Sirvi Kuupäev , alustades "2012-05-29" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Seade elektroaktiivsete polümeeride painutamiseks
(2012-05-29) Viidalepp, Erki
Elektroaktiivsed polümeerid (EAP) on materjalid, mis muudavad elektrivoolu mõjul oma mõõtmeid või kuju. Tänu sellele omadusele on neid materjale võimalik kasutada täituritena. Elektroaktiivset polümeeri välise jõuga painutades tekib selle elektroodidel pinge, millest tulenevalt saab antud materjale kasutada ka sensorina. Polümeersetest materjalidest täiturite uurimis- ja arendusprotsessi tarvis on Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis ja mujal maailmas juba konstrueeritud mitmeid erinevaid EAPde omadusi mõõtvaid seadmeid. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on disainida ja ehitada seade, mis painutaks elektroaktiivset polümeerset materjali ning võimaldaks painutamise käigus testida materjali sensoromadusi. Seadme tööpõhimõte seisneb pehmete materjalide mehaanilises painutamises ning selle tulemusel kahe elektroodi vahele tekkiva pinge mõõtmises. Valmistatava seadme eripäraks on see, et sellega pehmet materjali painutades vastab materjali kuju igal painutusnurgal teatud raadiusega ringjoone kaarele. Käesolev bakalaureusetöö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade elektroaktiivsetest polümeeridest. Teises peatükis käsitletakse erinevaid seadmeid, mille abil on varem EAPde omadusi uuritud. Käesoleva töö raames valminud seadmele esitatud nõuded on toodud kolmandas peatükis. Neljandas peatükis tutvustatakse ehitatud seadme tööpõhimõtet, konstruktsiooni, kasutatud elektroonikat ja tarkvara. Viimases peatükis analüüsitakse loodud seadme parameetreid ja seadmega tehtud proovimõõtmiste tulemusi.
Saatja-vastuvõtja tüüpi Foucault’ kardiograafi vastuvõtuploki ehitamine
(2012-05-29) Babkin, Juri
Käesolev bakalaureusetöö on tehtud Tartu Ülikooli füüsika instituudis ja firmas „Humal Elektroonika“. Töö käsitleb nii meditsiinitehnika küsimusi kui ka riistvara ehitamise (projekteerimise) ja tarkvara loomise meetodeid ning kuulub arvutitehnika valdkonda. Meditsiinis püsib vajadus mitteinvasiivses diagnostilises ja monitooringuvahendi järele, mis võimaldaks jälgida patsientide südame mehaanilist tegevust detailselt, pidevalt ja pikaaegselt. Sellist vajadust võib rahuldada Foucault’ kardiograafia (FouKG) meetod, mida on palju aastaid uuritud ja arendatud Tartu Ülikoolis. Meetod põhineb kõrgsagedusliku magnetvälja poolt indutseeritavate pöörisvoolude energia neeldumise registreerimisel patsiendi uuritavas piirkonnas. Töö eesmärk on kolme pooliga saatja-vastuvõtja tüüpi Foucault’ kardiograafi vastuvõtuploki ehitamises. Idee selleks on pärit Leo-Henn Humalalt. Eesmärgi saavutamiseks oli vaja lahendada mitu ülesannet: ehitada vastuvõtupoolide ja signaalitöötluse süsteem, milles ühes poolis tekkivad võnkumised detekteeritakse ja muundatakse digitaalsele kujule; korraldada andmete esmane töötlus programsel tasemel; organiseerida saatmine haldurarvutisse, kus toimub mõõtetulemuste kuvamine graafikul; katsetada ja testida ehitatud süsteemi.
Selective screening of metabolic diseases in Estonia: the application of new diagnostic methods
(2012-05-29) Joost, Kairit
Pärilike energiatootmisega seotud haiguste – rasvhapete oksüdatsiooni defektide ja mitokondriaalste haigustega, on seotud energiasõltuvate organite (aju, lihased, maks) kahjustumine, märkimisväärne elukvaliteedi langus ja suur suremus imiku- ja väikelapseeas. Käesolev uurimistöö käsitleb uute meetodite rakendamist nende haiguste haiguste diagnostikas Eesti tingimustes. Määratakse ka nende haiguste levimust Eestis. Lisaks kirjeldatakse mehhanisme, mis mõjutavad harvaesinevate haigusvormide avaldumist kolmandat tüüpi päriliku ainevahetushaiguse – ornitiintranskarbamülaasi defitsiidiga naissoost indiviidil. Rasvhappeid transporditakse organismis karnitiini estritena. Sellest lähtuvalt rakendati esmakordselt Eestis kliinilisse praktikasse karnitiini estrite analüüs, mis võimaldab ühel mõõtmisel iseloomustada kõigi erinevate rasvhapete metabolismi. Kõige sagedamini esinev rasvhapete oksüdatsiooni defekt Eestis on pika ahelaga hüdroksü-atsüülkoensüüm A defitsiit, esinemissagedusega 1:91,670 vastsündinu kohta. Mitokondriaalse energiatootmise häirete diagnostikas hinnati eelnevalt väljatöötatud diagnostilise algoritmi kliinilist efektiivsust. Uuringusse suunati patsiendid regionaalsete haiglate vastsündinute, laste närvihaiguste ja üldpediaatria osakondadest vastavalt näidustusele. Tulemustest järeldub, et kasutatud algoritm võimaldab diagnoosida enamiku vastsündinu- ja imikueas avalduvaid haigusjuhte. Mitokondriaalsete haiguste esinemissagedus Eestis on 1:20,746 elussünni kohta. Uute diagnostikameetodite kasutusele võtmine võimaldab asjakohase ravi diagnoositud patsientidele ning võib olla elupäästev. Ornitiintranskarbamülaasi defitsiidile viitavate sümptomiga tüdruku geneetiliste uuringute tulemused võimaldasid järeldada, et haiguse avaldumisel antud indiviidil mängivad rolli erinevad mehhanismid. Seda võib mõjutada X-kromosoomi osa puudumine ning vigase kromosoomi kasutamine võib olla erinev erinevates kudedes ning eluetappides.
Aerosooli tekke modelleerimisprogrammi lisatarkvara
(2012-05-29) Ploom, Indrek
Üldjoontes oli eesmärgiks luua süsteem, mis omaks senise süsteemi kõiki olulisi võimalusi, aga oleks viidud sellisele baasile, milles oleksid kõrvaldatud senise süsteemi põhilised puudused ja milles saaks teda hiljem hõlpsasti täiendada. Eesmärgiks oli luua kasutaja jaoks võimalikult lihtne ja kasutajasõbralik süsteem, mille kasutamine ei nõuaks kasutajalt erilisi teadmisi. Oluline oli see, et kasutaja saaks lihtsasti sisestada ja muuta lähteparameetreid (või neid automaatselt ettenähtud vahemikes genereerida) ning muus osas käiks töö tema jaoks täis automaatselt, vajutades vaid vastavaid nuppe. Kindlasti pidi programm võimaldama lähtekomplektide salvestamist või laadimist nimega failist. Puududa ei tohtinud ka kõikide väljade tühjendamine ühe nupuga ehk algseisu taastamise funktsioon ega vaikeväärtuste seadmiste võimalus. Pidi olema võimalus märata vahemikke, kust programm genereeriks juhuslike arvude baasil väärtusi. Tulemuste võrdlemine referentsväärtustega pidi samuti olema täisautomaatne. Kasutaja jaoks pidi kõik olema realiseeritud graafilises kasutajaliideses. Graafiline aken pidi olema inglise keeles, et seda programmi saaksid kasutada ka muukeelsed.
Elektroaktiivsete polümeeride testimise stend
(2012-05-29) Olentšenko, Georgi
Elektroaktiivsed polümeerid (EAP-d) on materjalid, mis võivad muuta oma kuju kui neile on rakendatud pinge. Kuigi sellised materjalid ei arenda suurt jõudu, siis tänu kujumuutmisomadustele on EAP-dele leitud palju rakendusi Maal. Kosmoseprojektid on aga tagasihoidlikumad selliste materjalide rakendamisega. Põhjus on EAP-de teadmata töökindluses. Neid materjale ei ole piisavalt testitud. Sellise olukorra muutmiseks on algatatud töökindlate ioonjuhtivate elektroaktiivsete polümeeride väljatöötamise projekt (ESTPECS-13), mille üheks osaks ongi erinevate EAP-de testimine. Projekti jooksul ehitatakse elektroaktiivsete polümeeride testimise stend, mis võimaldab automatiseeritult testida EAP-e. Käesoleva töö eesmärgiks on paigaldada elektroaktiivsete polümeeride testimise stendi alla fiksaator, mis toetab stendi elektrikatkestusel, kuid ei sega stendi tööd. Lisaks peab stend olema võimeline tuvastama elektrikatkestusi ja vajadusel jääma fiksaatori peale seisma. Käesolev töö tutvustab elektroaktiivseid polümeere ja nende rakendusi. Siis räägitakse töökindlate ioonjuhtivate elektroaktiivsete polümeeride väljatöötamise projektist. Edasi tutvustatakse elektroaktiivsete polümeeride testimise stendi ülesehitust ja tööpõhimõtet. Töö põhiosa on stendi fiksaatori kahe lahenduse kirjeldus. Mõlemal lahendusel on oma tööalgoritm. Lõpuks kirjeldatakse kasutatud elektrikatkestuse tuvastamise meetodit ja stendi seiskamist katkematu toiteallika abil.