Sirvi Kuupäev , alustades "2011-09" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 24
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Irene ajas ameeriklased paanikasse(Maaleht, 2011-09-01) Kallis, A.listelement.badge.dso-type Kirje , TÜ Keelekeskus 20: Võõrkeeleõpe läbi aegade(Tartu Ülikooli raamatukogu, 2011-09) Valper, Evelistelement.badge.dso-type Kirje , Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2011 nr 8(Tartu : Tartu Ülikool, 2011-09) Merisalu, Merilyn, toimetajalistelement.badge.dso-type Kirje , Efficient cryptographic protocols for secure and private remote databases(2011-09-06) Zhang, BingshengPilvearvutus on üks valdkondi, mida turuliidrid, nagu näiteks Apple, Google või Microsoft, tänapäeval märkimisväärselt edendavad ja reklaamivad. Kogu IT- tööstus on liikumas traditsioonilisest mudelist, kus asutused ja organisatsioonid haldavad oma andmebaase ise, mudelisse, kus andmebaaside hoidmine ning opereerimine on allhankega üle antud kolmandate osapoolte vastutusalasse. Kolmandatele osapooltele üleantud andmebaasid on eriti populaarsed mobiilsete seadmete, nagu nutitelefonid ja võrguarvutid, juures, mis ei suuda suuri andmehulki salvestada. Mitmed uued lahendused, nagu näiteks “tarkvara kui teenus”, võimaldavad ettevõtetel pakkuda kasulikku funktsionaalsust kaugsalvestatud andmetel. Selline “pilvine ilm” toob aga endaga kaasa ka palju uusi turva- ja privaatsusprobleeme kaugandmebaasidel. Käesolevas töös uuritakse põhiliselt krüptograafilistel protokollidel põhinevaid lahendusi nendele kaugandmebaaside turva- ja privaatsusprobleemidele. Klassikaliselt on krüptograafilisi protokolle kasutatud konfidentsiaalsus-, terviklus- ja autentsusomaduste saavutamiseks. Tänapäevased protokollid suudavad aga enamat, olles võimelised arvutitevahelise koostöö jaoks tagama palju erinevaid kasulikke omadusi. Käesolevas töös konstrueerime krüptograafilisi protokolle teatud ülesannete jaoks järgnevas kolmes stsenaariumis: • Privaatsed andmebaasipäringud • Allhankena hallatav andmebaas • Peidetud andmebaasi muutminelistelement.badge.dso-type Kirje , Suve nukker lõpp pole veel käes(Maaleht, 2011-09-08) Kallis, A.listelement.badge.dso-type Kirje , E-raamatukogu(2011-09-13) Kondratjev, Peeterlistelement.badge.dso-type Kirje , Eestikeelne e-raamat teadusraamatukogu vaatevinklist(2011-09-13) Pai, Kristina; Uri, Kertulistelement.badge.dso-type Kirje , E(esti)-raamatud(2011-09-13) Felt, Kairilistelement.badge.dso-type Kirje , E-raamat ja autoriõigus(2011-09-13) Seppel, Toomaslistelement.badge.dso-type Kirje , E-raamatute ühishangete võimalikkus konsortsiumis(2011-09-13) Olonen, Riinlistelement.badge.dso-type Kirje , Elektroonilise laenutuse võimalustest(2011-09-13) Nummert, Mihkellistelement.badge.dso-type Kirje , Emakeelne e-raamat raamatukogus : ERÜ kogude toimkonna ja ELNET Konsortsiumi ühisseminar. KAVA(2011-09-13) ERÜ kogude toimkondlistelement.badge.dso-type Kirje , Emakeelne e-raamat raamatukogus: seminari kokkuvõte(2011-09-13) Olonen, Riinlistelement.badge.dso-type Kirje , The meaning and functioning of secondary insolvency proceedings(2011-09-13) Viimsalu, SignePiiriüleseid maksejõuetusmenetlusi reguleerivatel õigusnormidel on väga suur praktiline tähtsus nii võlgnike kui ka võlausaldajate jaoks. Samaaegselt pakuvad need õigusnormid märkimisväärset huvi ka õigusteoreetilisest vaatenurgast lähtuvalt. EL Nõukogu määrus nr 1346/2000, 29. maist 2000 maksejõuetusmenetluse kohta (edaspidi nimetatud: määrus) on seadnud eesmärgiks reguleerida Euroopa Liidus rahvusvahelise kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ja tunnustamisega seotud küsimusi, võimaldamaks tõhusat ja tulemuslikku piiriüleste maksejõuetusmenetluste toimimist. Käesolev töö keskendub määruses reguleeritud erandlikule nähtusele, milleks on üks konkreetne liik piiriüleseid maksejõuetusmenetlusi, nn teisesed maksejõuetusmenetlused. Teiseseid maksejõuetusmenetlusi saab vastavalt määrusele algatada üksnes peale põhimaksejõuetusmenetluse väljakuulutamist. Teiseste maksejõuetusmenetluste kontseptsioon on erandlik, sest määrus ei sea teiseste maksejõuetusmenetluste arvule mingeid piire. Teiseseid maksejõuetusmenetlusi saab võlgniku suhtes algatada liikmesriigis, kus asub võlgniku tegevuskoht määruse artikli 2 (h) tähenduses. Juhul, kui võlgnikul on määruse tähenduses tegevuskohti mitmes liikmesriigis, on võimalik mitme teisese maksejõuetusmenetluse algatamine kõigis vastavates liikmesriikides. Samas toetub määrus printsiibile, et liikmesriikide siseriiklikku õigust tuleb austada, seega iga liikmesriik säilitab samaaegselt oma maksejõuetusõigusalase regulatsiooni. Käesoleva doktoritöö peamiseks eesmärgiks on leida vastus küsimusele, kas teisesed maksejõuetusmenetlused on põhjendatud ja vajalikud ning juhul kui on, siis kas on vaja liikmesriikide siseriiklikku õigust ja määrust muuta, et soodustada samaaegselt menetlemisel olevate piiriüleste maksejõuetusmenetluste tõhusat ja tulemuslikku toimimist Euroopa Liidus. Käesolevas doktoritöös on läbi uuritud teiseste maksejõuetusmenetluste „elutsükkel“ alustades nende menetluste algatamisest ja tunnustamisest ning lõpetades teiseste maksejõuetusmenetluste läbiviimise, peatamise ja lõpetamisega seotud küsimustega. Töö esimeses peatükis keskendutakse teiseste maksejõuetusmenetluste olemusele. Töö teises peatükis analüüsitakse teisteste maksejõuetusmenetluste algatamise ja tunnustamisega seotud küsimusi. Doktoritöö kolmas peatükk keskendub teisestest maksejõuetusmenetlustest osavõtmisele ja nende läbiviimisele. Neljandas peatükis käsitletakse teiseste maksejõuetusmenetluste peatamise ja lõpetamisega seotud küsimusi. Uurimustöös on jõutud tõdemuseni, et teisesed maksejõuetusmenetlused võivad olla põhjendatud ja vajalikud, kuid liikmesriikide siseriiklikku õigust ja määrust on vaja kohati muuta, et soodustada samaaegselt menetlemisel olevate piiriüleste maksejõuetusmenetluste tõhusat ja tulemuslikku toimimist Euroopa Liidus. Seetõttu on doktoritöös tehtud muuhulgas hulganisti ettepanekuid nii määruse kui ka siseriikliku õigusliku regulatsiooni parendamiseks.listelement.badge.dso-type Kirje , E-raamatute ärimudelid täna ja homme(2011-09-13) Eiskop, Agorlistelement.badge.dso-type Kirje , Emakeelne e-raamat raamatukogus [Videosalvestis](2011-09-13) ERÜ kogude toimkondlistelement.badge.dso-type Kirje , Pärmigeneetika: pärmitüvede genotüübid, tüvede kasvatamiseks kasutatavad söötmed(Tartu Ülikool, 2011-09-14) Tamm, TiinaBeSt programmi toetusel loodud sisupakett annab ülevaate pärmitüvede genotüüpidest, iseloomustab pärmigeneetikas kasutatavaid selektsioonimarkereid, tutvustab pärmigeneetikas kasutatavaid promootoreid, annab ülevaate pärmide kasvatamisel kasutatavatest söötmetest ning selgitab millistel juhtudel neid söötmeid kasutatakse, toob välja erinevate söötmete eelised ja puudused.listelement.badge.dso-type Kirje , Pärmigeneetika: pärmide paardumistüübid, paardumistüübi vahetus(Tartu Ülikool, 2011-09-14) Tamm, TiinaBeSt programmi toetusel loodud õpiobjekt annab ülevaate pagaripärmi paardumistüüpidest, paardumistüüpi määravast lookusest ja paardumistüübi ümber lülitamisest. Analüüsitakse rakutüüpidele iseloomulike geenide ekspressiooni ning selle seost fenotüübiga.listelement.badge.dso-type Kirje , Pärmigeneetika: pärmitüvede ristamine, juhuslike spooride analüüs, tetraadide analüüs(Tartu Ülikool, 2011-09-14) Tamm, TiinaBeSt programmi toetusel loodud õpiobjekt annab ülevaate pärmitüvede ristamisest, spooride eraldamise meetoditest ning järglaskonna analüüsimisest. Käsitletakse erinevaid tetratüüpide tekkimise võimalusi. Tuuakse välja juhuslike spooride analüüsi ning tetraadide eraldamise meetodi eelised ja puudused.listelement.badge.dso-type Kirje , Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu põhitingimused(2011-09-20) Oruste, Reet