrofeerumine on looduslik protsess, mille kiirus oleneb valgalalt sissekantavate toiteainete hulgast. Üheks eutrofeerumise ilminguks on fütoplanktoni liigne hulk, mis põhjustab hapnikusisalduse ja pH kõikumist, veekogude mudastumist ja stressitingimusi veekogu asukatele. Fütoplankton on toiduahela aluslüliks, mõjutades kogu toiduvõrgustikku. Iga-suvised veeõitsengud on järvedes ja Läänemeres suureks probleemiks, mistõttu nende efektiivseks majandamiseks on vaja eelteadmisi sellest, kuidas toiteainete hulga muutus mõjutab vetikaliike. Mikrovetikad reageerivad toiteainete hulga muutustele suhteliselt kiiresti muutustega nii liigilises koosseisus kui biomassis. Eksperimentidest selgus, et mõlemad uuritud kooslused (Odense fjordis kevadel ja Tvärminnes suvel) reageerisid biomassitõusuga toiteainete liiaga lisamisele. Tvärminnes domineeriva sinivetikakoosluse vastus toiteainete lisamisele oli liigi-spetsiifiline. Anorgaanilise lämmastiku puudus põhjustas küll üldiselt fütoplanktoni madalama biomassi, aga protsentuaalselt suurema lämmastiku-fikseerijate hulga. Fosforipuudus vähendas osade lämmastiku-sidujate (Anabaena lemmermannii ja Nodularia spumigena) konkurentsivõimet, aga sinivetikaõitsengut see ei välistanud soodsate tingimuste olemasolul. Lisaks toiteainetele kujundasid kooslust liikide-vahelise konkurentsi vähenemine ja zooplanktoni sööm (väikse-rakulised vaguvibur- ja neelvetikad). Akineetide e. puhkerakkude moodustamine on üks sinivetikate elutsükli oluline osa. A. lemmermannii akineetide produktsioon oli kõrgem fosforipuuduse korral. Liigse toiteainete lisandumise tõttu oluliselt muutunud fütoplanktoni koosluse näiteks on Verevi järv – algselt mesotroofsest seisundist Planktothrix agardhii domineerimisega hüpertroofseks järveks (80ndail). Praeguses faasis iseloomustab järve suhteliselt suur läbipaistvus ning eutroofsele seisundile vastav vetikakooslus, kuid seisundi paranemine võib olla ajutine hüpolimnionis ja setetes oleva suure toiteainevaru tõttu.
Replication and Recombination of mitochondrial DNA in Yeast
(2010-11-16) Gerhold, Joachim M.
Mitokondrid on kõrgemate organismide nagu loomade, taimede ja seente rakkudes olevad väikesed organellid. Mitokondrid on esmatähtsad ainevahetusel ja üks nende peamisi ülesandeid on energia tootmine. Selleks on mitokondritel vaja mitmeid valke, mis on koondunud membraaniga seotud kompleksidesse. Enamus nendest valkudest on kodeeritud tuuma kromosoomide poolt, kuid mõned hädavajalikud subühikud mitokondri DNA poolt. Mitokondrid peavad seega oma väikest genoomi hästi säilitama, et vigadeta DNA-d saaks transkribeerida ja funktsionaalseid valke toota, näiteks energia saamiseks. Kaua aega usuti, et kõikide eukarüootsete rakkude mitokondrite DNA näeb samasugune välja ning seda paljundatakse ja säilitatakse sarnaselt nii loomades, taimedes kui seentes. Pärmseeni, mille uurimiseks on olemas head geneetilise vahendid, kasutatakse seepärast eukarüootide mudelina. Selles väitekirjas kirjeldatud analüüsid tõestavad, et kuigi loomade ja pärmide mitokondriaalse DNA (mtDNA) säilitamises on sarnasusi, on seal ka olulisi erinevusi, mida ei ole siiani selgelt välja toodud. Näiteks on loomade mtDNA ringikujuline, pärmide mtDNA aga lineaarne ja harunenud. Loomade DNA süntees algab spetsiaalse RNA-praimeri sünteesiga kindlas DNA punktis. Pärmides paarduvad ja rekombineeruvad homoloogsed DNA järjestused omavahel, mille käigus üks homoloogne DNA invaseerub teise struktuuri. See invasioon tekitab DNA sünteesi alguspunkti, mis funktsionaalselt vastab loomade RNA-praimerile. Need erinevad DNA säilitamise süsteemid vajavad spetsiifilisi valke. Viimastel aastatel on näidatud, et pärmide ja loomade mitokondrites on palju sarnaseid, aga ka mitmeid erinevaid valke. Need leiud ja käesoleva väitekirja tulemused on olulised ka väljaspool baasteadust. Käesolevas uurimuses kasutati mudelorganismina pärmi Candida albicans. Erinevalt enam uuritud pagaripärmist Saccharomyces cerevisiae põhjustab C. albicans naha ja limaskestade nakkusi. Nõrgestunud immuunsüsteemiga patsientidele (nt. vähi ja AIDSi haigetele) võivad need nakkused olla eluohtlikud. Käesoleva töö tulemused võivad aidata leida ravimeid, mis tõrjuvad seenhaigusi, samas inimesele vähe või üldse mitte kahju tegemata.
Eesti ajalehtede välimus 1806–2005
(2010-11-16) Kurvits, Roosmarii
Väitekiri uurib eesti ajalehtede välimuse muutumist kahe aastasaja jooksul, ilmumise algusest (1806) kuni 2005. aastani. Välimuse alla kuuluvad lehenumbri struktureerimisvõtted, kujundus- ja küljendusvõtted, illustreerimistavad ja kirjakasutus. Eesmärgiks on anda ülevaade eesti ajalehtede välimusest, leida ajalehtede välimuse perioodid ja välimuse muutumise põhjused. Selleks on eelkõige sisuanalüüsi abil uuritud kolme keskse eestikeelse ajalehe välimust viieaastase intervalliga. Statistilised tulemused on esitatud jooniste ja tabelitena, ülevaadet illustreerib arvukalt näiteid ajalehtedest. Eesti ajalehtede välimus liigendub viide suurde perioodi: raamatulik ajaleht (1806–1870. aastad), lineaarne ajaleht (1870.–1910. aastad), hierarhiline ajaleht (1920.–1930. aastad), ideologiseeritud ajaleht (1940.–1980. aastad) ja disainitud ajaleht (1990.–2000. aastad). Neid perioode eristab üksteisest eelkõige ajalehenumbri ja lehekülje ülesehitus, materjali liigendatuse määr ja lehekülgede suurus. Uus välimusperiood algab eesti ajalehtedes alati nelja teguri koosmõjus. Välimuse muutustele eelnevad järsud ühiskondlikud muutused, mis suurendavad või vähendavad ajalehtede mahtu vähemalt 1,5 korda viie aasta jooksul. Muutus majanduslikus konkurentsis ja uudiste kui ajalehe ühe keskse tekstirühma rollis sunnib ajalehti välimust muutma. Ajakirjanike professionaalse rolli muutumine võimaldab välimusmuutused ellu viia. Ühiskondlikest muutustest ja ajalehe mahust suhteliselt sõltumatult muutub ajalehe esteetika: pildilisuse määr, kirjakasutuse stiil ning välimuse lihtsus/kirevus. Seega ei kujune ega muutu ajalehe välimus juhuslikult ega üksnes graafilise disaini ideede mõjul, vaid on mõjutatud erinevatest sotsiaalsetest, majanduslikest, kultuurilistest, ajakirjanduslikest ja tehnoloogilistest muutustest ühiskonnas.
Liivi kirjakeele kujunemine
(2010-11-16) Ernštreits, Valts
Väitekiri „Liivi kirjakeele kujunemine“ jälgib liivi kirjakeele arenemist alates esimeste liivikeelsete raamatute ilmumisest kuni viimaste katkematut kirjakeele traditsiooni jätkanud liivikeelsete allikateni. Ajaliselt hõlmab see ajavahemikku alates 1863. aastast kuni aastani 1982. Liivi kirjakeele arengu kajastamisel lähtub uurimus kahest aspektist. Esimeseks on kirjakeele ja selle allikate kujunemislugu – ajalooline taust, allikate valmimise käigus osalenud isikud ja erinevad allikate väljaandmisega seotud asjaolud. Teiseks aspektiks on allikates kasutatud keeleliste iseärasuste väljaselgitamine ja kõrvutamine eesmärgiga saada ülevaade liivi kirjakeele arendamisel toimunud üldisest arengust ja kasutatud põhimõtetest, milleks on kasutatud 23 liivi kirjakeelega seotud fonoloogia-, morfoloogia- ja leksikaalast tunnusjoont. Kokku on vaadeldud 29 allikat, sh 19 trükist, 2 perioodilist väljaannet, 6 käsikirja ja 2 tundmatut käsikirja, mille olemasolu kohta on andmeid, kuid mida ei ole seni õnnestunud tuvastada. Samuti sisaldab uurimus kokkuvõtte varasematest liivi kirjakeele alal tehtud ja liivi kirjakeele allikaid uurimismaterjalina kasutanud uurimustest ja pärast 1982. aastat ilmunud kirjakeelsetest väljaannetest. Uurimus annab üksikasjaliku ülevaate iga selles vaadeldud liivi kirjakeele allika kujunemisloost ja selles kasutatud keelelistest põhimõtetest, lisaks esitab see ka kirjakeele üldist arengut iseloomustava koondkokkuvõte kõikide uurimuses vaadeldud tunnuste lõikes.
Alignment between the factors of the innovation process and public sector innovation support measures: an analysis of Estonian dairy processors and biotechnology enterprises
(2010-11-16) Tamm, Dorel
Enamik riike soovib toetada firmade innovatiivsust, kuna selles nähakse konkurentsivõime peamist tegurit. Ka firmad ise on innovatiivsusest huvitatud, sest uuendusmeelsus suurendab tulu ja/või parandab firma teisi majandusliku edukuse näitajaid. Üheks võimaluseks tõstmaks ettevõtete innovatiivsust, on efektiivne avaliku sektori innovatsiooni toetusmeetmestik. Toetusmeetmestik peab olema suunatud innovatsiooniprotsessi takistavate tegurite kõrvaldamisele või nende negatiivse mõju leevendamisele. Tihti on innovatsiooni toetusmeetmestiku rakendamine ebaefektiivne. Toetusmeetmete efektiivsuse tõstmiseks peab iga riik analüüsima, millised on need barjäärid või innovatsiooniprotsessi etapid, mis põhjustavad probleeme ettevõtetele, ning kujundama innovatsiooni toetusmeetmestikku vastavalt sellele. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli ettepanekute tegemine innovatsiooni toetusmeetmestiku efektiivsuse tõstmiseks, toetudes kattuvusanalüüsi tulemustele. Kattuvusanalüüsi rakendamiseks pidi töö autor välja töötama vastavad instrumendid. Kattuvusanalüüsi käigus võrreldi innovatsiooniprotsessi tegureid teatud kindlas sektoris ja vastava riigi innovatsiooni toetusmeetmestikuga. Võrdluse tulemusena selgusid innovatsiooniprotsessi tegurid, mis põhjustasid probleeme ettevõtetele, kuid ei olnud kaetud innovatsiooni toetavate meetmetega, see tähendab, et puudus kattuvus tegurite ja meetmete vahel. Analüüsi tulemusena jõuti ettepanekuteni, mis aitavad tõsta Eesti innovatsiooni toetusmeetmestiku efektiivsust toetamaks Eesti piimatöötlejaid ja biotehnoloogia ettevõtteid. Need kaks ettevõtete gruppi valiti, et analüüsida kahte suhteliselt erinevat tegevusala. Piimatöötlejad esindavad traditsioonilist tööstusharu, biotehnoloogia ettevõtted aga kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid. Biotehnoloogiliste lahenduste kasutamine piimatöötlejate poolt võimaldas analüüsida ka kõrgtehnoloogia kasutamist traditsioonilises sektoris ehk kahe grupi kokkupuutepunkte.