Sirvi Kuupäev , alustades "2011-10" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 70

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2011 nr 9
(Tartu : Tartu Ülikool, 2011-10) Merisalu, Merilyn, toimetaja
Optimaalsusteoreetiline käsitlus eesti keele fonoloogilisest kujunemisest
(2011-10-03) Prillop, Külli
Väitekirjas käsitletakse olulisemaid muutusi eesti keele fonoloogilises süsteemis: laadi- ja vältevahelduse kujunemist, diftongide kadu rõhututest silpidest, sise- ja lõpukadu jm. Neid muutusi on ka varem süstemaatiliselt uuritud, kuid piisavalt ei ole selgitatud muutustevahelisi seoseid ja ka muutuste põhjused pole selged. Erinevaid keelemuutusi aitab seostada ja muutuste aluseks olevaid universaalseid tendentse esile tuua optimaalsusteooria, mis käsitleb keele grammatikat kui universaalsete (igas keeles eksisteerivate) rikutavate kitsenduste hierarhiat. Kui kõikide keelte grammatikates on olemas kõik kitsendused ja keelte grammatikad erinevad ainult kitsenduste tähtsuse (kitsenduste hierarhia) poolest, tähendab keele muutumine kitsenduste hierarhia muutumist. Eesti keele ajalugu kinnitab, et hierarhia muutumisele eelneb juhuslik foneetiline varieerumine ja et alati pole keelt omandavatel lastel võimalik luua selle varieerumisega sobivat grammatikat. Sel juhul keelemuutus takerdub. Eesti keele ajaloos on jäänud poolikuks nt nõrkade sulghäälikute kadu, vrd eesti pime : pimeda ja soome pimeä : pimeän. Keelemuutuste vaheline seos ilmneb, kui mõni kitsendus on oluline mitme erineva muutuse kujunemisel. Eesti keele arenemisel teistest läänemeresoome keeltest erinevaks on olnud oluline roll kitsendusel, mis keelab diftongid ja pikad vokaalid rõhuta silpides. Väitekirjas esitatud keelemuutuste analüüsist on kasu ka tänapäeva keeles toimuvate protsesside mõistmisel.
PlutoF – cloud database and computing services supporting biological research
(2011-10-04) Abarenkov, Kessy
Doktoritöö eesmärgiks oli luua platvorm, mis võimaldaks üle veebi sisestada, talletada, toimetada ja analüüsida elurikkuse ning sellega seotud metaandmestikku. Töö kitsamaks eesmärgiks oli luua spetsiifilised lahendused seente molekulaarsete andmete (DNA järjestuste) analüüsimiseks ja nende DNA-põhiseks määramiseks. Paljud seeneliigid ei moodusta määramiseks kasutatavaid viljakehi elades vaid seeneniidistikuna mullas. Seetõttu nende eristamiseks ja kindlakstegemiseks morfoloogilistest ning anatoomilistest tunnustest ei piisa. Viimased viisteist aastat on seeneliikide määramiseks keskkonnaproovidest kasutatud kindla DNA regiooni nukleotiidseid järjestusi. Selliste DNA järjestuste määramiseks tuleb neid võrrelda teadaolevate liikide järjestustega. Viimased pärinevad reeglina eksperdi poolt määratud seene viljakehast või eluskultuurist. Sellise DNA-põhise määramise kitsaskohaks on seni olnud kõrge kvaliteediga määratud DNA järjestuste andmebaasi puudumine, mille vastu uusi järjestusi võrrelda. Käesoleva töö raames loodi seente viljakehadest pärit kvaliteetseid DNA järjestusi sisaldav andmebaas UNITE (http://unite.ut.ee) koos selle veebiväljundi ja analüüsitarkvaraga seente kiireks ja usaldusväärseks DNA-põhiseks määramiseks. Andmebaas sisaldab DNA järjestusi seente viljakehadest, mis on kogutud oma ala ekspertide poolt üle maailma. Lisaks on võimalik analüüsidesse kaasata ka kõiki rahvusvahelistesse geenipankadesse lisatud keskkonnaproovidest pärit DNA järjestusi, mille metaandmestikku rahvusvahelise uurimisrühma poolt meie süsteemis kontrollitakse ja täiendatakse. Doktoritöö raames loodi mitmed tarkvaralahendused vastavate DNA järjestuste kvaliteedi kontrollimiseks ning veebi-töölaud PlutoF (http://plutof.ut.ee) kogu andmestiku haldamiseks ja analüüsimiseks. Ka UNITE andmebaas asub PlutoF pilves. PlutoF platvorm võimaldab lisaks eelpool kirjeldatud näitele luua ja hallata mitmesuguseid elurikkuse andmebaase taksonoomiast keskkonnagenoomikani. PlutoF pilve on edukalt kasutatud andmebaaside Eesti eElurikkus ja Eesti Liikide Register loomiseks (http://elurikkus.ut.ee) ning Eesti loodusteaduslike kogude rahvuslike andmebaaside (http://elurikkus.ut.ee/collections.php?lang=est) loomiseks. Erinevad, sh. rahvusvahelised uurimisrühmad kasutavad PlutoF pilve ökoloogiliste uuringute haldamiseks ning molekulaarsete andmete analüüsimiseks.
Lazar Gulkowitsch – eine vergessene Stimme der Wissenschaft des Judentums. Seine Tätigkeit, sein Werk und seine Wirkung im zeitgeschichtlichen Kontext
(2011-10-05) Põldsam, Anu
Paljuski seni avaldamata arhiivimaterjalidele tuginev uurimus kirjeldab seni suures osas unustusse vajunud juudi õpetlase, Valgevenes sündinud, Saksamaal töötanud ja aastatel 1934–1940 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna juures tegutsenud juudi teaduste õppetooli juhataja prof Lazar Gulkowitschi (1898–1941) elukäiku, tema mõtteloolise pärandi eripära ning selle mõju ajastuloolises kontekstis. Tegelemine Gulkowitschi eluloo ja tema rohkem kui 20 erineva publikatsiooniga, mis annab ühtlasi ülevaate Wissenschaft des Judentums’i (juuditeaduse) arengutest, ideaalidest ja püüdlustest leida oma koht ülikoolide õppekavades ning selle osalisest täitumisest Tartus, laseb väita, et Gulkowitsch jagas nii selle teadusharu ideaale kui ka saatust. Tema keeleteaduslike ja religioonilooliste (täpsemalt hassidismi käsitlevate) teoste terviklik fenomenoloogiline analüüs näitab, et neis peituvad õpetuslikud arusaamad lähtuvad eelkõige Gulkowitschi omanäolisest mõisteloolisest meetodist (begriffsgeschichtliche Methode), millega ta sidus juuditeaduse ja keeleteaduse omavahel üheks ühtseks tervikuks, pakkudes seeläbi uue aluse heebrea keele ja selle läbi ka judaismi olemuse mõistmiseks. Keeleteaduses ja hassidismiuuringutes aset leidnud arengute taustal võib öelda, et Gulkowitschi teostes leiduvad ideed on kohati veel tänapäevalgi aktuaalsed või pakuvad ammu unustatud vana näol uudse vaatenurga.
Natural polymorphisms and transmitted drug resistance in Estonian HIV-1 CRF06_cpx and its recombinant viruses
(2011-10-05) Avi, Radko
Viimastel kümnenditel on HIV-1 infektsioon muutunud maailma üheks olulisemaks nakkushaiguseks. HIV-1 on väga mitmekesine jagunedes nelja gruppi (M, N, O ja P), millest grupp M on jaotatud 9 subtüübiks ja kümneteks rekombinantseteks vormideks. Põhimõtteline murrang HIV vastases ravis saavutati 1990ndate keskel, mil kasutusele võeti HAART – kombinatsioon kolmest või enamast antiretroviirus (ARV) ravimist, mis on suunatud vähemalt kahe erineva sihtmärgi vastu. Siiani on jäänud ARV ravi üheks olulisemaks probleemiks kiiresti kujunev ravimresistentsus (RR), mille tagajärjel on tõusnud ka ülekanduv RR. Lisaks on teadmata HIV-1 subtüüpide mõju RR tekkele. Eestis sai kontsentreeritud HIV epideemia alguse 2000. aastal kui hakkas kiirelt levima siiani Euroopas haruldane HIV-1 CRF06_cpx tüvi. Demograafiliselt on Eesti HIV epideemia sarnane Ida-Euroopa omale, kus nakatunuteks olid põhiliselt noored meessoost süstivad narkomaanid. Käesoleva töö eesmärk oli määrata: (i) Eestis levinud HIV-1 CRF06_cpx viiruse looduslikult levinud RR mutatsioonid peamiste ARV ravimite märklaud piirkondades (proteaas, revertaas ja integraas); (ii) ülekanduva RR määr vahetult peale intensiivse ARV alustamist; (iii) CRF06_cpx viirustüve mõju RR mutatsioonide kujunemisele. Töö käigus selgus, et: 1. Eesti HIV-1 CRF06_cpx viirustel ei esine loodulikke RR mutatsioone ei PR, RT ega IN piirkondades, mis näitab, et need viirused on tundlikud kõigile laialtlevinud ARV ravimitele. Samas leiti, et Eesti HIV-1 CRF06_cpx viirusel esinevad mitmed looduslikud polümorfismis PR ja IN piirkonnas. 2. Ülekandunud RR oli 2008. aastaks tõusnud 5,5%. Nimetatud tase on piiriks, kust alates rahvusvahelised ravijuhised soovitavad HIV-1 genotüüpilist RR testi. 3. RR mutatsioonid Eesti CRF06_cpx ravikogemusega viirustel sarnanevad subtüüp B viirustega, viidates nimetatud viiruste sarnasele ravivastusele laiemalt kasutaud ARV ravirežiimide korral.
Keskkonnaseire füüsikalised alused
(2011-10-05) Kaasik, Marko
BeSt programmi toetusel loodud kursuse konspekt keskkonnaseires kasutatavatest füüsikalistest meetoditest ja füüsikalistest nähtustest, millega tuleb sealjuures arvestada.
Õhu saasteseire korraldamine
(2011-10-05) Kaasik, Marko
BeSt praogrammi toetusel loodud kursuse konspekt õhu saasteseirest: mõõtmised, andmeedastus, mudelarvutused, seiresüsteemi haldamine.
Kuidas põrgulikke pilvi pildile saada?
(Maaleht, 2011-10-06) Kallis, A.
Основные цветообозначения в пермских языках
(2011-10-10) Rjabina, Elena
Käesolevas dissertatsioonis uuritakse udmurdi ja sürjakomi keelte põhivärvinimesid Brent Berlini ja Paul Kay (1969) värvinimede universaalsuse teooriast lähtuvalt. B. Berlin ja P. Kay väidavad, et värvinimed tekkivad ja arenevad kõikides keeltes vastavalt üldistele seaduspärasustele. Põhivärvinimede areng läbib seitse staadiumi. Kõige esimesena ilmuvad keelde värvikategooriad must ja valge ning kõige viimasena ilmuvad lilla, roosa, oranž ja hall. Täielikult väljaarenenud põhivärvinimede süsteemiga keeltes on olemas 11 põhivärvinime. Permi keelte põhivärvinimede uurimiseks on kasutatud I. Daviesi ja G. Corbett’ (1994, 1995) välimeetodit. Keelejuhtide küsitlus koosneb kahest katsest: värvinimede loetlemine ja 65 värvitahvlile nime andmine. Udmurdi keele värvisõnu on uuritud eraldi põhja-, lõuna- ja perifeerses lõunamurdes. Kõikides udmurdi keele murretes on olemas üldlevinud nimetused evolutsiooniskeemi I—V staadiumite värvikategooriate kohta ning evolutsiooniskeemi viimase staadiumi halli värvi jaoks. Lõunaudmurdi murdes tuli esile 10 põhivärvinime: горд ‘punane’, вож ‘roheline’, лыз ‘sinine’, ӵуж ‘kollane’, сьЖд ‘must’, тЖдьы ‘valge’, курень ‘pruun’, лемлет ‘roosa’, нап-ӵуж ‘oranž’ ja пурысь ‘hall’. Põhja- ja perifeerse lõunamurde areaalides on levinud erinevad nimetused VI—VII staadiumite värvikategooriate kohta, seetõttu võib värvileksikat uurida igas murrakus eraldi. Põhjaudmurdi murdes sai kaks sinise värvikategooriat tähistavat terminit põhivärvinimeks. See asjaolu on aga vastuolus põhivärvinimede evolutsiooni teooriaga, sest põhjaudmurdi murdes ei ole veel välja kujunenud põhivärvinimetused pruuni, oranži ja lilla jaoks. Vastavalt värvinimede universaalsuse teooriale on enamikus maailma keeltes olemas ainult üks nimetus sinise värvikategooria jaoks. Kahe katse kombineeritud analüüsi tulemused näitavad, et sürjakomi keeles on 7 põhivärvinime: гЖрд ‘punane’, лЖз ‘sinine’, сьЖд ‘must’, еджыд ‘valge’, турунвиж ‘roheline’, кольквиж ‘kollane’ ja руд ‘hall’. Sürjakomi põhivärvinimi halli kohta on tekkinud varem kui VI arengustaadiumi põhivärvinimi pruun. Värvinimed кольквиж ‘kollane’ ja турунвиж ‘roheline’ on tõenäoliselt keelde ilmunud alles hiljaaegu. Vanad nimetused kollase ja rohelise jaoks olid виж , веж, mis ei olnud eristatavad. Uurimuse tulemused näitavad, et permi keeltes on ühise päritoluga 5 põhivärvinime: musta, punase, rohelise, kollase ja sinise värvi kohta. Valge värvi tähistamiseks on kujunenud välja erinevad nimetused. Võib oletada, et udmurdi keele põhivärvinimede süsteem on paremini arenenud kui komi keele põhivärvinimede süsteem, kuna udmurdid olid ajaloo jooksul avatud rohkematele kultuuridele.
Landslides in clayey soils of western Estonia
(2011-10-12) Kohv, Marko
Maalihkeid seostatakse tavaliselt mägiste ning sademeterohkete aladega, kuid ka tasase pinnamoega Eestis toimuvad gravitatsioonist tingitud pinnase liikumised. Esimesed teated maalihetest Eestis ulatuvad mitmesaja aasta taha, kui Vigalasse ehitatud vastne mõisahoone jõkke libises. Eesti kõige maalihkeohtlikum piirkond on Pärnu ümbrus, kus viirsavitasandikku lõikunud jõeorgudes on toimunud ja toimuvad ka tänapäeval küllaltki ulatuslikud nõlvade purunemised. Suurim teadaolev maalihe toimus 1976. aastal Sauga jõe ääres ning liigutas hinnanguliselt ühe korraga 100 000 m3 pinnast. Alates 2002. aastast on Tartu Ülikooli geoloogia osakond uurinud Pärnu ümbruses toimunud maalihete levikut, mehhanismi ning vallandavaid tegureid. Tehtud tööd on kokku võetud käesolevas doktoritöös. Maalihete inventuuri tulemusena on koostatud maalihete andmebaas, mis hetkel sisaldab andmeid 26 maalihke kohta. Maalihete suurimateks koondumiskohtadeks on Eametsa küla Sauga jõe ääres ning Tammiste külas Pärnu jõe ääres. Valdavalt viir¬savist koosnevatel nõlvadel toimuvad mitmest järjestikust lihkest toimuvad lihke¬kompleksid alates 10° nõlvakaldest, tüsedama liivakihi korral toimuvad üksikud pöördlihked alates 20° nõlvakaldest. Tüüpiliselt vallandab lihke põhjaveetaseme (poorirõhkude) tõus, põhiliseks ettevalmistavaks protsessiks on aga jõgeline erosioon. Poorirõhud on kõige muutlikumad viirsavide ülemises osas ning ka poorirõhkudest mõjutatud nõlva püsivus muutub sesoonselt rohkem savinõlvades. Välitöödel ning modelleerimisel kogutud andmestiku põhjal koostati Pärnu ümbruse maalihete ohtlikkuse kaart. Kõige ohtlikumaks osutus valdavalt viirsavist nõlvadega Sauga jõe org. Jõeorgude metsastamine oleks kõige efektiivsem viis maalihete ohu vähendamiseks, sest see pidurdaks erosiooni ning alandaks poorirõhkusid nõlvades.
Eesti vokaali- ja kestuskategooriad vene emakeelega keelejuhtide tajus ja häälduses. Eksperimentaalfoneetiline uurimus
(2011-10-14) Meister, Lya
Üleilmastuvas maailmas on meile hästi selgeks saanud, et vajalik on osata võõrkeeli ja seda nii kirjas kui kõnes. Grammatikat ja sõnavara võib õppida õpikute ja sõnaraamatute abil, kuid suulise kõnega on asjad tükk maad keerulisemad. Kui võõrkeele õppimist alustatakse täiskasvanuna, siis reeglina kaasneb sellega võõrapärane hääldus ehk aktsent. Peamine põhjus peitub juba lapseeas väljakujunenud emakeele hääldus- ja tajumallides, mida kantakse üle ka võõrkeele hääldusesse. Käesolev doktoritöö on eesti keele kui võõrkeele eksperimentaalfoneetiline uurimus, mis hõlmab eesti keele vokaalide, pikk/lühike kestusastmete ja väldete hääldust ning taju ja nendevahelisi seoseid. Kõike seda on uuritud võrdlevalt vene ja eesti emakeelega keelejuhtide kõnesalvestuste ja tajukatsete põhjal. Uurimus näitas, et vene keelejuhid tajuvad eesti vokaale ä, ö, ü ja õ eestlastest erinevalt, ja et tajuerinevused kajastuvad ka nende vokaalide häälduses. Selle põhjuseks on vokaalikategooriate erinev arv kahes keeles – vene keeles puuduvad vokaalid ä, ö, ü, ning õ-vokaali kvaliteet vene ja eesti keeles on oluliselt erinev. Vene keel ei kasuta kestust kontrastiivselt, st ei eristata lühikesi ja pikki häälikuid, samuti ei esine vene keeles eesti väldetega sarnaseid struktuure, kus lisaks kestusvastandustele mängivad olulist rolli ka põhitooni kontuur ja intensiivsus. Katsetest selgus, et vene emakeelega keelejuhid eristasid lühike/pikk kestusastmeid lähedaselt eesti keelejuhtidega, ja seetõttu said küllalt hästi hakkama ka esimese ja teise välte eristamisega, kuid ei teinud sageli vahet teise ja kolmanda välte vahel. Töö tulemused kinnitasid hüpoteesi, et võõrkeele häälduse omandamiseks on esmalt vajalik kuuldeliselt eristada võõrkeele fonoloogilisi kategooriaid. Uurimuse tulemused on rakendatavad eesti keele kui võõrkeele häälduse õpetamisel.
The acoustic features and perception of the Estonian quantity system
(2011-10-14) Lippus, Pärtel
Eesti keele vältesüsteem on maailma keelte hulgas tähelepanuväärne, kuna haruharva leidub kvantiteedisüsteeme, mis ei oleks pelgalt binaarne lühikese ja pika vokaali opositsioon. Kolmevältesüsteeme on teada umbes kümnekonnas keeles ja enamasti eristavad need ainult vokaalide pikkust. Eesti vältesüsteem on osutunud aga oluliselt keerukamaks. Kolmese vastanduse võivad moodustada nii vokaalid (nt sada – saada – saada), konsonandid (nt kada – kata – katta) kui vokaali-konsonandi kombinatsioonid (nt sade – saate – saate). Foneetiliselt antakse väldet edasi aga häälikukestuste suhtega rõhulise ja rõhutu silbi piires. Lisaks temporaalsele struktuurile eristab teist ja kolmandat väldet ka põhitoonikontuur. Doktoritöö keskendub eesti vältesüsteemi kahele peamisele aspektile: esiteks, mis roll on toonikontuuril, ja teiseks, kuidas realiseeruvad erinevad vältega seotud akustilised tunnused spontaankõnes. Nii tajutestid kui akustiline analüüs tõestasid põhitooni olulist rolli eesti vältesüsteemis. Kui arvestada sõnatasandi intonatsiooniga, siis eristab põhitoon teist ja kolmandat väldet ka seotud kõnes, mitte ainult laborikõnes. Vokaalikvaliteedi poolest eristuvad lühike ja pikk, aga mitte pikk ja ülipikk välde. Vokaalikvaliteedi varieerumine ei ole nii suur, et eesti keele lühikesi ja pikki vokaale eri foneemidena peaks käsitlema, kuid siiski piisav, et seda võidaks tajus arvestada vokaali pikkuse hindamisel. Tajutestid näitavad, et põhitoon võib osutuda teise ja kolmanda välte eristamisel määravaks. Ühelt poolt konflikt teise välte põhitooni ja kolmanda välte temporaalse struktuuri vahel takistab kolmanda välte tajumist, teiselt poolt võib kolmanda välte põhitoon esile kutsuda kolmanda välte tajumist ka siis, kui temporaalsed tunnused viitavad teisele vältele. Kuid põhitooni olulisus teise ja kolmanda välte eristamisel on murdeti varieeruv: kui Kesk- ja Lääne-Eestist pärit katseisikud olid põhitooni suhtes tundlikud, siis Ida- ja Lõuna-Eestist pärit katseisikud seda eriti ei olnud.
Elementary excitations near the boundary of a strongly correlated crystal
(2011-10-14) Voropajeva, Niina
Viimastel aastatel on ilmnenud aktiivne huvi elementaarergastuste käitumise iseärasuste vastu tugevalt korreleeritud kristalli äärelähedases piikonnas ning kahest kristallist koosneva heterostruktuuri eralduspinnalähedases piirkonnas juhul, kui vähemalt üks kristallidest on tugevate elektronkorrelatsioonidega. Tugevate elektronkorrelatsioonidega kristallidele on tavaliselt iseloomulik magnetiline korrastatus, mis mängib suurt rolli laengukandjate käitumises. Doktoriväitekirja eesmärgiks oli uurida kristalli ääre(pinna) mõju elementaarergastustele sellises kristallis. Esiteks, on uuritud äärepinna mõju magnetilistele ergastustele ja lähinaabrite spinnide korrelatsioonidele poollõpmatutes kahe- ja kolmemõõtmelistes Heisenbergi spinn-1/2 antiferromagneetikutes nulltemperatuuril. Ääre(pinna) olemasolu jagab antiferromagneetiku äärelähedaseks piirkonnaks ja kristalli sügavuseks erinevate dominantsete spinn-ergastustega. Äärelähedases piirkonnas koosneb spekter spinni äärepindlainete (d-1)-mõõtmelisest moodist. Siin d=2 või 3 on antiferromagneetiku dimensioonid. Antiferromagneetiku ülejäänud osa ergastused on d-mõõtmelised seisvad spinnlained. Ääre poolt indutseeritud häirituste kirjeldamine spinn-ergastuste spektris on paljudes aspektides sarnane lokaalse defekti probleemiga. Spinni äärepindlainete mood põhjustab spinnide korrelatsioonide kammstruktuuri moodustumist äärelähedases piirkonnas. Teiseks, on uuritud ääre mõju laengukandjatele poollõpmatus kahemõõtmelises t-J mudelis aukude madalate kontsentratsioonide korral nulltemperatuuril. Äärelähedane piirkond -- mõned äärelähedased read -- on aukudest vaesed. Suikekihi moodustumist põhjustab augu ümbritseva magnonpilve deformatsioon äärelähedases piirkonnas. Aukudest vaesustus põhjustab ääre spektraalfunktsiooni keerulisemat kuju võrreldes kristalli sügavusega - peamaksimumil võivad olla lisaõlad. Ääre spektraalfunktsioonis on nähtavad äärelähedaste ridade spektraalfunktsioonide naksimumide kosted.
Grupinõustamine II
(2011-10-17) Tall, Karmel
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Grupinõustamine II" materjalid. Kursus on jätkuks "Grupinõustamine I" kursusele. Mõlemal kursusel käsitletakse psüühiliselt tervete inimeste grupitööd ja grupinõustamist.
Pereõpetus
(2011-10-17) Sile, Tatjana
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Pereõpetus" materjalid. Pereõpetuse kursuse eesmärgiks on anda ülevaade perekonna olemusest ja ajaloost, lähedaste inimsuhete tekkimisest ja arengust, vanemlusest, lapse arengust ja oma rollist kasvuperekonnas ning oma perekonnas.
Kosmilisest kiirgusest tuumajaamani
(2011-10-17) Lust, Merle
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Kosmilisest kiirgusest tuumajaamani " materjalid.
Uurimus, andmed ja interpretatsioon
(2011-10-17) Konstabel, Kenn
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Uurimus, andmed ja interpretatsioon" materjalid. Käesolev kursus on ainetevaheline, kuna tutvustatakse mitme erineva valdkonnna meetodeid. Loenguid annavad külalisõppejõud, keda igal aastal ei ole võimalik uuesti kutsuda.
Nõustamine ja psühhoteraapia II
(2011-10-17) Tall, Karmel
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Nõustamine ja psühhoteraapia II" materjalid. Kursusel käsitletakse psüühiliselt tervete inimeste nõustamist ja psühhoteraapiat. Antakse ülevaade erinevate sihtgruppide nõustamisest ja tutvutakse psühhoteraapia peamiste suundade rakendamisega.
Õnne valem
(2011-10-17) Tall, Karmel
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Õnne valem" materjalid. Kursuse eesmärk on anda ülevaade eluga rahulolu ning õnnetunnet mõjutavatest teguritest ning praktiliste harjutustega arendada oskusi iseenda rahulolu suurendamiseks. Arutletakse, mida igaüks ise teha saab selleks, et elada täisväärtuslikku ja rahuldustpakkuvat elu.
Eesti keele uued sõnad ja mõisted
(2011-10-17) Annik, Sirje; Maisla, Diana
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Eesti keele uued sõnad ja mõisted " materjalid. Eesti keel kui elav keel uueneb ja täieneb iga päev. Keele arengu all mõistetakse enamasti uute sõnade kasutuselevõttu, sest kuidagi peab sõnaliselt märgistama kõike seda uut, mida progress toodab.