ADA :: sirvimine Kuupäev järgi

Kirje

Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri 2011 nr 10

(Tartu : Tartu Ülikool, 2011-11) Merisalu, Merilyn, toimetaja

Kirje

Kvantarvuti ja kvantkrüptograafia alused

(2011-11-01) Saari, Peeter

BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Kvantarvuti ja kvantkrüptograafia alused " õppematerjalid.

Kirje

Viinakuu pakkus põnevust üle ilma

(Maaleht, 2011-11-03) Kallis, A.

Kirje

Long-term unemployment and its regional disparities in Estonia

(2011-11-08) Marksoo, Ülle

Pikaajaline töötus (töötus, mis kestab üle 12 kuu) on üks tõsisemaid sotsiaalmajanduslikke probleeme, millega puutuvad kokku paljud arenenud riigid. 2010. aastal oli Eestis rekordarv, ligi 53 000 pikaajalist töötut, s.o. 45% kõikidest töötutest. Käesolevas doktoritöös analüüsitakse pikaajalise töötuse kujunemist, töötute struktuuri muutusi ja regionaalseid erinevusi Eestis ligi kahe aastakümne jooksul. Analüüs on teostatud peamiselt Statistikaameti tööjõu-uuringu andmete põhjal. Eesmärgiks oli põhjalikumalt uurida, mil määral mõjutavad isiku pikaajaliseks töötuks jäämise riski elukoha regioon ja töötu sotsiaal-demograafilised tunnused. Analüüsist selgus, et pikaajalise töötuse tekkele Eestis viisid eelkõige struktuursed muutused majanduses, millega kaasnes kiire töökohtade kadumine ja töötuse kasv. Töötute oskuste mittevastavus tööturu nõuetele ja töökohtade regionaalse paiknemise mittevastavus tööjõu pakkumisele viisid töötuse kestuse pikenemisele. Vaadeldava perioodi jooksul võis täheldada kolme pöördepunkti, mis põhjustasid töötuse järsu tõusu: taasiseseisvumise järgselt majanduse restruktureerimisega seotud ümberkorraldused 1990. aastate alguses, Vene majanduskriis aastatel 1998-1999 ja ülemaailmne majanduskriis, mille mõju tööturule hakkas avalduma 2008. aasta teisel poolel. Logistilise regressioonanalüüsi tulemused näitasid, et mitte-eestlastel, üle 50-aastastel ja eriti madala haridustasemega isikutel on suurem šanss jääda pikaajaliseks töötuks nii majanduskasvu kui majanduslanguse perioodidel. Nendel, kes elavad Kirde-Eestis ja Lõuna-Eestis on suurem risk pikaajaliseks töötuks jääda võrreldes teiste Eesti regioonidega. Regresioonanalüüsi tulemused näitasid, et sotsiaal-demograafiliste tunnuste erinevused ja regioonidevahelised erinevused vähenesid majanduslanguse ajal võrreldes majandusbuumiga, kuna töötuse järsk kasv hõlmas kõiki rahvastikugruppe ja regioone. Selgus, et Eestis on mõlemad, nii isiku sotsiaal-demograafilised tunnused kui elukoht olulise riskiga pikaajaliseks töötuks jäämisel, mistõttu tuleks töötuse kestuse vähendamiseks rakendada tööturu poliitikas nii tööjõu pakkumise kui nõudluse poole meetmeid.

Kirje

Lihtne ja kaunis teadusstiil

(Tartu Ülikool, 2011-11-08) Uibu, Krista

BeSt programmi toetusel loodud sisupaketis "Lihtne ja kaunis teadusstiil" antakse ülevaade teadusstiili tunnustest. Eesmärgiga teravdada pilku stiilivigade suhtes, pakutakse analüüsimiseks näiteid teadustekstidest. Õppematerjal on mõeldud iseõppimiseks.

Kirje

Camp–sõltuva proteiinkinaasi inhibeerimine mõningate fosfaatrühma sisaldavate ligandidega

(2011-11-08) Solntsev, Dmitri; Tartu Ülikool. Loodus– ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut; Aleksei Kuznetsov, juhendaja; Jaak Järv, juhendaja

Käesolevas töös on uuritud 8 fosfaatrühma sisaldava ligandi inhibeerivat toimet proteiinkinaas A katalüüsil ja määrati nende ainete jaoks IC50 väärtused ning neist arvutati ka Ki väärtused. Inhibiitorite seeria algab fosfaatioonist, mille Mg-kompleks omab ka inhibeerivat toimet. Esmakordselt kirjeldati fruktoosfosfaadi ja fosfoenoolpüruvaadi inhibeerivat toimet. Uuritud fosfopeptiidi RRAS(Pi)VA inhibeeriv toime oli ootuspäraselt nõrk. Inhibiitorite seostumine paranes adenosiini rühma juuresolekul, mida näitavad AMP, cAMP ja ADP IC50 väärtuste kohta saadud andmed.

Kirje

The effects of predation risk and habitat history on butterfly communities

(2011-11-09) Tiitsaar, Anu

Ökoloogia üks keskseid ülesandeid on kirjeldada ja seletada liigirikkuse varieeruvuse mustreid. Käesolevas doktoritöös uuriti kahe, sageli raskesti hinnatava elupaigaparameetri – kiskluse ning elupaikade hävimise määra – mõju päevaliblikate populatsioonidele ja kooslustele. Vaatamata sellele, et nende faktorite mõju peetakse liigirikkuse mustrite kujunemisel oluliseks, on vähemasti putukate kohta empiirilist infot looduslikes kooslustes minimaalselt. Töös keskenduti päevaliblikate kooslustele Lääne-Eesti loopealsetel. Konkreetsemalt küsiti, kuivõrd mõjutavad kiilid kui kiskjad päevaliblikate liigirikkuse mustreid ning kuivõrd päevaliblikate liigirikkuse tänapäevased mustrid on mõjutatud elupaiga ajaloolisest karakteristikutest. Tulemused näitavad, et nii kisklusrisk kui ka elupaiga ajaloolised parameetrid seletavad olulise osa päevaliblikate koosluste liigirikkuse varieerumisest. Kiilide ruumiliselt ja sesoonselt varieeruv kisklussurve on piisav, et mõjutada mitte ainult päevaliblikate arvukust, vaid ka liigirikkust ning liigilist koosseisu. Nimelt puudusid kõrgema kiilide arvukusega loopealsetelt suurema tõenäosusega need päevaliblikaliigid, kelle lennuaeg kattub kiilide arvukuse tippajaga ning liigirikkus kiilirohketel aladel oli madalam. Seega on kisklus oluline faktor, mida arvestada ka praktilises looduskaitses. Nii ajalooline kui tänapäeva elupaiga pindala seletas olulise osa kitsaste elupaigaspetsialistide liigirikkuse varieerumisest. Samal ajal ei sõltunud generalistde liigirikkus ei tänapäeva ega ajaloolise elupaiga pindalast, mis viitab nende kahe rühma erinevale tundlikkusele elupaiga pindala muutumise suhtes. Käesoleva töö tulemused näitavad, et ainult tänapäevase elupaiga parameetrite teadmisest ei pruugi piisata, hindamaks liigi seisundit dünaamilises tugeva inimmõjuga maastikus.

Kirje

Oxidative defences in immunoecological context: validation and application of assays for nitric oxide production and oxidative burst in a wild passerine

(2011-11-11) Sild, Elin

Immuunökoloogia aluseks on põhimõte, et immunvastused on kulukad ning seetõttu omavad lõivsuhteid teiste elukäigu tunnustega. Samas pole veel selge, mis võiks olla immunvastuse kulukuse põhjuseks. Üheks võimalikuks variandiks on immuunvastuse käigus tekitatud patogeenide hävitamiseks mõeldud reaktiivsete osakeste poolt tekitatud koekahjustused. Selle teooria kontrollimisel on takistavaks saanud nii immuunökoloogias kasutusel olevate meetodite vähesus kui ka asjaolu, et immuunsüsteem on väga keeruline ning põhjalikult seotud nii endokriinse kui ka närvisüsteemiga. Antud töös on immunökoloogia sagedastele uurimisobjektidele, värvulistele lindudele, kasutamiseks kohandatud kaks meetodit, mis mõõdavad kaasasündinud immuunvastuse käigus tekitatud reaktiivseid osakesi- lämmastikoksiidi ning oksüdatiivse purske käigus tekkivaid reaktiivseid osakesi. Seejärel on neid uusi meetodeid rakendatud uurimaks immuunsüsteemi seoseid endokriinse ja närvisüsteemiga ning selleks, et testida antioksüdandi karotenoidi mõju immuunvastusele.

Kirje

Sõnastusprobleemid teadustekstides

(Tartu Ülikool, 2011-11-16) Uibu, Krista

BeSt programmi raames loodud sisupakett on mõeldud lõputöö kirjutajatele ja juhendajatele keelelise pädevuse arendamiseks. Käsitletakse teemasid: 1. Stampsõnad ja -väljendid; 2. Tõlkelaenud ja moesõnad; 3. Sagedased sõnastusvead teadustektides. Teoreetiline materjal on toetatud rohkete autentsete näidetega. Analüüsitakse peamisi sõnastusvigu teadustöödes. Sõnastusoskuse arendamiseks esitatakse katkend teadustekstist.

Kirje

Umwelt transition and Uexküllian phenomenology. An ecosemiotic analysis of Norwegian wolf management

(2011-11-16) Tonnessen, Morten

Käesoleva väitekirja peamiseks ülesandeks on anda oma panus omailma mõistete ja mudelite arendamisse (omailmateooriasse Uexkülli-järgses traditsioonis) ning kirjeldada semiootilisi mehhanisme, mis Skandinaavias huntide ja lammaste populatsioonide reguleerimisel esinevad, pöörates põhitähelepanu loomade märgilistele suhetele inimesega. Norra huntide majandamise juhtumianalüüsi kasutatakse töös, testimaks väitekirjas arendatud teoreetiliste mõistete ja mudelite rakendamist. Väitekiri koosneb seitsmest avaldatud artiklist. Kolmes artiklis analüüsitakse Uexkülli mõistestikku ning arendatakse seda edasi, lähtudes diakroonilisest fenomenoloogiast; kaks artiklit on pühendatud inimökoloogia globaalsetele aspektidele ning kaks tegelevad detailsemalt tänapäevase Norra hundiökoloogia ökosemiootilise analüüsiga. Väitekirja keskseks mõisteks on omailma üleminek, mis on uexküllilik mõiste keskkonnamuutuse kohta. Uexküllilik fenomenoloogia erineb enamikust fenomenoloogia suundadest selle poolest, et see pole teadvusekeskne ning ei asu fenomenide tegelikkuse küsimuses neutraalsele positsioonile. Omailma üleminek — ehk keskkonnamuutus sellisena, nagu see avaldub subjektiivsel ja kogemuslikul tasandil — erineb füsikokeemilisest keskkonnamuutuse mõistest, olles laiema mõistena kasutatav ühtaegu bioloogias (nii arengu- kui evolutsioonilises bioloogias) ja kultuuriteadustes. Töös kirjeldatakse inimese omailma kolmetist mudelit (rakendatavana koos fenomeniväljadega ning üldistades nii, et seda saaks rakendada loomadele üldiselt). Doktoritöös järeldatakse, et hundikaitse väljavaateid määravad oluliselt hundi sümbolilisusest tulenevad negatiivsed aspektid, mis Norra kontekstis peegeldavad põllumajanduslikke arenguid.