Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi kuupäeva järgi

Sirvi Kuupäev , alustades "2011-07-21" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi
Nüüd näidatakse 1 - 12 12
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Molecular differences and similarities between histological subtypes of non-small cell lung cancer
    (2011-07-21) Vooder, Tõnu
    Uuringuks kasutati 147 mitteväikerakulise kopsuvähi tõttu opereeritud patsiendi koematerjali ning fenotüübi ja elulemuse andmeid. Geeniekspressiooni katse viidi läbi Illumina Human-6 ülegenoomi kiibiga mis sisaldab rohkem kui 48000 transkripti. Leitud markerite arvu vähendamiseks säilitati geenid mis näitasid vähemalt kahekordset ekspressiooni erinevust vähivabast normkoest. Erinevate vähitüüpide ja staadiumite molekulaarsete profiilide erinevuste visualiseerimiseks kasutati peakomponentanalüüsi. Metageeni leidmiseks piirati andmestiku suurust, klasterdades sarnase ekspressiooniga geene hierarhiliselt täieliku aheldatuse meetodil, kasutades sarnasusmõõduna Pearsoni korrelatsiooni. I b staadiumi patsientide geeniekspressiooni andmed jagati 500 gruppi ning iga klastri profiili keskmine moodustas metageeni. Uuringu tulemusena leiti mitteväikerakulises kopsuvähis normaalsest kopsukoest vähemalt kahekordse ekspressiooni erinevusega 672 alla- ja 1103 üles reguleeritud geeni. Lisaks leiti 18 uut potentsiaalset biomarkerit edasisteks kopsuvähi uuringuteks. Geeniekspressiooni profiili peakomponentanalüüs aitas eristada erinevaid vähitüüpe teineteisest ja mõnel juhul ka algkollet metastaasist. Samas ei eristu mitteväikerakulise kopsuvähi geeniekspressiooni profiilil ega ka selle peakomponentanalüüsil TNM il põhinevad vähkide kliinilised staadiumid. Kasutades p väärtust 10-6 ei õnnestunud veenvalt leida adenokartsinoomi ja bronhioloalveolaarset vähki eristavaid markereid. Ib staadiumi patsientide prognoosi hindamiseks leiti kaks statistilise olulisuse ja aktsepteeritava veapiiriga metageeni mis jaotas haigusjuhud ekspressiooni profiilide järgi kahte prognostilisse gruppi elulemusega vastavalt <757 ja >1225 päeva. Kahe grupi eristamiseks valisime kokkuleppeliselt 1000 päeva piiri.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Adaptation of selected blood biochemical stress and energy turnover markers to different training regimens in highly trained male rowers
    (2011-07-21) Rämson, Raul
    Tasakaal treeningu ja ületreeningu vahel on suhteliselt habras. Seetõttu on väga oluline õige treeningu- ja puhkeperioodide planeerimine ning süstemaatiline treeningu monitooring. Treeningu monitooring koosneb peamiselt psühholoogilisest ja füsioloogilisest monitooringust ning keha koostise ja saavutusvõimega seotud parameetrite monitooringust. Käesoleva töö peamine eesmärk oli uurida sõudjate adaptatsiooni suuremahulise madala intensiivsusega treeninguperioodile. Käesolev töö põhineb kahel erineval uuringul, millest esimene uuring koosnes neljanädalasest madala intensiivsusega suuremahulisest treeninguperioodist, ning teine uuring oli kestvusega üks aasta ja oli mõeldud uurimaks pikaajalisemat treeningu adaptatsiooni. Esimeses uuringus osales 8 hästi treenitud meessõudjat. Uuringu käigus oli kolm testimise sessiooni: Esimene testimine toimus suuremahulise treeningtsükli alguses, teine testimine toimus vahetult peale suuremahulist treeningtsüklit ning kolmas testimine toimus peale ühe nädala pikkust taastumisperioodi. Testimise sessioonile eelnev päev oli puhkepäev ning sel ajal treeninguid ei toimunud. Iga testimise sessioon koosnes hommikusest puhkeoleku vereproovist, RESTQ-Sport küsimustiku täitmisest, ning 2-tunnisest madala intensiivsusega sõudmise testist. Samuti määrati kolmel korral (enne suuremahulist treeningperioodi, suuremahulise treeningperioodi lõpul ning taastumisperioodi lõpul) vaatlusaluste energia tarbimine ning energiakulu. Kahetunnise sõudmise testi käigus määrati vaatlusalustel südame löögisagedus, läbitud distants, vere laktaadikontsentratsioon ning võeti veenivere proovid määramaks erinevaid biokeemilisi parameetreid, mis iseloomustavad organismi energiatasakaalu ning reaktsiooni treeningstressile. Teises uuringus osales 9 kõrgelt treenitud sõudjat, kes kõik olid rahvusvahelistel võistlustel medalivõitjad. Ettevalmistava perioodi alguses sooritasid vaatlusalused 6000-meetri sõudeergomeetritesti ja täpselt aasta pärast sooritasid nad sama testi uuesti. Vaatlusalustelt võeti veenivere proovid enne testi, kohe pärast testi ja 30 minutit pärast testi lõpetamist. Testile eelneval päeval määrati ka keha koostise parameetrid. Töö tulemustest selgus, et suuremahuline treeningperiood kutsub organismis esile olulise energiapuudujäägi, mis kajastub ka muutusena vastavates biokeemilistes parameetrites. Just energiatasakaalu häirumine, mitte niivõrd lihaste funktsionaalsete omaduste muutumine, võib olla madala intensiivsusega vastupidavustreeningu puhul ületreeningut põhjustavate protsesside põhjustaja. Samuti leidsime, et sportlase töövõime paranedes võib sarnase maksimaalse koormuse tagajärjel organismi reaktsioon olla erinev, mille põhjustajaks võib olla sportlase paranenud suutlikkus oma võimete mobiliseerimisel.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Biodegradability of phenolic compounds as single and mixed substrates by ctivated ludge
    (2011-07-21) Lepik, Riina
    Fenoolsed ühendid on kantud veekeskkonnale ohtlike ainete nimistusse kui ühendid, mille veeheidet või sattumist vette muul viisil peab piirama, sest need võivad põhjustada ohtu inimese tervisele ning kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme, mistõttu on fenooliheite piiramiseks ja kontrolliks kohustus seirata heitvee fenoolsete ühendite sisaldust. Käesolevas töös uuriti põlevkivitööstuse reoveele iseloomulike fenoolsete ühendite – fenooli, hüdroksü-, metüül- ja dimetüülfenoolide – aeroobset biolagundatavust nii üksik- kui segasubstraatidena Kohtla-Järve biopuhastusseadme aktiivmuda toimel. Respiromeetrilise mõõtmised võimaldavad hapniku tarbimise kaudu määrata nii substraadi lagunemist ja ärastamisefektiivsust biopuhastis kui ka substraatide mõju mikroobikooslusele. Saadud andmete alusel hinnati erinevate kineetika mudelite sobivust biodegradatsiooniprotsessi kirjeldamiseks. Fenoolsete ühendite biodegradeeritavuse hindamiseks uuriti nii lühiajalist (BODst) kui ka biokeemilist hapnikutarvet (BOD5, BOD7) ning biodegradatsiooni protsessi iseloomustavate kineetiliste parameetrite väärtusi ja substraatide vahelisi vastastikmõjusid. Biodegradatsiooni iseloomustavate parameetrite väärtused varieerusid erinevate aktiivmuda proovide korral ning fenoolide biolagundatavus sõltus ühendi struktuurist: aromaatse tuuma asendajate arvust, nende asendist ja omadustest. Aktiivmuda lagundas fenooli, resortsinoole ja kresoole kergemini kui dimetüülfenoole. Substraatide vahelised vastastikmõjud sõltusid nii mõlema substraadi kontsentratsioonist segus kui ka kumbagi komponendi potentsiaalsest toksilisusest aktiivmuda mikroobikooslusele. Lühiajalise BODst määramise eeliseks biokeemilise hapnikutarbe ees on kiiresti (ca 30 minutiga) saadavad tulemused, mida saab rakendada reoveepuhasti töö optimeerimiseks, pideval monitoorimisel ka puhastusprotsessi toimimise hindamiseks ja vajadusel avariiolukordades kiirete meetmete rakendamiseks.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Õigusteadvuse olemus ja arengudeterminandid
    (2011-07-21) Kaugia, Silvia
    Väitekirjas on võetud vaatluse alla õigusteadvuse formeerumise ja funktsioneerimise probleemistik, mida analüüsitakse õigussotsioloogilise lähenemise kontekstis. Töö peamiseks eesmärgiks on otsida vastust küsimusele, mis ikkagi ajendab inimesi käituma valdavalt õiguskuulekalt? Õigusteadvuse analüüsimise keskseks, igihaljaks teemaks on olnud dilemma, mille järgi õigusalased teadmised ja õiguskuulekus individuaalsel tasandil omavahel ei korreleeru positiivselt, s.t pidades arenenud õigusteadvuse keskseks tunnuseks teadmisi lubatu-keelatu kohta, siis on kurjategijate õigusteadvus enam arenenud kui seaduskuulekate indiviidide õigusteadvus. Järelikult tuleb õigusteadvust käitumise reguleerijana sisustada millegi muuga ja küsimus ongi selles – millega? Töös jõutakse järeldusele, et inimese hinnanguid ja suhtumisi õigusesse kujundab sotsiaalsete käitumisregulaatorite (s.h õigusnormide) sisuline kokkulangevus inimese õigustunnetusega. Keskse tähtsusega on siin asjaolu, kuivõrd reaalsed käitumisnormid on kooskõlas subjekti ideaalsete käitumismudelitega. Hinnangud kehtivale õigusele, tundmused, arvamused õigusest kujunevad inimesel välja vastavalt positsioonile ja staatusele ning sõltuvad sellest, kuivõrd tõhusana, mõjusana ta (ka rollide realiseerimise kontekstis) kehtivat õigust tunnetab. Siit kujuneb indiviidi õigustunnetus, mis on tema õigusteadvuse allikaks. Õigusteadvuse areng toimub sotsialiseerimisagentide vahendusel. Õigusteadvus (ja selle arengutase) leiab väljenduse isiku käitumisaktides. Teadvuse ja tegutsemise ühtsus võimaldab tunnetada isiksuse sisemaailma, tema üleelamisi, teadvust, ja seda just tema välise käitumise kaudu. Ka isiku (õiguslik) eneseteadvus on sotsiaalselt determineeritud kõigi inimese objektiivsete suhete kaudu sotsiaalses keskkonnas.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Antecedents and concomitants of adult psychological distress
    (2011-07-21) Luuk, Kersti
    Dissertatsioonis käsitletakse psühholoogilise distressi (ärevuse ja depressiooni) seotust demograafiliste ja sotsiaal-majanduslike näitajatega, eluga rahulolu ning muude sotsiaalset kohanemist mõjutavate faktoritega Eesti elanikkonnas. Kuna naiste hulgas on distressi näitajad keskmiselt kaks korda kõrgemad kui meestel, pööratakse uurimuses erilist tähelepanu sugudevahelistele erinevustele ärevuse ja depressioonisümptomite ning eluga rahulolu ja oma elu üle kontrolli tajumise vahel. Uurimuse põhiandmestik pärineb kahest üleriigilisest terviseintervjuust: Eesti Terviseküsitlus 1996 ja 2006. 1996. a. Eestis läbi viidud terviseküsitluse tulemustest ilmnes kindel seos majandusliku olukorra ja psühholoogilise distressi, eluga rahulolu ning muude sotsiaalse kohanemise tunnuste vahel. Enim kannatasid ja ei olnud oma eluga rahul eakamad, üksikud, mitte eesti rahvusest ning majanduslikult mitteaktiivsed ja ilma tööta inimesed. 2006. a. terviseküsitlusest selgus, et distressinäitajad Eesti elanikkonnas olid 10 aasta jooksul oluliselt vähenenud. Näiteks olulist depressioonisümptomaatikat viimase nelja nädala jooksul arvas endal olevat esinenud ainult 3,3 % küsitletud majanduslikult aktiivsetest meestest vanuses 18-65, võrreldes 6,7 % 1996 aasta terviseuuringust. Naiste vastavad näitajad olid 6,8% 2006. a. ja 14,9% 1996. a. Edasine vaimse tervise kolme olulise komponendi – kontrolliveendumuste, eluga rahulolu ja negatiivsete emotsioonide – omavaheliste seoste uurimine näitas, et naiste ja meeste heaolu ja vaimse tervise struktuur on üldiselt võrreldav, aga sisaldab ka olulisi erinevusi. Naiste eluga rahulolu mõjutas oluliselt rahulolu pereelu ja majandusliku olukorraga. Meestele omakorda olid oluliseks rahulolu allikaks ja stressi reguleerimise vahendiks vabaajategevused ning nendega rahulolu. Oluliselt erinesid ärevuse- ja depresssioonisümptomite ja eluga rahulolu omavahelised seosed meeste ja naiste vahel. Leitud erinevused võimaldavad seletada naistele iseloomulikku kõrgemat distressi meestega võrreldes ja kinnitavad „stressi taastootmise“ hüpoteesi passiivse ja emotsioonile suunatud toimetuleku kaudu. Nii meestel kui naistel olid isikliku kontrolli alahindamisega seotud uskumused mehhanismiks, mille kaudu lapsepõlve kahjustavad faktorid soodustasid ärevust ja depressiooni täiskasvanueas. Veelkord leidis kinnitust naiste tugevam haavatavus. Mitteturvaliseks peetud lapsepõlvekeskkond seostus isikliku kontrolli alahindamisega oluliselt rohkem naistel kui meestel. Naiste ebasoodsamat olukorda peegeldab ka nende suurem väljalangevus kõrge stressimääraga lennujuhi elukutsest.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Tests for assessing the child’s school readiness and general development. Trial of the tests on the samples of pre-school children and first-grade students in Estonia
    (2011-07-21) Häidkind, Pille
    Lapse arengutaseme hindamine on ühelt poolt seotud arengu- ja õppimisprobleemide märkamise ja ennetamisega ning teiselt poolt sobiva õpetuse ja sekkumise planeerimisega. Eesti õpetajate põhilisteks hindamismeetoditeks on lapse õppimise ja käitumise vaatlus, kunsti- ja kirjatööde analüüs ning vestlused lapsevanematega. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli kohandada ja katsetada arengu hindamise teste kuni 8-aastastele lastele, analüüsida nende sobivust kasutamiseks Eesti lasteaedades ja koolides. Uurimistöö objektiks olid Kontrollitud joonistamise vaatlus (CDO; Krogh, 1977; modifitseeritud versioon CDO-R) lapse koolivalmiduse sõeluuringuks ja Psühholoogilis-hariduslik profiil (PEP-R; Schopler, Reichler, Bashford jt., 1990) lapse üldarengu diagnostikaks. Eesti emakeelega ja eakohase arenguga laste uurimine näitas, et CDO sobib koolivalmiduse hindamiseks lasteaia lõpus, CDO-R esimese klassi alguses ja PEP-R on usaldusväärne vahend kuni 5-aastaste laste üldarengu hindamiseks. CDO ja CDO-R testid võimaldavad üldgrupist välja selgitada need lapsed, kelle areng vajab põhjalikumat hindamist; planeerida tegevusi, mis toetavad üleminekut kodust või lasteaiast kooli; alustada õpetuse kohandamist üksikutele lastele või allrühmade kaupa. PEP-R testi tulemused võivad olla aluseks individuaalse arenduskava koostamisel, suunata õpetuse kohandamist nii kodus kui lasteaias, viidata meditsiinilise diagnostika vajadusele, aidata selgitada lapse probleeme tema vanematele.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Customer experience evoking and management in services
    (2011-07-21) Kotri, Andrus
    Suurepärase kliendikogemuse pakkumine on viimasel kümnendil muutunud üheks eduteguriks paljudes organisatsioonides. Kliendikogemuse tekitavad organisatsiooni poolt kujundatavad märgid, mida kliendid tõlgendavad stiimulitena lähtuvalt oma tajust ja taustast. Kliendikogemuse all mõistetakse kliendi subjektiivset ja holistilist vastust interaktsioonidele organisatsiooni ning selle poolt pakutava teenusega. Kliendikogemuse perspektiivist ei ole tootmise objektiks ja väärtuse kandjaks mitte toode või teenus, vaid kliendile tekitatud kogemus. Vaatamata teema olulisusele on vastav teadmiste baas, mis käsitleb kliendikogemust ja selle tekitamist, täna alles arenemisjärgus. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli välja töötada raamistik kliendikogemuse tekitamise ja juhtimise analüüsimiseks. Sel otstarbel ühendati erinevad teoreetilised käsitlused turunduse, käitumusliku majandusteaduse, psühholoogia ja organisatsiooni juhtimise valdkondadest ühtsesse raamistikku. Esialgse teoreetilise raamistiku paikapidavust kontrolliti ja teadmistebaasi süvendati juhtumiuuringuga kuues Eesti teenindusorganisatsioonis. Uuringus leiti esiteks, et kliendikogemust on otstarbekas kirjeldada seitsmest dimensioonist koosnevana terve kliendi (tarbimis)teekonna jooksul. Kliendikogemuse dimensioonid on: sensoorne, emotsionaalne, kognitiivne, kujutlusvõimet puudutav, kehaline, sotsiaalne ning instrumentaalne. Teiseks tõi käesolev uuring välja vajaduse eristada kontseptuaalselt 1) kliendikogemuse tekitamist ja 2) kliendikogemuse juhtimist. Kliendikogemuse tekitamise puhul on oluline rõhutada, et lisaks organisatsiooni poolt kujundatavale märkidele mõjutavad seda ka subjektiivsed kliendispetsiifilised tegurid ning universaalsed psühholoogilised printsiibid. Kolmandaks ilmnes uuringus, et kliendikogemuse juhtimine on kogu organisatsiooni puudutav strateegiline tegevus kliendikogemuse tekitamiseks, mis loob väärtust nii klientidele kui organisatsioonile, ja hõlmab järgnevat kuut protsessi: klientide nõudmiste ja vajaduste mõistmine, kliendikogemuse tekitamise planeerimine, selle organiseerimine, koordineerimine, mõõtmine ning parandamine.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Pangandussüsteemi usaldusväärsuse tagamine ja teabekohustuste määratlemine finantsteenuste lepingutes
    (2011-07-21) Siibak, Kadri
    Doktoritöös käsitletakse pangandusõiguse normide, eelkõige riskijuhtimise ja krediidiasutuste kapitalinõuete regulatsiooni seoseid ning mõju krediidiasutuse lepingulistele suhetele klientidega. Süsteemse finantskriisi taustal ja arvestades infoühiskonna tekkimisest tulenevat paradigma muutumist, analüüsitakse töös turutõrgete teooria seisukohtadest lähtuvalt jaefinantsteenuste osutamisel infotõrgete põhjuste ja olemuse erinevaid tahke ning teabevajaduse eesmärke ja teatamiskohustuse sisu. Infoühiskonnas on informatsiooni tõrgete problemaatikal varasemast ajast tuntud aspektidele lisandunud täiendavad õiguslikku regulatsiooni vajavaid aspekte. Mida suuremaks muutub makse- ja arveldusteenuste, kui üldise huvi teenuste, kättesaadavuse ja toimepidevuse roll inimeste igapäevaelus, seda enam tekib vajadus süsteemiusalduse järele ning teabe edastamise turvalisuse ja informatsiooni kvaliteedi ning täpsuse vajadus. Infoühiskonna tingimustes on muutunud informatsiooni tõrgete probleemi lahendamine oluliseks nn süsteemiusalduse loomise eelduseks. Asjakohase teabe kättesaadavusel, finantsteenuste lepingute sõlmimisel antava teabe sisul ja teabe arusaadavusel ning teabe kasutamise võimekusel on tähendus nii lepingu poolte jaoks kui ka finantsturu toimimise usaldusväärsuse ja kogu ühiskonna jaoks. Krediidiasutuste usaldusväärsus tugineb vastava täpse spetsiifilise informatsiooni alusel koostatud aruandlusel. Süsteemne finantskriis tõi selgelt välja vajaduse vähendada finantsteenustega seotud infotõrkeid panganduse usaldusväärsuse regulatsiooni kui ka turu toimimise reeglite täiustamise teel ja soodustada sel viisil süsteemiusalduse loomist, kuid seejuures tuleb leida era- ja avalike huvide vahel põhjendatud tasakaal. Süsteemiusalduse loomise eesmärgist lähtuvalt tuleb kehtestada üksikasjalikud õigusnormid lepingu poolte vahel vahetatava teabe kohta, kus poolte vaheline informatsiooni asümmeetria võib kahjustada süsteemiusaldust. Sellised teabe kategooriad on seotud eelkõige teenuse pakkuja identiteedi ja usaldusväärsega, kliendi identiteedi ning tema finantsteadmiste, riskitaluvuse ja maksevõimelisusega, samuti hoiuste ja investeeringute tagatisskeemide ja finantsteenuse turvalisusnõuetega.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Genetic predisposition to nonsyndromic orofacial clefts
    (2011-07-21) Nikopensius, Tiit
    Mittesündroomsete suulõhede geneetilise tausta uuringus teostati assotsiatsioonanalüüsid 590 SNPga, mis valiti 40 kraniofatsiaalses morfogeneesis ja palatogeneesis osalevast kandidaatgeenist. Uuringurühma moodustasid 404 huulelõhe ning huule- ja suulaelõhega (CL/P) või suulaelõhega (CP) patsienti ning 606 populatsioonipõhist kontrollindiviidi Eesti, Läti ja Leedu populatsioonist. Mainitud kolme populatsiooni geneetiline lähedus on leidnud veenvat kinnitust PCA meetodiga. Käesolevas töös näitasime, et FGF1, FOXE1, TIMP2 ja WNT9B geenide järjestuse variandid on seotud mittesündroomse CL/P ning COL2A1, COL11A2, IRF6 ja WNT3 geenide järjestuse variandid on seotud mittesündroomse CP geneetilise eelsoodumusega Eesti, Läti ja Leedu ühendpopulatsioonis. Lisaks replitseerisime GWAS uuringutes kirjeldatud genoomselt tähendusrikkad assotsiatsioonid 8q24.21 ja 10q25.3 kromosoomilookuste ning CL/P vahel Eesti populatsioonis ning näitasime, et MSX1 ja MTHFR geenide järjestuse variandid on seotud mittesündroomse CL/P geneetilise eelsoodumusega Eesti populatsioonis. Saadud tulemused annavad tõendust FGF ja Wnt signaalradades osalevate geenide olulisusele nii CL/P kui ka CP etioloogias ning näitavad geen-geen interaktsioonide tähtsust suulõhede patogeneesis. Suurem osa mittesündroomsete suulõhede geneetilisest taustast on siiani avastamata ning uueks väljakutseks on läbi viia eelpoolkirjeldatud regioonide detailne geneetiline kaardistamine tegelike riskiseoseliste variantide funktsionaalsete efektide kindlakstegemiseks ning kraniofatsiaalses patoloogias osalevate erinevate signaalradade molekulaarsete mehhanismide täpsemaks selgitamiseks. Sellised suuremahulised resekveneerimisuuringud annavad parimaid tulemusi uurimiskeskuste ja biopankade rahvusvahelises koostöös, kus on kaasatud täpselt määratletud fenotüübiga patsientide kohordid ning suured kontrollindiviidide rühmad erineva etnilise taustaga populatsioonides.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Selected anthropometrical, physiological and biomechanical parameters as predictors of swimming performance in young swimmers
    (2011-07-21) Lätt, Evelin
    Ujumises alustatakse tavaliselt raskete treeningutega enne puberteediea saabumist ja kõrge rahvusvaheline tase saavutatakse suhteliselt noores eas. Võistlusujumises on peamine eesmärki läbida võistlusdistants võimalikult kiiresti, kulutades selleks võimalikult vähe energiat. Seega on oluline hinnata ujujate ökonoomsust, mis on seotud erinevate antropomeetriliste, füsioloogiliste ja biomehaanilste näitajatega. Nende näitajate mõju täiskasvanud ujujate ujumistulemusele on uuritud suhteliselt palju. Kuid pikaajalisi uuringud kehaliste parameetrite, füsioloogiliste näitajate ja ujumise tehnika vahel on noortel ujujatel tehtud vähe. Võistlusspordis on oluline mõõta erinevaid sportlikke tulemusi mõjutavaid parameetreid võimalikult võistluslähedases situatsioonis. Seega on ujumise aegset hapnikutarbimist oluline mõõta just ujumise ajal (mitte näiteks veloergomeetril), arvestades seejuures erinavate tehnika- ja füsioloogiliste mõjutustega, mis annavad mõõdetavatele parameetritele suurema usaldusväärsuse. Antud, töö eesmärgiks oli uurida, millised parameetrid mõjutavad kõige enam noorujujate ujumistulemust kahe aastase uuringu perioodi jooksul. Tulemused näitasid, et kõige enam mõjutavad noorujujate ujumistulemust tehnika parameetrid, järgnesid antropomeetrilised ja füsioloogilised parameetrid. Seega oleks kõige olulisem noorte ujujate treenimisel pöörata esmast tähelepanu õige ujumistehnika õpetamisele ning kinnistamisele. Samuti tuleks pöörata tähelepanu noorujujate valikule, st. suuremat edu saavutavad need, kes on pikemad ja pikema kätesiruulatusega. Vähem mõjutavad ujumistulemust maksimaalne hapnikutarbimime või ujumise aegne energiakulu.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Eesti rahvausund
    (Tartu Ülikool, 2011-07-21) Metsvahi, Merili
    BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Eesti rahvausund" õppematerjalid.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    A novel strategy for peptide-mediated cellular delivery and induction of endosomal escape
    (2011-07-21) Oskolkov, Nikita
    Oligonukleotiididel põhinev geeni regulatsioon omab suurt potentsiaali geeni teraapias. Kuid kuna suured ja hüdrofiilsed nukleiinhapete polümeerid ei suuda läbida plasmamembraani, on vaja efektiivset ja mitte toksilist transportvektorit, et soodustada nende transporti rakku. Rakku sisenevad peptiidid (RSP-d) on grupp transportvektoreid, mida on laialdaselt kasutatud nukleiinhapete rakku viimiseks, k.a. plasmiidne DNA (pDNA) ja splaissingut korrigeerivad oligonukleotiidid (SKO), nii in vitro kui in vivo tingimustes kasutades kovalentset või mitte-kovalentset peptiid:oligonukleotiid kompleksi moodustamise strateegiat. Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks oli disainida ja sünteesida uued ja efektiivsed peptiidsed vektorid nukleiinhapete transpordiks rakku ning hinnata nende rakendusvõimalusi in vitro kui ka in vivo tingimustes, kasutades mitte kova¬lentset koinkubatsiooni strateegiat. Me kasutasime kahte metoodikat: geeni transfektsiooni plasmiidse DNAga ja splaissingu korrigeerimist oligonukleotiididega. Antud töös me esitleme mitmeid uusi ja võrreldes algse TP10ga täiustatud transpordi võimega RSPsid, mis saadi stearüülhappe (stearüleerimine) ja/või fosforüülrühma (fosforüleerimine) lisamisel või peptiidi peaahelas aminohappe asenduse tulemusena. Kõik nimetatud modifikatsioonid tehti ees¬märgiga, et parandada transporditavate molekulide rakku sisenemist ja et soodustada nende vabanemist rakusisestest endotsütootilistest vesiikulitest. Esimeses ja teises töös me näitasime, et kimäärse ja amfipaatse TP10 ning mitteamfipaatse ja sünteetilise (RXR)4 peptiidi stearüülhappega N-terminaalse modifitseerimise tulemuseks on peptiid, mis on võimeline efektiivselt ja mitte toksiliselt nukleiinhappeid sihtkohta transportima. Stearüleeritud TP10 säilitas oma efektiivsuse isegi seerumi juuresolekul. Kolmandas töös me esitleme keemiliselt modifitseeritud stearüül-TP10-l põhinevaid transpordivektoreid efektiivseks SKO rakku viimiseks, mis saadi asendades peptiidi peaahelas 8 positsioonil olev isoleutsiin treoniiniga ja modifitseerides vastavalt türosiini ja /või treoniini nende fosforüleeritud monomeeridega. Kokkuvõttes, väike modifikatsioon peptiidi peaahelas võib oluliselt parandada RSP, kui transpotvektori omadusi ja soodustada ravimite efektiivset rakku viimist. Peptiid:oligonukleotiid komplekside vabanemine endosoomidest on siiani olnud peamine takistus molekulide sihtmärgini jõudmisel. Käeosolevas töös disainitud ja modifitseeritud RSP-d transportisid oligonukleotiide efektiiv¬selt rakku nii in vitro kui ka in vivo tingimustes soodustades transporditavate molekulide vabanemist rakusisestest endotsütootilistest vesiikulitest. Käesoleva töö tulemusena saadi mitmed perspektiivikad RSP-d, mida tulevikus on võimalik kasutada geeni teraapias.

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2025 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet