Sirvi Kuupäev , alustades "2011-07-20" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Differential calculus d3 = 0 on binary and ternary associative algebras
(2011-07-20) Bazunova, Nadezda
Antud väitekiri on pühendatud mittekommutatiivse geomeetria raames tekkinud diferent-siaalarvutusele diferentsiaaliga d, mis rahuldab tingimust d^3=0. Antud diferentsiaalarvutus tugineb gradueeritud Q-diferentsiaalalgebra mõistele, kus Q on kuupjuur ühest. Gradueeritud Q-diferentsiaalalgebrat võib vaadelda gradueeritud diferentsiaalalgebra üldistusena, kusjuures gradueeritud diferentsiaalalgebrad mängivad tähtsat rolli nii kaasaegses diferentsiaalgeomeet- rias kui ka väljateooriates. Esimeses peatükis antakse esimest järku diferentsiaalarvutuse assotsiatiivsetel algebratel de-tailne kirjeldus, seejärel vaadeldakse koordinaatdiferentsiaalarvutust, mis tekib juhul, kui al-gebra A on lõplikult tekitatud algebra ja A-bimoodul M kui parempoolne A-moodul on vaba. Näidatakse, et koordinaatdiferentsiaalarvutuse korral diferentsiaal d tekitab parempoolsed osatuletised algebral A, mis rahuldavad teatud homomorfismiga deformeeritud Leibnizi vale-mit. Antakse universaalse esimest järku diferentsiaalarvutuse ja gradueeritud diferentsiaal-algebra struktuuri detailne kirjeldus. Teises peatükis uuritakse gradueeritud diferentsiaalalgebra üldistust, mis tekkis mittekommu-tatiivse geomeetria raames 1990-ndatel aastatel. Seda üldistust nimetatakse gradueeritud q-di-ferentsiaalalgebraks ja teises peatükis antakse selle üldistuse definitsioon. Gradueeritud q-di-ferentsiaalalgebra diferentsiaal d rahuldab tingimust d^N=0, kus N≠2. Teises peatükis on vaa-deldud esimest mittetriviaalset üldistust, kus q on kuupjuur ühest ja diferentsiaal rahuldab d^3=0. Gradueeritud Q-diferentsiaalalgebra rakendustes mittekommutatiivses geomeetrias ja teoreetilises füüsikas on tähtis probleem, kuidas konstrueerida gradueeritud q-diferentsiaal-algebra, kui on antud esimest järku diferentsiaalarvutus assotsiatiivsel algebral. Teises peatü-kis näidatakse, kuidas konstrueerida gradueeritud Q-diferentsiaalalgebrat, kui on antud esi-mest järku diferentsiaalarvutus algebral, mis on lõplikult tekitatud teatuid seoseid rahuldavate moodustajate poolt. Kolmandas peatükis rakendatakse teises peatükis välja töötatud meetodit diferentsiaalvormi-de algebra analoogi konstrueerimiseks järgmistel ruumidel: anioonilisel (anyonic) ühedimen-sionaalsel ruumil, ruutalgebral, h-deformeeritud kvanttasandil, q-deformeeritud kvanttasandil. On antud diferentsiaalvormide algebra analoogi detailne kirjeldus, kusjuures on leitud kõik kommutatsiooniseosed koordinaatide ja nende diferentsiaalide vahel. Ühedimensionaalse ruu-mi korral on näidatud, et diferentsiaalvormide algebra struktuuri erinevad komponendid on kooskõlas, kui ühedimensionaalne ruum on aniooniline. On näidatud, et anioonilise ruumi korral diferentsiaalvormide algebra analoog sisaldab esimest järku diferentsiaalarvutust, mida kasutatakse murdsupersümmeetrilistes teooriates. Viimases peatükis vaadeldakse diferentsiaalarvutust d^3=0 ternaarsetel algebratel. On antud ternaarse algebra struktuuri ja sellega seotud mõistete (ternaarne assotsiatiivsus, involutsioon, struktuurikonstandid) lühikirjeldus. On defineeritud A-mooduli mõiste üle ternaarse algebra. Moodulit üle ternaarse algebra nimetatakse trimooduliks. Tuuakse sisse ternaarse algebra derivatsiooni mõiste ja uuritakse selliste derivatsioonide ruumi struktuuri. Konstrueeritakse ternaarseid diferentsiaalalgebraid ja universaalne diferentsiaalarvutus ternaarsel algebral.
Fathers and parental leave: slow steps towards dual earner/dual carer family model in Estonia
(2011-07-20) Karu, Marre
Doktoritöö eesmärgiks on analüüsida Eesti ühiskonnas lapsehoolduse peresisest jagunemist meeste ja naiste vahel ning avada põhjuseid, miks liigub Eesti ühiskond kahe leivateenija/kahe hoolitseja peremudeli suunas väga aeglaselt. Ennekõike keskendutakse peremudeli ühele komponendile, hoolitsusele ning selle hoolitsuskohustuse peresisesele jagunemisele meeste ja naiste vahel. Väitekiri tugineb kolmele iseseisvale uurimusele, mis avab perekondade käitumist seoses lapsehoolduspuhkuse soolise jagunemisega erinevatest aspektidest. Uurimused näitavad, et Eestis on sotsiaalpoliitika kujundamisel soolise võrd¬õigus¬likkuse põhimõtete rakendamine takerdunud osalt minevikukoge¬muste, vananenud võrdõiguslikkuse ideoloogia ning isarolli hilise tunnustamise tõttu. Lapse eest hoolitsemine ei ole Eesti hegemoonilise maskuliinsuse osa, mehed ei tunneta, et neilt oodataks suuremat osalust lapsehoolduses ning kardavad sellise ebatüüpilise valiku tagajärgi. Uurimus näitas samuti, et olulist rolli meeste lapsehoolduspuhkusele jäämise valmisolekus mängivad erinevad n.ö. hea lapsevanema kuvandid, mis erineval viisil kujundavad meeste arusaama lapsevanema rollist lapse arengul ning erineval määral tekitavad hirmu lapsehoidja rolli ülevõtmise ees. Oluline roll on ka sel, kuivõrd isade lapsehoolduspuhkusele jäämine ning vanemahüvitise saamine ehk familiseerimine viib emade tööturule sisenemise ehk defamiliseerimiseni. Eesti traditsioonilist soolist tööjaotust toetavas ühiskonnas leiavad perekonnad viise, kuidas meeste lapsehoolduspuhkuse kasutamine on võimalik selliselt, et traditsioonilisi soorolle küsimuse alla ei seata ning liikumist kahe hoolitseja mudeli suunas ei toimu.
Обряды семейного цикла мари в контексте теории обрядов перехода. (на примере восточных мари)
(2011-07-20) Yamurzina, Lyudmila
Doktoritöö on üles ehitatud pereelutsükli rituaalide struktuur-semantilise analüüsi ja nende võtmeideede väljaselgitamise abil, kus analüüsitakse pulma-, sünni- ning matuse- ja mälestamisrituaale, samal põhimõttel on töö ka struktureeritud. Töös käsitletakse kultuuri kui teksti ning peatutakse selle põhifunktsioonil kui rahva traditsioonilisel mälul. Pulmarituaalis loetakse pruuditeksti rituaalis osalejate tekstiga samal ajal. Idamaride pulmade eripäraks peame selliseid funktsionaalseid elemente nagu neidude mänge, “asendusvanemate” funktsioone, pulmade korraldamist kahes majas – pruudi kodus ja peigmehe kodus, pruudi välimuse eripärasusi. Sünnirituaalis on sünnitaja tekst üleminekurituaalide struktuuri suhtes sarnane pruudi tekstiga, vastsündinu tekst on oma reaalses passiivsuses lähedane surnu tekstile. Kuid just kollektiivi suhtumises vastsündinusse ja surnusse on selgelt väljendatud rituaali kommunikatiivne funktsioon, kui kollektiiv on nii teksti saatja kui ka selle tõlgendaja rollis. Palju sarnaseid jooni näeme sünni- ja matuserituaalis kui käsitleme neid piirirituaalidena inimese elutsüklis – inimene tuleb ja lahkub ühest ilmast teise. Matuserituaali peategelase kultuuriline tekst seostub passiivsusega kollektiivi ja tema ümbruskonna suhtes. Perekondlikud rituaalid on üleminekurituaalid, mis sisaldavad kohustuslikku peategelase ja rituaalis osalejate suhtlust. Selles mõttes täidavad need täielikumal määral kultuurilise teksti kui kollektiivmälu funktsiooni, tegelikult mõtestabki kultuurilisi tekste lahti just kollektiiv, ning kohati neid ka moodustab. Maride perekondliku tsükli rituaalide ühiseks aluseks on idee „läbi surma uuele sünnile liikumine”, st üleminek järgmisesse seisundisse toimub läbi tegelase rituaalse surma. Just rituaal aitab elus kriisiperioodidest (mis on vormistatud üleminekurituaalideks) üle saada. Surres vanemas eas, kaotab rituaali peategelane kõik oma omadused, et taas ilmale tulles need uuesti saada. Matuse- ja mälestamisrituaalis on teksti funktsioon eriti kajastatud kui rahva kultuuriline mälu, kuna siin on täheldatud ideid maailma, sealhulgas rahva ja inimese funktsioneerimisest; ideid elukeerisest ning elu jätkuvusest. Antud rituaalide kompleksi püsivust võib seostada nende rituaalide tekstide tähtsusega kultuuri elujõulisuse seisukohast, kuna nendesse rituaalidesse on kätketud teave mari rahva maailmavaate kohta. Arvestades algset kirjaoskuse-eelset kultuuri saavad antud rituaalid võtmerolli kultuurilise eetose säilitamisel.
Religioonivastane võitlus Eesti NSV-s aastail 1957–1990. Tähtsamad institutsioonid ja nende tegevus
(2011-07-20) Remmel, Atko
Peamiselt arhiiviallikatel baseeruv uurimus kirjeldab religioonivastasesse võitlusse kaasatud olulisemate ametkondade tegevust ja institutsionaalset arengut Nõukogude Eestis aastail 1957-1990. Stalini valitsemise perioodile järgnenud pingelangus tõi endaga kaasa teatava „religioosse renessanssi“, mis alarmeeris mõningaid kõrgemaid parteitegelasi. See ja utoopiline plaan jõuda paarikümne aastaga kommunistliku riigini – mille ühe peamise takistusena nähti „kodanlikke igandeid“, mille hulka kuulus ka religioon – vallandasid 1958. aastal religioonivastase kampaania, mis kestis kuni 1964. aastani. Kampaania käigus karmistati religioonialast seadusandlust ja kutsuti ellu mitmeid uusi religioonivastase võitluse üksusi, mis tegutsesid religioonialaste seaduste kontrollimise ja ateistliku propaganda valdkonnas – seda nii piirkondlikul kui ka ülevabariigilisel tasandil; ateismipropagandiste hakati ette valmistama nii rahvaülikoolides kui parteiharidussüsteemis. Pärast 1964. aastal toimunud muudatusi riigi juhtkonnas leidis riiklikus religioonipoliitikas aset teatud leevenemine, kuid negatiivne suhtumine religiooni jäi kestma nõukogude perioodi lõpuni – muutused selles suhtumises on märgatavad alles aastast 1988. Uuenenud religioonipoliitika ei toonud endaga kaasa mitte kampaania käigus loodud üksuste likvideerimist, vaid hoopis katseid neid nii efektiivsemalt kui ka varjatumalt tööle rakendada. Tõsi küll, edutult, sest arhiiviallikate põhjal ilmneb, et enamike riiklike organite ja asutuste ning ka parteiüksuste jaoks oli ateistlik võitlus täiesti ebaolulisel kohal. Võttes arvesse tegevuse olematut või puudulikku koordineerimist ning segaseid käsuliine, võib väita, et religioonivastase võitluse süsteem oli võrdlemisi ebaefektiivne ning taandus lõppkokkuvõttes ainult erinevate institutsioonidega seotud ateismientusiastide tegevusele. Uurimuses leiavad käsitlemist partei propaganda- ja haridussüsteem, usuasjade voliniku aparaat ühes talle allunud ususeadusandluse kontrollkomisjonidega, ühing „Teadus“ ja rahvaülikoolide süsteem – nende omavahelised sidemed, areng ja tegevus.