Sirvi Kuupäev , alustades "2012-08-27" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Studies on Semliki Forest virus replication and pathogenesis
(2012-08-27) Tamberg, Nele
Alfaviirused on maailmas väga laialt levinud selgroogsete organismide patogeenid ja nad põhjustavad erinevate sümptomitega haigusi, sealhulgas ka artriiti (liigesepõletik) ja vahel surmaga lõppevat entsefaliiti (ajupõletik). Alfaviiruste nakkuse ennetamist võimaldavad efektiivsed vaktsiinid ja nakkuse ravimiseks vajalikud spetsiifilised ravimid hetkel puuduvad. Selleks, et viiruste poolt põhjustatud haiguseid oleks võimalik ennetada või ravida, on esmalt vaja viiruse nakkust põhjalikult uurida ning detailselt mõista. Üheks kõige põhjalikumalt uuritud alfaviiruseks on Semliki Forest viirus (SFV), millele keskendus ka minu uurimistöö. SFV põhjustab hiirtes entsefaliiti ning SFV nakkust kasutatakse ühe võimaliku mudelina viirusliku entsefaliidi uurimisel. Hõlbustamaks viiruse paljunemise jälgimist organismis, disainisin ma SFV vormid, mis tootsid kergesti visualiseeritavaid või kvantiteeritavaid valke, nn markervalke. Loodud markerviirused võimaldasid detailselt jälgida SFV levikut täskasvanud hiire kesknärvisüsteemis. Minu uurimustöö näitas, et SFV nakkuse dünaamika on erinevat tüüpi rakkudes erinev – neuronid surusid viiruse valkude tootmise kiiresti maha, aga oligodendrotsüütid ei saanud sellega hakkama ning viiruse valkude tootmine toimus ka hilises nakkuse staadiumis. Leidsin ka, et nakkuse kulg neuronites sõltub nende rakkude küpsusastmest. Noored diferentseerumata neuronid ei suutnud viiruse valkude sünteesi efektiivselt maha suruda ja seetõttu toimus SFV paljunemine noortes rakkudes palju kiiremini kui küpsetes diferentseerunud neuronites. Saadud tulemused aitavad paremini mõista nii SFV kui teiste alfaviiruste infektsiooni ja patogeneesi selgroogsete, kaasa arvatud inimese, organismis.
Levansucrases encoded in the genome of Pseudomonas syringae pv. tomato DC3000: heterologous expression, biochemical characterization, mutational analysis and spectrum of polymerization products
(2012-08-27) Visnapuu, Triinu
Suhkrud on maakeral äärmiselt levinud molekulid ning neil on väga oluline roll elusorganismides. Fruktoosijääkidest koosnevaid suhkruid nimetatakse fruktaanideks ja nad on organismidele põhiliselt varuaineteks. Mõned taimed, näiteks sigur ja maapirn sisaldavad oma juurtes väga palju fruktaani. Fruktaanidele on leitud ka rakendusi näiteks toidutehnoloogias prebiootikumide, emulgaatorite või magusainetena ja meditsiinis vereplasma asendajana. Prebiootikumidena toimivad eelkõige lühiahelalised fruktaanid ehk fruktooligosahhariidid (FOS). FOS-id stimuleerivad kasulike piimhappebakterite hulka ja aktiivsust jämesooles, parandades sellega organismi tervist, pikaahelalised fruktaanid aga turgutavad immuunsüsteemi ja toimivad vähivastaselt. Fruktaane sünteesivad fruktosüültransferaaside abil paljud taime-, seene- ja bakteriliigid. Oma doktoritöös uurisin taimi nakatava bakteri Pseudomonas syringae levaansukraase. Need on põnevad ensüümid, mis sünteesivad sahharoosist, aga ka veel odavamast toorainest, suhkrupeedi melassist, polümeerset fruktaani – levaani ja FOS-e. Huvitaval kombel on sellel mikroobil levaansukraase kodeerivaid geene kolm (lsc1, lsc2, lsc3), kuigi enamus levaani tootvaid baktereid saab hakkama ühega. Kui panna ükskõik milline neist kolmest mainitud DNA lõigust soolekepikesse (Escherichia coli), siis sünteesitakse täiesti töökorras ensüüm. Kui selline soolekepike kasvab sahharoosiga tardsöötmel, siis kattub tema koloonia ohtra limaga – levaaniga. Näitasime esmakordselt, et lisaks sahharoosile võivad pseudomoonastest pärit levaansukraasid kasutada ka rafinoosi ja stahhüoosi, mida leidub palju näiteks sojaoas. Minu doktoritöö peategelane, valk Lsc3 on väga aktiivne ning äärmiselt stabiilne katalüüsija – tema töövõime säilis kõrgel temperatuuril ja ka pikaaegsel säilitamisel. Sellised omadused teevad Lsc3-st valgu, mida võiks kasutada fruktaanide biotehnoloogilisel tootmisel, sest tööstuslikus protsessis on biokatalüsaatori efektiivsus ja stabiilsus ülioluline. Uudse kiibipõhise molekulide massi määramise meetodiga uurisime, milliseid fruktaane Lsc3 sünteesib. Avastasime, et ensüüm võib fruktoosijääke liita mitmetele erinevatele molekulidele nagu ksüloos, ksülobioos, ksülitool ja galakturoonhape, tekitades segusuhkruid. Segusuhkrud on huvitavad, sest neile ennustatakse uudseid bioloogilisi omadusi ja toimeid, näiteks võiksid nad olla eriti tõhusad prebiootikumid.