Sirvi Kuupäev , alustades "2011-05-30" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

A Framework for Asynchronous Dialogue Systems: Concepts, Issues and Design Aspects
(2011-05-30) Treumuth, Margus
Doktoritöö kuulub keeletehnoloogia valdkonda ja käsitleb dialoogsüsteeme. Dialoogsüsteemiks nimetatakse programmi, mis suhtleb kasutajaga loomulikus keeles. Doktoritöös realiseeriti nn. asünkroonsete dialoogsüsteemide (ADS) raamistik - taaskasutatavad tarkvaralised komponendid, mida saab kasutada tekstipõhiste, kasutajaga loomulikus keeles üle Interneti suhtlevate dialoogsüsteemide loomisel. Eeskätt on arvestatud eestikeelse suhtlusega, kuid enamik mooduleid on püütud teha keelest sõltumatuks, et raamistik oleks hõlpsasti ülekantav ka teistele keeltele. Väitekirjas töötati välja suhtlusmudel, mille aluseks võeti kaks uudset, senistes raamistikes rakendamata põhimõtet: 1) asünkroonne suhtlus, kus arvuti ei pea passiivselt ootama kasutaja järgmist vooru, vaid võib jätkata info andmist (nii, nagu see toimub inimeste vahel näiteks Interneti jututubades); 2) inimabi võimalus: süsteemi administraator saab vajadusel sekkuda info andmisse, abistades dialoogsüsteemi raskemate päringute analüüsil ja neile vastuste leidmisel. Lisaks eeltoodule on ADS raamistiku olulisemad erinevused olemasolevate raamistikega võrreldes veel keelest sõltumatu lahendus õigekirja kontrollimiseks ja kasutaja sisendis leiduvate võimalike kirjavigade automaatseks parandamiseks ning keelest sõltumatu lahendus sõnade järjekorra ignoreerimiseks, mis ühelt poolt annab võimaluse loobuda kasutaja sisendi süntaktilisest analüüsist ning teisalt lihtsustab teadmusbaasi lisatavate reeglite struktuuri. ADS raamistikus on autor loonud kaks dialoogsüsteemi kahes erinevas ainevaldkonnas.
Phytoplankton in Estonian coastal waters – variability, trends and response to environmental pressures
(2011-05-30) Jaanus, Andres
Muutused fütoplanktoni kui mere ökosüsteemi ühe aluskomponendi koosseisus kutsuvad esile nii struktuurseid kui funktsionaalseid nihkeid toiduahela järgmistes lülides. Töös on analüüsitud Eesti rannikumere erinevatest osadest kogutud seireandmeid 1990-ndate algusest kuni praeguseni. Saadud tulemused fikseerivad fütoplanktoni sesoonse dünaamika põhijooned. Fütoplanktoni liigilise koosseisu aastatevahelist ja sesoonisisest varieeruvust seletatavad ühelt poolt ilmastikutingimusted ning teiselt poolt vee toitainetesisaldus. Temperatuur ja soolsus on peamised tegurid, mis kujundavad Läänemere, sealhulgas Soome lahe fütoplanktoni koosluste struktuuri ja levikut. Lühikesel ajaskaalal on looduslike ja inimtekkeliste protsesside osakaalu määramine fütoplanktoni dünaamikas keeruline, sest püsivama iseloomuga muutused leiavad aset järk-järgult ning isegi mõõdukas toitainetesisalduse kasv peegeldub liigilises koosseisus vähemärgatavalt. Fütoplanktoni ajalis-ruumiline varieeruvus tingib, et sesoonseid muutusi tuleb jälgida võimalikult väikese ajasammuga, ent samas vaatluste ja analüüsikulusid mõistlikul tasemel hoides. Traditsiooniliste meetodite kõrval saab seiret tõhustada kommertsalustele paigaldatud järelvalveta mõõtmis- ja proovikogumissüsteemide abil. Teadmised fütoplanktoni koosluste suktsessiooni ja üksikute liikide ajalis-ruumilist dünaamika kohta võimaldavad anda soovitusi seiresageduse optimeerimiseks, arvestades vetikaõitsengute esinemise ajalisi mustreid ja õitsenguvaheliste perioodide suuremat stabiilsust koosluse struktuuris. Pakutakse välja potentsiaalsed uued keskkonnaseisundi indikaatorid Läänemere põhjaosa jaoks.
Maintainability of XML Transformations
(2011-05-30) Karus, Siim
Extensible Markup Language (XML) on laialt levinud andmete esitamiseks kasutatav keel. XML-i kasutatakse nii andmete esitamiseks lõppkasutajatele kui ka süsteemisisesel suhtlusel ja andmevahetusel. Selline laialdane kasutus erinevatel süsteemi tasemetel on kaasa toonud vajaduse teisendada XML dokumente ühelt kujult teisele. Selliste teisenduste haldamine võib aga olla väga kulukas. Käesoleva doktoritöö eesmärk on leida viise XML teisenduste haldamiskulude vähendamiseks, uurida XML-i ja XML teisenduste rolli tarkvara arenduses ja tuvastada kodeerimismahtu määravaid indikaatoreid. Uurimustöö tulemused näitavad, et juhiste järgimine toob kaasa loodava ja muudetava koodimahu vähenemise. Avastava andmeanalüüsi käigus loodud mudelid osutusid täpseteks koodikulu hindamisel ning XML koodiga seotud omaduste mõju koodikulule osutus suuremaks kui objektorienteeritud koodiga seotud omaduste mõju. Muuhulgas saavutasid uurimustöö käigus loodud aastase kumulatiivse koodikulu hindamise mudelid suurepärase täpsuse, eksides keskmiselt vähem kui 1% võrra. Dissertatsioonis saadud tulemused aitavad paremini mõista XML teisenduste – ja laiemas plaanis XML koodi sisaldavate tarkvaraprojektide – hallatavust mõjutavaid tegureid. Nende mõjutegurite põhjal sõnastatud juhised suurendavad XML teisenduste hallatavust ning uurimustöö käigus loodud ennustusmudeleid on võimalik rakendada tarkvaraprojektide planeerimisel.